Oleme vaadelnud Jeesuse isikut. Tunda Jeesust tähendab tunda ristiusu lätted, tunda ristiusu kirikut. Jeesuse elu ja tegevuse peamised allikad on kirjandusevangeeliumit. Nendest tuleb aru saada, nendel on oma aja jäljed küljes. Kõige rohkem olla aja sündmustega kooskõlas Johannese evangeelium. Markus püüab olla kõige erapooletu lühem matus kaldub juuda laste poole. Luukas kreeklaste poole. Nad kõik annavad eraldi ja veidi erineva jeesuse kuju. Igal evangeeliumi Jeesuse kujul oma erivärving. Jeesuse peamine ülesanne on inimese vabastamine vahemeestest vahemeestest, kes on asunud inimese ja jumala vahele. Ka paljastab need vahemehed ja võitleb nende vastu. Isa oli mul Rõuge koguduse nõukogu liige. Ta ütles jumala ja minu vahel ei tohi olla vahemeest. Temaga liitus ka koguduse õpetaja Valter vihkab üks ja püha maa ja ristiusutundja. Nad võitlesid vahemeeste vastu ja see andis Rõuges 50 aastat toimunud vastupanuliikumisele usulise põhja. Nii et vabaks inimene vabaks vabaks vahemeestest hiljem ütleb Paulus, vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Ja siis selles ja ärge laske endid uuesti panna, orjaikkesse. Tähendab siis ka kirik ja tempel ahistavad inimest. Johannese evangeeliumis on see Jeesus, Samaaria Kariid Sinimäe jalamil. Ta ütleb, seal tuleb hetk, mil isa ei kummardata ei sellel mäel ega Jeruusalemmas. Tuleb hetk ja on juba käes, mil tõelised kummardajad kummardavad isa vaimus ja tões. Mis sellest järgneb, mis sellest järgi, et näiteks meie ajale. Kirik peab tulema templitest välja. Tempel ei otsusta midagi, tuleb välja tulla rahva keskele, peab jätma maha preestrit, asuma rahva etteotsa. Juhi kohale peab tulema toime. Ilma presidendita Kariigis. Ja kirikust peab saama halasta Samarlane. Ta peab rahva tooma võidule ravima kõiki haavatuid ja tooma meid tõotatud maale. On ilmne, et Jeesus lammutab halvat templit. Ja teeb need palve kodadeks. Jeesus kisub halvad templit maha, noogutan ütelnud Jeruusalemma templi kohta, mis ka vähem kui 40 aasta pärast hävis. Vaadake praegu, kuidas lagunevat Buda templit ja Euroopa kirikute Jeesus on ütelnud. Kisun selle templi maha ja ehitan uue. Me peame olema teel uue templimaale. Selle sõna on ütelnud Jeesus tõepoolest seda sõna kordavad Tepanus ja Paulus. Seda sõna on püütud ka pehmendada, sest see oli väga valus tol ajal. Jeesus mõtelnud oma ihutemplit ütleb Johannese evangeeliumi teise peatükiparandaja. See parandus on muidugi hiljem kaugelt pärast Jeesust. Nad seal ei tahtnud olla templilõhkujat. Aga parandajal ei ole õigus. Tähendab ristiusk südames ja ilma templitta jumala kummardamine vaimus ja tões. Jeesus võrdub jumas võrdub kirik, kogudus, kristlaskond. Kuhu poole kaldus varajase ristiusu kiriku õpetus? Jeesus Alf kuidagi keskel. Ma olen keskteie seas. Aga siis osa õpetust kaldus juuda usu poole. Ja seda umbes 40 aastat, kuni aastani 70 mil Jeruusalemm hävis. Ja siis läksid juuda õpetlased ristiusust kaugemale. Linna teine kallak tuli paremale poole paganluse poolne Hellenlaste kreeklaste poolele. Seal hõlmas ristiusk Väike-Aasia, Süüria, Paabeli maa Kreeka ja Rooma. Kummalgi poolel. On võõrat lisandit tulnud Jeesuse toimikutesse. Me peame nendest võõrastest lisanditest vaatama mööda ja mõistma, kuidas nad sinna on sattunud. Ja nii saame julgesti tuua esile Jeesuse, saame tema teha nähtavaks ja taibatavaks jumala maa peal. Jeesus ei ole jumal maa peal, kes siin on vaid korraks ja puhkab jalgu. Jeesus on ütelnud taeva ja maa vahel ei ole vaheseina, pole kunagi olnudki. Näilise vahesina tegi uskmatus, nõrk usk. Käia vee peal. Sest Jeesus oli jumal. Kadeeturuse arvas nõnda, aga kui ta nägi oma habrast jalgealust ja kõrgeid laineid, ta hakkas kartma, tausk hajus ja Jeesus ütleb. Sinu usk on nõrk. Tollest ajast peale on ristiusk levinud pühal maal. Ja kogu maakera ulatuses ka eestimaal. Ümbruse aina laieneb kristlaskond, kirik kel ei ole lähetustööd, kes ei tee missiooni maailmas. Ei, sellel ristiusul ei ole tulevikku. Missugune oleks kolmanda aastatuhanded projekt meil kristlastel? Praegu on me arvuline suhe maailmas. Kaks ühe vastu kolmest inimesest on üks kristlane. Teine on hiinlane. Ja kolmas, see tuleb muude teiste hulgast. Kahjuks kristlane suudab tulla toime kahe mehega. Hiinlasega ja ühe väheohtliku paganaga. Ateistid ega ei oleks vaja näha vaeva. Ei ole arukas nendega võidelda. Neid on haruldaselt vähe. Kui me tahame oma sisemisi ridu korrastada siis kõigepealt peame vaatama läbi jumala ja minu suhtena jumala ja minu vahekorra. Ja meil ei ole vaja kulutada oma jõudu lohaka ligimese abistamiseks. Elu merel saab ujuda koos nendega, kes tahavad ujuma õppida juba ka ujuvat. Ma ise olen saanud nooruses leiba mitmeid aastaid ujumistreenerina. Me avastame uusi maid. Nalja pool ristiusku üks osa tegevusest läheb sinna teine osa nende asjade juurde, mis meil kodus on praegu pooleli mis on kirikus praegu pooleli. Me peame riskima, õpetada. Ülistama jumalat. See on õige jumala pälving. Me tuleme selleks pühale söömaajale, sest jõudu on vaja räägi ja meelevalda. Jumal jagab seda meile pühas sööma, ajas. Ja nõnda saame vabaks, vabaks inimeseks ja hakkame kasvama päris inimeseks. Sest tavaliselt on inimene enda ori. Lapselapseuuring majandustegevuse uuri, ori tegelasena oli või ainult illustraator presidendi või kuningana. 1980. aastal pandi meie mereranda olümpiasammas ühel väljasõidul. Praegune president teatas oma alluvatele. Koristage see sammas ära, see on ajast ja arust. Kas see on ikka õige koristada, ära pühkida luuaga kõrvale? Tuleb tahtmine käskida. Kõrvaldame selle või teise inimese, selle või teise majandusharu selle või teise elamistava näiteks elamist avamaal. Nendest asjadest tuleb mööda minna, need ei ole päämiselt ja need ei otsusta ühegi rahva elus midagi. Nad on nagu liivlaagrite vahel ja pidurdab, vot, aga pisut. Mis on vaja siis kirikul praegu nõuda, taotada ja tahta. Esiteks usuõpetus, kooli usuõpetus, raadiosse, telesse, kirik ööd rahvalikese tegemistesse. Ja ma tahaksin ütelda usuõpetus ka ülikoolidesse. Muidu me ei tunne oma kultuuri päämist tegurit ristiusku. Euroopa kultuur on ristiusukultuur. Eestis oli üks ülikool, kus on usuõpetus korrapäraselt olemas, see on kunstiülikool. Ülesanne on korrastada suhteid teiste kristlastega teistest ristiusutunnistustest pärit olevate inimestega. Et me ei kulutaks jõudu omavahel arupidamiseks. Andrese ja Pearu kombel. Et me ikka peaks kaevama kahte Kruavi kõrvuti. Koostöö ei ole koosmäng koos mängimine. See ei ole mitte ainult teiste nuusutamine nägupidi meeldejätmine kes seda koostööd juhataks. Juhatama peaks igal maal enamus kirik katoliku maadel katoliku kirikut. Me oleme luterlaste maal ja meile põhjamaalaste eestlastele sobib väga Luteri kiriku tava nimetama oma tirikud vabaks rahvakirikuks vaba maa vaba rahvakirik. Aga eesti luterlased peavad olema eesti luterlased. Süüa tuleb oma maa leiba, mitte Saksast kui Soomest toodud leiba. Kolmas ülesanne. Igaüks meist ristiinimesena peaks olema kindla koguduse liige. Kes tunnistab enda kristlaseks ja ei ole ühegi kindla koguduse liige ega ühegi ristiusutunnistuse liige. See ei ole tegelikult kristlane. Seant mängib kristlast, olla kindla koguduse liige, see on nii, nagu Mart Laar on. Ei ole kristlast, kui ta ei ole seotud kogudusega. Üksikpalk ei ole veel parv üksikplank, mis vee peal ujub, ei ole laev. Neljandaks usu pärast tuleb kanda ka kulu ja teha tööd. Sest kõik, mis meie kätte kätte on antud ja miks meie käes on raha, kaasa arvatud selle on jumal Ma ütlen veel usuteaduse üliõpilastest Mis on nende peamine ülesanne, mida nemad taotlevad? Nad tahavad tabada tundmatut, jumalat, jumalat, kellele usalduda. Kellega minna koos? Muidugi ei ole kirik rahvavalgustaja aga ta on siiski omal kombel rahvavalgustaja nagu näiteks Haridusminister. Kreitzberg on ikkagi rahvavalgustaja. See on nüüd oleviku küsimus oleviku küsimuste lahendamiseks, tuleviku projekti tegemiseks. Peame tundma Jeesuse päämisi, mõtteid, seda, mida ta on püüdnud teha. Ja mis on jäänud pooleli ja meie teha. Ja mis on veel tegemata praegu. Ja neid asju, millega ta on tulnud toime näiteks ristisurmaga meie asemel. Kõige esimene kelle vastu Jeesus võitleb, teotzeb, kui need on vahemehed, et see on uueaegne oskussõna. Ennem ei märgatud seda, et vahemees rikub inimese ja jumala rahva ja jumala vahekorda. Vana Iisraeli korra järgi arvati, et Jeruusalemma tempel on ainus koht maailmas, kus pea tohib ja tuleb jumalat pälvida jumala poole, palvetada. Seal ta pidi olema nähtamatult lähedal. Seal leitakse tema, seal ohverdatakse temale seal ainuüksi Hesekieli raamatu järgi oli Iisraeli arvukate preestrite dünastiat seas ainult saadoki kojad preestritel õigus olla seal issanda kummardajate juhatajat. Ülempreester ilma saadoklaste. Esivanemateta ilma saaduklast isikutunnistuseta oleks ebaseaduslik. Tema ohvri issandale. Oleks jälitussee on piibli sõna niisugune. Aga tegevülempreester Pole ainult kõrgem vaimulik Kvaid taaga kogu Iisraeli kõrgeim kohtunik. Nii peaks meie kohtunik olema ka jumal. See peaks nõnda olema. Ja ettevõtmised. Kord oli pikk käsi. Vanasti oli töö tegijal, pikk käsi. Nüüd võib-olla ainult sööjalon, pikk käsi. See pikk käsi ei leidnud endale piiri. Ta tahtis korda ja elamisväärset elu luua siin maa pääl. Seal on mõned asjad millesse meie kristlaste pikk käsi peab segama ja mida korrastama. Esimene asi on kiriku õigus. Orki Erik pärast Jeesus leidis Juudalusest eelkõige püha linna mõtte. Ta võttis selle mõtte endale pähe. Jeruusalemm on maailmasüdamik ja kui Jeruusalemma hävis, siis nad ütlesid. Rooma on maailmasüdamik. Läheme veel seal toimimas paavsti maailmasüdamik sees. Ta on rohkem Nobu juuda ülempreestrist mälestus. Noor kirik võtab omaks ka juudealaste keskvalitsuse korraldamise mõte. Tahetakse korraldada oma elu nii, nagu see on olnud juuda kirikus, kus kõik on reglementeeritud sätestalult. Juuda pärand avaldab ristiusu kogudusele koguduse ehitusele tagantjärelegi veel mõju. Sellest ajast on pärit astmeline kord ja on õpetaja või preester praost, piiskop, peapiiskop, paavst. Piiskop oli juba kumbraanis. Press, pütterite, kogu või vanematekogu juhataja. Mõlemad pidid, kas ma vanemate käe all igal pool pidid noored sellega leppima. Ja see võttis arenemisel ja julgusel küll hoogu maha. Pärinevad kaks rööbikut, põhijoont. Moosese juhtiv koht saab Jeesuse venna Jaakobuse juhtivaks kohaks, kes töötas Jeruusalemmas ja kui tema kaob, pärinud selle kateedri selle juhi koha. Peetrus kes selle juhi koha paigutab rooma riigi südamesse Rooma. Nii on ikka võimu edasi antud. Mooses sai seaduse Siinai mäel jumalalt ja andis seda edasi Joosuale Joosua vanematele. Vanemad prohvetite ele prohvetid andsid selle edasi 120-le suure sünagoogi mehele. Selle algkäsituse on kristlased võtnud omaks pärast oma. Taevaminemist andis issand taipamise Jaakobus juustusele oma vennale Johannesele ja Peetrusele, need andsid selle ülejäänud apostlitele 12 apostli keele, need omakorda 70-le. Nii kirjutab Beušeebiused kiriku lugu tollest ajast. Juba luuka evangeeliumis tuleb päriimusse kaksteistkümnenda postrid ja nendega. Mõte 70-st aposkilist. See on kirjas Luuka evangeeliumi kümnendas päädikis. Juba luugaa polstrite loos vaatleb noor kirik iseennast. Ja ta mõõdab ennast juuda suures sünagoogi pärimuse mõõtudega. Ta saab kohe aru, et ta ei ole mitte ainult rahvavalgustaja, vaid ta peab olema ka rahvale juht. Ta ei ole mitte tõrvikukandja vait, näitab tõrvikuga teed kirikule tulevikku. Teine asi, mis lahendada tuleb, on pühakirjade kogu pühade kirjade kogumik. Noorkirik võtab omaks vana testamendi kaanoni. Nii nagu selle Juudalased olid kokku pannud. Seal on ka midagi huvitavat. Õhtuma kirikus. Ei ole kombeks silla võtta nõndanimetatud vana testamendi Apo Griiva raamatuid, need raamatuid, mis hoiti kapis ja mida ainult asjatundjad võisid lugeda mitte segadusse sattuda. Meil on nad olemas. Uku Masingu suures piiblis. Jaga vanas Anton Thor Helle piiblis uuemates Piiblites neid enam ei ole. Kuid Martin Luther on ütelnud, et nad on hingekosutavat lugeda. Kolmas küsimus, millega kirik peab tegelema siin ja praegu? Ja mis peaks saama tema suunajaks tulevikku? See on kirja seletamine, pühakirjas, seletamine, siin tulevad arvesse muidu kõigepealt uue testamendi evangeeliumid Pauluse ja Johannese kirja. Naatsareti Jeesus võitles varise erist kirjatundjate kirjas seletajatega teravad ja selle eest pidi elu ka maksma. Häda teile, kirjatundjad ja variserid. Teie lukustad taevariigi inimeste eest. Ise te ju ei lähe sinna sisse ega lase neid sisse, kes tahaksid minna. Nii kirjutab Matteuse evangeelium. Mattiase rühmas ei peetud nendest meestest suurt midagi. Nendest variseride ja kirjatundjatest. Ent seda enam peeti lugu nende teadusest. Moosese istmele on istunud kirjatundjad ja variserid. Kõike nüüd, mida naatile iganes ütlevad, seda tehke. See on Nad on õpetatud mehed aga nende tegemiste järgi ärge teie tee. Tähendab, tehke nende sõnade, mitte nende tegude järgi. Jeesus ei jäta kirja seletamises võimalust, ei kalduda paremale ega paremale poole. Häda teile, kirjatundjad ja variserid. Kõike. Maat läbija, et te käite läbi maad ja mered, et leida üht ainust jumala poole kalduvate inimest. Te leiate selle. Te teete temast põrgupoja. Halvema kui te ise olete ju Matteuse on kell 13. pead. Noorel kirikul on niisugused mõtet, niisugused arusaamised pühast kirjast. Noor kirik võtab omaks pühakirja. Mis oli enne edasi on vana testamendi päämiselt kandmisse kuuluvat raamatut ja uue testamendi. Ta seletab kirja nii, nagu seletati seda Aleksandrias egiptuse tarkust mööda võldumitega. Vesi on elu ja nii edasi. Valgus on mõistus ja sellega Püütakse pühakirja mõista. Esimene pühakirja rakendus on jumala pälving, jumalateenistus. Kristlased tulevad kokku pühapäeval ja ülistavad jumalat. Nad on selleks kooli saanud juuda usu palvemajade kaudu. Tempel kadus varsti. Nad on selle palve kaudu toonud Jeruusalemma templist endine. Seitsme arulise lambi ala me näeme seda kirikutes altaril, altari, Jonatoonut. Kirikus põleb alati üks lamp, igavene tuli. Üks lamp, üksik igavene tuli. See on mitmetes kirikutes unustatud, aga mul on korda läinud töötada kirikutes oma pika elu jooksul, kus niisugune tuli. Alati põlenud. Mis suunas me vaatame, kui me oleme kirikus iisraellased, kui nad olid üle maa ajalas laiali üle maailma. Nad ehitasid oma palvelat suunaga Jeruusalemma poole nii et nende silmad vaatasid Jeruusalemma poole. Meie vaatame hommikupoole ida poole valguse poole ja meie pälvid palvetama oma kirikutes. Me oleme andnud Jeesuse koduma palvemajade palvetele omat mõtet. Me oleme saanud palvete harjumuse. Jeesus võitles palvete harjumuse vastu. Ta ei tahtnud kätte harjutatud palvet. Aga ta kles eduta ja jättis selle ülesande meie. Me ei ole enam noor kirik, me oleme peaaegu 2000 aastane kirik. Aga me peame selle mõtte teoks tegema. Me peame palvetama omade sõnadega. Kui ma midagi küsin, isa või ema käest, kui laps küsib midagi ema või isa käest siis ta ei küsis seda. Ilukõnes ja pikkade valemitega. Koida küsib lihtsalt. Anna mulle viis krooni. Mul on seda täna vaja. Ja see hoiab inimese värske hoiab tegeliku eluga ühenduses. Juba noor kirik on. Kasutanud kahjuks valmis olevaid lugemisi ja valmisolevaid jutlusi. Nad kasutavad ja praegugi on nii. Teataval pühapäeval peab kasutama teatavat kirja kohta ja seda seletama ja niipeaaegu, et üle maailma üle ristiusumaailma. See ei ole ilus, nii jätame suure osa pühast kirjast kõrvale. Meil peab julgus olema pühakirjast leida tuge elu pähe, küsimustele ja neid käsitama. Olgugi et see on uudne ja selleks ei ole eeskujusid olemas. Elamiseks on hea, kui neil ei ole eeskujul, kui me elame oma elu, hetkevajaduste elu. Aga me kasutame siiski mõnesuguseid vanu lauseid. Näiteks Me laulame kirikus Tris Hadjooni kolm korda püha Jesaja raamatu kuuendast peatükist. Me räägime Jeesusele, issand halasta, Kristus, halasta. Kürje eleisson. Hüüame hosianna halleluuja, aamen. Ja hulgaliselt muid kiitvaid valemeid. Kui uude alased pühitsevad paasat püüdsivad kristlased ülestõusmispühi. Aga veel aastal 170 jutlustab piiskop Meliito sardedest suurel reedel Juuda paasapühakirjakohtadele. Sellel ei ole midagi seost ristiusuga. Me oleme need asjad ära jätnud, aga palju vanu hariharjumusi, mis meid koormavad on veel jäänud. Tahaksime uude aastatuhandesse minna, nendest vabanenutena. Juudalane pühitseb laupäeva muhameedlane reedet ristiinimesed pühapäeva. Variserid paastub kaks päeva nädalas. Vaga kristlane, samuti. Ja kuskohas ilmneb siis kristluse omapära, kristluse üleolek, kui nii, tahad öelda kus see siis ilm, milles? Ärge paastuge üheaegset, aegselt silmad kirjatsejate juuda lastega sest nemad paastuva tee esmaspäeval, neljapäeva, teie paastuge, kolmapäeval ja reedel. See ei ole kuigi tark seletus. Ja seepärast me paastumegi millal me seda vajalikuks peame. Viies punkt, milles peab olema programm, milles on olnud programm ristiusu kirikul. Millesse on praegu mis asjas ja missugune programm on meile meil kõlbluse osas vajalik koostada tuleviku jaoks? Varased kristlased andsid välja katekismuse Juuda usu. Õpetuse alusel nad peaaegu tõlkisid selle sõna-sõnalt ja panid päälkirjaks apostlik õpetus ehtida kee. See koostati Palestiinas või Süürias. See algab klassikaliste sõnadega, on kaks teed üks d ellu ja eluks teine surma ja surmaks. Erinevus nende mõlema tee vahel on suur. Siis järgnevad Tihedate ridadena arvutud eeskirju. Enamasti keelud, nagu see juuda lastel kombeks oli. Kõlbluse jutlused. Said oi issanda käskudest loobuda. Sa pead hoidma neid, mis sa oled, saan. Midagi ei tohi sa juurde panna, midagi kaotada. See on elutee. Siis läheb katekismus edasi, aga surmatee on see. Ja nüüd hakkab loetlema mõrv, abielurikkumine, imud, vargused, ebajumalakummardamine, nõidumine, mürgisegamine, röövimised, Etvat tunnistused, silmakirjatseja. Kahekeelsus salakavalus, kõrkus, kurjus. Ahnus, rõvetsemine, armukadedus, häbematus, ülbus. Lobisemine. Eriliste kristlike lisanditega. Sellel vahede kataloogid ei olegi midagi tegemist. Ja seepärast hakkasid tulema voorused. Alguses laenati need kreeklastelt. Nüüd on meil kristlastel omad voorused. Need, mida me püüame ellu rakendada, see on otsekohesus, siirus. See on ka risk nagu Jeesus riskis. Käsikäes. Ühelt poolt võõrandumisega ja teiste vanade õpetustega kaasa minemine ja teiselt poolt püüa leida ja rakendada Ei ole enam kombes, taotleda täiuslikkust. Me teame juba ka lapsed, et ei ole kahte kõlblust ahte täiuslikkust Väim täiusliku, kus ja suurem täiuslikkus. Ei ole põlu all enam liha, Eeros armastus, loomulikult meelerõõmud. Haaratud on nagu ladina nüüd tootus, homokogu, inimene. Peetakse diabeeti isegi usukaaslaste poolt kõlbelisemaks kuini nad endid oskasid pidada. Kuuendaks õpetussõna õpetus, see tähendab seda, mis on usutav. Mida tasub õppida ja teistele õpetada. Usutavat nimetaks seda toobumaks. Puubuma vastand on see, milles tuleb kahelda. Nisu on küsita. Ja nii saame meie juba lähemale. Tänapäeva ristiusule.