Tere, minu nimi on Mare Rebas Rootsi raadio eesti toimetusest. Tänases saates räägin Rootsi kuningapaari kolmest lapsest, eelkõige kroonprintsess Victoria Ast, kellele kuningapaari lastest on siiani kõige rohkem tähelepanu pööratud. Western Atlandi hertsoginna Victoria Ingrit alist Desiree sündis 14. juulil 1977 Karolinska haiglas Stockholmis kuningapaari esimese lapsena. Kui vanasti sündis Rootsis troonipärija, siis lasti kohe hulgemini aupauke. Näiteks kuningas Gustav kolmanda poja Gustav neljanda Adolfi sündimist tervitati tervelt 1000 aupauguga, nii et aknaklaasid purunesid. Paljud vanad inimesed said infarkti ja surid. Kui sündis praegune kuningas Carl 16. Gustav paugutati 42 korda, sest tegemist oli ju poisslapsega. Victoria sündimisel laste ainult 21 pauku Sestan tütarlaps. Kuid uue seaduse järgi lastakse Samar aupauke, olenemata sellest, kas sündinu on prints või printsess. Kui Victoria sündis, ei olnud ta kroonprintsess. Esimesel jaanuaril 1980 jõustus uus seadus, mille järgi pärib trooni esimene laps. Debati ajal sündiski Victoria vend Carl Philip, kes sai olla kroonprints vaid kuus kuud enne, kui eelmainitud uus seadus jõustus. Mida arvas kuningas Karl Gustav sellest, et Rootsi saab naistroonipärija? Ma olen kindel, et ta saab hakkama, see ei tekita mingit probleemi, oli kuninga arvamus. Victoria esimesed neli eluaastat möödusid Stockholmi lossis. Sellest ajast mäletab ta üsna palju eelkõige seda, kui põnev oli joosta kõikides koridorides ja eriti Bernadoti saalis, kus ripuvad vanade monarhide suured õlimaalid. Victoriaga püüdis vapralt sammu pidada lapsehoidjad enne see tähendab Ingrid Björn päri, kes oli hoidnud ka tema isa. Ta mäletab selgesti Stockholmi lossi, koridoride ja saalide spetsiifilist lõhna ja see lõhn on praegugi alles, jutustab Victoria teleajakirjanik alis pahi raamatus nimega Victoria Victoria, mis ilmus 2002. aastal kroonprintsessi 25.-ks sünnipäevaks. 1982. aastal kolis perekond trottingolmi lossi. Oma lapsepõlvele ja üleskasvamisele tagasi mõeldes ütleb Victoria, et isa ja ema ei saanud nii palju lastega koos olla, kui nad seda oleksid tahtnud. Lapsehoidjad lugesid neile muinasjutte. Ema ei lugenud kuigi palju muinasjutte raamatutest ette, kuid seevastu rääkis ta igasuguseid toredaid lugusid. Victoria lemmikuks oli lugu emale kuulunud ahvist nimega Miki. Kuid õnneks oli ümberringi palju täiskasvanuid lossi personal, lapsehoidjad ja nii edasi ja küllap sellepärast ta tunneb end nii hästi täiskasvanute seltskonnas. Victoria leidis sageli, et tema eakaaslased olid lapsikud, kui ta ise võis samuti lapsik olla. Talle meeldis olla rohkem kodus trottingolmi lossis, viibida koka juures köögis, teha lilleseadeid koos floristiga või jälgida, mida tehakse tisleritöökojas. Kodus polnud mul kunagi igav, rõhutab Victoria. Victoria klassikaaslased ei elanud lossis, ei tundunudki nii imelikuna. Seevastu ei saanud aru, millega ema ja isa tegelesid nad aidata, tulid ja läksid. Õhtust sõid nad küll koos lastega, kuid siis kadusid jälle kuhugi. Victoria tegi sellest järelduse, et nii see peabki olema. Alles nüüd täiskasvanuna mõistab ta, kui raske oli emal ja isal lastest lahkuda. Lapsed harjusid sellega enam-vähem. Pealegi olid vanemad alati kodus, kui nad hommikul ärkasid. Kaks aastat noorem vend Carl Philip oli suhteliselt rahulik, kuid noorem õde Marleen protesteeris iga kord, kui vanemad kuhugi kiirustasid. Viktoriale meenub, kuidas ükskord Marleen karjus kõva häälega ja hoidis ema kleidist kinni samal ajal kui isa käskis emal kiirustada, et mitte hiljaks jääda. Muidugi oli ka Victoria kurb, kui ta püüdis samal ajal lohutada venda ja lapsehoidja Madleni. Ühesõnaga ta võttis endale vastutusrikka vanema õe rolli. Ta kavandas ja kutsus neid korrale, kui lapsehoidjad ei saanud Carl Philipi jamad leniga enam hakkama. Victoria tunnistab, et tal on alati paaniline hirm hiljaks jäämise ees. Kui kuhugi oli vaja minna, äratas ta varakult teised pereliikmed. Carl Philipi arvates polnud näiteks sugugi tore olla koolis tund aega varem ettenähtud ajast. Victoria ei tea isegi, miks see talle nii tähtis oli. Võib-olla teatud kontrollivajadus ja kohusetunne. Millal ta aru sai, et ta isa ema on teistsugused kui teistel lastel? Mulle ei meenu mingit erilist momenti, see arusaamine tuli üsna loomulikult. Samuti see, et ma olen kroonprintsess. Victoria käis üheksa aastat tavalises Rootsi koolis Telia oosteni koolis, millest ta räägib ühes varasemas intervjuus. Nii. Mulle meeldib koolis, mul pole erilist lemmikainet. Minu arvates on matemaatika tore, kuid see pole minu kõige tugevam aine. Kooli minnes avastati, et antes lektik, see tähendab tal on raskusi lugemise ja kirjutamisega. See oli talle rängaks löögiks ning sellest ajast saadik tunneb ta alati hirmu, et ta ei tule toime. Seetõttu pidi ta õppimisele ka rohkem aega kulutama, et teistega sammu pidada. Talle meeldisid õpetajad ja klassikaaslased, kuid mitte õppimine, mis kutsus esile hirmutunde. Kui Victoria koolis hakkas käima teatides leksiast väga vähe, tasapisi saida professionaalset abi ja ta ise pidi ka kõvasti töötama. Tsiteerin alis pahi raamatut. Alates seitsmendast klassist algas koolipäev sellega, et ma kirjutasin sõnu pool tundi. Ka praegu tuleb mul võidelda tekstiga, kuid ma ei anna alla. Võtku teksti läbitöötamine, ükskõik kui palju aega. Kooli ajal kulus kogu minu vaba aeg õppimisele. Kui klassikaaslased läksid näiteks kohvikusse, siis sõitsin mina koju ja hakkasin õppima samuti nädalalõppudel. Ta on alati tundnud, et ta peab olema tubli jah, ja see tunne tuli, samal ajal, kui ta õppis istuma sirge seljaga, on jutustanud Victoria. Ma tahan saada nii mitmekülgset haridust kui vähegi võimalik, millest on mul kasu ja mida ma vajan. Ma küsisin ka isalt, mida tema tegi, kuid hariduse valdkonnas on ju palju muutunud. Alates 15.-st eluaastast algas tema nii-öelda troonipärija väljaõpe, kui ta hakkas osa võtma ametlikest tseremooniat. Test. Koolivaheaegadel täiendas ta oma keeleoskusi, näiteks USA-s ja Saksamaal. Pärast gümnaasiumit üks aasta Prantsusmaal. 1997. aasta sügisel õppis ta tundma Rootsi valitsuse ja riigipäevatööd. Kevadel 98 sõitis ta USAsse Jeli ülikooli, kus ta õppis politoloogiat ja ajalugu. Samal ajal tutvustaga Rootsi saatkonna tööga Washingtonis ning kahel korral ÜRO tööga. 2000. aasta suvel pöördus ta Rootsi tagasi, et siis aasta hiljem sõita Brüsselisse ja jälgida Rootsi tööd euroliidu eesistujamaana. 2002. aastal oli tema õppekavas välisabiorganisatsioon syyda ja Rootsi Kaubanduskoda Berliinis. Loomulikult jätkusid samal ajal muud ametlikud kohustused. 2003. aasta märtsis maitses kroonprintsess kolm nädalat rootsi sõduri elu. Selle aja jooksul õppis ta käsitsema relva koos 50 tsiviilisikuga, keda valmistati ette rahukaitse üksustesse suunamiseks. Sai tunda, mida tähendab joosta täies lahinguvarustuses ja palju muud, mida noorsõdurid peavad oskama. Saabunud teadete järgi pidavat kroonprintsess olevat väga heas füüsilises vormis. Lisame veel, et Victoria on varem tutvunud Rootsi rahuvalvajate tegevusega Kosovos ja nagu ta ise ütleb, on ta väga huvitatud rahuküsimustest ja konfliktsituatsioonide lahendamisest. Ta õppis ka vastaval kursusel kuus nädalat Uppsala ülikoolis. Haaga lossis kasvasid üles Victoria isa, Carl, 16. Gustav ja tema õed. Järgnevalt kuulame koos Haagaminoiki, mille on kirjutanud tuntud Rootsi muusik Robert Wheels. Helilindistus on tehtud 2001. aastal Ölandil, kui tähistati kroonprintsess Victoria 20 neljandat sünnipäeva. Rootsi massimeedia, eriti kõmulehed, jälgivad iga tema sammu. Aeg-ajalt kirjutatakse palju see, mis puudutab ametlikke asju, seda tunnen ära, kuid imestama paneb see, kui räägitakse asjadest, mida ma pole üldse teinud. Nendest lugemine on ka mulle suureks elamuseks. Näiteks tema poiss-sõbrad, neid on palju, kellega tedandaari pandud kõmuajakirjade järgi ja tema viimaseks poiss-sõbraks. 29 aastane Taaniel vestling kes omab jõusaali ja kus Victoria käib treenimas. Nii näiteks kirjutas Expressen 2003. aasta jaanuaris, et Daniel on investeerinud traavlitesse ja kolinud turvalisemasse korterisse, et saada rahu koos Victoriaga. Kuigi on teada, et Victoria elab Twattingolmi lossis omaette majatiivas. Daniel ja Victoria pidavat olema väga-väga-väga armunud. Kui kuningas ja kuninganna Silvia kohtusid, tekkis kohe armastus esimesest silmapilgust ehk kuulus kliklik. Millisena Victoria oma tulevast kujutab? Ta peab mulle meeldima, tema päritolu pole üldse oluline ja tähtis on, et me teineteisele meeldime. Ajalehtede järgi olen ma mitmeid kordi olnud juba kihlatud, aga seda ei tohi tõsiselt võtta. Millisena näeb kroonprintsess oma ülesannet ja tulevikku? Minu arvates on tähtis ühiskonna arenguga kaasas käia, panna ennast teiste inimeste olukorda, jälgida, mida isa teeb. Loodan, et areng liiga kiiresti ei toimu, et ikka jõuaks sammu pidada. Kui oleks ajamasin, siis võib-olla tahaksin sõita aega, kui ema ja isa olid väikesed. Sellest ajast pilte vaadates jääb mulje, et isal ja emal oli väga lõbus. Kõik olid õnnelikud, et sõda oli lõppenud. Tulevikku vaatan maakindlustundega. Kui Victoria 118 aastaseks tähistati, seda väga pidulikult Stockholmi lossis riigi saalis Riksalen kus ta andis, kui nii võib öelda truudusevande isagal 16. Gustav soovis kogu perekonna nimel talle edu, lubades teda toetada kõigis tema ettevõtmistes. Victoria pidas järgmise kõne. Teie Kuninglik kõrgus, kallis isa. Täisealiseks saamine tähendab suurt muutust meile kõigile, kui tuleb kanda isiklikku vastutust kõigi oma tegude eest. Minule kui kroonprintsessile toob see kaasa seda, et ma jagan suuremas ulatuses kuningaga nüüd tema töökohustusi ja aitan kuningat ning kuningannat nende tähtsas töös Rootsi heaks. Ma tahan tänada oma vanemaid, kõige abi ja toetuse eest, mida nad on mulle osutanud kõigis valdkondades. See tähendab mulle palju, mistõttu ma võin julgelt võtta endale vastutuse ja need kohustused, mis on minul kui troonipärija. Ma jään alati lojaalseks kuningale ja riigipäevale ning järginud täpselt Rootsi põhiseadust. Kallis isa. Ma tänan säraphiva orderi eest, mille ma täna vastu võtsid. See tähendab palju ja see tuletab mulle meelde seda vastutust, mida ma kannan kuninga ja meie maa ees. Umbes samal ajal elas Victoria läbi ajajärgu, kui ta esitas endale küsimuse, kes on tõelised sõbrad, kellele võib loota. Ta avastas, et paljud inimesed tema läheduses, keda ta pidas oma sõpradeks, pidasid sõpruseks hoopis midagi muud. Eriti niinimetatud sõbrad, kes pöördusid ajakirjanduse poole ja Victoria luges lehtedest enda kohta väljamõeldud asju aga ka asju, mis olid pooleldi tõesed. Talle ei meeldi tühjad jutud ja ta ei suuda mõista, miks paljusid huvitab teiste inimeste eraelu. Selle all kannatavad kõik tema lähedased ja kallid inimesed. Mõned valed olid lihtsalt absurdsed. See oli talle raske aeg. Ta otsustas sõita Prantsusmaale ja katkestas suhted peaaegu kõigi oma sõpradega. Nüüd hiljem on mitmed tema parimad sõbrad küsinud, kuidas ta võis ometi kahelda nende sõpruses. Victoria seletas, et ta muutus ebakindlaks kõigi ja kõige suhtes ja ta loodab, et ta sõbrad talle andeks annavad. Sest nüüd ta teab, kes on tema tõelised sõbrad. Üks sõpradest oli talle suureks toeks, kui ta viibis USA-s ja ilma temata poleks ta toime tulnud oma anoreksiaga. See sõprus kestab igavesti, On Victoria kindel. Enne USA perioodi tundis ta end nagu äraeksinu. Ja ta ei teadnud, kuidas kokku sobitada Victoria ja kroonprintsessi elud. Tundus, et tuleb teha valik ja ta valis kohustuse, see tähendab kroonprintsessi. Talle tundus, et teised kontrollisid tema elu, ainus, mida ta ise suutis kontrollida. See oli toit, mida ta endale sisse toppis. Ma olin täiesti teadlik sellest, kuidas ma välja näen. See oli kohutav, jutustab ta raamatus Victoria Victoria. Kuid tänu professionaalsele abile saavutas ta uuesti tasakaalu. Täna võib ta endale tunnistada deta leidis oma mina, mis koosneb mõlemast osast. Victoria ja kroonprintsess ei ole konkurendid, vaid nad tegutsevad koos ja ta tahab anda rootsi heaks oma parima. Te kuulsite tuntud Rootsi artisti Leena Filipsoni kes laulis Pipi Pikksuka tuntud suvelaulu ja seda loomulikult ikka Ölandil Bornholmi spordiväljakul, kus tavaliselt igal suvel 14 10. juulil tähistatakse Victoria ehk nagu teda rahvapäraselt kutsutakse pikani Sünnipäeva Öland ja seal asuv kuningapaari residents. Suuliden on paradiisiks, kus perekond saab pikemat aega koos olla, jõudu koguda ja suvemõnusid nautida. Ma olen siin suveti üles kasvanud, samuti isa, see tähendab meile palju siin me saame uut energiat ja siin on terve pere koos, mida nii tihti ei juhtu. See on fantastiline paik. Siin on kõik, mis süda igatseb, siin kasvavad vaarikad, sõstrad ja nii edasi, me kasutame kõike oma majapidamises. Mulle ei meeldi rannas lesida, kuid seevastu igasugune aiatöö ka isa, teeb igal hommikul aias ringkäigu. Ma armastan mett, meil on mõned pesi puud, mis isa sai kingituseks. Ja mesilased, need on nii võluvad, mulle meeldib nendega tegeleda. Mulle meeldivad üldse loomad, nii suured kui väikesed pale, nendega üles kasvanud, saanud teada, kust tuleb piim, munad ja nii edasi. Mulle meeldib loomadega tegeleda. Minu lemmiktegevuseks on marjade korjamine. Ma ei teegi muud, kui korjan marju päevad läbi. Ükski mari ei tohi maha või põõsasse jääda. Teised tüdinevad minu tegevusest, kuid mina armastan seda. Ma tunnen end siin nagu kala vees, seda võib öelda kogu perekonna kohta. Suulidenis ei ole kunagi igav, seal on 1000 asja teha, seal on kanad, koerad ja kui fantaasia peaks otsa saama, siis võib minna naabertallu aidata, lehmi lauta tuua ja lüpsta. Tegevusetuse üle siin küll kurta ei saa. Kas Victoria tahab kuningannaks saada? Sellele ma pole tegelikult mõelnud. Minul on olulisem, et Rootsi rahvas tahab, niisiis on see minu õnn. Tahan teenida Rootsi rahvast, aidata Rootsit, olla tema saadikuks välismaal, kohtuda paljude huvitavate inimestega. Mulle annab see palju, kui inimesed tervitavad mind tänaval. Minu jaoks tähendab kuninganna roll ka traditsioonide edasiviimist. See on minu kohustus. Võib arvata, et Victoria's saab hea kuninganna. Kuid millal ta troonile astub, on teadmata sest pärnadotid on tuntud oma raudse tervise poolest. Viktoria sõnul on isa olnud haige vaid ühe päeva viimase 25 aasta jooksul. Emal on neid päevi veidi rohkem. Victoriat on kasvatatud isa filosoofia järgi, et haige ollakse ainult siis, kui ollakse nii haige, et ei suudeta voodist üles tõusta. Kuid pereliikmed oskavad mõnikord ajastada haigeks jäämist pärast Nobeli pidustusi umbes jõulude paiku. Mida arvab Victoria, milline õde on ta Carl Philipi ja mad leni silmis? Küllap nad arvavad, et ma püüdsin neid liiga palju kasvatada ja vermida. Moto järgi, kohustus ennekõike. Naerab Victoria. Ma tunnen end ikka veel kanaemana, kes on valmis oma tibusid kaitsma. Ma saan väga vihaseks, kui nende kohta valet kirjutatakse. Oma tulevastele lastele tahame õpetada armastust looduse vastu. Lõpetuseks tsiteerin alis Bachi. Mind haarab tema tõsidus ja tema naer. See on tugev helisev naer, tumeda alatooniga. Kahtlemata suhtub ta oma kohustustesse suurima tõsidusega, nagu muud alternatiivi polekski. Temas on alles midagi rikkumatut. Võib-olla on saladus selles, et temas on säilinud palju lapseliku teleajakirjaniku alis Bachi sõnad kroonprintsess Victoria kohta. Te kuulsite Martin Stenmarki Spiš maininud, mis on helilindistatud 2002. aasta suvel Ölandil, kui tähistati kroonprintsess Victoria 20 viiendat sünnipäeva. Victoria kirjeldab oma õde ja venda nii. Me oleme väga erinevad. Marleen on kõige iseseisvam ja isemeelsem. Ta on tõeline võistlus, inimene. Carl Philip on kaunis vaikne, pole nii uje kui varem, kuid siiski tagasihoidlikum kui tema õed. Mina olen see õde, kes tunneb vastutust ja püüab kõiki kolme koos hoida ja hoolitseda kõigi ning kõige eest. Minu vend ja õde on väga hea südamega, kuid meist kolmest on Carl Philipi südames kõige rohkem tundeid. Tansportlik samal ajal väga rahulik. Marleen on rohkem selline, kes tahab asju lõpuni läbi arutada. Mängisime Väigistena palju koos, kuid hiljem, kui vanemaks saime, olid Garfilipjamad leen rohkem kahekesi. Nad seisavad teineteisele väga lähedal. Ma tundsin end natukene väljaspool, kuid samal ajal tundus mulle, et neil on midagi, milles mina osaline polnud. See ei tähendanud seda, et ma ei tohtinud nende tegevusest osa võtta. Ma otsustasin ise vabatahtlikult mitte osa võtta. Nihk, kirjeldab Victoria oma nooremat venda ja õde. Värmlandi hertsog prints Carl Philip Etber Delbernadat sündis Stockholmi lossis 13. mail 1979. Niisiis on ta Rootsi kuningapaari vanuselt teine laps. Garfilippon kroonprintsess Victoria järel teisel kohal troonipretendentide nimekirjas. Nagu vanem õdegi, õppis Carl Philip tavalises rootsi koolis esimesed kolm klassis metsletteni koolis ja järgmised kolm klassi Oolsteni koolis promas. Põhikooli lõpetas ta Eeennshilda gümnaasiumis Stockholmis. Pärast üheksandat klassi sõitis Karl Filipp USAsse, kus ta õppis kaks aastat Kenti erakoolis Connecticuti osariigis. Pärast seda sõitis ta koju tagasi ning lõpetas gümnaasiumi Lonsbergi erakoolis, kus ta õppis loodusteaduslikke aineid ja gümnaasiumi lõpetas ta 1999. aastal, kui prints Carl Philip sai 18 aastaseks, andis isa, kuningas Carl 16. Gustav Talle Serafiimi ordeni, mille puhul noor prints pidas ka tänukõne. Austatud Maieszteedid, proua riigipäeva juhataja, härra peaminister. Tänasest päevast langeb minule kui järjekorras teisele troonipärijale kohustus täita ajutiselt legendi ülesandeid, kui tema majesteet, kuningas ja kroonprintsess Victoria on mingitel põhjustel takistatud oma ülesandeid täitmast. Sealjuures luban olla alati lojaalne kuningale ja riigipäevale ning täita oma ülesandeid nii hästi, kui suudan. Ma tõotan ka respekteerida Rootsi seadusi. Kallis isa, lõpuks tahan ma täna tase ravimiordeni eest, mille ma täna vastu võtsin. See tähendab mulle palju ja tuletab mulle meelde minu vastutust kuninga ja meie isamaa ees. 1999. aasta augustis läks ta Rootsi kaitseväkke aega teenima paks Holmirannavalve suurtükiväeossa. Sõjalise väljaõppe lõpetas ta rühmaülemana. Massimeediale antud intervjuus ütles ta, et talle meeldis sõjaväes, kuna teda koheldi teistega võrdselt. Parim mälestussõjaväest oli siis, kui ta sai juhtida lahingualust. Novembris 2000 sõitis prints Kosovosse ja kohtus seal Rootsi sinikiivritega. Ma sõitsin sinna isiklikel põhjustel. Kui teised räägivad Balkani konfliktist, siis mina tahtsin sellest luua oma ettekujutuse kommenteeris Garfilip oma reisi Kosovosse. Prints jätkas ohvitseri väljaõpet Rootsi mereväe kadettide koolis ning viibis kaheksa nädalat merel Rootsi miinilaeval HMS Cars kruna. Selle aja jooksul külastas miinilaev seitsme erineva riigi sadamaid ning lahingulaeval veedetud ajaga jäi prints samuti rahule. Kaks aastat kestnud ohvitseri väljaõppe lõpetas ta liptikuna. Nii nagu teisedki perekonnaliikmed, meeldib ka printsil olla looduses, ta on huvitatud spordist. Prints on muide hea ujuja ja suusataja. Talle meeldivad autod ja purjetamine, vanaonult prints partelilt päris Tabor ši. Tundub, et üldse meespernadotid parandavad üksteisele huvi autode vastu. Prinspartilid kutsuti hellitavalt mootori printsiks. Saladus pole ka see, et kuningas Karl Gustav armastab kiireid autosid. Prints Carl Philip on autoomanike riikliku ühingu auliige. 2003. aasta veebruaris alustas prints õpinguid fosferi koolis. Ta õpib kaugõppes graafilist disaini. Ühe aastases õppeprogrammis on sellised ained nagu reklaamvorm ja ajakirjandus, kirjutas ajaleht Aftonbladet. Varasemates intervjuudes on prints Carl Philip jutustanud, et tema arvates on graafiline disain huvitav. Küllap on printsile olnud eeskujuks vanaonu hiljuti manalasse varisenud Sigvard pärnadot tuntud disainer nii Rootsis kui välismaal. Noor ja meeldiva olekuga prints on heaks maiuspalaks ka rootsi paparatso tele. Kui ta käis Lonsbergi gümnaasiumis, pandi teda paari oma kooliõe viidekaga. Neid nähti tookord kallistamas ühe kino ees ja sealt said alguse kõik järgmised niinimetatud armastuslood. Kui uskuda kõmuajakirju, siis on tema praeguse tüdruksõbra nimi Emma, kes töötab ajutiselt ühes reklaamibüroos. Räägitakse, et Carl Philip ja Emma kolisid ühisesse korterisse jõukate linnaossa ester malmi kuid võib kindel olla, et meie saate eetrisse mineku ajaks on paparatsod leidnud üht-teist uut ja kõmulist. Noore printsi kohta. Kuulame nüüd koos jälle Leena Filipsoni i emmerakus. Ma usun imedesse. Helsing landi krahvinna printsess Marleen Theresa maalija Joseph Yin sündis trottingolmi lossis 10. juunil 1982 kuningapaari kolmanda lapsena. Drooni järglasse nimekirjas on ta kolmandal kohal vanema õe Victoria ja venna Garfilbi järel. Kolm esimest kooliaastat möödusid samuti Smets letteni koolis promas. Järgmised aastad. Kuni põhikooli üheksanda klassini käis ta Kaasani erakoolis Stockholmis ja gümnaasiumi lõpetas ta infilda eragümnaasiumis 2001. aastal. 2001. aasta sügisel õppis printsess Marleen ehk nagu teda kutsutakse ka Mande Inglismaal ja 2002. aasta kevadel õppis ta juurakursusel Stockholmi rahvaülikoolis. Seal sai ta ka arvutialase ettevalmistuse. Sama aasta sügisel käis Princess arhitektuuri-disaini- ja reklaami algkursusel, et ennast ette valmistada kunstiajalooõpinguteks Stockholmi ülikoolis. 2003. aasta algul hakkaski ta õppima kunstiajalugu. Rootsi ajakirjanikele antud intervjuudes põhjendas ta oma valikut sellega, et teda on kunst kogu aeg huvitanud. Ja pärast arupidamist oma lähedastega otsustaski ta selle kursuse kasuks. Ta on kindlasti otsustanud lõpetada see kursus, mis annab 40 ülikoolipunkti. Ta loodab, et tuleb toime, kuigi kõige raskemad selle aja jooksul on kindlasti eksamid. Ta ei usu, et ta on inspireerinud oma venda, kes õpib graafilist disaini. Ma arvan, et ta on aru saanud, et tõepoolest võib ta valida seda, mis teda huvitab, ütles Marleen venna valiku kohta. Printsess jutustas ka intervjuudes, et ta tahaks väga kolida omaette, kuid isa ja ema on praegu selle vastu. Seega elab ta edasi veel mõnda aega trootingolmi lossis, kus tema disaini huvi on jätnud oma jälje ka kuningaperetubadesse. Kuid ta püüab tasapisi oma vanemate veelt kolimise suhtes muuta. Nii kirjutas Aftonbladet loomulikult ratas. Printsessi ilmumine ülikooli teatud tähelepanumaterjal on harjunud uudishimulike pilkudega, kuid eraviisiliselt on ta natuke häbelik ja talle ei meeldi üldse suur tähelepanu. Ma püüan nii vähe tähelepanu endale tõmmata, kui vähegi võimalik, ütles Marleen. Kõmulehtedes on teda tihti nimetatud haardi printsessiks, mis teeb teda Sagurvaks. Meedia tähelepanu on tülikas ja see pole mitte alati olnud kerge. Ta loodab siiski, et nüüd huvi tema vastu väheneb, kuid Nobeli pidustustel tekitas ta furoori oma väga sügava dekolteega. Muide, ta olevat ise oma kleidi disaininud. Ma ei arva, et tähelepanu just see kõige toredam on, ma olen isik, kes pigem seda väldib, kuid teisest küljest, kui ma saan aidata kaasa tähelepanu äratamises Nobeli pidustuste vastu, siis miks ka mitte. Ka printsess Marleen on nakatatud perekonna spordipisikust, talle meeldib suusatamine ja eriti slaalom. Juba kolmeaastasena ronistas slaalomi Mc väike ja vaene isa nägi vaeva, et teda pidurdada. Printsess tunnistab, et isa on suuskadel praegu küll pere parim, kuid teised liikmed jõuavad talle järele ja varsti lähevad isegi temast. Printsess Marleen on ka tubli ratsutaja, kuigi viimastel aastatel pole tal olnud nii palju aega oma lemmikspordiga tegelemiseks. Kuid ta loodab seda nüüd kevadel tasa teha. Hiljuti sai temast sihtasutuse minu suurpäev patroon. Sihtasutus korraldab raskesti haigete laste vaba aja tegevust. 2002. aasta sügisel külastas ta hõdinge haiglat ja printsessi sõnul on väga tähtis teha midagi laste heaks. Tänase saate lõpetan kroonprintsess Victoriaga, kellest teadaolevatel põhjustel nii palju on räägitud ja ka räägitakse edaspidi. Tsiteerin raamatu Victoria Victoria autoreid alis Bachi ja Elizabeth Tarasvalveri alis. Vahk kirjutab nii. Seletusi tema toitumishäirete kohta on sama palju kui nende all kannatanuid. Kuid oleks vale öelda, et see mingi imestas taas see täielik andumus, see tohutu kohusetunne. Et tema haiguse põhjuseks pidada ainult liiga suuri nõudmisi, mis ta endale kroonprintsessile esitas ja ümbritsevat maailma oleks liiga lihtne. Veidi halvustav. Jah, peaaegu respektitu seletus. See, mis juhtus, maksis kallist hinda, kuid nüüd tunnen ma end hästi. Need kroonprintsessi sõnad kõlasid veel kaua minu kõrvus. Ma tahaks teada, kui kõrget hinda ollakse valmis maksma valitud elu eest. Minu arvates ei ole ta rafineeritud, vaid kahe jalaga maa peal ja samaaegselt väga seltskondlik. Üks paradoks teise järel. Tal on tohutu tahe perekonda koos hoida, samal ajal kui ta ise pidevalt igatseb üksilduse järele. Tema argipäeva võiks kirjeldada pika ja igavese õppekülaskäiguna mitte linna kauplustesse või suurtesse vabrikutesse, nagu see meist enamusega juhtub vaid valitud osadesse maa ja taeva vahel. Ja see toob kasu. Tema teadmisi erinevates ainevaldkondades ei saa võrrelda teadlase või käsitöölise omaga, kelle töid ta on jälginud. Kuid nad on küllaldaselt head pedagoogiliste seletustena, näiteks, kuidas aatomid tuumareaktoris lõhestuvad või millised on maakoore erinevad kihid. Mingil ebaõiglasel põhjusel pidasin küsitavaks tema entusiasmi, tuld ja andumust. Tegelikult on ebaoluline, kas selle puhul on tegemist edu või õnnestunud kasvatusega. Ta süttib ise ja sütitab teisi. Tema entusiasm nakatab, mis minu arvates oleks võimatu, kui ta ise poleks huvitatud. Rootsi õukonna pressisekretär Elizabeth Arasvalberi Kesson kroonprintsessi mentor teab ja tunneb teda sündimisest saadik. Ma mäletan kroonprintsessi suuri pruune silmi, mis vaatasid läbitungivalt juba siis, kui ta oli väga väike. Need silmad on näinud palju maailma pluss ja miinuskülgi ja nende silmadega jätkab ta oma maailmavaatamist. Tema silmis ei peegeldu mitte kahtlustus, vaid huvi ja uudishimu, mitte külmus ja reserveeritus, vaid soojus. Kõik see iseloomustab tema isiksust. Kroonprintsess Victoria on otsustanud, et ainuõige tee on jääda iseendaks. Seetõttu kustutab ta oma teadmistenälga ja oma uudishimu teiste kultuuride, teiste maade ja teiste inimestega tutvudes. Victoria huvi moe vastu ei ole nii suur. Vähemalt mis puutub tema enda riietesse. Kleidid, kaasa arvatud kübarad, kingad ja kotid on tema töös vajalikud elemendid nii argipäeviti kui pidulikel juhtudel. Victoria jaoks on tähtis, et ta tunneb end neis mugavalt. Võib öelda, et tema riietumisstiil on tasakaalukas teatud huumoriga. Victoria on üles kasvanud kodus, kus köögilaua taga räägitakse ebaõiglusest maailmas nagu seda sõda, konfliktid, vaesus, ülerahvastatus, AIDS ja paljud teised olulised küsimused. Tema elupagasist leiame sotsiaalset paati, tost ja oskust teha vahet õige ja vale vahel mis iseloomustab ka paljusid tema ja kaaslasi. Kuid ta on täiesti teadlik nendest erilistest võimalustest, milles tema võib kaasa aidata ja ta tahab seda teha, kus iganes ta saab. Sellele, kes on näinud Victoriat käimas ringi kaheaastane aidsihaige süles või mängimas tundide viisi šimpansiga, kes on päästetud kindlast surmast, et mitte saada inimtoiduks, on selge, et sel noorel naisel on süda, mis kirglikult põleb. Kaitsetute heaks aitamist peetakse tänases ühiskonnas veidi kahtlaseks, kuid fakt on see, et humaansus ja solidaarsus põhinevad inimlikkusele, see tähendab abi ja toetus erineval kujul ligimese heaks. Mõnedele inimestele on kingitud suuremad võimalused kui teistele selles valdkonnas töötamiseks. Ühed võtavad väljakutse vastu, teised mitte. Kroonprintsess kuulub kindlalt nende hulka, kes võivad ja tahavad aidata seal, kus seda vaja on. Kuningas Carl, 16. Gustav on oma motoga rootsi heaks ajaga kaasas käies uuendanud õukonnatseremoonia raamatut. Kindlasti teeb seda ka tema tütar, kui selleks saabub aeg. Kuid kroonprintsess Victoria nagu tema isagi hindab väga ajaloolist parandust. Asjaolu, et tema on esimene naispärnadot, kes troonile astub, tähendab kindlasti ka muutusi, kuid tema ruttab aeglaselt. Head kuulajad sellega tänaseks lõpetan. Muusikalised vahepalad olid artistidelt, kes meeldivad kuningapaari lastele ja kes on esinenud Victoria sünnipäeva pidustustel bornholmi väljakul. Ölandil.