Jaapanist veel täna siiski saates. Kas jõulude tingeltangel on ka Jaapanisse jõudnud, kas jaapanlane on usklik inimene, missugune on jaapanlase pere ja missugune näeb välja tänapäeval jaapanlase kodu, kes on kes jaapani perekonnas. Räägime Kadri Ollinuga, kes õppis aastapäevad Jaapanis vaseda ülikoolis politoloogiat, Edasi Jaapanist, kus kõige tähtsam püha on veel ees, see on aastavahetus. Kuulete palju uut ja põnevat, sest Jaapanis on palju eripärast veel. Lisaks sellele, mida me juba teame MINA OLEN, Piret Kriivan ja Kadriga alustamegi jõuludest tänasel jõululaupäeval. Kas jõulud on ka Jaapanisse jõudnud? Jah, on muidugi sellepärast, et just eelkõige Ameerika filmide mõjul, aga jõulud ei ole selline perepüha nagu Eestis või mujal Euroopas. Nad on pigem selline romantiline valentinipäeva sarnane püha teks tüüpilsemaid asju, mis siis on, on, süüakse sellist valget jõulukooki mine ainult see aeg poodides müüakse Ki ja siis tehakse nagu üksteisele kingitusi, võib-olla mitte nii palju pere sees või kui, nagu paarid omavahel. Ja noh, need muidugi on hästi palju juba neid jõulukaunistusi igal pool, sest kuigi neil traditsiooniliselt ei ole sellist teha, aga just täpselt, kuna seal värvilised tuled ja ilusat Tokyos näiteks on juba terve terve tänav, mis nagu siis jõulude ajal avatakse, õhtuti on seal vahel need ilutulestikud, kus on kõik nagu tuledega ära ääristatud. On küll kena, aga lihtsalt vahel tundub nagu kummaline, sinna, kus nad muidu on, usklikud tähendab selles mõttes, et tõsimeelsed budistid Jaapanis on kaks usundit budismi, Washington põhiliselt ja üks ei välista teist. Et nad peavad mõlemaid pühasid ja ütleme, kodus on shinto altar ja budistlikud pühad on väga olulised ja isegi kui mõned, kes on kristlased näiteks läinud kristlikus koolis või ülikoolis siis nad samal ajal on kindlasti ka siin Hinto ja budismi usku. See ei ole kuidagi kammitseda budismi vis into, et neil ei ole mingeid selliseid reegleid, nad jälgivad neid, ütleme nagu matusekombed või pulmakombed. Ja noh, käivad ütleme aeg-ajalt templis. Aga jah, et see ei tule nagu igapäevasuhtluses välja, et keegi ei ürita sind kuidagi nagu haarata enda usku või rääkida sulle midagi sellist. Sa elasid ka jaapani peres. Räägi, missugune on Jaapani pere ja missugune on traditsiooniline jaapani kodu. Hästi sagedasti jaapaniin perekonnas elavad kolm põlvkonda koos, kui lapsed on suureks kasvanud, siis nad on abiellunud ja kas jäänud ikkagi sinna koju elama, kus nad üles kasvasid või siis on vanemad tulnud nende juurde elama. Tavaliselt jaapani majad, need on sellised täpselt nagu pildi peal võib-olla näha, et noh, ütleme, need liikuvad seinad nagu sellised paberitaolised. Aga noh, nüüd on muidugi ka, et on juba rohkem selliseid ka, et on noh, ütleme, et need on ikkagi korralikes heinadega ehitatud, eraldatud ja nii edasi. Aga ütleme, suures toas on tavaliselt ei ole selline diivan ja diivanilaud, vaid ütleme, kui diivanid ongi see laud on ikka see, mille ümber istutakse maas. Ja see on üks selliseid, kus on nagu ütleme, ta on nagu elektrisoojendusega platsina, jalad siin alles on hea soe olla, sellepärast et traditsiooniliselt jaapani kodudes keskkütet ei ole. No mis tähendab, et talvel on väga külm, isegi kui õues on plusskraadid, siis toas on ka täpselt sama palju pluss kolm või pluss viis ja Naganus, kus mina elasin, seal on väga palju lund. Ja õues on ikka miinus 10 miinus 15. Ja siis ainuke asi, mis toas on, on täpselt see nagu maas olev diivanilaud või selline, mis kotatsu ja siis need Kerosiini puhurid k. Aga need vahel aga hästi ei lõhna. Ja noh, ütleme voodis on kõigil meil elektritekid, siis sa lähed hästi sinna alla ja siis on soe. Aga muidu nad küsisin ka selle kohta, siis nad ütlesid, et ei, et neil on ikkagi loodusega harmoonias selle pärast ja ja jah, on küll külm, aga ikkagi kogu aeg on olnud ja nii ongi, et näiteks kus on soojem, köögis on soojem pliit ja kõikides istud seal vä? Võib-olla jaapaniidvallettides, need on kindlasti erilised tehnoloogia tippsaavutus ja osalen küll tehnoloogia tippsaavutus vältel on, ütleme, neli-viis erinevat. Ja siis ei ole lihtsalt see vee äravoolu nupp, vaid ütleme eriti kui alguses ei tea ka, mis need nagu tähendavad, seal on lihtsalt vahel on pildid, aga vahel on lihtsalt jaapani hieroglüüfid seal peale siis vajuta teiste, hakkab iste natukene vibreerima, 19 tulebki altpoolt kuum õhk või või ta on nagu bidee või läheb lihtsalt õhk paisub, võise iste paisub natukene rohkem õhku täis. Mõtlesin, et läheb katki ja siis leiad lõpuks sellele õige nupuga, aga samal ajal on neil ka need traditsioonilised lihtsalt selline auk, et lihtsalt pead seal peal kükitama. Aga muidugi, tavalised tualetid on ka esimene kord. Võib-olla just on nagu naljakas, kui sa vaatad kõiki neid nuppe, mis seal nagu käepideme peal, on umbes nagu telekapult seal kõrvale. Et võib valida, pühitakse puhtaks ja pestakse ära. Võib küll. Kui tavaline see on, et niisugune tualett on kodus, kas see on? Kamate perede oma, ma ei tea, kas nüüd jõukamate, aga see on lihtsalt võib-olla uuemate majade, et sa ise ka ei ole väga ammu võib-olla Jaapanis olnud kindlasti näiteks kaubamajades on selline asi siis mõnedes peredes ka, aga ta nagu väga ei, võib-olla jõukaid peresid, kus on ka täiesti tavalised tualetid. Mitu korda me oleme rääkinud, et mina olen küsinud, et kas need on jõukamad, kes niimoodi elavad või teevad või toimetavad, kas seda vaesuse rikkuse vahet oli kuskil tunda? Noored inimesed tavaliselt elavad linnas korterites ja siis need korterid on üldiselt väga väiksed, sellepärast et Jaapanis on väga palju inimesi. Elupaiku nii palju ei ole. Aga jah, kodutuid on küll jaapanis ka, tavaliselt nad on, ütleme siis raudteejaamade ümbruses. Tudengitel tavaliselt erinevalt Eestis on, on küll raha üsna palju, et esiteks vanemad toetavad ja siis, kui neil on endal ka mingi töökoht, kas nad õpetavad midagi või on kusagil kohvikus tööl. Aga see pere, kelle juures sa elasid, kui suur see pere oli? Millega nad tegelesid, see oli ema isa ja siis neil kolm täiskasvanud last, kellest üks veel elas kodus, aga kaks tükki olid abiellunud ja läinud ära Tokiosse kooli. Ja üks käis ka lähedal ülikoolis, aga siis ta nädalavahetustel kallidavalisetel kodus. Aga seal oli selline perekond, kus mõlemad vanemad töötasid Jaapanis vahel väga tavaline ei ole, tavaliselt naine jääb koju, kui ta on abiellunud ja lapsed sünnitanud. Aga seal jah, töötasid mõlemad vanemad ja ema oli meditsiiniõde ja isa töötas linnavalitsuses. Esimene õhtusel emal oli kohe öövalve, siis ta pidi tööle minema ja siis ma jäägu, jäin selle isaga koos koju. Ja kuigi see ema käis tööl, siis ta ikkagi noh, tema oli see, kes ikkagi tegi söögi ja koristas laua ja nii edasi. Aga kuna mina olin hästi uues, siis isa nagu ei tihanud mind paluda, et ma neid nõusid pesen ja siis ta ise ka võib-olla paar korda elus enne neid pesnud siis Tallinna hästi. Uhke selle üle kuidagi, et sellist kodutööd küsis minu käest ka, et ah et kas sinu isaga on kestnud kunagi? Jah, on küll. Et ta on isegi süüa teinud vahel, et. Isegi kui ma läksin nagu oma perekonnast, siis nad eriti mu ema kohta ei küsinud. Pigem võib-olla eeldasid ka, on ka kodune ja noh, tegeleb, et ei olegi nagu midagi rääkida. Jah, eriti ei ole, teate ju ise, et kuidas on, aga jah, et isa kohta lüheks vahel isegi naljakaid küsimusi, et mis on sinu isa hobid. Mingeid selliseid asju, aga ta rääkis endast ka, mis tema hobid on ja temale meeldis linde vaadata. Me tavaliselt suhtlesime jaapani keeles. Aga siis tema oli veel hakanud umbes neljakümnendates õppima inglise keelt. Ja päris hästi oskas küll tegelikult, et mingid noh, väga keerulisi vestlesime ei pidanud, aga kui ma ei saanud jaapani keeles hakkama, siis ma sain alati küsida inglise keeles, k. Kas niisugused pered? Aktsioonid olid ka tugevad, ütleme näiteks, et mingit söömaaega söödi alati koos. Kas Jaapan on enne, kui ta tööle läheb, sööta kodus kõhu täis või? Jah, ta väljas ei jaapanis, hommikusöök on väga oluline ja kuna nemad mõlemad töötlesid ja mina olin ka keskkoolis praktikal, siis olime hommikul üsna vara ja, või noh, Eestis ma tavaliselt olen harjunud võib-olla mingi õuna või võileiva või noh, vahel võib-olla puder siis Jaapanis on niimoodi, et see hommikusöök on tõesti väga oluline, et seal niuke riisikauss, lisa supikauss ja siis on mingi salat ta veel siuke suur kalatükk ja siis teed või kohvi, et see on minu jaoks liiga palju. Hommikul kell seitse ei suuda nagu süüa sellist testi hiiglasuurt lõunat ja siis nad alguses natukene solvusid, arvasid, et mulle võib-olla ei maitse toit, mis nad teevad. Aga tõesti noh, see on tõesti hästi-hästi, suur, see hommikusöök harjumatult suur lõuna, söödi tööl? Jah, tavaliselt abikaasa pakkis mõlemile kaasa mingid võileivad või siis mina sain jah, koolis, kus lastega. Ja siis kõigepealt on veel mingi oode, kus juuakse teed või midagi, siis jah, lõhtusega. Iga toidukorra juures on üks kauss riisi ka kindlasti nad ei maitsesta seda tavaliselt, kui see ei ole just mingi sussi, riis või mingi muu toidu juures, siis see tavaliselt on täiesti tavaline valge keedetud riis. Mina esimene kord tekitasin neil hästi palju rõõmu sellega, et ma panin sojakastet sinna peale, et see oli nende arvates täiesti kõige naljakam asi üldse, mis on juhtunud? Sihukese asja nüüd tegid. Ja õhtusöök, õhtusöök on ka tüüpiline ja vahel on mingid, kas mingi ühepajatoidu moodi asi, nii mingi, ma ei tea, mingi liha, lihatoitu või midagi sellist. Temalt söövad liha küll väga palju, et võib-olla alguses tundub, et ainult söövad riisi ja toorest kala ja sellised asjad jah, söövad seda ka üsna palju, söövad lihaga ja mingeid nuudliroogi toita. Pere oli erandlik sellepärast, et pereema käis tööl, nii et üldiselt on nagu jaapanlanna. Koht kodus see muutub nüüd praegu. Ja probleem vahepeal ongi selles, et tüdrukut, kes on nüüd abiellumis eas nad ei taha enam kõike teha, nii nagu nende ema tegi. Samas poisid ei taha abielluda tüdrukuga, kes kõikidees nad on harjunud, siis inimesed ei, abiellugi ongi probleem. Aga jah, üldiselt see muutub, et on naisi, kes on rohkem huvitatud, et meil on karjäär ja ja siis perekond, et nad ei jää, jää kohe koju pärast laste sündi, abiellumist, noh, see ei ole nagu ebatavaline, kui see niimoodi vaata. Missugune näeb välja jaapani noor inimene. Mõnes mõttes nagu Eesti noor inimene. Aga samas on jaapani tüdrukud on vahel hästi naiselikult riides, et nad ei ole nagu dresside tossudega linnas kunagi. Pigem kõrge kontsaga kingi, mingi seelik, lillelised, pluusid, endagi sellist vahel püütakse hästi välja näha, nagu lääne inimesed, ütleme tar lapsed plandeerivad juukseid ja käivad hästi palju solaariumis. Nad näevad natuke nuku moodi välja siis juba et võib-olla just Eestisse, et üritatakse niukseid tumedamaks ärrida sundida. Vastuolud ei ole keegi rahul. Aga jah, kuna neil on tõesti hästi hästi tumedad juuksed, kui nad plandeerivad, ei lähe nagu valgeks, vaid selliseks nagu oranžiks või porgandikarva. Ja siis on poisid näiteks nad on tavaliselt sellised jaapanlased, üldiselt on üsna lühikesed ja hästi saledad. Noh, nüüd on osad juba suuremad, aga ütleme, poisid on ka selliseid lühemaid ja hästi kõhna, et siin on näiteks mingi täiesti Ljuvateks ajad. Aga välimus on üsna oluline, et isegi normed katkuvad kulm ja Ahto vahepeal ikka peeglist, kuidas need välja näevad ja siis ütleme, soengud on hästi viimistletud ja viimase moe järgi sõnadega noh, nad olid seal küll väga palju oma välimuse eest. Ja siis on mingeid noori, kes on hästi väga arendavad mingit stiili, näiteks gooti stiili või käivad linnas ja neil on sihuksed roosad patsikummid, aga samal ajal sihuke prantsuse teenijanna väike kleit ja seelik käsilased. Esimene kord, kui jalutada näiteks niisugust, kas need noored kogunevad siis on noh, on väga huvitav ja siis mingi osa jaapanlasi, kes arvavad, et nemad on tegelikult hingelt afroameeriklased kuulavad sellist räppi ja hiphopi ja selle stiili muusikat ja siis neil on, ütleme niuksed noh, hästi suured riided nagu ikka, korvpalli mängite siilisse, kedagi ütleme, mingid hästi suured afrosoengud, ütleme, jope, kuhu peale on kirjutatud Black For Life, sest et isegi kui nad lähevad mingeid pabereid täitma ja siis nad ei taha kirjutada, et noh, et mis nende rahvus on, et et nad on jaapanlane, vaid tahavad kirjutada näiteks mustest, hingelt mustad. Et kellelgi selline asi nagu see moes praegu Jaapanis. No seal on korraga hästi mitu asja moes ja samal ajal kõikjale läheb moest välja, aga aga külasel jah, on nii palju inimesi, siis on kõiki täiesti palju eerikasse jaapani telekanaleid vaatasid tihti? Jah, vaatasin küll, eriti alguses, kuna me ei teadnud, et meie televiisor on kakskeelne. Sest kui me lõpuks avastasin, mis me vaatasime ka iga väga halba Ameerika film seltsidel inglise keeles ja tundus nagu köiest, saab aru. Aga jah, alguses kyll vaatasime hommikut ja näiteks vahel uudiseid ja siis mingeid filme vahel. Aga ega ma alguses eriti aru ei saanud, kus ka ikka kõigest ei saanud aru just see, et nad räägivad üsna kiiresti ja teistmoodi kui tavaliselt, inimesed räägivad, aga mingeid asju ikka. Missugune on jaapanlase meelelahutus ja nali? Karaoke kindlasti, see on väga populaarne nendest Eestis ka, aga Jaapanis on see teistmoodi, see ei ole niimoodi nagu Soome laeva peal, et keegi lähedal siis kõik kuulavad, et sa lähed, ütleme oma viie, kuue sõbraga. Ta nagu oma toa, kus see on ja siis oletegi seal oma sõpradega ja saate rahulikult nagu laulda ja kõigil on hästi lõbus. Ma enne ka suhtlesin väga suure eelarvamusega selle suhteliselt, mul olid tõesti ainult püssirohukelder või Soome laevad, tulid silme ette, mõtlesin, ma kunagi ei taha tegeleda sellega. Aga jah, seal see on tõesti hästi lõbus, sest et ja laule on hästi palju jaapani keeles inglise keeles jaa, vahel saksa ja vene keeles isegi. Ja siis tellid sinna sellesse tuppa sööki ja jooki, siis seal oled seal lõbusalt paar-kolm tundi, aga klubidesse ka minnakse? Jah, issand, mida ma enne mainisin, on see roppongi, kus on põhiliselt klubid, aga seal on hästi palju välismaalasi ka. Kui meie käisime, siis me käisime seal, kus oli rohkem nagu jaapanlasi, klubides tundus kuidagi rohkem, päris ja turvalisem on siis ka kindlasti. Aga teine asi, kuhu kindlasti minnakse, on nomihoday. Numi tähendab jaapani keeles jooma ja see on selline koht, et sa maksad, ütleme tunni aja eest, ma ei tea, 800 jeeni 1000 jeeni ja siis sa võid seal juua nii palju erinevaid jooke, kui sa tahad erinevaid alkohoolseid või mahlu või ükskõik, mine. Tavaliselt jaapanlased, alkoholi väga palju ei kannata, et nad lähevad näost hästi punaseks ja hästi lõbusaks ja neid väsivad ruttu ära. Aga meie käisime koos Soome ja Eesti ja Rootsi tudengitega. Ja seal niimoodi, et noh, üks koht, kus me tavaliselt käisime, siis nad mingi hetk ei tahtnud meid juba väga sinna lasta, sellepärast et need suured Rootsi ja Eesti noormehed, kes kaasas olid nemad küll neil on piiramatu kogus alkoholi tunni aja jooksul, siis nad suudavad ära ikka juba väga-väga palju. Ja siis ei olnud sellele paarile üldse enam kasulik. Et kui me jälle mõnikord läksime, siis oli niimoodi, et nad ütlesid, et ei, et meil ei ole üldse ruumi. Aga siis me ütlesime, et hea küll, et me siis ootame meie selja taha kogunes kaevangu jaapanlaste seltskond siis neil ei olnud nagu midagi muud teha, kui nad piid meid sisselaskmist, et isegi kui meie neile väga palju kasu ei too, siis need ülejäänud viis inimest meie selja taga on, kes joovad oma kaks saladuse neile kasulik, joovad õlut ka hea meelega ja joovad aga sellist. Ma ise ei ole väga suur õlleekspert, ma ei tea, aga ma tean, et need jaapani olu, mis on, et see on nagu riisi riisis kuidagi tehtud. Ja siis muidugi Sakkega kas külmalt või soojalt joovad tegelikult erinevaid alkohoolseid jooke, kõike nagu muud ka muusika, tänapäevane popmuusika. Ja on meil ka oma ansambleid, mis neile endale meeldivad, või on, ainult et see, mis tuleb satelliitide pealt mis igal pool mujal. Jaapani enda popmuusikatööstus on väga-väga suur. Et on erinevaid hiliste poistebände ja tüdrukutebände ja üksinda lauljaid ja kõike seal väga-väga suur ja väga populaarne ja neil on ka selline nagu kits superstaari taolisi võistlusi ja mingi ütleme firmasid, kes tegelebki nagu uute bändide väljaandmisega ja ja nad laulad jaapani keeles tavaliselt. Ja kuhu on siis nagu pikitud selliseid inglise keelseid sõnu nagu lamp või midagi sellist? Jah, vahel nende ansamblitele nagu veerand naljakad nimed, midagi, ütleme inglise inglisekeelsemad pärasemad näiteks kingid on, eks noorteansambel esse inglisekeelne neile väga meeldib, isegi nimelt seal väga ei oska, siis on hästi palju õnnitleme mingite äkki te või reklaamide peal sellist natukene vigast inglise keelt või menüüdes või sellist, et noh nagu vahel tundub naljakas. Siis ansambel Pafi anud hell tütarlasteansambel. Ja need olid üsna populaarsed 90.-te keskel, lõpus, aga nad on praegu ikkagi tuntud, kuidagi nii aktiivselt enam ei tegutse. See oli üks põhilisi nende laule, oli see, mida karaoke laulsime jaapani keeles ja jaapani keel laulab meile, praegu ei. Aitäh Kadri hollina jaapani elu tutvustamise eest ja kuulamegi pahvit. Jaapani tüdrukud laulavad meile, teest, mis tuleb inimesel käia, sest see idee on talle ette nähtud. Häid pühi.