Eesti luterlik tund. Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus. Oleme oma meie isa palvet käsitleva saatesarjaga jõudnud tänaseks palvetele ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Otsime vastust küsimustele, mis asi on kiusatus ja kuidas nendest võitu saada. Ning mis on see kuri, millest meid tuleb päästa. Nendel teemadel arutlema ja küsimustele vastama oleme tänasesse saatesse palunud Kärla koguduse õpetaja Enn Auksmanni. Nagu ka eelnevates saadetes on tänagi teil kuulajad, võimalus oma küsimused saatekülalisele esitada sest tänagi on meil stuudios telefon. Ja ära saada meid kiusatusse. Kiusatus on nagu kurja tervitus käeviibe kaasa kutsumiseks. Et teese lollus ära. Ega tulemused polegi nii hullud, kui alguses paistab. Kuidas võib, aga jumal kedagi saata kiusatusse, panna komistuskive teele ette ja siis parastada, kui ma nina lõhki löön? Ainult meie võime kõige kõrgemast nii madalalt mõelda nagu peaksid terves maailmaruumis valitsema meie kaabaka, kombed ja sulitembud. Juba see on kiusatus ja kindlasti üks suuremaid, kui ma mõtlen, et ka kuri tuleb jumalast kui ma kirjutan tema arvele pardumised ja õnnetused. Muidugi ta võiks seda või teist takistada, aga küllap temal on omad põhjused. Kui ta laseb sündmusi nõnda minna, kui meie eksitus neid käima paneb. Võib-olla jätsime just parajal silmapilgul ütlemata, et ära saada meid kiusatusse sest kiusatusi on kogu aeg ja igal pool. Ja kui jumal meid ei toeta, siis me niikuinii ei pea kaua vastu. Kui tema oma valguse kinni katab ja jõu tagasi võtab, siis olemegi sees. See ongi arvatavasti see saatmine või sissejuhatamine, mis seisab kirjas. Ja pida peame pidevalt palves meeles pidama. Ära lase meil jalgu alt lüüa. Nii et me kiusatus lainega kaasa veerema. Päästa meid ära kurjast, öeldi vanemas kirjakeeles. Stiilipuhtuse nimel õppisin koolis, et ära on ülearune. Et aitab juba päästmisest üksi. Kuri ja tema võimupiirkond on lai nagu maailm ise kuriajab oma käega kõige kaugemasse südamesoppi. Kui temaga poolikut sõda pidada, siis paistab mõni võit võib olla küll suur kuid samas voolab uut mürki hinge. Ära kurjast. Nii et mingit sidet ei jää. Eesti keeles võib siin lõplikku lahendust nõuda. Päästa meid ära kurjast, siis täidad sina üksi, issand, meie elu siis saab kõik selgeks. Siis ei tarvitse enam kedagi karta ei ennast ega teisi. Sellega lõppeb palve, mida sina õpetasid. See viimane, kordan, esimene minu rõõmulaulus. Ma tean, et sina võid päästa ja sina teed seda. Varsti laheneb kõik. Varsti ei tohi kuri enam minu teekonda takistada. On tore, et sa lubasid seda ja et sa teed seda, kui ma seda sinust palun. Selle pärast päästa meid kurjast. Mida tähendab sinu jaoks kiusatus, see on võib-olla selline hetk, kus sa pead valima selle vahel, et kas lähed, et nii nagu sellele, et jumal tahaks, et sa teeksid või läheksid või siis teed sellist isekat, midagi sellist, mis on nagu maailmast keelust üle astumine igasugusest keelust seadusele vastu ja jumala käsule vastu ja südamesoovile vastu tihti tahtmisele vastu. Ja kui ma tean, et midagi ei ole õige ja ta kangesti kisub sinnapoole teeksid seal mul kiusatus, kas olukorda tuleb tihti ette? Mitte eriti tihti, aga kui on, siis on ikka suuremalt jaolt on ikka mööda mindud sellest kiusatusest või tagasi aetud see soov külastada? Vahetevahel tuleb. Mul tuleb vist kogu aeg iga päev igas tunnis. Aga noh, siis tuleb endaga võidelda. See on teie jaoks kõige suuremat kiusatused, sellised asjad, mis puudutavad nagu isiklikku heaolu. Et ma tean, et kui ma midagi teen, et siis ma selles on mingit kasu, aga ma jään tegelikult võib-olla moraalselt ei oleks õige. Kõige suurem kiusatus on hommikuti sisse magada. Reaalse peab ikkagi. Magamise kiusatus esineb minu juures muidugi ka ega kindlasti, aga peale selle ma olen väga niukene, noriiv inimene või teisi inimesi vihale ajada kohe, nii et oma küsimustega ja vastustega ja ma tean, et ma seda teen ja me ei tohiks teha niisugune targutamine ka vist kõigi Pole vaja sõna võtta, aga ikka on tarvis ütelda. See viimane sõna peaks nagu jääma minuga. Laiskus on ka üks selline asi, mis õudselt õudselt viib nagu kiusatusse, kes on midagi lihtsalt ei viitsi teha. Kas on mingisugused kiusatused, mis on nagu meie ajal eriti iseloomulikud või inimkonnale üldse? Mugavus ilmselt praegu inimestes on see teleka ees peesitamine ja see mitte millegi tegemine aja surnuks löömine. Noh, minu meelest on see niuke tänapäeva kõige popim kiusatusest. Minu arvates kiusatusi lausa reklaamitakse. Kuulge, aga õlut jooma ja tulge aga vaatama seda show'd ja need ei ole ju tõsise inimese tegevused praegu muidugi meelde kasiinode reklaamimine raha peale mängima. Kuidas te võitlete kiusatuse vastu? Üldiselt, ega siin aitab ainult see, kui sa hakkad endaga tööd tegema ja endale rääkima, et ma ei tohi seda teha, sellepärast et see on nii ja nii ja nii vale. Ega teistmoodi ei saagi. No kui sa annad aru, et see asi on kiusatus ja et see on pahe ja et see on millegi vastu astumine, noh siis on juba üks samm sellel teel astutud, et tema vastu võidelda, eks ole temast üle olla. Võib olla ka see, kui sa õpid nagu kiusatustest nagu ühe korra nagu üle saama. Tahad sellest üle, siis sa saad jõudu juurde, et järgmisest nagu samamoodi üle saada, mina mõtlen nii, et kui ma jään ise rahule sellega eks selle selle oma oma käitumisviisiga siis järelikult on see õige, aga, aga kui ma selle tagajärgedega rahule ei jää, siis ma pean valima, kumba ma siis valin, eks ole, sellega, mis ma rahule jään, või sellega, kui ma rahule ei jää, südamerahu on vajalikeks, kui see ei jaksa, siis ikka palvetades. Mina näiteks pean valima kohe teise tegevus või midagi sellist, kardinaalselt teistsugust, muidu annan kiusatusele alla. Kuidas teil üldse see on, kumb enamasti peale jääb, siis kas teie mõistus või sisse kiusatuse pool? See on nii hooajaline, vahel elad sellist elu ja oled nii uhke tunne sellest juba NATO, kellel on nyyd natsa natsa pühakuna ja vahel tunnen, et sain ka, üldse ei saa endaga Haako. Loe seda ei oska nii-öelda. Tavaliselt ma ikka saan jagu kiusatusest või siis ma ei anna endale aru, et need on nii suured kiusatused, millega võitlev Ennast tuleb lihtsalt kasvatada ja, ja kõrvalt ennast vaadata ja saab ikka jagu ja kui ise ei saa, siis, siis palvetades vahest on ikka kohe nii suur asi seal, lähed sinna kiusatusse sisse ja pärast mõtled, et no oli ikka suur rumalus. Kahetsesid nii, et vähe pole. Enesekasvatus on kõige raskem kasvatusviis, nii et võitlus, mis teie arvate, kust see kiusatus tuleb? Ilmselt keegi kogu aeg ahvatleb, et kas tänu sellele jumala teele või ma lasen ennast vahepeal kuskile kõrvale vedada, mina arvan, et see tuleb mul kuskilt siit seest minu alateadvus, mis minuga mängib? Mina arvan ka, et minu sees istub see kuri või on nagu kiusatuse tagamaisteks otseselt tähendab kurjus minu seest minu jaoks on kui ma vaatan, kuidas teised inimesed on ja siis ka teised inimesed, on kiusatus, eks, et ma tahan olla nagu nemad ja ja nagu nemad ja siis jah, see tuleb nagu minu seest, aga teiste inimeste nagu eeskujul siis? Jah, paljud teised mõjutavad meid oma käitumisega mitte selles mõttes, kas kiusatus saatest jagu või mitte, aga üleüldse selle tunde mõttes. Kas selline tunne on inimesele vajalik? No see on nagu selline omamoodi puhastustuli, võib-olla, et kui sa sellest jagu saad, siis kasvatab sind, et ilma selleta ilmselt me ei saakski aru, et me peame kuidagi ennast hoidma või millegi vahel valima. Et meil ei oleks seda hea ja kurja vahel valimist ja oma sellist otsustamist ja ja just valikut loomulikult omale vaja, kuidas muidu ära tunda head kui ei ole teda millegagi võrreldav. Minu jaoks on kahjust kasvatuslik element, selle juures. Ma usun ka, et arendab edasi selle teadvustad endale et on võimalik edasi areneda, kui sa parandad ennast ja vaimsel tasandil edasi areneda. Eesti luterlik tund. Ja nüüd on ka sul hea kuulaja võimalus meile helistada ja tänasel teemal küsimusi esitada. Meie stuudios on telefon kuus neli üks null kuus üks kolm kuus neli üks null kuus üks kolm. Ja nagu juba eelpool nimetatud, on meie tänaseks stuudiokülaliseks Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Kärdla koguduse õpetaja Enn Auksmann. Mis asi, n on kiusatus? Kiusatus on selline sõna, mida ilmselt kõik teavad ja ma arvan, et enamus aimab ka selle tähendust, aga nagu nendest eelnevatest vastustest oli kuulda, ega seda nii kerge sõnastada ei ole. Küll tundub meile, et kiusatuse all on tegemist millegagi, mida me võiksime nimetada minu meelest juba lausa patuks või halvaks, teoks või, või lihtsalt laiskuse või mugavusega. Kiusatus on see, kui inimene tahab teha midagi, mis näikse olevat talle hetkel kasulik või, või meeldiv või lihtsalt lõbus. Aga mille puhul ta teab, tegelikult selle tegemine ei ole õige. Nisugune täiuslik kiusatus on näiteks seesama esimene lugu Eevast ja maost ja tollest salapärasest puuvillast seal paradiisiaias, kus öeldakse, et Eeva nägi, et see vili oli ilus. Huvitav, et ta tõenäoliselt on maitsev ja peale kõige muu teeb targaks ka. See on nagu see üks pool ja teine pool on siis see, et ta teadis, et jumal ei luba seda teha. See oli kiusatus. Et oluline on selle juures on just see iseeneseteadlikkus, et asi on keelatud. Nojah, ma arvan küll, kuigi selle teadmisega on niimoodi, et see on seotud inimese südametunnistusega ja ja kui südametunnistusest rääkida, siis südametunnistust on ka mitut sorti ja kõige tavalisem südametunnistus on see tagantjärgi südametunnistus, tähendab inimene teeb teoks ära ja siis ta pärast saab aru, et ta on teinud midagi valesti, jätan mingile kiusatusele järgi andnud või vähemalt inimene ei julge endale enne tunnistada, et tegemist on kiusatuse mingi halvas, aga pigem teeb ruttu ära ja siis ja siis vaatab, mispärast edasi saab. Kui see lähtub nagu inimese südametunnistusest, kas siis kiusatused erinevate inimeste jaoks on erinevad? Jah, ma usun küll, et on, on erinevad kah väga mitmes mõttes, tähendab kõigepealt praktilises mõttes sellepärast et mõnele inimesele näiteks näiteks meeldib süüa ja, ja mõnele inimesele ei meeldi süüa, see tähendab, et sellel esimesel inimesel võivad need kiusatused olla seotud näiteks sellise pahega, mida me nimetame liig söömiseks. Mõni inimene hoolib mugavusest, mõnel pole sellest eriti sooja ega külma, järelikult sellel inimesel, kes mugavusest hoolib, on, on siis see mugavustaoliseks kiusatuste allikaks. Aga mis puudutab südametunnistust, siis ma nüüd ei oska öelda, kas see võib põhjustada selliseid erinevaid arusaamu kiusatusest või sellest, mis on halb, mis on hea mingil määral kindlasti, aga ma siiski usun. Ka pühakiri ütleb, et jumal on need oma käsud ikkagi kirjutanud just nagu inimese iga inimese südamesse, et ka väga erinevates kultuurides erinevate rahvaste puhul ikkagi selle tajumine, et mis on nüüd halb ja mis on hea, on mingil määral sarnane, isegi kui kombed on väga erinevad. Kui on olemas need üldiselt kiusatused, mis sinu arvates on kristlasele kõige suuremat kiusatused. Vot mina ei tea, kas siin nüüd kristlase ja mittekristlase vahel saab mingisugust erilist vahet teha, mina olen seda meelt, et inimese elu ei ole võimalik jagada niisuguseks vaimulikuks ja, ja ilmalikuks osaks. Et mingil hetkel inimene siis on, elab mingit vaimulikku elu ja siis on tal vaimulikud kiusatused ja siis ta elab mingit ilmalikku elu ja siis ilmalikud tegelikult on inimese elu tervik ja, ja ma arvan, et kristlastel ja mittekristlastel on nad sarnased, pigem erinev see, et kristlased tõenäoliselt teavad paremini või vähemalt peaksid teadma paremini, mis on õige ja mis on vale ja nende jaoks peaks olema siis ka see kõrgem instants ehk siis jumal ja jumalik seadus, mille alusel nad teevad oma otsuseid. Nii et ma ütleks nii, et kiusatusele järeleandmisel on ilmselt kristlase vastutus suurem kui mittekristlasena. Aga kui nüüd küsida konkreetsete kiusatuste järgi, no väga raske öelda, ma arvan, et need on ikka needsamad klassikalised, et teevale meeldis õuni Aadamale meeldis Eeva ja kõik, mis sellest tuleneb? Ajaloo käigus on väärtused väga palju muutunud ja need asjad, mis sajandeid tagasi olid tingimata lubamatud, ei põhjusta tänapäeval kellelgi enam probleemi, et seda ei võiks teha. Kas see tähendab, et mingid jäävad väärtused võivad niimoodi muutuda, et kiusatused näiteks ka 10 käsu vallas muutuvad? Nad ei olegi enam probleemiks. No vot, ma ei tea, äkki sa tood mõne konkreetse näite. No ükstapuha, kasvõi kõik see, mis puudutab inimese suhtlemist vastassooga ja kõik see on läinud palju vabamaks, eks ole. Jah, kuigi tegelikult ajalugu tunneb väga-väga erinevaid perioode, ma arvan, et pigem on muutunud arusaamad mingisugustest, ühiskondlikest rollidest ja ja sellistest asjadest, ütleme, kui me räägime näiteks no võtame sellise kõige tuntuma käsu nagu kuues käsk, ehk sina ei tohi mitte abielu rikkuda siis et siin mitte väga, väga pikalt nüüd käsu teoloogiast rääkida, siis ütleme nii, et see kuues käsk algselt, kui ta oli antud seal vanas testamendis puudutas teatud mõttes niisugust omandiküsimust, et kaks inimest olid omavahel sõlminud lepingu ja kuulusid siis põhimõtteliselt teineteisele nii nagu omand. Et see kiusatus siis selle abielu vastu võis seisneda selles, et keegi tahtis endale haarata teise omandit, see on see, et sina ei pea himustama oma ligimese naist, nõrgajakoda ja kõiki neid asju, kõik need asjad olid nagu ühes pajas. Kui me tänapäeval räägime sellest eksimusest või kiusatusest selle kuuenda käsu suhtes, siis me seostame seda rohkem mingisuguse niisuguse seksuaalse käitumise ja kiindumisega. Se omandisuhe seal ei mängi nagu enam mingisugust rolli. Aga põhimõtteliselt ju tegelikult Ta võiks olla täitsa tulemus või, või see tegu, mis sellele kiusatusele siis järgneb, kui järele antakse, on ikkagi üsna sarnane. Aga ma tooksin ühe teise näite, olen näinud kunagi sellist filmi nagu legend Nara jaamast, see on ühe jaapani režissööri film ja see käsitleb elu ühes mingisuguses jaapani mägikülas kus on selline tava, et, et pojad või ütleme siis lapsed peavad oma vanemad, kes on jõudnud teatud vanusesse, kus nad ei saa enam enda eest eriti hoolitseda, siis lapsed peavad nüüd oma vanemad viima ühele mäele surema selleks et nad ei oleks seal jalus, et nad ei, ei kannataks siis seda häbi, et nad ei tule enam enesega toime. Ja nüüd kõik see on normaalne, see on toimunud aastasadu. Ja seal keskpunktis on siis üks poeg ja tema ema, ema jääb vanaks poeg peata sinna mäele viima ja ta ei suuda seda kuidagi teha. Ta teab, et see on alati nii olnud ja ta isegi arvab, et see on õige ja ema käest saab ta hirmsasti sõimata, sellepärast et ema, ta häbistab oma ema oma nõrkusega ja nii edasi ja ta siiski ei suuda. Ja ma arvan, et see film kõneleb just sellest mingist kummalisest jumalikust seadusest ehk südametunnistusest, mis igas inimeses on isegi sellele kultuurile vastu nõuab või, või sunnib astuma need ilmselt selle mehe kiusatust, siis nii-öelda heas mõttes oli see hakata vastu nendele üldtunnustatud tavadele. Tuletan vahepeal meelde ka meie stuudio telefoni. See on kuus, neli, üks null kuus üks, kolm kuus, neli, üks, null kuus üks kolm ja teil kõigil on võimalik meile helistada ja ka oma küsimuse esitada. Meie isa palve, siis me palume jumalalt, et ära saada meid kiusatusse. Kas jumal saadab siis inimesi kiusatusse? See on ka üks selline klassikaline küsimus, nii et juba siia stuudiosse tulles tegin piibli lahti õige koha pealt ja loen natukene ette. Jaakobuse kirja esimeses peatükis öeldakse, õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärijaks elu, mille issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Ärgu kiusatav, öelgu jumal kiusab mind, sest jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu ahvatledes ja peibutades. Kui seejärelhimu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täide viidud pat sünnitab surma. Nii et see küsimus, mis sa esitasid, et kas jumal tõesti kiusab nii, nagu me Meie isa palvest võiksime järeldada on vaevanud inimesi juba juba ammust ajast, vanast testamendist teame Iiobi lugu, kes oli vaga ja ustav mees ja kellelt siis jumal lasi võtta kõik, mis tal oli, et panna tema usku proovile. Ja tegelikult on niimoodi, et jumal katsub küll inimesi, jumal proovib inimeste ustavust, aga jumal ei sea inimesele lõkse. See tähendab seda, et sellistes olukordades, kus inimene võib kas jääda ustavaks või langeda, jumal küll, vaatab kuidas inimene toimib ja vastavalt siis inimest kas õnnistab või või, või manitseb ja, ja karistab. Aga jumal ei pane inimest kunagi sellise valiku ette, kus inimene peab valima hea ja kurja vahel, nii et inimene ise ei tea täpselt, kumba ta peaks tegema. Jumal ütleb väga selgelt, mis on hea ja mis on halb. Ja selles mõttes jumal, kindlasti ei saada ühtegi inimest kiusatusse. See kiusatus ikkagi tekib inimese enda seest, inimeses olevatest pahedest ja sellistest kalduvustest, nagu ma juba ütlesin, kas või inimese mugavusest või, või kadedusest või, või sellest, et kellelegi meeldib hästi-hästi süüa või, või et keegi ei talitseda oma tundeid. Ja kuidas nüüd inimene käitub, siis sellele vastavalt, jumal kindlasti seda jälgib ja vaatab, aga pigem on niimoodi, et ta oma armastuses ikkagi toetab inimest ja, ja toob ta tihtipeale tagasi ka sellelt valelt teeotsalt, mille inimene maalinud. Aga mida me siis selle konkreetse palvega siis palume ka seda, et meid ei pandaks proovile. Narva, et et tasuks seda paluda, et jumal meid ei prooviks, sellepärast et piiblist õige mitmes kohas ütleb, et ta proovib meid ja sulatab nagu kulda ja puhastab nagu hõbedat. Aga ma arvan, et kui me seda osa meie isa palves palume siis me peaksime paluma tegelikult seda selgust. Et me teaksime igal hetkel, mis on õige ja mis on vale, et me oskaksime õigesti toimida. Mida teha ja mida tegemata jätta. Aga mida me inimestena saame kiusatust vastu ette võtta, kas üldse saame midagi teha? Üks asi oli ka siin enne nimetatud ja seesama meieisapalve näitab, et kõige lihtsam asi on, on palvetada ja ma arvan, et see on puhtpraktiliselt ka väga kasulik. Soovitus selles mõttes, et kui sa satud kiusatusse, siis võtab üha kirja, loe seda, või palveta siis sellel hetkel, kui sa palvetad või pühakirja loed, sa tõenäoliselt ei tee midagi kurja. Aga peale selle tasub inimesel püüda ikkagi ka harjutada ja kasvatada oma südametunnistust. Just seda, et südametunnistus kõneleks enne ja et inimese südametunnistus ei oleks selline loid ega lodev, vaid et inimene siiski suudaks oma elu kontrollida ja vastavalt sellele, mida ta peab õigeks ka toimida. Ja eks see tuleb ka kogemustega, mulle tuleb meelde see, mida kirjutatakse püha Loyola Ignaatsuse. Ta, kes oli tuntud jesuiitide ordu asutaja, tema räägib seda, et kui ta oli pikka aega haige ja oli sellises paigas, kus tal eriti midagi teha ei olnud siis ta luges ja ta oli lugenud varem mitmesuguseid selliseid lõbusat elu, kirjeldavaid, raamatuid, rüütliromaane siis meie mõistes. Aga tolles paigas, kus ta haige oli, ei olnud tal lugeda midagi muud, kui pühakute elulugu kuulsid ja sellega ta pidi piirduma ja ta kirjutab seal või räägib oma kogemusest, mis talle siis järsku selgeks sai. Kui ta oli lugenud neid rüütlite seiklusi ja lõbusat elu, kirjeldavaid raamatuid, siis need haarasid teda. Aga pärast, kui see lugemisvara läbi sai, oli temas enne seda olnud tühjus endine, midagi muutunud. Aga nüüd, kui ta luges neid pühakute elulugusid siis pärast lugemise lõpetamistki ta tundis, et temas on midagi uut, et midagi, mis teda edasi viib ja toetab. Ja ma arvan, et see on selline kogemus, mis aitab ka inimesel leida leida selgust. No kõige lihtsam asi, mida ma arvan, et paljud inimesed tunnevad, on see, mida me nimetame pohmell iks, ehk siis vanemas eesti keeles kassi ahastuseks. Kui inimene on ennast ikka korralikult purju joonud, siis ta teab küll, mis teda järgmisel hommikul ees ootab. Kui inimene selle asemel on piiblit lugenud, palvetanud või oma perega aega koos veetnud, siis tõenäoliselt järgmine hommik saabub talle märksa meeldiva ja, ja kergemana. Vaat see, mis tuleb pärast, aitab ka tihtipeale meil otsustada, kas teha mingit tegu või mitte. Ja on tulnud esimesed kuulajate küsimused ja need on seotud rahaga. Kas raha on kiusatus ja kui on, siis kui suur rahahulk ja teine küsimus on, et kas teenida raha oma lastele ja lastelastele või lihtsalt elada oma elu jumalale? Ma selle raha küsimuse või raha juurde, tooksin ühe teise näite. Nimelt Euroopa kloostrite võimunkluse isa, püha Benedictus. Tema käest olla küsitud kunagi, et kas üks munk veini tohib juua ja kui tohib, siis kui palju ja Benedictus siis olla vastanud, et kogu see ei ole absoluutselt oluline, sa võid kasvõi terve Vaini terve vaaditäie veini ära juua, peaasi et sa kaineks jääd. Ja ma arvan, et selle rahaga on täpselt samamoodi, et see kogus ja raha ise noh, kui palju seda on. Ja kas seda on, see ei pruugi olla üldse mingisugune kiusatus ja ja see ei pruugi tähendada midagi halba. Küsimus on selles, kuidas inimene selle rahaga ümber käib ja kuivõrd inimene ikkagi ise oma hea tahte äratundmise järgi on võimeline oma elu korraldama ja suunama. Või laseb inimene sellel rahal või sellel õigemini, mida ta selle rahaga saavutada võib enda üle võimust võtta Ta, ja oma käitumist suunata. Mis puutub sellesse küsimusse, et kas teenida raha oma lastele ja lastelastele või lihtsalt elada jumalale? No ma arvan, et jumalale elamisel on väga mitmesuguseid võimalusi ja kõige parem või kõige tavalisem, kõige lihtsam viis elada jumalale on elada neile inimestele, kelle keskele meid on elama pandud. Inimestele on antud imeline võimalus anda neile kingitud elu edasi perekondade, abielu ja laste kaudu. Ja loomulikult on inimestel kohustus ka oma laste eest hoolt kanda ja nõnda oma kaasinimesi teenides ja armastades. Me jumalat teenima ei armasta. Mägi, see ei tähenda mitte, et me peaksime kaasinimesi jumalikust tama, vaid me peaksime teadma, et jumala tahtmine on see, et me ei elaks mitte iseendale, vaid oma ligimestele mõeldes. Ja Jeesus räägib väga selgelt ühes oma tähendamissõnas sellest et kui tuleb viimne kohtupäev siis mõistetakse inimeste üle kohut selle järgi, kas nad on näljaseid toitnud ja januseid jootnud ja alastiolijaid katnud ja nõnda edasi. Või ei ole seda teinud. Sest issand ütleb, mida te olete teinud ühele ka kõige väiksemale Moveendudest, seda te olete mulle teinud. Ja mida te olete tegemata jätnud, seda pole ta teinud mul. Nii et ma siin taas mingit kiusatust ei näe. Kui inimene suudab jääda ustavaks jumalale ja tema tahtele vastavalt oma laste eest hoolt kanda. Kui tulla tagasi kiusatuse lähte juurde. Mis sa arvad, kas kiusatus tuleb inimese seest või on seotud mingi kurja jõuga? Selle kohta on jälle selline klassikaline definitsioon kurat maailm ja oma liha, need on siis need kolm, kes inimest kiusavad ja kurjale teele tahavad ahvatleda. Mida see tähendada võiks, see tähendab ilmselt seda, et nii nagu on olemas jumal, on olemas head inglid ja head vaimud, nii on olemas siis ka jumalavastane ehk kurat ja tema inglid, kes kindlasti teevad ka üsna piisavalt tööd selleks, et inimesi siis ahvatleda, kiusata ja kurjale meelitada. Peale selle aga on ka inimene ise selle läbi, mida kirik nimetab päritud patuks ehk Aadama patuks. Selle läbi on ka inimene ise jumalast lahus ja kalduv, pigem kurja poole. Nii et see kiusatus lähtub ka inimesest endast, nendest samadest asjadest, mida ma enne ütlesin. Ja lõpuks inimesed kujundavad ka seda ühiskonda ja seda maailma, kus nad elavad ja on selle paraku juba nii kujundanud. Tihtipeale ka see ühiskond, mis peaks inimesi tegelikult aitama hea poole ja inimesi teenima, mõjub vastupidiselt ja ja võimendab veelgi seda halba, mis on ühes üksikus inimeses. Enne kui teeme oma saates väikese muusikapausi, tuletame teile meelde, et meie stuudios on täna telefon kuus 410 613 kuus, 410 613 ja meie stuudiokülaliseks on Kärdla koguduse õpetaja Enn Auksmann. Kordan veel teile, meie stuudio telefoni, see on kuus, 410 613. Võib-olla läheme nüüd edasi tänase teema teise poole juurde, mis kõlab vaid päästa meid ära kurjast sa natuke küll rääkisid, aga mida me mõistame kurjal kas kurjust või kedagi? Ja ma arvan, et siin võibki rääkida tegelikult kahest asjast, üks on siis isikuline kuri ja, ja no ega siin väga väga lihtne tegelikult seletada ei ole, et kes või mis kurat või saatan siis on. Üldiselt on siis pühakirja kirika sellisel seisukohal, et tegemist on jumala loodud olendina aga mitte siis jumala poolt kurjaks loodud olendiga vaid ühe ingliga, kes Läks liialt upsakaks ja üritas siis saada natuke suuremat positsiooni, võib-olla seal jumalariigis, kui see talle lubatud oli, astuda jumala asemele ja kes just sellesama oma kõrkuse tõttu ka langes jaama jumalavastasuse tõttu kurjaks osutus. Sest et kui jumala tahe, nii nagu ka piibel ütleb, on absoluutselt hea, siis siis kõik need, kelle tahe on jumala tahte vastane, on järelikult kurjad. Ja muide see, kus või upsakus või isekus on tegelikult ka inimese juures üks kõige suuremaid selliseid kurja juuri või allikaid. Ja kui kirikus räägitakse seitsmest pea patust, mida vahel ka ekslikult seitsmeks surmapatuks nimetatakse siis nendest kõige esimene ja kõige kurjem ongi siis seesama kõrkus. See on see, mis lahutab inimesi inimestest ja mis kõige kurvem lahutab inimesi jumalast ja selle kurja peaingliga ehk saatana või Lutsiferi ka siis on seotud ka terve rida teisi ingleid või kurje vaime, nii nagu näiteks ka uues testamendis räägitakse tihtipeale sellest, kuidas inimesi vaevasid kurjad vaimud. Aga see kõik on taoline valdkond, mis on meie inimeste silmadele ja mõistusele ikkagi teatud määral suletud ja me ei pea sellega ka mitte ülearu palju tegelema. Muuhulgas ka sellel põhjusel, et väga lihtne on muuta see uskumine kuradi olemasolusse kurjade vaimude olemasolusse taoliseks vabanduseks endale, et mis mina teha saan. No nii nagu näiteks paljudele inimestele on uskumine, horoskoop idesse väga heaks õigustuseks ja vabanduseks omalaiskusele või, või oma kurjadele tegudele öeldakse, et vaat, ma olen selline, ma olen sündinud selles tähtkujus ja ma ei saa sinna midagi parata. Tegelikult on niimoodi, et see ütleme, see objektiivne, kuri ja see isikuline kuri on siis üks pool asjast, teine pool on ikkagi see inimese oma kalduvus jumalast eemale ja nagu ma ütlesin, iga kalduvus jumalast eemale või jumala vastu on ühtlasi kuris. Ja tegelikult on niimoodi, et, et kõik need asjad on inimeses väga tihedalt omavahel põimunud ja ega ei olegi nii väga väga lihtne tuvastada, et millisel hetkel minust siis kõneleb see, see kuri ja millisel hetkel kõneleb see, see hea tegelikult on inimene niisugune, nagu ta on puudulik ja ekslik ja sellepärast ongi väga oluline aeg-ajalt oma elu üle järele mõelda, oma käitumist analüüsida ja püüda endast siis kasvatada seda head, mida me teame endas olevat ja mida me peame üha enam omandama, püüda kasvatada voorusi ja püüda jagu saada siis sellest halvast, sellest kurjast ja, ja nendest kiusatusest, mis meis on ja meist tulevad. Üks väga klassikaline küsimus. Miks jumal laseb kurjal tegutseda, kas me räägime siis võrdsetest jõududest? Ei, kindlasti ma ei räägi selles mõttes võrdsetest jõududest, kahtlemata jumal võiks kõik selle kurja minema pühkida. Ja kui me loeme piiblit, siis me näeme seal üsna alguses, et jumal on seda mingil määral ju ka teinud veeuputuse kaudu, kaotades siis selle inimkonna, kes oli kurja teinud. Aga jumala puhul on üks selliseid kõige olulisemaid omadusi. See, et jumal on armuline ja halastaja jumal annab inimestele alati uue võimaluse ja nii oli ka selle veeuputuse puhul, et kuigi jumal inimkonna nii-öelda hävitas siiski tegelikult ta jättis inimkonna alles selle noa kaudu, kelle kohta öeldakse küll, et ta oli õige mees, aga ega ta nüüd nii õige ka ei olnud. Jumal nägi peale veeuputust, et inimese südame mõtlemised on ikkagi kurjad tema lapsepõlvest peale. Muide on huvitav see, et üks esimesi asju, mida Noa tegi pärast veeuputuse lõppu ja jumala tänamiste palvetamist oli see, et ta et ta jõi ennast purju ja käitus üsna ebaviisakalt. Aga see selleks, see on siis üks pool, et jumal armastab inimesi ja annab inimestele uue võimaluse. Teine pool on see, et jumal on loonud midagi täiuslik. Ja kui inimene on loonud ka, kui ka inimene on loodud täiuslikuna siis järelikult peab inimesel olema ka vabadus. Inimene on loodud jumala näo järgi ja tal on vabadus otsustada ja valida hea ja kurja vahel. Muidu oleks inimene ainult selline hüpiknukk või marionett või robot. Jumala käes, kes teeks seda, mis on jumala tahtmine, ilma ise seda tahtmata, see, mida jumal inimeselt ootab, on, et inimene lõpuks mõistaks mis on õige, mis on vale ja teeks seda. Sellepärast, et ta on mõistnud, et see on hea, et see on jumala tahtmine. Ja ta armastab jumalat. Ja sellepärast jumal sallikiga seda kurjust nii-öelda, tal ei ole hea meel kurjusest. Aga ta tahab, et inimene ükskord Võtaks õppust üks kord jõuaks arusaamisele, üks kord muudakse, parandaks ennast. Kui rääkida veel konkreetselt sellest palvest, siis me teame, et Jeesus on meid päästnud koreast. Miks me peame seda siis veel paluma, päästa meid ära kurjast. Ma arvan, et selle palve puhul Jeesus ei mõtle mitte üleüldiselt lunastuslugu seda, mida siis meile räägitakse juba sealt, vanast testamendist, ettekuulutustest peale ja ja Jeesuse kannatusi, ristisurma ja ülestõusmist. Ma olen tihtipeale kuulnud inimesi, arutlevad selle üle, näiteks et vanas testamendis prohvetisaaja raamatus öeldakse, et tema siis jumala poolt saadetud päästja messias võttis enda peale meie kannata pettused, meie haigused ja ja nõnda edasi ja nõnda edasi, just nagu oleks ta pidanud selle meilt kõik ära võtma. Ja nüüd seda kõike enam ei ole. Ma arvan, et seda ei ole seal mõeldud, seal on mõeldud seda, et tema võttis osa võttis enda kanda sellesama kurjuse sedasama kanna tuse, mida peame kannatama meiegi. Ja meie kannatused saavad oma mõte nüüd sellest, et me kannatame koos Kristusega. Me käime koos temaga seda ristiteed ja me teame, kuhu see välja läheb. Ülestõusmisele ja sellepärast ei ole nii, et sellest hetkest peale, kui Jeesus võttis inimeste patu ja kurjuse ja süü enda peale ja ristil suri, on kõik kuri ja et siit maailmast pühitud. See oleks jälle olnud liiga lihtne. Jumal oleks ilma inimeste osaluseta ilma inimese mõistmise ja vaba tahteta kõik ära teinud. Jumala ei taha selliseid inimesi, jumal tahab vabu inimesi, kes suudavad ja julgevad ise midagi oma elus teha. Ja sellepärast. Me peame kannatama, sellepärast me satume kurjaga nüüd, kui me oleme juba lunastatud ja on loomulik, et me teame, kelle käest me võime abi paluda. Rääkisime eelpool sellest, et inimene saab väga palju teha ise, et kiusatustele vastu hakata. Kas inimene saab midagi teha ka kurja vastu omaenese jõust? Jah kuigi üks väga tavaline selline eksitus, mille sisse inimesed langevad, on see, et kui neil on mingisugune halb harjumus või pat, et siis nad hakkavad sellega niimoodi väga tõsiselt võitlema kuni nad siis ennast vahel ka lõplikult selle sisse mässivad, meeleheitesse satuvad ja käega löövad. Tegelikult ainus õige või ütleme kõige parem viis võidelda kurja vastu on teha midagi head. Selle asemel, nii nagu ma enne ütlesin, kui inimesel on kiusatus, siis võtku ja palveta tagusest on tõenäoline, et sellel ajal, kui ta palvetab, ta midagi kurja ei tee. Ja nii on ka kõikide muude halbade ja heade tegudega, võta ja tee midagi head, ära jää niisama istuma, ma mäletan. Umbes neljandas või viiendas klassis koolis käies käis meil kusjuures klassijuhataja tunnis külas keegi keegi Seksoloogia rääkis sellest, et kui poisid hommikul üles ärkavad, et siis ei maksa jääda teki alla vedelema ja siis võivad tulla rumalad kombed külge, vaid tuleb kohe üles tõusta ja tegutsema hakata. No ma arvan, et tal oli õigus selles mõttes, et tuleb teha midagi positiivset. Sest et tegevused, kus on kõige parem pinnas igasuguste halbade asjade tekkele Eestis, räägib sellest ise ka väga hästi ühes oma tähendamissõnas ta ütleb, et kui kurivaim on inimesest välja aetud siis ta käibe hulgub ringi mööda tühje paiku. Ja kui ta on väsinud ja tüdinud, siis ta mõtleb, et läheks, vaataks, mis vana peremees ka teeb. Ja siis ta läheb ja vaatab ja leiab selle vanakoja, selle inimese ilusti puhtaia ehitud olevat, võtab kaasa seitse endast veel kurjemad ja taas selle inimese sisse elama, sest sinna ei ole midagi head asemele tulnud. Nii et minu seisukoht on, et kõige parem viis kurja vastu võitlemiseks on teha midagi head. Saate kuulajaid, õigemini ühte kuulajat konkreetselt on huvitanud see, et millised on sinu kiusatused. Tegelikult ma võin nimetada näiteks ühe kiusatuse, mis mulle tuli väga tuttav ette siin eespool salvestatud vestlusest nimelt keegi nimetas televiisori eesistumist ja logelemist. Vaat see on ka üks selline asi, mis minul aeg-ajalt ette tuleb, et ma istun õhtul sina televiisorit ja ma tean, et ma pean hommikul üles tõusma ja mul on see õudselt raske, aga ma ei suuda ennast sealt püsti rebida. Eriti kui televiisorile on piisavalt palju kanaleid ja on see neetud pult, millega on nii lihtne ühe kanali pealt teise peale loksutada. Vaat see on üks niisugune kiusatus, kus ma tihtipeale alla jään. Ma tean, et ma peaksin püsti tõusma ja magama minema aga selle asemel ma, ma istun, seal plõksud, tan mõttetult neid kanaleid, ma ei tea, kui palju neid konkreetseid näiteid veel vaja oleks. Ma kõikidesse peensustesse ei tahaks minna. Siis on küsitud veel selle kohta ka, et näiteks on Jehoova tunnistajatel on omad reeglid ja erinevatel usunditel kõikidel on omad reeglid, et, et mille järgi siis vahet teha, sa tead, mis asi siis on see õige ja vale nad on suhteliselt vasturääkivad, teinekord. Aeg-ajalt küll, no Jehoova tunnistajate puhul võib-olla on siin mõeldud näiteks sedasama lugu, mis siin Eestis on suurt poleemikat tekitanud, kuidas vanemad lasid oma lapse mas sündinud lapse ära surra, sest Nad keeldusid laskmast talle vereülekannet teha. Sest et vereülekande tegemine oleks nende arvates olnud vale ja. See sellest keeldumine oli siis hea ja õige. Kristluse puhul ma ütleksin kõigepealt seda, et kristlus ei ole mingisugune käsuusund selles mõttes, et sa teed mingisuguse teo ja sa saad selle eest siis kohe peo peale mingisuguse tasu. Kristlus on ikkagi armu ja halastuse usund, jumal on andnud meile. Ta on andnud meile andeks, ta on andnud meie eest oma poja ja kui meie nüüd püüame tema tahte järgi elada, siis mitte selleks, et midagi ära teenida, vaid selleks, et oma tänu jumalale näidata. Ja Jeesus on väga lihtsad reeglid. Üks on see, tehke seda, mida te tahate, et teile tehtaks. Ja teine on see armasta jumalat üle kõige ja armasta oma ligimest nagu iseennast. Loomulikult on väga olulised ka mitmesugused konkreetsemad juhised ja mul ei jää midagi muud üle kui kiriku vaimulikuna öelda, et need juhised. Me saame pühast kirjast ehk siis piiblist ja kiriku traditsioonist. Ma ei saa leppida nende õpetustega, mis on hilisemad ja, ja minu jaoks inimeste väljamõeldised. Üks raadiokuulaja veidikene kimbatuses sa ütlesid vahepeal, et inimene on täiuslik, et mida sa konkreetsemalt sellel mõtlesid. Ta ütleb, et tema arvates on mentaadame kristus olnud täiuslik. Ja ma pidasingi silmas seda, et jumal lõi inimese täiuslikuks, nii et sellesama Aadama ka siis see inimene, minu mõte ära tabaski. Aga selle täiuslikkuse juurde ma lisan, kuulub ka see, et inimesel on see vabadus otsustada ja valida hea ja kurja kasuks ja kahjuks on inimene valinud kurja ja sellest peale on ta kaotanud ka selle täiuslikkuse privileegi. Üks küsimus on, et mida arvad arvad keeltega palvetamisest või kui seda nüüd kiusatusega siduda, võib-olla siis see, et on kiusatus teha samamoodi, mis siis, et tegelikult ei ole mingit keeltega palvetamist. Jah. Ma arvan, et sa siin osaliselt vastasid võib-olla juba juba ära, nii palju kui mina olen kokku puutunud küll üsna vähe sellist koosviibimist, ega, kus siis teatud liiki niisugused entusiastlikud usklikud nii-öelda võõrastes keeltes palvetavad, siis ma olen tähele pannud, et need võõrad keeled on tegelikult üsna sarnased näiteks sellistele keeltele, mida need inimesed mingil määral siis on kunagi õppinud või teavad need, kes on õppinud koolis inglise keelt, sellel Anned võõrad keeled vähemalt kõlalt niisuguse inglise aktsendiga ja kes saksa keelt sellel saksa aktsendiga ja mulle tundub, et need tihtipeale on tehtud või inimesest endast kuidagi välja pigistatud. Ja ma arvan, et seal on kindlasti sedasama kiusata, tus olla nii nagu need teised, need, kes on meie arvates õiged usklikud või vastupidi, nende oma arvates õigete usklike poolt. Et vaat see inimene peab olema nagu meie, kui sa tahad anda kindlad tunnistus sellest, et ka sinus on püha vaim, siis sa pead tegema nii nagu meie ja rääkima neid võõraid keeli. Kui tulla nüüd piibli juurde siis Püha Paulus räägib sellest oma kirjades, aga see on pigem erand kui reegel, see tähendab, et kogudustes olid mingid sellised inimesed, kes kõnelesid siis teatud ekstaasis viibides või või just nagu jumala vaimuga kontaktis olles, selliseid kummalisi keeli, aga alati pidi olema ka keegi, kes neid keeli siis tõlgitses, kes inimestele kogudusele rääkis, millest on jutt. Nii et need ei olnud mitte inimese enda pärast, vaid pidid olema koguduse kasuks. Aeg hakkab kahjuks otsa saama, me täname väga teid. Head kuulajad. Me täname Kärla koguduse õpetajat Enn Auksmanni luterliku tunnisaated siin vikerraadios lähevad eetrisse igal nelja päeval kell üheksa õhtul. Meie teiega kohtume aga kuu aja pärast, tähendab siis aprilli esimesel neljapäeval, vahepeal te võite ka helistada luterliku tunni toimetusse telefonil kuus 314 311 kuus, 314 311, kohtumiseni.