Eesti luterlik tund. Te kuulete luterliku tunni saadet, stuudios on Signe Aus ja Meelis Holsting. Tänase saate pealkiri on keldri nägemus. Räägime kelkadest minevikus ja olevikus, nende usust ja uskumisest. Keltide teema uurimisel oli meile abiks Tallinna kunstiülikooli õppejõud Ellen Tamm kellele keldi kultuur juba ammu südamelähedane. Samuti kuulete Viljandi Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu mõtteid raamatust keldri nägemus ning samasse raamatusse kogutud keldripalveid. Tutvumine nende palvetega ei vii meid lihtsalt tagasi ühte kadunud maailma. Pigem annab see meile uue, läinud nägemuse maailmast mis on siinsamas meie kõrval nagu kingitus. Kui me vaid oskame seda vastu võtta. Keldid moodustavad kultuur ei ringi või õigemini, kel lähedases mõjus oleva kultuuride rühmituse millel on olnud suur mõju Euroopa kultuurile ja maailma pildile. On öeldud, et kreeklased andsid Euroopale filosoofia roomlased, poeetika ning keldid hinge. Selline mõte on küll veidi liialdatud, kuid siiski tõsi. Keldi kultuuri mõju Euroopale on olnud palju suurem, kui seda tavaliselt arvatakse. Nime keltid kohtame me kõigepealt neljandal ja kolmandal sajandil enne Kristust antiikautorite märkmetes. Tegelikult ei ole ta niisugune ühtne nagu rahvuse nimetus vaid neid rahvusgruppe seob omavahel teatud majanduslik, kultuuriline ja usuline taust. Nende arengulugu võib tegelikult jälgida Euroopas kuni kiviajani välja. Nii meelton kelti tüks Euroopa. Aga kuna nendelt kirjalikke andmeid säilinud ei ole, siis viimastel aegadel on just arheoloogia andnud nagu lisaandmeid keltide kohta. Nende põhiliseks asualaks tekkealaks peetakse just Kesk-Euroo pas praeguse mõiste järele Lääne-Saksamaad. Ja siit hakkavad nad nakku hargnema edasi, nii et lõpuks nende asuala ulatub Portugalist Hispaaniast, kuni seal Rumeenia, Tšehhoslovakkia, nii välja. Nende mõjusfääri on kuulunud ka Baltikum. Ja siin Skandinaavia lõunaosa, see ei ole mitte ainult ütleme niisugune noh, ütleme, et kokkupuuted on, on olemas ajaloolisi allikaid selle kohta, et neb Briti saartel asunud keltidel ja eestlastel on olnud omavahelisi tugevaid sidemeid. Nimelt on väga palju sarnast nii eesti kui kelti mütoloogias. Samuti nimetatakse ka seda, et meil on keelelisi sarnasusi näiteks sõnad, mis puudutavad just põllumajandust, nagu näiteks viljade nimetused, mis meil on kaer, see praeguses valsikeeles on Geir. Mis on, on rukis, seon, Rui lusikas on Lui Kaus on Kaus other ader, äke on ok ja niimoodi võib väga palju, ütleme sadade sõnadega mis on väga sarnased nii Eestile kui keltide kultuurile. Muidugi, milline see võis olla varem, kui suur see sarnasuse aste sest jäänud on ju Kelte nüüd ainult Briti saartel ja Iirimaal. Noh, see on ka briti saar. Ja seal on nagu Elslased iirlased ja kaelid šoti asukad Euroopa mandril on Bretoonid Britannia poolsaarel. Muidugi ei ole ju kõik keldid sinna kokku surutud, vaid, vaid peaks, ütleme niimoodi, et igas euroopa rahvas on veidike keelti. Nad on sulanud kokku oma vallutajatega. Ja nimetusi on nende kohta kasutatud mitmesuguseid, näiteks roomlased nimetavad neid kallija lasteks. Kreeklased kutsuvad neid kalaatideks ja üks haru, isegi kalaatidest on läinute tüür. Kee nimelt kolm suguharu jäid elama keskTürki ja nad säilitavad väga kaua veel oma kultuuri ja uskumised. Nimelt 10. sajandil veel väidab üks ajaloolane, et Reini ääres kõneldakse sama keldi murret nagu kõneldakse Türgis. Nii et praeguseks on jäänud siis Iirimaa, Šotimaa ja Prantsusmaa lõunaosas. Nüüd mis puutub nende välimusse, siis nad olevat olnud antiikautorite andmeil pikakasvulised. Nii mehed kui naised, jõulise kehaehitusega, blondid. Kuid peale selle, et nad võisid olla heledajuukselised ja sinisilmsed, on nad ka just eriti mehed oma juukseid veel blondeerinud mingisuguse lubja lahuga. Sest neil olevat olnud väga tugev juuksekasv ja seda ei suuda miski nagu koos hoida, siis tal oli nagu mingi liimaine siin, niiet juuksed kammiti eest tahapoole, need olid nagu suur pikk loomalakk hobuse laktaga. Naised kandsid väga pikki juukseid puusadeni, kellel muidugi juuksekasv antud oli. Nad olid oma oma iseloomult, et väga uhked sõjakad, ägedad. Neid on kirjeldatud aga julmadena nende vaenlaste poolt. Kuid tseesar, kellele muidugi nendega kokkupuuteid tuli rohkem. Kirjeldab neid kui väga uudishimulikke õpihimulisi ja kiirelt õppivat rahvast. Muidugi oli temal tegemist sellega, et nad õppisid kiirelt selle rooma leegionid sõdimis tavad selgeks ja ajasid siis kõik need asjad sassi. Büroomlastega tuli lahinguid rõivastena kanti. Materjalid olid peamiselt just villane ja linane. Rõivastana kandsid mehed nihukest pikkade varrukatega tuunikat või särki. Shu juhatas kaunis pikalt alla ja pükse. Püksid olid tolla varasemas perioodis võõras nähtus Euroopa kultuuris, need roomlased natuke pilkasidki kelti nende nende püksikandmise pärast. Naisterõivastest on säilinud vähem, materjal kõduneb väga kiiresti ema sees. Aga neil olid pikad, samuti pikad kleidid ja nii naised kui mehed kandsid niisugust suurt õlarätti, tee või, või ülemiset või mantlit, mis oli kinni teatud siis ühel õlal. Rõivanõelaga nihukese piibulaga meesterõivaste juurde kuulus väga tähtsa elemendina vöö. Nimelt seina külge muidugi kinnitati mõõk, nuga. Aga on jutustatud, et noored mehed näljutasid end. Et nad ei tohtinud minna priskeks ja paksu kõhuliseks. Ja kui nooruk oma vöö mõõdu ületas, siis trahviti teda oma rõivaste juurde, kandsid keltid ehteid meeletult palju. Nii mehed kui naised. Üheks tavalisemaks ehteks muidugi oli, oli rõivanõel, mis hoidis seda suurt ülemised kinni vasemal õlal. Teine oli kaelavõru. Need olid suured, paksud, rasked, neid võis olla ka mitu tükki kaelas. Nii et roomlased kutsusid kallija, rikas kullamaa. Seda. Ja lahingutes oli esimene asi roomlastele ruttu-ruttu minna langenud talt ära võtta. Nende kuldehted, iiri kullassepad, on ilmselt tänapäevani maailmas esikohal. Oma osavuse poolest. Värvidel olid nad armastasid väga kirevaid toone. Akolikas triibulised-ruudulised väga erksavärvilised olid nende rõivad. Meestel oli sõjas muidugi mõõk, oda ja kaitseks kilp, need olid nende peamised relvad. Sina elu jumal. Õnnista jumal kuud, mis on minu kohal. Õnnisto jumala, vaat mis on minu all. Õnnista oo jumal, mu naist ja mu lapsi. Ja õnnista ka mind, kelle hooleks Nad on õnnistama naist ja mu lapsi ja õnnista ka mind, kelle hooleks nad on. Õnnista oo jumal, kõike seda, millele mu silm puhkab. Õnnisto jumal, seda, millel on. Õnnista oo jumal, mu mõistust ja mu elusihti. Õnnista õnnista neid elu, jumal õnnistagu jumal mu mõistust ja mu elusihti õnnista oo õnnista neid, sa elu jumal. Õnnista minu armastatud voodikaaslast õnnistas minu kätetööd. Õnnista õnnista mu jumal, minu eluvõitlust ja õnnista õnnista mu inglite valvatud und. Õnnista õnnista mu jumal minu eluvõitlust ja õnnista õnnista minu inglite valvatud und. Õnnista oo jumal, seda maad, mis on mu jalge all. Õnnisto jumala, seda rada, millel ma astun. Õnnista oo jumal, seda asja, mida ma ihkan sina igavesest igavese õnnistuse, minu puhkust. Õnnista seda, mis köidab mu meelt. Õnnista seda, mis soojendab mu südant. Õnnista seda Lootust oosina, kuningate kuningas. Õnnista minu silma valgust. Jumala vaim. Loomise hingeõhk kuulub sulle. Jumala vaim, maailma ohked kuuluvad sulle, jumala vaim, osaduse ime kuulub sulle. Jumala vaim, armastuse tuli kuulub sulle. Ja. Antiikautorid kirjeldavad keltide ala väga tihedalt asustatuna ja väga jõuka alana väga rikaalana. Elati peamiselt küladena muidugi olid sihukesed tihedamalt asustatud asulad ka, aga nyyd oli vähem. Peamisteks tuluallikateks olite põllumajanduskorjandus ja hoolitseti väga metsa eest. Muidugi, siia lisanduvad siis veel kõikvõimalikud kaevandused ja käsitööd. Ja ta naguniisugused, mis on seotud kaubandusega. Kasvatati nisu ja nisu, oli väga mitut sorti veel rukist, otra, hirssi, teised ütleme, nisu ja rukis olid just niukseid pudru ja leiva tegemiseks odrast tihti õlut. Peale selle korjasid nad palju tammetõrusid. Õieti kasutati ära metsakarjamaid, sigade karjamaana ja tammetõrusid veeti isegi välja. Itaalias öeldakse, et Rooma sead olevat kasvanud üles keltide tõrude baasil. Joogiks kasutati peamiselt lihtsama rahva juures õlut, mida ise pruuliti kodus ja mida nimetati koorma. Toiduks oli peamiselt leib ja liha. Söödi koduloomi, koduloomadest peetavate veiseliha ja peamiselt sealiha. Peale veiste ja sigade peeti veel lambaid, kitsi ja hobuseid. Loomulikult olid need kõike natuke väiksemat kasvu kui kui tänapäeva koduloomad. Näiteks hobuste turjakõrgus on 120 kuni 140 sentimeetrit, ainult lambaid peeti peamiselt villa jaoks, sest enamus leitud lambaluid on kuulunud väga kõrgetele isenditele. Nii et neid lastik kaua elada söödi peamiselt just leiba ja liha söömist avade kohta ütlevate antiikautorid. Nad söövad kui lõvid. Kahe käega tüki otsast ja siis hakkavad hammustama. Kui hammastega jagu ei saa, siis võetakse läikenen nuga, mis on lööl just nõndanimetatud lihalõikamise nuga ja aidatakse sellega kaasa saada suutäit kätte. Nende hooned ma ei oskagi, kas see ongi hoone. Sel juhul peaks, kujutame ette, et on maasse kaevatud või maa peale tehtud süvend umbes läbimõõduga neli kuni kuus meetrit. See võib olla ümmargune, mis on põhjapoolsetel aladel ja lõunapoolsetel aladel on ta ruudukujuline. Ja sellesse servadesse on löödud umbes inimese kõrguselt või veidi rohkem tugevate puidust tala niuksed laiad. Need on omakorda ja põimitud läbi peenemate vitistega. Mis siis on tugevdatud veel saviga. Nende taladele toetuvad omakorda veel pikemad peenemad latid, mille üks ots ulatub maha. Toetuspunkt on selle tala tipus ja kooniliselt minnes moodustavad nad niisuguse suured koonusekujulise katuse, selle ümmarguse või kandilise hoone peal. Katus kaeti õlgedega. Nimelt on ju sirp ja vikat on ju keltide leiutatud. Ja oletatav tahaks, et neil on ka mingisugune algeline viljalõikamise masin olnud. Tolles suures hoones elas koos mitte ainult üks perekond, vaid sugukonna üks gruppidest. Perekonna Nende menda nimetati kin ja sealsel perekonna peal oli õigus selle perekonnaelu ja surma üle. Perekondlikud traditsioonid olid nagu meie mõistes õieti ka antiikautorite mõistes, et olevat olnud väga vabad. Kuid naine ja mees jäid alati kokku. Abielulahutusi esines väga vähe, kuigi selleks olid oma seadused olemas. Nii et nad omavahel jagati kõike ka sissetulekud. Pärast. See on hilisem periood juba pärast naise surma või mehe surma? Pärib teine pool kõik selle vara, mis tal oli. Varasemal perioodil on muidugi nihukesed lesematused ja olemas, aga hiljem enam mitte. Nii et Rooma ja Kreeka naised, nagu kadestavad neid kelk, Teide naisi nende sendi suure vabaduse pärast. Kuidas neid kasvatati lapsi, seda ma nüüd täpselt ei tea, selle kohta on väga vähe andmeid. Nimelt küll iseloomustavate antiikautoreid keltide naisi väga ilusate na väga viljakatena, väga tugevate ja tarkade. Ja väidetakse, et nad olevat väga head laste kasvatajad olnud. Kuid nendele Rooma autoritel on jäänud arusaamatuks fakt, et poeg ei tohtinud ilmuda isa ette ennem, kui ta oli täiskasvanu. Ta anti nõndanimetatud kasuema kasvatada. Hiljem olevat Iirimaal see komme veel väga pikka aega püsinud ja see on ilmselt nendes algsetes formatsioonides et pojad antakse näiteks mehe või naise vennale kasvatada. Sama süsteem kehtis seal ja kanged on olnud naised. Näiteks Kreeka autor väidab, et et kakluses kui kaks kelti läksid kaklema omavahel ka või ka võõraga, kui siis naine vahele astus, siis ei julenud enam keegi ligi minna. Sellepärast et see naine olevat tulnud suur ja tugev turi turris hirmsa häälega karjudes. Ja hakanud viibutama oma oma valgeid käsivarsi nagu nooled olevat lennanud, siis need löögid vastase üle, nii et keegi ei julenud sinna vahele astuda. Kangaseadmise laul. Mo, kangalõim tulgu, ühetasane, anna sina mulle oma õnnistus, a- jumal. Ja kõigile neile, kes on mu katuse, on selles elumajas. Miikael sina võimsuse hingel. Lahke Maarja, kes sa oled üleval? Kristus, sina, rahvaste karjane, andke Teie meile oma igavene õnnistus. Igaühele, kes heidab sängi isa nimel ja Kristuse nimel ja rahumeelse, rahuliku püha vaimu nimel Piserdage meie peale alla nagu kastet, mahedaemanda maarjatarkust, kes eales ei jätnud tähele panemata kõrge kuninga juhatust. Hoia meist eemal kuri silm ja kõik need, kes meile halba soovivad. Pühitseme kudet ja lõime iga viimast kui lõnga. Pane oma käsivarres iga kangaseadja õla ümber, kes lõime, loovad kangast koovad. Ja aita neist igaüht takerduse tunnil. Kanna mulle rohelist ilumeelt, nii nagu seda oli Maarjal. Et ka mulle võiks osaks saada kõrge kuninga kir. Kuhu iganes sa paned oma pealae kuhu iganes Sa vajutad oma otsaesise sealt tulgu sulle õnnistatud tädi. Sealt tulgu sinu sissejõud. Seal, olgu sulle õnnistatud vägi. Sul olgu kestmist maha heites, olgu kestmist üles tõustes. Sul olgu kestmist öösel kui ka päeval. Ja ülihelde, olgu taevas sinu vastu, armas laps. Sul olgu kestmist öösel kui ka päeval. Ja ülihelde, olgu taevas sulle armas laps. Jumala pale olgu pööratud su poole leebe Kristuse pale, Püha Vaimu, palesin päästku igal tunnil, nii ohtudes kui vaevas siin päästku igal tunnil, nii ohtudes kui vaevas. Kolde tuld näitas. Püha kolmainus, päästku kaitsku hoidkume kollet. Me maja me majapidamist tänasel õhtul tänasel ööl? Jah, tänasel õhtul, tänasel ööl igal viimasel kui ööl. Aamen. Rahusta mind, rahusta mind, oo issand. Vabasta mind toimekusest, mis mind taeval ründab. Rahusta mind, rahusta mind, oo issand. Eemale mind juhil hakkamatust, mürast. Haigistaminud vaigista mind, oo jumal. Aita lahti saada, tahtest lobiseda. Siis issand kui mu süda, mu hing, mu meel ja mu vaim on lõõgastunud. Aga mind kuulma sinu vaikuse häält. Ja issand selles sügaviku sügavas vaikuses või mind oma taevase rahupalsamiga Eesti luterlik tund jätkab Ellen Tamm. Kui ma ennem ütlesin, et mungad võtsid üle Trueedide koolid siis Trueedid olid televaja kelti usujuhid. Sõna tuleneb arvatavasti sõnast tamme truus. Tamm oli nimelt üks pühadest puudest. Kruus ei ole küll jah, muidugi Eesti sarnane sõna, aga meiekeelne tõru kelti keeles Teru druiidi olid usujuhid kes teadsid kõiki seadusi ja kontrollist seaduste täitmist. Kuid üles kirjutatud polnud mitte midagi, kõik teati peast, druiidi õpilaseks võis minna ise või saadeti saad sinna vanemate poolt ja siis õpiti kõik seadused pähe, need olid ainult Trueedide teada. Üldiselt uskusid hinge surematusse surma olnud lõpp vaid vaheaste jumalaid oli umbes 400. Kõikide nimesid nagu ei teatagi ja pühaks peeti puid allikaid näiteks tamm oli üks püha, puuloomadest oli püha metssiga, ohverdati hästi palju ja oma toiminguid rituaalsed toiminguid peeti just hiites, nii nagu meilgi. Need ei olnud piiratud mingisuguse taraga, vaid väitleme tallidel. Salu allikas oli seal. Mingi paralleel on meiega olemas, kelti teeb arvestanud oma aega päevadega vaid öödega. Ja kõiki nende, nende ohverdustalitusi peeti ka öösiti kuuvalgel droidide kani võrdselt, nende abilisteks olid niukestest ennustajad, nägijad kelti keeles vaates surnuid. Vanemale perioodil maetakse haudadesse õnneks laitmatused koos rikkalike haud panustega vastavalt siis rikkusid vaesuse astmele. Hiljem tutvudes nüüd rooma kultuuriga, hakatakse ka surnuid põletama. Jumalatest ja pühamutest metsa pühamute nimetati Nemeeton. Peamised jumalad olid äikesejumal Taran vaid Taranis, kelle sümboliks oli ratas siis teotaates, e-sus. Merejumal oli Peleenus. Aga ka hobustel oli oma jumal ja selle nimi oli epone. Igal jumalal olid oma ohvritoomise viisid. Aga need on meie jaoks võib-olla väga julmad. Celtidentsust kosmoloogilist maailmapildiga päästab maailmapuu. Ja keldi usundipühad on tihedas seoses just niisuguse müütilise maailmakäsitlusega nimelt ja esimese aasta algus, püha on esimene november, Sam Hain. Järgmiseid esimene veebruar, siis kevad, pühabeltiine, esimene mai ja esimene august. Lugnas usute kõikvõimalikesse maa-alustesse, haldjatesse, hird, hingedesse, surma ennustavatesse, Mardustesse ja olu joonistega koldetulekultus ja need iirieelsed müüdid ja kangelaslood on läinud just väga palju Euroopa keskajakirjandusse. Lüpsil. Õnnisto jumala, mul lehmakest, õnnista mu tahtmist teda pidada. Õnnista mu sõprus temaga, õnnista mu lüps vaid käsi, taevane isa. Õnnisto jumal iga tema nisa, õnnista jumal igalüpsvat sõrme, tunnista Sa iga piimatilka, mis minu lüpsikusse langeb. Taevane isa. Isa. Anna meile oma armastus ja kinnita seda, mees, sinu teenrites. Õpeta meid jagama armastust igal päeval. Loomeis mõlemas kiindumus, mis peegeldaks sinu armu heldamat kui miski siin maailmas. Jeesus. Anna meile oma rahu. Kasvata seda meis, sinu teenrites. Hoia seda meie kodudes igal päeval. Voolakuse väljapoole vastu neile, keda me kohtame. Kui tunnistus sellest, et rahu on sinu tee. Püha vaim. Anna meile oma rõõm ja täida sellega meid, oma teenreid. Aita meid olla rõõmsad igal päeval. Armastuses ja rahus, olgu meil rõõm suures külluses. Kui me ehitame oma elu nii nagu sina meid, juhid. Õnnista oo issand, seda toitu, mis on meie laual. Ja me palume sind, jumal. Et see oleks hea meie ihule ja hingele. Ja kui kuskil mõni vaene inimene janus ja näljasena teed kõnnib, juhata, kui jumal ta siis meie juurde, et saaksime oma toitu temaga jagada. Nii nagu Kristus jagab oma ande meie kõigiga. Umbes 400. aastal peale Kristust hakkas tulema misjonäre britanniast Euroopast kallijast, Iirimaale paganat pöörata. Kuid tean, et seda asja natukene lähemalt mõista peaksin teadma eelnevat perioodi. Nimelt teevad Iiri saare asukad röövredki Briti saarele ja muidugi satuvad seal nendesse orjusesse ja vangi paljude ka väärt suguvõsade esindajad kellede hulgas on ka iirlaste pühak Püha Patrick, kellel siis õnnestus tegelikult Iirimaa evangeliseerida. Patrik on aastal 415 sündinud jõukas perekonnas talid Diakonia raehärra poeg kuid ise ta pidas ennast Britlaseks roomlaseks emakeele, kes oli keel, mida räägiti britis. Kuid 16. eluaastal sattuski ta ühe niisuguse röövlibande kätte, kes viisid ta Iirimaale ja siin hoiti teda kuus aastat orjana, kuni tal õnnestub siis kallijasse põgeneda sinna suunduva laevaga. Arvatakse, et ta on enne taga jõudmist Britannia poolsaarel peatunud ja siin pühitsetakse preestriks saab piiskopiks. Aga tema tunneb Enda kohustusena Iirimaa ristiusku pöörata, kus siis Patrick saabub Iirimaale. Ta kohtab just siin niisugust pöördelisel perioodil olevat ühiskonda ja ja see näikivist, et see on tema edu peapõhjuseks ja samaaegselt toimub ja ka oma Rooma riigikokkukukkumine uueks võimuks. Evangiliseerimise tulemusena saab kirik. Ja just kloostrid nimelt noote missionäridest. Mungad on küllalt targad. Nad võtavad üle ennem olnud usujuhtide Trueedide koolid ja asutavad siin koolid, samuti oskavad nad väga hästi eelnevaid paganlike pühasid pühi ja pühakuid. Ühendatud Ta ristiusu kui ka peamiseks võimuks saab siin kirik ja klooster ja kes on äärmiselt iseseisev ta muule Euroopale nagu üldse ei allu. Neil on omad seadused, on suuri, oma sisemiste seaduste kohta, kuid nad jõuavad väga kõrgele tasemele teadustes. Nii et neid peetakse Euroopas tol ajal esikohal. Olevateks. Nii eestlasele kui Keldile on omane, et usk jumalasse ei ole argielust eemal olevasse teistsugusesse maailma püüdlemine, elu, vaiba ühes raamitud väikese piluga nurgas, kommete täitmine, rituaalide sooritamine, kusjuures ülejäänud osa sellest vaibast reaalelu kujutas. Ei, usk oli elu, vaibapõhi, mille elu kudus tervikuks lõimed jumala kangaspuul, millele vaip kooti. See, kes täna kirikusse astudes enesele kiriku näo ette paneb ja pärast kiriku näo tagasi taskusse heidab või see, kes aeg-ajalt kusagil elust eraldunult mediteerib, mingeid harjutusi sooritab ja ainult seepärast teistest vaimsemaks õigemaks arvab, on kaugel esiisade usust. Enamikule loodusrahvastest on olnud ehk omane, et uskumine ja elamine ei olnud eraldatud. Päev algab palvega. Töö algab palvega. Öö algab palvega. Lihtsalt palved, milles lihtsate sõnadega palutakse jumalalt juhatust, kaitset, tarkust, õnnistust palutakse end jumala kätesse juhtimisse kaitsesse, õnnistusse Päevase öös, töös ja puhkuses, rännakul ja kodus. Palveid ümiseti nagu tuul ümise läbi puulehtede või üle mere puhudes. Lihtsad riimuvad palved, lihtsate viisidega lauldavad palved, mida said ümiseda ka tööd tehes ja teed astudes. Palvete rütm täitis inimeste hommikuid päevi ja õhtuid. Talved sünnist surmani, rõõmust, ahastuseni talvest sügiseni. Palveelu loomulik koostisosa, nagu hingaminegi. Rist. Olgu Kristuse rist minu näo kohal. Ja minu kõrva kohal olgu Kristuse rist minu suu kohal. Minu kurgu kohal olgu Kristuse rist käsivarte kohal, õla, labast, kuni peopesale. Olgu Kristuse rist minuga minu ees olgu Kristuse rist minuga minu taga. Kristuse ristiga lähen ma vastu igale raskusele kõrgel ja sügaval. Laest kuni varba küünteni usaldan ma sinu risti kaitsvat jõudu. Kristus. Et jumal meid hoiaks ja säästaks. Et jumala jõud meid juhiks et jumala võimeid säästaks. Et jumala, kus meid hariks. Et jumala käsi meid hoiaks. Et jumalateenijaid suunaks, et jumala kilp meid varjaks. Et jumalaväed meid kaitseksid. Vanakurjapüüniste. Olgu kristus meiega. Kristus meie kohal, kristus meie sees, kristus meie ees. Et sinu lunastus, oo issand kuuluks alati meile täna ja igavesti. Aamen. Need poeetiliselt palve, laulud kasvasid välja jumala tunnetamisest, tundest, et jumal hõlmab kõiki ja et see on nende elu tegelik reaalsus. Jumala poole pöörduti usalduslikult, laotati ta ette oma hädad ja abipalved, millest ei puudunud kunagi sügav austus. Lapsi õpetati tunnetama, et nad on osake jumala loodud maailmast. Kulooke taeva all ja rästas puu otsas, laulavad jumalale kiitust, peaksid nemadki tegema seda tänu siia haarduses. Ka seda õpetati, mida on sobilik jumalalt paluda. Laule anti suuliselt edasi põlvest põlve ja võib arvata, et need olid ringluses juba 16. sajandil. Aga kus või millal on nende tekkepaik? On raske ajalooliselt kindlaks määrata. Keltide maailmavaate aluseks on veendumus, et seesinane on jumala maailm et kõik loodu on hea ja kõik asjad ja esemed peegeldavad oma loojat. Sellist vaadet seletab ehk asjaolu, et iirlased võtsid ristiusu vastu juba õigel varajasel etapil. Ajal, kui kirik oli veendunud, et jumala headus parandab ja ravib maailma. Jumala hiilgust nähti kõiges ja igal pool. See ei ole sentimentaalne või romantiline panteism, vaid äratundmine, et kõik hea tuleb jumalalt peegeldab oma loojat ja meile antud, et me võiksime sellest osa saada ja rõõmu tunda. Jumalasse ja pühakutesse suhtuti kui kõige lähemates olenditesse keda võis igal ajal appi ja nõu andma kutsuda. Oldi kindlalt veendunud. Kui inimesel tuleb mineku tund, ootavad teda pühakud. Väljasirutatud käsi. Palvetan tänasel päeval sinu poole. Oo jumal. Lausun palvet, nii nagu lausukeseda sinugi Su. Püüan elada tänasel päeval, nagu elab taevane rahvas. Veedan tänase päeva nii, nagu veedaksin seda sinu kojas. Tahan käia tänasel päeval su seaduste järgi hoojumal. Tahan elada tänase päeva nii nagu elavad pühakut taevas. Sa armastav kristus, ristipuule, kord lööda igale päeval ja igal ööl, kordan, Sulepingu sõnu. Sängi heites ja üles tõustes annan end sinu risti hoolda. Elus ja surmas oled sina, mu tervis ja rahu. Igal päeval pean meeles su annete küllust. Oled neid mulle jaganud õrnalt ja heldelt. Iga päevaga. Kasvagu minu arm sinu vastu. Kõik, mis olen saanud, on tulnud sinult. Kõik, millele loodan, võib tulla vaid sinu arvamust. Kõik, mida naudin, tuleb su rikkuse küllast. Kõik, mida ma palun, tuleb su käsuleda. Püha jumal armastav isa, kelle sõna on igikestev Luba, et võtad kuulda mu elavat palvet. Valgusta mu mõistust, erguta tahet, aita alata töid, sütite armastust, toeta nõrkuse hetkel. Võta kuulda mu soove. Puhastama südant. Tee puhtaks mu hing, kinnita usku, hoia tervena meelt ja hoia ning varjama. Kui mu suu lausub mu palvet tunneksin südames sinu lähedal olla. Ja tõota mulle seina elu jumal. Et sa oled mu rinna vastas. Oled mu selja taga. Et annad mulle, mis vaja, nagu on sobilik neile lubanud, kellele oled krooni sealpoolses ilmas. Kelle käest kõik, mis meil on heldasti voolab et selle maise maailma ja minu vahel poleks ühtki liig ranget või liig armsat sidet? Sinule paneme oma lootuse jumal oma elava loota tuse taevasesse isasse oma suure lootuse olla sinuga koos kauges maailmas ees, mis meid ootab. Isa ja poeg ja püha vaim. Üks ja kolmainus. Täiuslik, lõputu muutmatu igaveses elus. Meie eesmärgiks täna ei olnud anda teile põhjalikku ülevaadet keeldudest ja nende kultuurist vaid pigem äratada huvi. Ja aidata värskendada nägemust meie maailmast. Tänan vahetult palved ehk aitavad näha ümbritsevat kui jumala loomingut. Tunda jumalat tema poolt loodu kaudu. Aitavad aimata konkreetse maailma taga sealpoolsust. Eemaldada müüri maa ja taeva vahel. Aitavad laiendada ehk meie seesmist tundlikkust, mis tollaste herbiidide kaluritega võrreldes on kahetsusväärselt kahanenud jagahvatanud. Meie tänase saate külaliseks oli kunstiliselt Oli õppejõud Ellen Tamm ja saatejuhid olid Meelis Holsting, Signe Aus. Tõuskudee kohtama sind olgu tuul alati. Paistku päike soojalt su näole landliku vihm pehmelt subpõldudele. Ja kuni me kohtume taas, hoidku sind jumal, oma peopesa kumeruse. Vikerraadios on meediakeskuse Eesti luterlik tund, saated kavas igal neljapäeva õhtul kell üheksa kuu viimasel reedel kohtuma ka keskööprogrammis kell 23, null viis, mil on kavas saade ristteel. Klassikaraadios on meie saated igal pühapäeva õhtul kell kuus. Ajalehes Postimees ilmub iga kuu kolmandal laupäeval erilehekülg. Eesti luterliku tunni kodulehekülg internetis pakub väga mitmekülgset lugemist mõtlevale ja otsivale inimesele igas eas. Selle vahendusel saate avaldada oma arvamusi ja kommentaare erinevate elunähtuste kohta ning mõtteid kristlikel teemadel. Veel on meediakeskus Eesti luterlik tund algatanud ühe omapärase piiblikoolivormi. See on piiblikool posti teel millest võib osa võtta iga huviline. Igal ajal. Suhtlus ja vajalike materjalide saamine ja saatmine on individuaalne ja toimub kirja teel. Pole vaja midagi muud, kui helistada meediakeskuse Eesti luterlik tund telefonil. Tallinna numbril kuus 314 311 kordan telefoninumbrit kuus 314 311. Ja jäta oma aadress. Või siis kirjuta teise meile aadressil. Eesti luterlik tund. Kiriku plats kolm 10 130 Tallinn. Ning esimesed piiblikooli materjalid jõuavad teile koju ja te võite ise veenduda, kas see huvitab ja arendab teid. Mitte kunagi pole liiga hilja. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.