Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Tere kõigile stuudios sel aastal viimast korda Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna, aga olgu kohe öeldud, et meie maailmapuude sari sellega küll veel ei lõpe vaid läheb uuel aastal kenasti edasi. Ja tänase saate juurde, mille puhul mul tekkis muidugi mõte, et kui juttu tuleks näiteks šampusepuust siis sobiks hiilgavalt detsembrilõpumeeleollu, aga ega kohvipuuga palju viletsam ei ole. Just selle tegelase juurde nüüd pidama jäämegi. JõuluKohki on olemas ja vaatame, kus selle kohvi siis kätte saamas on kohvipuu, kus ta elab. Kuidas ta meieni jõudis, kohv. See hoogne idamaine muusika võis kõlada tegelikult kus tahes linnas, kusagil Aafrika põhjaosas Vahemere ääres. See muusika siin konkreetselt oli tehtud Marrakesh'i linnas turu juures asuvast kohvikust ja sealsamas kohvikus, selle turu juures olen ma ka ise teinud ja see kohvik mõnes mõttes meenutab kangesti meile Tallinna kohvikut, inimesed istuvad, kohvitassid on ees ja, ja niimoodi on kohvi, Kuu kultuur tegelikult globaalne ülemaailmne ja, ja ta on ühtemoodi, et inimesed istuvad laua taga ja kohviaroom on õhus. Ja me oleme sellega nii harjunud ja peame seda väga loomulikuks. Aga mõtleks natukene selle peale, et, et kust see kohvipuu pärit on ja kust me seda kohvi saame, läheb asi õige imelikuks, sest meie igapäevane kohvi on pärit hoopis kohutavalt kaugelt teisest geograafilisest vööndist. Ja vähesed mõtlevad selle peale, et, et kus ta siis looduslikult ikkagi küpseb, see uba. Ja võiks alustada muidugi sellega, et Ta kuidagiviisi siiski kõige enam seotud araabia kultuuriga kohvi, ajalugu ja üks ilus. Araabia vanasõna on selline. Hea kohv, olgu kuum põrgu, must kui kurat, puhas kui ingel. Magus kui armastus. Ja huvitav, et. Kui paljud inimesed, kes peavad ennast tõelisteks kohvi asjatundjat, eks ütlevad, et magus kohv ei kõlba kuskile, sest suhkur rikuvad kohvi. Maitse. Ja see on maitse asi, see on üks Araabia sõnadest ja ma arvan, et neid on palju ja ja teises võib-olla öeldakse just, et mitte mingil juhul ei tohi seda magusust seal sees olla, see, see on, see on tõesti maitse asi, aga see puu kohvipuu kasvab, kasvab troopika. Kas ja neid liike, mis kohvivilju kohvipuuvilju kasvatavad, neid on maailmas kokku tegelikult kuskil 40 ringis ja nüüd mõned nendest on saanud siis sellisteks, mille pealt inimene siis oma kohvi algainet saab, enamik kasvavad looduslikult siiamaani edasi ja keegi nende pealt mingisuguseid vilju ega, ega seemneid ei korja. Ja nendest kohvipuu liikidest kahtlemata see ladinakeelse nimega kohvi ja Araabika on see araabia kohvipuu, mida, mis annab meile põhiosaga sellest kohvist, mis on meie igapäevasel laual. Ja praegu maailmas umbes 80 protsenti sellest, sellest liigist on, on see kohv, mis maailmas nagu liigub ja mida turustatakse. Ja iseenesest see jälle see Araabia kohvipuu looduslikult kasvab, ainult ühes paigas Etioopias Etioopia on ka meil seal kuskil Kirde-Aafrikas ja seal mägedes kasvata looduslikult siiamaani ja see lugu, kuidas siis kohvi toime avastati, on päris lõbus. Kitsekarjused olid mägedes oma kitsedega ja vaatasid, et põõsa vilju ja lehti söövad kitsed eriti hea meelega. Ja kui nad on need söönud, siis nad Repslevad on elevil öö otsa. Ja siis nad kutsusid kohaliku vaimuliku ja näitasid talle seda puud ja ja see ka siis nagu mõtles, natukene, tuli hea mõte, et öösel sõbralik muhameedlane palvetas tema ja tal tuleb uni peale. Korralik kits peab öösel üldse magama ja ja et miks ei või siis üks, üks korralik muhameedlane hoopis seda krõbistada, nii nagu need kitsed klõbistavad ja samamoodi ärkvel olla. Ja niimoodi olevat siis saanud alguses see kohvipruukimine või krohvi, kohvi vastamine, noh, see on lihtsalt lugu. Kui kaugesse aega tagasi see lugu ulatub, ütleme niimoodi ettumatutesse aegadesse. Aga igal juhul on ta noh, vähemalt siis sama vana kui, kui muhameedlasi. Ja nüüd me teame igal juhul seda kohvisorti, mille nimi Anaraabika, vot see on sellest samast kohvist. Sellest kohvipuust, araabia kohvipuust, aga Araabical on tegelikult kohvisordina veel nagu sünonüüm ja see on Santos. Ja Santos tuleb selle järgi, et tegelikult enamik araabia kohvist saadakse praegu hoopis Brasiiliast ja Brasiilia suurim kohvi väljaveosadam on nimega Santos. Sest kui me meenutame oma kaugest lapsepõlvest Santose nimelist uba, siis see nüüd küll suurem asi ei olnud, erinevalt Araabikast, et selles mõttes need kaks nime kõrvuti Santos ja Araabika tunduvad mõneti kohatu. Just olevat ja, ja minu enda põhjendus on see, et kuigi ta on samast liigist, siis ühte kasvatatakse sealt, kus ta algne kodumaa ja teist kasvatataks hoopis võõral mandril võõral maal ja jõuda siis tunneb seal ennast natuke kehvemini ja Nabki evaatse kellab ta, nii on aga aga neid tegelikult niisugusi liike, millest veel kohvi meie lauale võib jõuda, neid kohvipuu liike on, on teisigi ja nendest kõige levinum on tegelikult Kongo kohvipuu. Ja vot kui me mõtleme nüüd nende, mis vahe on siis araabia kohvipuu ja Kongo kohvipuul, kui nad kasvavad looduses, kui me näeme teda enda ees siis on vahe selles, et araabia kohvipuu kasvab kuskil mäenõlvadel kuivemas paigas ja ka veidi lähedamal alal. Aga Kongo kohvipuu kasvab tegelikult algselt vihmametsades, troopilistes, vihmametsades kusagil tasandikul. Ta vajab palju niiskust, väga palju kuumust ja tema lehed on palju suuremad, see on ka omamoodi loogiline, sest ta aga saab ka rohkem varjus, siis tal on suuremad lehed. Ja puu ise on natukene suurem kui see araabia kohvipuu, nii et araabia kohvipuu kõrgus on kuskil kümmekond meetrit. See Kongo kohvipuu on kuskil 15 meetrit kõrge ja Kongo kohvipuust saadakse nüüd siis seda kohvisorti või, või mida me tunneme nime all robusta. See meenutab küll. Midagi väga, nojah, ma olen maitsvat ja värinad ajab peale, on jah, et, et nagu kehvem ja minu meelest see nimi, nimemaagia mõjuksime, võimalik robustne roppust, aga maitse on lihtsalt robustne ja aga tema öeldaksegi niimoodi, et, et ta ei ole nii kvaliteetne maitse poolest, aga ja on ühesõnaga haiguste suhtes nagu vastupidavam ja teda on selle pärast nagu kergem kasvatada. Ta ei ole nii pirtsakas nagu Saraabika igal juhul seda robustad saada, mõtlesin, et kuskil kogu maailma kohvitoodangust ligikaudu 20 protsenti on siis see robusta. See on kõik loogiline. See uba, mis on, nagu öeldakse, peenema ja hõrgu maitsega on ka ise pirtsakas. Ja see, mis on selline tugev ja saab kõigega hakkama, ei pakuga erilist maitseelamust. Ja et üks üks ühesõnaga on on nagu riskantsem ja tulemus on parem. Teine on nagu kindla peale minek, aga tulemus on kehvem. Ja, ja siis on veel üks kohvipuu liik, millest küll eestlane vähe teab, on Libeeria kohvipuu. See on Lääne-Aafrika vihmametsadest pärit ja seda kultiveeritakse kõige rohkem Aafrikas ja mujal maailmas vähe. Ja see annab selle nimi on Libeerikasse kohvisort, mis sealt tuleb. Ja ma arvan, et ainult parimat kohvigurmaanid teavad sellest kohvi. See annab ühe protsendi kogu maailma kohvitoodangust, aga siin Eestimaal teda üldse eriti ei liigugi. Ei tavalises poes sa seda, et tegelikult on, asi on niimoodi, et kõik need kohvipakid, kümned eri sordid, mis meil poes vastu vaatavad, need on segud. Nad ei ole kunagi puhtalt, sa loed sealt pealt, et millistest sortidest ta segu on tehtud. Nii et seda puhast Libeeria kohvi me, me kindlasti ei saa maitsta siin Eestis. Ja kui mõni sõna veel neile segudele pühendada, siis sellel on oma raudne põhjus, miks nad on segud, sest et segu saab alati huvitavama ja rikkalikuma maitsega või. Just see on lõputu galaktika maitseid ja niimoodi testitakse välja mingisugune niisugune kombinatsioon, mis inimestele meeldib, palju rohkem kui mõni teine ja, ja see on väga peentegevus, on olemas kohvi, tegustaatorite, täpselt nagu veini tegutseda autorid, kes siis kelle igapäevane töö otsid, lisada üks protsenti Araabikat ja võtta üks protsent robustat ära ja siis uuesti maitsta. Ja see, see on, see on, see on väga võimas. Vaadake, kogu see kohvitootmine on maailmas arengumaade jaoks nafta järel teisel kohal, meeletu tööstus, tohutud rahad, mis seal liiguvad, globaalne hiigelsuur ja loomulikult kohvi teened segude maitseerinevused on kellegi jaoks elulise tähtsusega. Aga need oad, mida eraldi müüakse, neid võib siis nagu ma aru saan, osta, aga puhtalt ühe sordi juba eks ole, tüdra küll ja seda ise ära jahvatada ise. Ja teha jook ja ta on ka mittegi halvem kui see segu, vaid isegi, kui ta on värskelt jahvatatud. Parem nii et see kõik on niisugune vaielda, kellele meeldib segu, kellele puhas ühe sordi maitsega. Salasee, ja noh, ütleme niimoodi, et ise tehtud, hästi tehtud. Vaieldamatult on rohelistest ubadest tehtud osavalt röstitud oad värskelt jahvatatud ja kohviks tehtud. Täiesti teine jook, kui see valmissegu, mis poest osta, masstoodanguna kindel see ja rohelist tuba on meil ka praegu võimalik osta on küll ainult et mitte igast poest, seda pead ikka otsima, aga põhimõtteliselt on see võimalik. Inimesed ei viitsi vist enam hästi, tuleb meelde see kallis nõukogude aeg, kui vahepeal muud polnudki, kui rohelist Ubaga jook tuli hea. Ja, ja see on, see on ikkagi, ma arvan, selle meie tänapäeva kuidas öelda tarbijaühiskonna õieti üks üks üks pahupool, et meile pakutakse liiga palju ja me muutume tuimaks, kas me enam ei ole isegi piisavalt aktiivsed ja võtame lihtsalt vastu, mis meile pähe määritakse. Aga, aga kui nendest mõelda veel edasi selle peale, et, et kes see kohvipuu selline on, ma olen näinud kohvipuuistandusi Aafrikas ja Ta Jaava saarel, kus on praegu tohutud istandused ja, ja kui sa seal oled siis sa kõnnid sellisel põllul, kus kasvavad põõsad, mis ulatuvad natukene üle sinu pea. Ja nad nende vahed on paar meetrit ja omakorda nende sirgete ridade vahel on niisugused väga korrapärased teed, mida mööda saab, noh, täitsa vabalt kulgeda, niukene, paras lai tee ja see on loomulikult selleks, et siis korjata neid kohvipuuvilju. Ja kogu see põld muidugi kuumusest Lõskav ja ja, ja siis, kui sa vaatad neid lehti, kohvipuulehed on igihaljad parajalt pikad, suured, jäigad, tumerohelised, aga siis, kui sa vaatad sinna okste peale, siis sa näed selliseid kobaraid, mis näivad umbes nagu kirsikobaratena. Osa nendest on rohelised, Osam, punased, punased on siis need valmis. Ja samal puul tegelikult nii nagu me rääkisime, eelminud ka hobust on ka näha, teinekord õisi ja õied on valged. Ja, ja, ja nüüd on niisugune kohvipuu, elu ja saagi koristamine käib niimoodi, et need õied õieti õiepungad, võivad seista kuude kaupa, ilma et nad puhkesid, nad ootavad midagi. Ja alguses, kui valge mees hakkas hoolega uurima seda, kuidas kohvi Puustika paremat saaki saada siis arvati, et see tuleb ainult vihmast ja siis nad avanevad. Siis selgus, et asi on keerulisem. Ei ole. Tähendab, midagi peab veel olema ja see oli hulk aega saladus, siis selgus, et enne vihma peab olema väga Goa kuiv ja põud. Ja siis tuleb vihm ja siis puhkeb terve see kohvipuu õide. Ja nagu kirsipuu või nojah, selles mõttes, et need õied on valged. Kirsil on ju vahel ka roosad õied, tegelikult selles mõttes ikkagi ei ole ja, ja veel ka selles mõttes ei ole, kohvipuuõied on väiksemad kui Kersil, palju pisemad. Nojah, aga valmis vili pidi Kirssi meenutama ja öeldaksegi. Kirss jah, valmis viljad, kui sa vaatad neid, siis nad on tõesti nendest sõrmeotsa suurused punased ja, ja meie jaoks Kirssi meenutavad seda pihku jälle, võtad ja puudutad teda niimoodi sõrmede vahel siis on ta üsna niuke jäiga, ta hakkas selle kesta sees, on kohviuba, võtad lahti, seal sees on kaks uba nagu kaksikud ja mena uba me juba oleme näinud, seda vist ei pea kirjeldama. Bioloogid, botaanikud, seal on muidugi, et see ei ole uba, uba on ainult liblikõieliste ja temal on oataolised, need seemned ja need on kahekaupa koos selle lameda poolega nad omavahel koos niimoodi, et kuse algulavad, sa mõtled, et see on ümmargune seeme, aga siis selgub, et see läheb kaheksama kurt. Ja, ja õieti sellel kohvipuul on sugulasi ka Eestis. Ja need on, need on Madaralised. No võib-olla tegelikult ikkagi inimene, kes loodusest vähe teab, tunneb madalaid vähe, aga võib-olla see nimi on siiski tuttav hobu ja igasugused madalad on meil, neid on palju liike. Aga mõneti jällegi kas sa paned selle kohvipuu ja meie selle rohttaime madara kõrvuti? Ega neil midagi sarnast ei ole, välja arvatud õie ehitus. Ja selle järgi on nad siis nagu sugulast. Nii, ja nii, nii on see lugu ja, ja tegelikult vahepeal tasub nüüd kuulata seda muusikat, kust kogu kohvikultuur meile kunagi on jõudnud. Kuulaja jõuab seedida seda, mis te rääkisite, võib-olla teha endale tassi kohvi. Miks komit? See oli nüüd hoogne araabia muusika, võib-olla just siis, kui härra ei olnud juba rohkem kui ühe tassi kohvi. Aga, aga see kohvinimi on ju huvitav, see, see tuleb maakonnanimetusest ja see on Etioopia maakond nimega kahva. Ja on ka huvitav see, et kuigi Etioopia nüüd nende suurte kohvitootjate varju jääb, siis Etioopia tegelikult toodab ka praegu väga palju kohvi ja suur osa Etioopia kohvist on pärit looduslikust kohvipuu metsast. See on väga omapärane ja huvitav, et see siiamaani niimoodi on. Ja ega see looduslik kohvipuumets kindlasti ei lõhna. Nii kui kohvik nagu kakaomets ei lõhnanud sugugi nagu. Ka selle kõik tekib hiljem ja, ja ta tegelikult see mets on hästi hämar. Puud kasvavad hästi tihedalt ja, ja lõhna on, on seal pigem niukse kuiva pinnase ja, ja päikese kuumuse õhk, mis seal on, aga kohvist pole lõhnagi, seda, mida meie tunneme ja Etioopias nimetatakse seda hoopiski nimega puuna või moon. Ja õieti on huvitav, et see, see, see kohv, nimi, mida meie nüüd teame siis on tulnud selle maakonna nime järgi, aga, aga see pool on säilinud sedamoodi et osa kohviistandustest väga varasel ajal viidi Indiasse ja sealt on üks kohvisort, mida praeguseni nimetatakse voona kohvik. Üks on siis algne etioopiakeelne nimi, sellele kohvipuule sihukene, huvitav nimerännak. Aga see, kuidas araabia, see jõudis kohvisalt Etioopiast. See lugu on päris vahva. Sänni kord rändas üks araabia kaupmees Etioopiasse üpris kitsekarjuste juures ja, ja, ja kitsekarjused ulatasid talle puu kausikeses niukse tumepruuni põrgulikult kuuma joogijook kausikese. Ta jõi seda ja kohe oli tal hoobilt kadunud väsimus, tal tekkis mingi erutus, samas ta kohkus, ta mõtles, et ma olen korralik muhameedlane ja nüüd ma olen joonud veini, kuuma veini, see, see hakkas mulle pähe läbi. Nüüd need oleme pattu teinud ja, ja, ja siis ta jäi magama ja jäi magama, jah, tähendab pärast seda, kui kohvi erutus möödus hommikupoole ööd, jäi ta magama. Ja siis tuli lõunast prohvet prohveti oli käes kaks raalist oksa ja ta ütles nii et olen keelanud õigeuskliku juua veini. Kingin sulle need taimed, õnnistan pinnast, kuhu sõnad istutad, JOKK, asendagu muhameedlased. Tänasest päevast veini. Ärgates leidis see kaupmees enda jalutsis kaks rohelist oksa. Ta ei osanud arvata, kas oli selle pannud need prohvet taevast või sentsamad kitse karjusid sealt kõrvat. Aga ta võttis need kaasa. Ja niimoodi see vana lugu siis jutustab, et niimoodi hakati kasvatama seda kohvipuud Jeemenis. Jeemen on, kui me mõtleme maakaardi peale, siis on nüüd siis Aafrikast, siis natuke põhja poole Araabia poolsaarel üks, üks riik. Ja kuskil kaheksandal sajandil igal juhul hakati Jeemenis juba kasvatama teadlikult kohvi, kuna sellel oli hea turg. Jeemen oli sellel ajal väga tähtis karavaniteede ristumispunkt ja selle kaudu hakkas kohvi liikuma igasse maailma suunda. Oli üks sadamalinn nimega moka ja sealt hakati seda kohvi välja vedama. Ja see meie jaoks on nüüd siis mokakohvi. Igal juhul oli see õnnelik unenägu, sest et kui prohvet oleks Läku ilmunud, ma tea hiigelsuure kohvikannuga, siis oleks jälle selgusetuks jäänud, kust see võetud on, eks ole. Nojah, see see annab ikka seose loodusega ja, ja, aga mõneti oli ta õnnelik kõigile nendele araabia meestele, sest nad rikastasid väga kiiresti. See oli, see oli meeletult kallis tol ajal see see kohvi hind ja, ja sealt seesama mokaga kohvi on ju meiegi jaoks nagu kvaliteetkohvi noh, tähendusega tänaseni. Nii et tõepoolest seal Jeemenis kasvab väga hea kvaliteediga kohv. Kuidas araabiamaades tegelikult seda kohvi tehti, see on ka huvitav kirjeldus, üks, üks väga vana ja täpne kirjeldus need pikkades riietes Pedueenid või kes nad iganes olid. Kõigepealt Nad tegid niimoodi, et nad panni peal ristisid need rohelised oad puuse tulel ja siis, kui need olid muutunud pruuniks, siis pintsettidega ühekaupa otsiti, valiti välja need õiged oad, mis on parimad, teised praadisid edasi veel, teised lihtsalt jäeti kõrvale, sest see oli väga. Seal oli tseremoonia, nii nagu ütleme, jaapanlastel on oma teetseremoonia ja siis oli puumärg ja selle sees raud. Tähendab puuanum sellises raud uhmuriga tambiti kaua ja vaevaliselt, seni kui see muutus tõesti väga peeneks pulbriks, siis pandi see algselt külma vette. See kohvipulber ja siis kuumutati kohe, kui ta oli keemistemperatuurini jõudnud, lõpetati keetmine ära ja siis Kunnati ja siis oli see kahva, eks, terve rituaal, terve rituaal ja meil nüüd meie jaoks võib-olla seostub see türgi kohviga. Me teame, vähemalt minu kogemus on see, et araabiamaades liikudes tänaseni öeldakse, et kui sa tahad türgi kohvi, kas on ka Euroopas siis tehakse see niimoodi, et pannakse külma vett, aitäh. Kohvipulber vahel pannakse ka suhkur vahele panda ja siis lastakse see keema. Skeem on tõusnud, nii lõpetatakse kuumutamine, seal, seal see algne, ta on siis tegelikult palju võimsama maitsega iseenesest ja, ja niimoodi Euroopasse, et tulid esimesed teated sellest imelikust joogist. Brusper Alpiinuselt, kes oli itaalia arst, ta oli 1591. aastal teel Veneetsias saatkonna delegatsiooniga Egiptusesse. Ja siis ta kirjeldab niimoodi, et nägin jooki, mida saadakse ühelt puult ja juuakse veini asemel. Ja selle nimi on kopa. Ja, ja nüüd edasi toimus midagi plahvatuslikku. Kui 1591 oli suur ime ja pani imestama itaalia arsti, kes oli Veneetsiast pärit siis juba 1600.-te alguses rajati Veneetsiasse 1616 esimene kohvik kogu Euroopas. Ja möödus ainult paarkümmend aastat, täpsemini küll siis 40. Ja näiteks 1652 oli Londonis juba 300 kohvikut ja Tallinnas ei läinud ka palju aega. Mõnikümmend aastat aastal 1700, kas oli üks julge kaupmees nimega Alfonso tallado, kaval Liido ja ta avas Tallinna vanalinnas esimese apteeki, kus sai kohvi juua, sel ajal nimetatud neid kohvikuteks siin vaid need olid hekid. Rohulõhnadega ei läinud segi, ta ta oligi, natukene kuulus natukene rohtude hulka ta teda loeti nagu selliseks ergutavaks rohuks, mis inimese tervist parandab. Ja mõneti ka kardeti seda kohvi, see oli tohutud vaidlused, vältasid Euroopas veel ja muide, vältavad siiamaani selle üle, et kas kohvi on siis kasulik või on ta kahjulik ei ela, see ei ole ju tänaseni lõppenud, see vaidlus ja, ja mõneti võib öelda, et liialdada ei või. See on, see on raudne tõde. Alguses oli muidugi igasuguseid kohutavaid. Kõneldi sellest sellest tumedast tükati värvijoogist, mis pähe ka pea, et ei tea, mis ta kõik meie tervisele teeb ja teised jälle kiitsid seda taevani ja ütlesid, et, et see just annabki meile tervist ja, ja nii edasi. Huvitav, mismoodi need kohvikud seitsmeteistkümnendal sajandil ka välja nägid, et mis seal siis peale kohvi veel pakuti? Teame, missugused on tänavakohvikutega, jah, nad olid erinevad osa olid siis niisugused nagu apteeki moodi. Aga osa olid jälle niisugused nagu, nagu kõrtsi. Londoni kohvik oli ikkagi selline, kus, kus siis suitsetati ka väga palju ja, ja samas joodi kohvi ja sa võisid ka, võttasin näiteks õlut siis sinna juurde. Ja üks tunnus oli küll kohvikutel algusest peale, et kui sa sinna kohvitassi taha istusid, siis läksid keelepaelad lahti, aeg nagu ununes ja inimesed istusid seal kohvikutes ja, ja need jälle, kes neid ootasite, kellega nad pidid kokku saama, need kirusid. Nii et jääb hiljaks, et, et selline selline on vist ka siiamaani kohvikute tunnusaliel. Aga, aga see lugu, kuidas siis kohviga edasi juhtus, oli siis õieti niimoodi, et muidugi igas linnas käisid, käisid oma lood näiteks? Me teame, Bubba kuulsaimad kohvikud Viinis. Ajalugu, kuidas vini esimene kohvik avati, on no umbes nii et isegi kui ta on vale, on ta ilus. Aga aastal 1683 piirasid türklased Viini linna ja siis tulid Euroopast abiväed ja lõid need türklased minema. Türklased põgenesid ülepeakaela. Jäätud laagrist. Leiti hiigelhulkades kotte, kus sees olid kohvioad. Et kohvi oli maitstud küll juba ennegi Viinis, aga et, et see algmaterjali nii kohutaval hulgal nagu türklastel ei olnud neil kunagi kätte sattunud, türgi kohvikultuur oli sajandeid vanem. Ja nüüd seal oli ju nii palju, siis võis avada kohviku ja selle najal mitu aastat kohvi pakkuda inimestele. Niimoodi räägitakse Viini esimesest kohvikust. Ja Viini esimesed kohvikud läksid ikkagi inimestele väga hinge ja. Muutusid väga populaarseteks kohtadeks ja nii kui nad uksetavasid jah, ja, ja mõneti Viini muusika- ja Viini kultuur ja ja kõik see, kõik see koos, kõik see kokku on see viini kohvikukultuur. Ja nüüd tegelikult see tohutu vajadus kohvi järele, mida ikka jätkunud kuidagi, et selle kasvatanud, võtame, see lugu on, on ka värvikas ja mõneti isegi natukene vahetevahel kriminaalne. Aga igal juhul olid esimesed kanged kohvik kasvatajad, väljaspool Aafrikat olid hollandlased. Aastal 1699 viidi haavale esimesed kohvipuutaimed ja, ja hollandlased väga kiivalt kaitsesid oma kohvipuuistandusi. Ta oli surmanuhtluse ähvardusel keelatud ühtegi taimselt kusagile viia, sest see oli äri seal ikka kulla hind. Samal ajal viisid esimesed hollandlased ka juba Lõuna-Ameerika kirdeossa surinaamile 1019 esimesed kohvipuud ja, ja see on siiamaani hollandikeelne ringikene ja see on kõva kohvikasvataja tänaseni. Ja nüüd oli niimoodi, et see, kuidas prantslased oma esimesed kohvipuutaimed said, selle kohta on kaks varianti, üks on niisugune viisakas variant, et terdami botaanikaaias kasvuhoones kasvatatut Läti paari kohvipuutaime ja siis Amsterdami linnapea olevat kinkinud siis. Prantsusmaa ülikutele ühe kohvipuutaime ja, ja sealt siis olevat prantslased saanud selle esimese taimega. Teine jutt on küll niisugune siis hollandlaste poolelt levitatud, et ei antud midagi, ise näppasid selle. Aga igal juhul see taim viidi siis Amsterdamist, see on küll nagu jälle ajaloolised allika põhjal ühtmoodi viidi sisse Anttillide saartele, mis kuulusid tol ajal Prantsusmaale ja nii said alguse esimesed Prantsusmaa kohviistandused. Ja nüüd algas üks tohutu võidujooks juba tegelikult siis 1700.-te aastate paiku. Kes suudab rohkem toota seda kohvi ja kõik, kes seda taotlesid, olid kullavihmaga üle valatud. Ja, ja kui me mõtleme selle praeguse aja peale, siis on, on küll kummaline, et et need kohviistandused on ikka pöörased. Ja näiteks kõige noh, me teame seda ju, kes on kõige suurem kohvitootja praegu kogu maailmas kelle järgi muutub kohvi hind igal aastal, son Brasiilia. Sealt tuleb ka see Santose kohvi ja, ja Brasiilia majandus ripub kohvipuust ja kui on kehv aasta ja ikaldus, siis Brasiilia saab miljoneid kahjusid maailmas, kohvi hind tõuseb, meile, see jõuab, ütleme pooleaastase hilinemisega. Aga ikkagi me meie kohvi sõltub sellest maast ja, aga, aga nüüd need järgmised kohvitootjad, neid on palju, aga näiteks Kolumbia on järgmine jälle Lõuna-Ameerika maa ja siis tulevad läbisegi paljud Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Ameerika maad ja nad on enamasti arengumaad ja väga paljudel nendest on kohvi on nende põhiline sissetuleku allikas. Ja, ja nii on see huvitav, et. Vähemalt ma olen seda mõelnud et, et, et need vaesed inimesed, kes seal kohvipuuistanduse juures on vähemalt nendele on see kohviuba odavalt käes ja ka see kõige vaesem inimene Endale kohvi lubada. Ja selle kinnitus on minu Madagaskari käigul. Ükskord oli niimoodi, et läksid mööda külateed ja seal seisis üks naine luuaga ja pühkis laias kaares kahele poole mingeid pabulaid. Ja vaatasin lähemalt. Kuna mina ei osanud Malagashi keelt ja tema ei osanud inglise keelt, siis ma lihtsalt tundsin huvi. Aga teised naised eemalt vaatasid, et ahaa, see tunneb millegi vastu huvi, tormas onnist välja, tal oli peo peal juba need punased kirsi moodi viljad. Ja mul oli selge ja neid ma olen kohvipuu peal näinud. Ta tegelikult kuivatas neid kohvipuuvilju niimoodi lihtsalt seal tolmus ja kuumuses luuaga pühib ja niimoodi ta pühib seda nädalat edasi-tagasi seal kuumas ja seal kohvivilja sees toimuvad keerulised protsessid aga igal juhul hakkab see kohvi omandama maitset, mis on meile tuttav. Ja kui sihuke vahele jääb see aste, siis me ei tunneks seda kohvi maitset ära. Mida rohkem ta kuivab, seda rohkem temale see maitse hakkab tekkima. Jah, seal on, seal on niuke ferment, rotatsioon toimub ja teistpidi saab jälle kergesti need oad eraldada sealt vilja seest, pärast seda tegelikult on noh, ülemaailmses niukses tööstuses on küll ka niimoodi, et seda vilja eraldatakse seemnetest ka niisuguse kuu väga tugeva veejoaga vee sees, aga see looduslik võte on selline hea meel vaadata, et need tõstnud Madagaskari küla inimesed, kes olid ikka pöörases vaesuses ja kes tegelikult elasid ainult riisist siis sinna kõrvale kohvi võis ta vabalt lubatu ja see kohvi olist sama maitsega, mis meil. Pole meil on, ainult tundub, et vaat kui tore, võib-olla juba noh, see nende jaoks nii iseenesest mõistetav asi nagu vesi meie jaoks. Pigem ma ütleks niimoodi, et see on kõige kättesaadavam naudingu aine, neil päris vesi ei ole, vesi ei ole küll, aga et nad on sellega nii harjunud, ma mõtlen, aga samas muidugi ta tõstab seda toonust igal juhul, kas sa oled aga harjunud või mitte harjunud nii et hea on selge ja ühesõnaga argime ergutusjõuk ja, ja kui me mõtleme üldse selle peale, mis on saanud sellest kohvist maailma ajaloo jooksul, siis on siuksest luksusjoogist on saanud ka meie jaoks igapäevane jook, mida me endastmõistetavalt tassi seest hommikuti vähemalt kui mitte rohkem ei rühm. Ja me ei mõtle hetkegi selle peale, et kust ta pärit on, mis asi see on, kas see on üldse taimest või on see kuskil vabrikus tehtud keemias? Ei tea, ei mõtle, lihtsalt oleme harjunud. Me oleme sõltlased mõneti kohvist. Ja mina näiteks isiklikult küll tunnen, et, et minu see noh, kuidas öelda, organism nagu, sõltub väga suvaliselt kohvi joomisest, vahel ta justkui mõjub, aga vahele mõjub põrmugi. Ja ma arvan, et see on suurelt jaolt ikke harjumus. Hommikuti peab kohvi olema. Ja natukene looduse inimesena ma isegi mõtlen seda, et tegelikult on meie lootuses küllalt palju taimi, millest saab niisugusi ergutavaid heas mõttes teha ka kohapeal, aga see on mingisugune niisugune globaalne rahvusvaheline standard. Ja kui me mõtleme selle peale, mis nüüd eestlase, mis kohvi me ise joome, kui me läheme poodi, seal on ühed kohvid on toodetud Saksamaa lähedal toodetud Rootsis, kolmandad on toodetud Soomes. Kummaline, et Põhjamaad, Soome ja Rootsi on need kõige suuremad kohvitarbijad ise, nad ei tea kohvipuust midagi. Aga nad tahavad seda ja vajavad seda, nimetavad rahvusjoogiks roomlased vähemalt ausa, täiesti lausa niimoodi ja, ja siis igal kohvil igal maal on omad maitsed, et näiteks noh, minu meelest soome kohvida, niuksed pehmemad ja, ja natukene hapukamadi Rootsi ja Saksamaa kohvid tihti niuksed teravamad ja niuksed tummisemad kuidagi ja eks siis iga eestlane siis valib oma oma maitse järgi seda ja igaüks ütleb, et vot see on minu lemmik. Aga, aga vist kõige parem kohvi on tõesti see, kui sa ikkagi võtad need rohelised Toad, ristid ära, peeniks kohviveski vähemalt minu kodus olemas ja, ja siis teed sellest omale kohvi. Ja lõpetuseks kuulame muusikat. Ja nimelt. Läheme ikka sellesama juurde tagasi, kust kunagi. Kohvikultuur alguse sai Põhja-Aafrika araabia kohvikumuusik. Selline oli siis lõppeva aasta viimane rändaja saade maailmapuude sarjast. Rääkisime kohvipuust, ilusaid kohvi hetki ka kõigile veel viimastel detsembri lõpu päevadel ja mis seal ikka. Me kohtume oma kuulajatega uuesti täpselt nädala pärast. Nii et kuulmiseni uuel aastal head vana aasta lõppu ja stuudios olid Hendrik. Kuula rändajat. Saadet toetab IBM Eesti. Läksin metsa kõndima, tunni pikkune kokku võtta möödunudsügisesest Eesti metsade sarjast, saadaval ka plaadina. CD, kuula rändajat, kaks müügil Jazzkaare kontoris uues raadiomajas Gonsiori 21 ja CD 100 muusikapoodides üle kogu Eesti.