Maa hiljem täna. Panen on saate pealkiri täna majandusimet, millega jaab on 20. sajandi teisel poolel hakkama sai, kadestas pea kogu maailm. Hoolimata tehnoloogilisest super arengust on Jaapan aga siiski sügavalt oma traditsioonides kinni. Ja täna-homme räägime sellest, kuidas elavad ligi 130 miljonit jaapanlast, imperaator Aki hitt ja peaminister ioni Chirogoi sumi juhtimisel. Aga mitte poliitikast. Räägime täna vaid sellest, kuidas elab inimene Jaapanis ja sellest räägib meile Kadri Ollinud Tartu Ülikooli politoloogiatudeng, kes terve aasta õppis Tokyos vaseda ülikoolis ja siis ka vikerraadiole kaastööd tegi. Täna on jaapanlastel vaba päev, just meie saate ajal peab keiser Aki hitta oma seitsmekümnendat sünnipäeva. Saatejuht on Piret Kriivan ja me alustame sellest, et alati kui olen Jaapanisse helistanud kas siis kadrile mullu või Raul alli kivile, kes on praegu meie mees jaapanis siis enamasti alati on telefoniühendus kehvavõitu. Millest see tuleb? Kadri? Ja võib-olla siis mobiiliside välismaale ei ole nii hea, aga jaapani sees on küll niimoodi, et igalühel on ikka oma mobiil, Keithi ja väga palju muidugi suheldakse ka emaili teel, et mobiilist, mobiili läheb meil, et võib-olla nii palju, mitte helistatigi. Aga tehnoloogia mõttes ma arvan, et ta on küll ikkagi tehnoloogiamaa, sellepärast et Tokyos on isegi eraldi linnaosa Aki Habara kus on tavaliselt ikka väga palju turiste jaapanlasi ka sellepärast, et see on just see kõige põhilisem koht, kus osta elektroonikat isegi Lähed rongi pealt maha, siis kahejoon näitab, et nii seal on elektrilinn, et minge sinna, kui te tahate elektroonikat osta, et noh, seal on muidu ütleme mingid traditsioonilisemad alad ka, millega tegeletakse, mingit, ütleme, tehakse mingeid väikseid kujukesi või midagi sellist, aga just eraldi umbes tähistatud rada viib kohe sinna kõige suuremasse poodi, kust saab. Hiljuti oli üks uudis, et Jaapani ja Hiina testivad neljanda põlvkonna mobiilsidet et vahepeal on see mobiilside mobiiltelefonid, kus, mis näitavad ka pilti, kas seda kasutatakse Jaapanis palju. Kas sul oli ka selline? Mul oli natukene kehvem, mul oli ainult fotoaparaat ja sain meile saata, et seda pilti, seda siis, kui mina läksin, väga ei olnud, et see on mobiiltelefonis, fotoaparaati, saad sõbral nagu fotosid saata ja see on küll tavaline, aga see, et pilti näitab, see on vist natukene kallim. Aga lauatelefonid on Jaapanis ka olemas? Jah, on küll, aga minu meelest ei kasutanud kordagi, miks? No sellepärast, et kõigil on mobiil-son väga mugav, eriti alguses ma eriti ei julgenud helistama, isa, isa on väga hästi jaapani keelest aru saadud, kirjast saad ikka aru. Paremini. Loed ja jaapani keele, selline telefonietikett on ka alguses üsna segane, näiteks kui nad küsid kedagi, nad ütlevad, et jah, teda ei ole siin, aga lihtsalt selle ava peal lõpetavadki lause ära, et sina nagu jääd ootama, et aga mis siis on, et mis siis tuleb pärast hakata, siis, aga see ongi nagu viisakas, et selline. Jäta natukene segadusse inimene. Et ma ei saanud hästi aru, et mida nad räägivad mulle. Kui kaua sul võttis aega kohanemine Jaapaniga? Sa elasid seal aasta jah, ma elasin natukene, on laste ja enne oskasin natukene ka jaapani keelt, aga kui kaua sa võõristasid seda ühiskonda või ei võõrustanud üldse? Ma arvan, et ma ikka natukene võõristasin, kui ma alguses läksin, siis ma keelest küll väga palju aru ei saanud, et ma teadsin mingeid laule, tere hommikust, minu nimi on aga vestelda ei suutnud ja kui keegi tänaval minu käest küsis, siis ma sattusin väga segadusse ja paanikasse ja ma ei osanud eriti midagi öelda. Aga võib-olla aitas ka see, et me elasime kõik ühiselamus koos välisüliõpilased ja noh, kõigil oli ikkagi raske ja õhtuti rääkis seal ei ole jälle mis kummalised situatsioonide oli nagu üsna naljakas, et see ei olnud, see ei olnud nii traagiline, lihtsalt vahepeal, see oli üsna tüütu isa, tahad nagu vestelda mingitel teemadel inimestega ja see on väga keeruline, sellepärast sina jaapani keelt ei oska ja nemad ei räägi sinuga ka mingit muud keelt. Aga aasta lõpuks. Ja ma saan hakkama küll, kui ma pean nagu midagi ütlema, aga aga näiteks ajalehte lugeda ma ei oska, sest ma ei tea lihtsalt nii palju neid märke. Jah, vahel on ikka keeruline. Sest et kui nad räägivad väga kiiresti või kasutavad sellist väga viisakat kõnepruuki siis ma ei saa aru sellepärast, et seal on. Esiteks on seal nii palju sõnu, mis tegelikult ei ole oluliselt selle sõnumi edasiandmiseks, aga mis lihtsalt peavad seal olema, sest et niimoodi viisakam. Viisakusega seoses tuli mul teine asi meelde, mis Jaapani puhul ilmselt mitte ainult eestlastele, vaid üle maailma, teistel inimestel ka tuleb meelde, see on see kummardamine. Kas see kummardamine on neil siiras või on see niisugune kätteõpitud poos? Ma arvan, et kummardan, väga loomulik poos selles mõttes, et see jäi minule ka väga kiiresti külge ja isegi kui ma tagasi tulin, siis ma keegi ütles, midagi, ma ka alati kummardasin ja see jääb nii külge, sest see on nii igal pool ja see on nii tavaline, nagu, kui sa teretud või tänad või midagi, et see ei pea olema väga sügav kummardus. Isegi kui sa räägid telefoniga, keegi räägib seda, et sa oled ka, et noogutad vaikselt, jah, jah, niimoodi see noh, see on väga loomulik, see tuleb niimoodi, et sa ei saa isegi aru. Teised võib-olla Eestisse tulin tagasi nagu neil oli, lihtsalt naljakas vaadata, et kui ma, kui ma räägin, siis ma ka kogu aeg noogutan, et see on kuidagi väga loomulik. Nii et jaapanlane, igal pool igasuguses suhtlemissituatsioonis on see tal niisugune loomulik viisakusavaldus. Jah, on küll, oleneb muidugi, kes on nagu, et kui on keegi, kes on sinust kõrgemal, näiteks töö juures, bossile võitleme keisrile või midagi, siis kõige jah, kõige viisakam kummardas on peaaegu 45 kraadi aga seda tavaliselt ei ole. Oleneb, kui palju see inimene sinust kõrgemal on, et seda, seda sügavam on sinu kummardus. Aga tavaliselt jah, on lihtsalt selline pea noogutas ja kuigi nüüd ütleme, kui nad saavad välismaalasega tuttavaks vaheliselt, tervitavad kättpidi ka. Aga nad ei oska aega, et see ei ole noh, ütleme näiteks, kas on liiga lõpp või on liiga tugev või selline, see ei ole loomulik, nende jaoks ei ole omavahel, kui nad suhtlevad minu arvates kunagi, ei tervita käega, et see oleks väga kummaline. Natukene eestlaste moodi, et ruum peab neil olema ümbe, nendega. Jah, jah, on küll, välja arvatud hommikuti rongides, sellepärast et need on küll väga väga täis ja siis on kõik üksteise vastu surutud ja ma arvasin, et see on mingi siuke linnalegend, et hommikuti lükatakse inimesi rongidesse, keegi maha jää, aga see ongi seal rongijaama saatjate ülesanne, need valged kindad on käes ja siis hästi palju inimesi läheb kõigepealt ju Parcino rongi ja need, kes lihtsalt ei mahu sinna vett ka lükatakse edasi. Et keegi maha ei jää, kõik peavad jõudma hommikuti õigel ajal tööle, ütleme, et kui mingi rong hilineb, seda nüüd vahel ikka juhtub ja tööle hiljaks jagatakse rongis nagu sellised tõendid, et nad saavad need oma tööandjale anda, et nad lihtsalt ei maganud sisse, vaid neil on nagu põhjus. Sest et see on piinlik neil, et nad ei ole niimoodi, et Eestis, et oi jah, palun vabandust, et ma jäin hiljaks, aga ainult siis, kui sul on selline tõesti, et ma seal niuke valge paber, et sa saad nagu anda. Kas pärast sellist rongisõitu ebamugav ei olnud või paha ei olnud või tigedaks ei teinud? Ja tegi sil, minul oli väga-väga ebamugav, eriti näiteks talveperioodil on see, et inimestel ikka nohu Jaapanis väga ebaviisakas avalikus kohas nuusata leristavad vaikselt seda tagasi ja siis nad vahel näiteks vaatavad hästi palju. Kuigi neid Tokyos on küll ikkagi välismaalasi rohkem, siis on mingi linnaosasid, kus eriti ei ole ja see, kus mina elasin, seal ka väga palju ei olnud, jättiski hommikuti rongile saadi, vaadatakse, natuke sosistatakse, naeran, tühistatakse niimoodi, eriti kui sa õpid mingit jaapani keele asjad. See on küll hästi tavaline, et jaapanlased lähevad Romney üsna, ükskõik kui täisrong on seal alati hakkavad lugema kas mingit oma manga koomiksiraamatut või ajalehte või midagi, et see nagu ei ole, see ei piina neid, et nad on hästi kokku surutud või saadavad meile oma telefonist või siis magavad. See on jaapanlaste puhul täiesti imetabane oskus, et ükskõik, kuhu nad lähevad, maha istuvad või seisavad siis vajavad magama, siis õigest teadlasest suurem vool, inimesi läheb välja siis nagu kantakse automaatselt välja ka, et siis nagu teavad, et mina ei julgenud magama eriti jääda, sellepärast et kuigi see rongiinimene nagu ütles seal, et järgmine peatus on sind Juku ja siis uksed avanevad. Ma mõtlesin, et ma ei kuule seda, kui ma magan või et ma ei saa aru või midagi, aga nemad küll hästi nagu lähevad sisse. Kui veab, siis istuvad maha ja, aga igal juhul jäävad kohe magama. Ka need rongisõidud on neil ilmselt pikad töölt koju, vahemaad on pikad või rongid sõidavad nii kiiresti, et ei saa arugi, sõidavad. Küll, aga kiiresti, aga Tokyos on väga palju inimesi, mis tähendab, et nad kõik seal elada ei saa, kuigi nad seal tööl käivad. Ja ma tean, et keskmine aeg, mis kuulub nagu selleks edasi-tagasi kodust minemiseks, on umbes poolteist tundi. Et ütleme, kui sa elad Tokyost väljaspool võib-olla isegi mitte nii palju, aga, aga jah, et ütleme 50 minutit tööle ja siis pärast 50 minutit tagasi, et noh, võib-olla pead vahel mingeid ronge vahepeal kaks korda ümber istuma ka või midagi. Aga jah, rongid käivad küll väga tihedalt metroorongid või, või mõlemaga mõlemad mõlemaga, jah, on metroo ja siis on see jaapani raudtee. Missugune see metroo ja raudteejaam välja näeb? Ma mõtlen puhtuse ja julgeolekule. Tähendab, võib-olla nüüd väga puhas ei ole, aga selline korralik ja mis minu jaoks oli natuke tüütu, oli see, et hästi palju jaapanlased suitsetavad. Ja siis kuigi nüüd on osades kohtades juba seadused ei tohi enam ütleme, rongijaamas või tänaval käia, suitsetada, siis see väga palju sellest ei hooli. Ikka tostutavad edasi. Et noh, mind see natuke segas, aga muidu on tavaline, et igal pool on hästi palju joogiautomaati, siukseid, söögiautomaat, sa saad seal hommikul oma sooja kohvi või hamburgeri ja siis on natuke pikk perroon. Ja siis rong sa juba enam-vähem teada, et hästi palju neid välja kõikjal ütleme rongijaamas all. Et noh, erinevaid, et see viib, ütleme sinna Viru tänava poole, see teine viib sinna Estonia puiesteele. Et see, kui sa lähed rongi peale, siis sa juba tead, et mitmesse vagunisse lähedaselt see peatub sinu vajaliku selle exiti juures. Muidu sa pead vahel tõesti, perroonid on hästi pikad, et sa muidu käid vahel ikka mingi 300 meetrit nagu õigesse kohta leida ja kui on, ütleme, suuremad jaamad, siis see on üsna keeruline ka, kui sa lähed vales peatuses, sest et sa ütleme, satud hoopis teisele poole ja sa ei saa aru enam, kus sa oled. Jah, ja siis on hästi palju inimesi. Sa sõitsid põhiliselt rongidega üks maapealne liiklus, autod, autode vool on tihe ja kes siis nagu autodega sõidavad, kas see on mingi kõrgem klass? Rikkamad ei usu. Ma arvan, et enamus inimesi üritab ikkagi sõita metrooga kas rikkamad või vaesemad, et see ei ole oluline, sellepärast et metroo on ikkagi palju mugavam, et autosid on liiga palju ja on ummikud ja üldse parkida ka eriti ei ole, et metroo viib sind kohe sinna töö juurde, lähed täpselt oma õigest august välja ja pärast saad koju ja ta tõesti käib nii tihti, et sa ei pea ootama. Võib-olla kõige rohkem viis, seitse minutit. Aga kelle jaoks need autod on? Nuhtlus on hästi palju sõidetakse jalgrattaga ka ja see on odavam muidugi ka kui rongil sõita, aga siis sa wet, selliseid jalgrattateid eriti ei ole, kõnniteel ka käia ei saa, sest et see on ka inimesi täis ja siis sa pead seal autode vahel vingerdama ja see on üsna ohtlik. Liikluskultuur missugune on, kas tänaval jalakäija pääseb üle õigel ajal õiges kohas? Või ei, jah, ma arvan küll, pääseb nii, et võrdlemisi viisakas jah, aga samas nad jälle sõidavad näiteks autodega sealsetel tänavatel, mis on ainult jalakäijate tänavad. Kas politseinik oli tihti näha? Jaapanis on niimoodi tänaval igal pool on need sellised politseiputkad, et ütleme, kui sa oled ära eksinud, neil on linna iga kaart, nad teavad täpselt, kuhu sa peaksid minema seal linnaosas. No niisama tänaval patrullimas neid vist eriti ei ole, aga täiesti iga noh, ma ei tea, kilomeetri tagant või rohkem on see politseiputka, kus saab nagu alati nõu küsida, et kui seal midagi ära kaotanud või lihtsalt ära eksinud või midagi sellist. Kas linnatänavatel on julge käia tudengi asi kindlasti, käisite õhtuti baarides pidudes? Jah, on küll julge käia, et selliseid taskuvargusi ei ole ja tänaval nagu üksi koju jalutada, öösel on ka üsna julge, tavaliselt üldse ei ole eriti inimesi seal aga ütleme, isegi kui rong on tipptunnil väga väga täis, siis ei ole. Ma ei hoia seda oma koti hästi kramplikult enda vastu, et ma ei karda, et inimesele põhja katki lõikab või midagi sellist. Jah, selles mõttes küll ei ole, aga samas, kui on mingid asjad näiteks Tokyos, oli kevadel polid röövid suunatud, nende pangaautomaatidele vastab. Nende põhiline asi on see kahe kahtlustavad, et kindlasti on välismaalased, sest et jaapanlane ju ise sellist paha asja ideeks, et siis nad küll ütleme näiteks noormehi, tudengeid just ütleme, et kui sa käisid näiteks siin niisugust, kus on nagu rohkem selliseid paari asja ütleme, vahel nagu kesiseid pabereid ja üldse, et mis sa siin teed ja kuidas nagu on, et nad on väga sõbralikud, ei olnud, eeldavad, et vahel välismaalased on paha peal väljas ja tulid ka mõned ebameeldivad kogemused ja olid mõned ebameeldivad. Aga noh, kuigi need tavasituatsioonides on ikkagi väga viisakad, siis täpselt jälle need rongid hommikuti. Siis ei ole niimoodi, et inimesed lähevad rahulikult välja või midagi, et siis on ikka kõvasti, saad küünarnukiga seal jah, hästi trükitakse kõik korraga, nutiaatrin ukse vahele kinni umbes. Kas Jaapan on kallis riik ja heaks väga kallis, vihkan, et ütleme, meie elasime, me eriti ei priisanud. Meie üür oli ka üsna väike, aga kõik see üüria elamine nagu see kuu aega ja kuupilet ja sellised asjad telefoniarve. Et see on umbes 10000 krooni eesti rahas, iga kuu. Minul läks väga hästi, sellepärast et sain toetust suuremas osas, aga tavaliselt on see, et kui sa lähed sinna, sa pead otsima ka mingi töökoha ülikooli kõrvalt, mis muidugi ei ole nii ebatavaline, Eestis ka väga palju töötatakse, aga aga see on üsna raske on, kui sul ei ole mingeid lisasissetulekut, tudeng, sina jõudsid ka kõrvalt tööd teha, üks lihtsamaid on inglise keele õpetamine, sellepärast et no ega minul ka ei ole mingit kvalifikatsiooni või ma ei ole Eestis enne õpetanud, aga aga kuna nad ise väga tahavad õppida ja tavaliselt enda poolt ka juba õpikut, sa pead lihtsalt natukene juhendama neid. Aga üks lõbusam töö välismaalastele on muidugi filmides osalemine. Et jaapanlased vahel teevad selliseid õppefilme või lihtsalt mingit seletavaid filme. Näiteks üks, kus mina osalesin, oli 11. septembri sündmustest USAs ja siis ma mängisin sellist kontoritöötajad, kes on just nagu selle plahvatuse üle elanud ja jookseb treppidest alla ja kardab, et need on kõik elu läbi. Et see on väga lõbus töö, sellepärast et nad viivad sind hommikul kohale, siis teevad sulle meigi ja annavad riided ja siis noh, enamus aega on võib-olla niisama passimine, natuke vahepeal teed, midagi haiseb. Annan sulle vahepeal süüa ka, siis jälle natuke filmidega, üldiselt sa saad ise oma asju lugeda ja õppida seal rahulikult ja keegi ei sega sind, et see sellega lõbus. Sest me pärast vaatasime telekast seda kõik sellisena. Tokyo linnas elasid seal põhiliselt jah. Kuidas sulle meeldis, Tokyo linn? Kevadest ta juba rääkisid. Räägitakse, et kõige ilusam on ta kevadel. Kirsipuu õitsemise aegu. Jah, see on, on küll õige ja siis on aeg, kus minnakse ka piknikule Kirsipuuõite alla ja eriti eriti populaarsed kohad on just täpselt seal puu all, et need õied langeksid selle toidu sisse hännaga ilus. Aga kas need maitsevad hästi ka Einadelsi maitse, midagi, aga sellega ka nagu jaapanlaste kommed, minnakse mingite asjadega nagu hästi ekstreemsust, sest see ei ole lihtsalt niimoodi, et nüüd läheme sinna välja parki, istume seal vaid see on niimoodi, et näiteks mingid firmad saadavad juba oma need nooremad töötajad ütleme hommikul kella kuueks sinna parki valvama, et nad saaksid selle kõige õigema koha. Ja siis noh, firma ise, ülejäänud personal tuleb võib-olla õhtul kell kuus või midagi sellist. Sina ütleme, lähed sinna mingi kahe-kolme ajal, tahad lihtsalt Tõllikese istuda seal puu all? Ei saa sellepärast, et kõik on kaetud selliste suurte present kiledega ja siis see üks nagu noorem teete, istub seal, tal oli juba külm noh, joob seal mingit teede, loeb oma ajalehte, aga ootab, kuni ülejäänud tulevad seal. Naljakas, minu arvates. Tundub, et Jaapanis, Tokyos, seal olid kogu aeg sinu ümber inimesed, kas sa tundsid puudust ka, et tahaks olla üksi? Kuhu sa siis läksid? Jah, on küll, näiteks kella viie ajal õhtul on niimoodi, et sa ei saa tänaval kiiresti käia, igal pool lihtsalt on tõesti uskumatult palju inimesi. Aga ühikas näiteks oli meil see asi, et igalühel oli oma tuba. Et see on juba üsna hea koht, kus olla rahulikult. Ja Jaapanis on väga palju parke ka, kus, ütleme, kui ei ole just nii, suuremat tähtsündmusel saab küll rahulikult jalutada, seal eksi, aga vahel me sõitsime näiteks kuhugi loodusesse, et ja siis peab valima mingi, kui tahad nagu rohkem mütsi alla või omaette, siis peab valima mingi aja, mis ei ole jälle ütleme kevadel kirsiõied, aga siis sügisel on see vahtralehtede vaatamine, et järjest ütleme mõlemal juhul televisioonis kohe öeldakse pärast ilmateadet. Nii et praegu on meil kõige ilusamad vahtralehed, on meil just seal kanto piirkonnas, Tokyo ümbruses ja nüüd järgmine nädal, et siis läheb jälle ülespoole vahtraleht ja nende kirsiõite, kas omamoodi ja siis perekonnad sõidavad näiteks nädalavahetuseks välja vaatama sinna kuhugi kõige ilusamaid vahtralehti, et kuidas või mägedesse ronima. S ümber on kõik kõige ilusam jaapanlane, on romantiline ka ikkagi jah, ilmselt kyll. 23. detsember on jaapanlaste rahvuspüha ja sina olid eelmisel aastal sel päeval ka Tokios. Kuidas jaapanlased oma rahvuspüha tähistavad seal siis oma imperaatori. Sünnipäev on see kõige tähtsam püha. Ei ole, kõige tähtsam on aastavahetus, aga siis ma õpilastel on muidugi hea meel, sest on koolist vaba päev. Aga meil oli rohkem juba jõuluks ettevalmistus, et me mõtlesime, kuidas järgmine päev on jõululaupäev. Televisioonis on muidugi saated, kuidas ta oli noorem ja nii edasi, aga see ei ole. Mul ei ole jäänud meelde väga palju mingit, väga erilist. Kuidas sellistega. Ja igasugune ametlik püha lihtsalt jah. Televisioonis näidatakse kontserte ja keiser peab ise kõnega. Ma arvan küll, manitseb rahvast, pigem räägib, et kuidas on hästi kõik. Kas see aastavahetus on siis suur pidu? No selles mõttes Eesti mõttes ta ei ole suur pidu, et pigem on selline noh, perekondlikult, et ütleme, süüakse mingeid traditsioonilisi toite ja siis aastavahetuseks minnakse kuhugi templisse. Ja need kuulsamad templid, näiteks Meitsi tempel, mis on juba selle poolest eriline, ta on, ei ole pühendatud jumalale, vaid imperaatori, Meitsi keisrile. Nad on ka jälle väga paksult rahvast täis, kuigi igal sellel linnaosal või ümbruskonnale ka oma väike tempel kuhugi, aga noh jah, see on kõige olulisem võib-olla, et see uue aasta esimene külastas sinna templisse. Kadri Ollinuga jätkame juttu Jaapanist homses saates siis juba jaapani perest ja kodust ja sellest, kas Jaapanis ka jõule tähistatakse. Nüüd kuulame jaapani muusikat, millest ka muide homses saates lähemalt juttu tuleb. Aga täna kuulame tüdrukute ansamblit Bachi ja kaks tüdrukut laulavad aasia hingest.