Tere Ukraina keerulise poliitilise olukorra taustal räägime tänases saates keelest, mida räägiti, tehakse palju minu teada just Ukraina konfliktikoldes ja selle keele nimi on sursik. Minu nimi on Piret Kriivan ja saatekülaline on täna Tallinna Ülikooli professor, sotsiolingvist Anna Verschik. Tere. Tere. Kas ma väitsin õigesti? Ida-Ukrainas ida- ja Lõuna-Ukrainas on keel, mida seal räägitakse? Surssic see oleks võib-olla lihtsustav selline silk asi on selles, et me oleme harjunud olemas sildid ukraina keel või vene keel või eesti või soome, ükskõik mil mingi keel. Sellel on selged piirid. Et on selge, mis sõna või väljend kuulub teatud keelde. Tegelikult ei ole see nii, nii, muidugi teatud mõttes selline silt või abstraktsioon on vajalik, aga ei maksa sellega liiale minna. Eriti kui me räägime lähedastest sugulaskeeltest. Selle surfikuga on selline probleem, et see ei ole, niveldab puhaski keeleteadlasena ma võin teile kindlalt öelda, et puhtaid keel ei ole olemas, kõik keeled laenavad, see on täiesti loomulik, see on normaalne, see ei ole hea ega halb niimoodi olla. Aga surfik on see sõna iseenesest tähendab sellist sega jahu, nisujahu ja rukkijahu koos läbisegi tänapäeval, kui seda metafoori jätkata, me võime öelda, et me läheme poodi ja ostame hea meelega mitmevilja leida, eks ole, aga see on seesama. Aga kuna tihti valitseb selline normatiivne diskursus, puhas, ilus, kultiveeritud peen, väljendusviis puhas keel, ilus keel siis see, mida tajutakse nii-öelda ebapuhtana niisuguse segu segula või hübriid vormina sõõra taunitakse. Ja me ei saa öelda, et on olemas üks konkreetne surfik, Te võite juba aru saada, et see ei ole vene ega ukraina keel ja siis mitte keeled, erand võib arvata, et ei ole üks ega teine on selline segu ja järelikult selline ebamitte eriti ilus asi. Kuna see on selline mitteformaalne asi, surfik, tal ei ole norme. Me ei saa öelda, et on üks kindel surfik vaid on mitmeid erinevaid variante ja ei saa öelda, et ainult Ida-Ukrainas või ainult Lõuna-Ukrainas. Sõda võib olla Poltaava, seda võib-olla Kiievis üsna mitmel pool. Nüüd miks on niimoodi, miks tekib selline mulje taietsounsursik üksurfiks selline paha ja siis ei maksa sellega tegeleda, siis me võime kogu keeleteaduse nüüd ära lõpetada. Sest me ei tegele ainult sellega, mis meile tundub ilus ja kaunis, vaid sellega, mis on ja me küsime, miks niimoodi on Kula siis surfikonna taunitud. Siis on selline kiusatus, et see on kõik üks pundar, kõik selline ühtlane mass. Aga tegelikult selline keeleteadlane nagu laada pilonjuk, Ameerika keeleteadlane, kellel on ukraina juured ja kes oskab nii vene kui ukraina keelt, kes on teinud välitööd Ukrainas, näitab, et surfikud Ta on väga mitmesugust. Et see ei ole ainult venestamise vene keelele ülemineku selline kuidas öelda märk. Aga kui inimene enam ei oska ukraina keelt, aga ta püüab olla peen nii-öelda nagu been linna elanik ja rääkida vene keelt, aga tuleb välja nagu tuleb vaid on mitmeid erinevaid variante. Ja siis täpselt öelda, millal surfiks sündis sellel sellel aastal või isegi sellel sellel sajandil. Kontaktid sugulaskeelte vahel on ju väga tavaline asi ja see on ikka väga pikk periood, mil on rääkinud, on ja muidugi laada bilanjuk räägib ka niisugusest surfikust, mis tekkis siis, kui tekkisid kontaktid vene keelega vene keelega, just nimelt ametlikus sfääris. Näiteks kujuta ka ette, et külaelanikud peavad, kui puutuma mingisuguste haldajat, administraatorite ka. Ja kõik imperiaalset käsud ja korraldused tulevad vene keeles. Ja sellised asjad. Aga kindlasti räägitakse sursikust ka seoses muidugi kõige rohkem seoses Nõukogude ajaga. Kui tõepoolest me ei saa öelda, et ukraina keele staatus oli kõik korras. Et see on tõesti selline nähtus, et inimesed häbenevad oma keelt. Et nad ei taha olla nagu harimatud külaelanikud, see on selline stereotüüp, oli täiesti olemas ja tahab rääkida, eks ole, vene keelt on nagunii vaja ja siis ta räägib nii, nagu ta oskab ja siis tulemus on ei, seega peale selle on olemas ka Vastupidine sursik nüüd meie ajal kui inimesed tahavad rääkida ukraina keelt, Nad peavad rääkima teatud olukorras või, või tahavad isegi. Aga nad räägivad nii, nagu nad oskavad. Nii et see ei ole tingimata ainult venestumise märk, vaid vastupidi, see on samm nii-öelda keskpõrandale kuhugi sinna ukraina keele suunas. No ütleme meil Eestis, kui võib selliseid paralleele tuua, on tihti nii, et üks räägib eesti keeles vene keeles ja saadakse aru, aga see, kes räägib vene keeles, ta ütleb mõningaid märksõnu eesti keeles ka ütleme tere ja hästi ta annab mõista, et ta mõistab väga hea, ta on viisakas ja see on mingi samm kaaspoole, lähedaste sugulaskeeltega, võib-olla kergem näidata niisugust solidaarsust ja, ja viisakust. Nii et see ei ole ainult venestamise märk. Peale selle ma pean ütlema, et ei saa olla niimoodi, et meil on ainult kõrgstiil vot selles mõttes, et ainul kultiveeritud ülimal selline kaunis Ukraina või ükskõik milline keel mitte ükski inimene, isegi kõige haritud, haritum inimene, ei räägi, ei kirjuta kogu aeg ainult kirjakeelt, meil võib tekkida selline illusioon või selline kiusatus niimoodi mõelda ka, tegelikult ei ole Senid nii vene tegutseb erinevates olukordades ta tahab väljendada erinevaid tähendusvarjundeid, mõnikord isegi ütleme see madal stiil, aga madalast sissetoomine on pragmaatiliselt õigustatud teatud seda lapsed pragmaatilised, õigustatud tähendab sadakond teatud kommunikatiivset eesmärgid, mida ma draama täita. Sellega me ei saa elada ainult kõrgluulemaailmas, see on loomulik ja sursi ongi selline. Võib-olla teatud mõttes selline ükskõik milline variant see suur-konna, selle pinge, maandamise või nalja siis sissetoomise vahend. Veel üks asi on ikkagi vahe, kas kasutan sursikud, sellepärast ma muud ei oska. Kui ma oskan suurepäraselt, ütleme vene keelt, ukraina kirjakeelt veel midagi. Ja kasutan siis on hoopis teine, hoopis teine pilt. Aga sursikud kasutavad siis ikkagi ukrainlased või kasutavad ka venelased, näiteks, kes elavad seal Ukrainas. Igasuguseid kasutusi on, kui me räägime praegu sellest, ma mainisin, et näiteks püüd rääkida ukraina keelt, kas nad on etnilised venelased või Nad, on heitilistatud ukrainlased, kelle pere kunagi minevikus läks üle põhjustel vene keelele ja nüüd see inimene tahab rääkida ukraina keelt. See see asi ei käi nii, lihtsalt, meil ei ole selliseid ilusaid kastikese siltidega, et siin on ukrainlased ja siin on venelased pealegi olla etniliselt segaperesid, on selliseid väga või mitte ainult Ida-Ukrainas, ütleme mitmelt poolt Ukrainas võib olla selliseid, nii et see võib olla nii ja naa. Ma olen jälginud mitmeid ukraina keeles, update on ala selline tore horomatsketelebadženyason, ühiskondlik televisioon, see tekkis siis, kui umbes rohkem kui aasta tagasi algasid siis need põnevad või ärevad sündmused Ukrainas. Ajakirjanikud hakkasid ise tegema, kuna on olemas internet, on olemas hea salvestustehnika ise ise niisugust edastama, infot koha pealt ja kutsuma igasuguseid inimesi, saat saatesse, nii poliitikuid kui ka kunstitegelasi, ükskõik keda siis ka sõdureid ja Vabatahtlike esindajaid. Ja seal ei ole kõik tingimata niisuguse hea väljendusoskusega inimesed. No mõelge ka, emakeelne inimene, ükskeelne, emakeelne, võib-olla ka kidakeelne ja mune jälginud, kuidas räägitakse? Kuidas sõdur räägib, ta räägib vene keeles temaga see saatejuht vestleb ukraina keeles, aga see sõdur kasutab aeg-ajalt selliseid vahepealseid vorme, mis võivad olla surme, võime neid lugeda Surliku vormideks. Ja mõnikord kasutab teatud väljendeid, mis on selga saanud täiesti ukraina keeles, nüüd kogu see poliitiline sõnavara või näiteks see, mis puudub tuss, relvi, sellist sõjaväeterminoloogiat. Palun, nii et selline näide kasutusest. Siis sursikut te rääkisite, saab kasutada pinge leevendajana, aga, aga kas sursikud praeguses poliitilises olukorras kasutatakse ära ka näiteks relvana? Siis ja, ja see olla selline võimalus öelda, ära panna öelda midagi, võib-olla natuke räigelt lapse on. Kuigi, kui ei meeldi, siis ei pea seda lugema. Aga tabavalt mahlaselt ilmekalt olemas näiteks selline portaal, ma võin öelda, saanud portaal, tegelikult see on selline blogida platvorm. Jätka. Jason naeris ka, kui kirjutada ka ja ma ei tea, miks on selline nimi. Aga see portaal positsioneerib ennust, kui Club Vujo puhos surfiku annaks sõjaväelise või sõjalise surfiku klubi. Tähendab, siin on juba sõna sõjaline, et see on relv. Ja see annab teatud võib-olla teatud distantsi ka, et kirjutavad inimesed, ma ei tea, kes nad on reaalses elus ma tean, et mõni on praegu ülemraada saadik aga paljude kohta ma ei tea, kes nad tegelikult on ja kuna nad ei ole ametiisikud, nad on eraisikud, nad võivad kirjutada nii, nagu nad tahavad. Ja nad kirjutavad olmest. Ja siis nad kirjutavad poliitikast ja siis surfik lubab endal mõnikord häälda natuke räigelt, aga väga tabavalt. Ja siis hiljuti päeva tagasi, enne seda saadet lugesin järjekordselt seda jätkad. Ja üks kirjutajatest, kes on mulle sümpaatne, ma ei tea, kas see on tema õige nimi või või see on tema pseudonüüm, sest seal võib olla ju võiks olla Ta nimi võib-olla midagi muud. Chepinoha on tema perekonnanimi, on, ta kirjutab, nii et mulle saadeti hiljuti selline küsimus, et nüüd oled, sa oled ukrainlane, no kõik on tore, mulle meeldib sind lugeda, aga miks sa kirjutad sellest surfikus? Ja küsimus on selles, et Sa oled nii, et ei osk, ta oskab suurepäraselt. Ka tema sellest vastusest võib välja lugeda. Olukord sunnib stilistiliselt võib pragmaatilised, et ma pean ütlema nii. Muidugi ma tean, et ukraina keeles võib-olla Vidžaina muidugi Sa võid, Chaino aga käsi ise kirjutab nii-öelda Kanyeeghna ja ja siis koomiline efekt tekib ka sellest kirjutatud ukraina Drozlitratsioonis. Et, et olukord sunnib need saa selline pihkamine, lõppimine, satiir. Ja siis üks veel üks huvitav paralleel, et ühes Ukraina blogis jah, kus on nii ukraina kui venekeelseid ütlusi, kuidas, kuidas kunagi oli üks selline arutelu, rääkisid Valgevenest praegu Valgevene keelepoliitika hakkab muutuma. Väga huvitav, et ja hiljuti just eile või üleeile tuli selline uudis, et venestamiskeelelise venestamise poliitika nüüd pööratakse tagasi nii-öelda, et hakatakse rohkem andma aineid koolis Valgevene keeles ja nõnda edasi, vaatame et sellel on muidugi poliitilised taga, aga arutelu käis Valgevene kohta ja just nimelt Valgevenes on huvitav, seal on ka sarnane nähtus, mida nimetatakse trassi Anka Surliku tüpoloogiliselt või kuidas öelda mitte. Juhtumi poolest on umbes sama asi ka see kasutus, see on natuke teistmoodi, praegu ei süvene sellesse, miks nad ometi kasutaks seda trossi Ankat, nii nagu meie, eks ole, et me nüüd oleme ületanud selle selle ebameeldivustunde, et leidsime Surfrikule sellise hea leidsime head kasutust, et nemad võiksid kaasada matrashankad suunata. Kas sursikut võib kasutada Ukrainas ka näiteks riigitelevisioonis? No ma ei tea, diktor vist mitte, eks ole, uudistediktor vist mitte. Aga noh, mis tähendab riigitelevisioonis, kui on näiteks jutuvestlussaade ja seal on külaline. Ja, ja külaline räägib nii, nagu ta räägib, seal keegi ei hakka vene keelt ukraina keelde tõlkima võib-olla või tiitreid tegema, eriti, kus on otsa saada. Kui on, ütleme intervjuu välismaalasega inglise keeles, siis loetakse peale või tehakse midagi, aga vene keelega noh, mina ei ole näinud, et oleks midagi midagi tehtud. Ja siis võib-olla nii ja naa, nagu ma ütlen, et kui soni intervjuu siis selliseid asju võib-olla ja siin nagu ma ütlesin, piirid võivad olla väga hägusad või, või tinglikult, kas see inimene räägib vene keele kohalikku varianti, sest Ukraina vene keel ei ole seesama, mis ütleme Moskva või Pihkva või Novosibirski, vene keel on paratamatu. Ja sursik on veel oma ja, ja suur ning on omaette, aga nad on lähedased, nad on lähedased sugulaskeeled ja sellepärast seal võib niimoodi laveerida ja seal võib niimoodi vaadata. Muidugi oleneb, oleneb kõnelejast mõne kõneleja kohta võib öelda, et ta räägib vene keelt, mõne regionaalse iseärasused. Mõni räägib rohkem rohkem surfiku segust või surfikliku vene keelt ja nõnda edasi, tähendab seal on väga-väga sellised hägusad piirid, seal ei saa täpselt öelda, et vot siin on üks teine diktor muidugi räägib ukraina keeles või saatejuht on aru saada. Aga see kõlab siis umbes nii või kõlab siis umbes nii, nagu kui meil mõni esineja kasutaks näiteks palju murdesõnu. On see mingi paralleelväliselt võrreldav? No ma ei tea, kas on päriselt võrreldav? Võib-olla üks-ühele ei saa niimoodi võrrelda, sest no näiteks noh, nii palju kui oskan öelda, et on ka selliseid ukrainlasi, kes on üles kasvanud Lääne-Euroopas ja nad räägivad suurepäraselt ukraina keelt ja tinglikult, nii nagu me tinglikult võime öelda, kui seal saab väga suur selline üldistus, väliseesti keel tegelikult ei ole, ühte väliseestikeelsena, öeldakse diasporaa variandid, mingid Kanada ukrainlane või ma ei tea, Saksamaa, Ukraina, ta võib rääkida niimoodi, et tal võib, ma ei tea, kas see on vana, eks ole, sellest vanast kodupaigast võib olla teatud murdelisi iseärasusi, aga noh, ma nii hästi seda asja ei oska ka mõningaid tajun ja näen ja siis olen järgi vaadanud, et poolastad, teatud murretas võib selline asi olla. Aga see ei ole Surskelgi. Aga teate väga hea näide olemas selline ajakirjanik või kuidas öelda, ta teeb naljasaateid selliseid pilke, saateid, maiku suur on tema nimi ja temal kalada, ukrainlane aga elab Ukrainas ja siis väga huvitab, kuidas tema räägib ukraina keelt. Et ta räägib muidugi täiesti kirjad keelega kusagil mõnikord tuleb mõni murdeline iseärasustega intonatsioonis, et võib-olla teistmoodi, aga teeb nalja. Ja mingil määral mõistab ta muidugi vene keelt. Ja väga huvitav tema ühes oma saates möödunud aastal tegi nalja purstide üle, sest muidugi Ukrainas on oma puriste, vaadake, lähevad sellised asjad, üks asi on keele staatus ja keele kasutamine, kus ma võin ukraina keelt kasutada. Selge see, et nõukogude ajal eks ole, ukraina keele positsioon oli. Aga teine asi on see, mis toimub keeles eneses ja need on erinevad asjad. Ja siis vaikust Sursalt pilkas purist, noh, seal on paar niisugust markantset koju Ukrainas. Kõik teavad, Need on täiesti võimatud isikud ja nad hakkavad iga sõna kohta, ütleme ei ukraina keeles nii-öelda, et see ei ole ilus ja see ei ole puhas. Ja siis eks ole, inimene, keda, kelle kohta ei saa öelda vaikust, suured seal mingi nõukogude nisugune venelik, nõukoguliku, ukraina keelt, tema kohta ei saa seda öelda. Vot tema pilkab neid purist ja vihkab neid väga andekalt. Ka teie keeleteadlasena ütlete kindlasti, et sursikus ei ole midagi halba, aga aga on Ukrainas kaburistid ja on ilmselt palju inimesi, kes arvavad, et, et sursikus ei ole ikka nii palju häid jooni, et ta võib isegi kahjulik olla ukraina keelelegi. Või, või ei ole Ukrainas ukrainlased nii tundlikud keeleküsimustes nagu eestlased näiteks. Tegelikult ma ütleks niimoodi, et eestlased ja sa saad tegelikult reaalses elus ei ole nii suured puristid. Ja eriti kui võrdleme sellega, mis toimub Leedus oioi, seal on hoopis teistsugune kliima, keelekorralduslik ja nii Ukrainas muidugi nagu ma ütlesin, tihti inimestel lootusetult segamini kaks asja, üks asi on keele staatus, staatus, võimalust seda keelt kasutada, edasi anda järgmistele põlvedele ja nõnda edasi. Nad ei taha, et see oleks köögikeel ainult või nii-öelda selline lõbus etnograafiline võimuse, aalne asi. Aga teine asi on kliendid ja see iga keel muutub. Ja vene keel ei ole ka puhas eesti keel, ukraina sol võimatu, puhtaid keel ei ole olemas. Nii et kui keel muutub ja isegi kui me näeme seda praegu muutub, eks ole, siis see tähendab, et keele kasutajad tajuvad seda asja nii. Aga muidugi, kuna need asjad olid tugevasti seotud, eks ole, see venestamine ütleme ja ukraina keele selline nõrk positsioon ja siis surfik siis tihti nähti selles Surlikus, mida naguniisugust, ühelt poolt niisugust väga niisugust väga vulgaarse asja vulgaarne, labane, madal, teiselt poolt sol oht Ukraina keelel. Ja 90.-te alguses isegi anti välja, eks ole, ise, iseseisvuse algperioodil anti välja selliseid sõnastikke mille nimi oli anti surssic. Eks asursiku vastu, et mõned teatud sõnad või vormid näiteks midagit käänete kasutusest midagi valesti või, või ükskõikne, mingid mingid asjad. Ja siis on selline loetanud, kuidas öeldakse Survikute, kuidas peaks ütlema? Selliseid asju nagu oli ja võib-olla on ka mingil mingil määral. Aga kui seda reaalselt inimesed kasutavad seda, et paljude jaoks on põhi põhikeel. Nad võivad mõista ukraina keel või kirjakeelt, ei ole probleemi, vene keelt ka, aga saime, kasutab oma igapäevases elus on surfik. Väga tore. Las ta olla, jätame rahule, mina ei näe selles mingit probleemi. Aga ukraina keeleteadlased on erinevaid keeleteadlasi. Laadabilanjuk mainisin, ta kirjutab siin väga, väga pikalt, mul on see raamat lahti sellel peatükil, eks ole, purismi ajalugu ukrainas, muidugi teatud perioodil võib-olla iga noor rahvus ja on väga tähelepanelik selles suhtes, arusaadav, et sinuga nii-öelda autonoomia küsimust ja meil on vaja näidata, et me oleme omaette, meil on siin oma. Aga tegelikult me teame, nagu teadlane, keeleteadlane, maks Vaino ei talla. Ühel või tema kohta öeldakse, ta olevat niimoodi öelnud, et keel on murre armee laevastikuga, see tähendab, et see on võimuküsimus, see on traditsiooni küsimus. Ja nõnda edasi, et me ei pea kogu aeg näitama teistele ja tõestama mingeid autonoomsust, et minul omaette siin on vene sõnaga ukraina keeles olgu tingimata midagi muud. Aga kas see tähendab siis ukrainlaste jaoks lõpuks ka keelevahetust või koodivahetust või kumb see? Ei no vaadake, keelevahetus on selline nähtus. Kui mingil põhjusel inimesed ei anna oma keelt edasi järgmistele põlvedele siis nii-öelda keelenditega keele korpusega ei ole siin mingit pistmist. Keel võib laenata väga palju. Vaadake eesti keelt. Vaadake, kui palju on laenatud mitte ainult sõnu, vaid selliseid struktuure, konstruktsioon on olemas ühend ja väljendverb eesti keeles, minu lemmiknäide alati räägin üliõpilastele. Kas te teate, kas te teate, et see on väga suur import? Ei tea saksa keelt? See on väga hästi läbi uuritud, aga see on nii oma on, eks ole, et eesti keeles on juba omi neid ühend ja väljendverbe. Ega see loogika on saksa aula, selliseid asju algselt teoorias soome-ugri keeltes ei olnud. No paljugi mida, vaadake meie minevikku ajavorme ja võrrelge saksa omadega, te saate sellise väga ilusa pildi, enneminevikku lihtliit ja enneminevik. No ja mis siis? Tähendab, kui muud. Vaat üks asi on keelemuutus. Aga see ei ole seesama, mis keelevahetus. Keelemuutus võibki olla, ei muutu ainult see keel, mis on surnud, mida ei kasutata, aga keelevahetus on midagi muud. Ja koodivahetus, see tähendab mitme keele kasutamist ühes lausungis või ühes vestluses ei tähenda keelevahetust. Oleks väga ekslik arvata, et inimene kasutab teise keele sõna, sest omas keeles vastavat mõistet ei ole või et ta ei oska. Et on kehv. Nagu ma ütlesin, need toredad tegelased selle Repka portaalist oskavad väga hästi ukraina kirjakeelt. Küsimus ei ole selles ilmselt selle teise keele või teise keelevariandi sissetoomine annab teatud stilistiliselt pragmaatilised vahendid. Me ei taha, et meie kõne oleks kantseliit, et oleks selline lame, selline igav ja ühetaoline. See on täiesti arusaadav. Nii et koodivahetusest iseenesest ei ole midagi paha. Ka mina ei taha midagi siin ette kirjutada, et aga ütlen seda, et keel kuulub tegelikult kõnelejatele ja siis oleks hea meeles pidada, et vaatame, kuhu see välja juua. Kasursid. Kui puhul, siis on võetud vene keelest sõnu. Võetud juba grammatikat, lähedaste sugulaskeelte grammatika, vaadake vaadake, kuidas meil Tallinnas vestlevad näiteks eesti müüjad ja ostjadkliendid. Me nimetame seda surfikuks, me ei taju, muidugi me võime öelda, et seal halb soome keel, aga siis siis siis ei ole enam huvitav, siis me ütleme, et me paneme ukse kinni, nägemist, keeleteadus. Aga inimesed räägivad selleks, nendel on teatud teatud kommunikatiivset eesmärk. Võib-olla see kõneleja teab väga hästi, c mida ta produtseerib, ei ole perfektne, soome keel, ta ei ole, pole seda kunagi õppinud. Muide, soomlased ka mõnikord püüavad mugandada soome keelt niimoodi mul on seda Kundat uurinud pojad Lugandada, nii et see oleks nagu samm viisakuse samm eestlase suunas natuke mugandada, näidata, et ei ole kõik ainult tema pärast kõike tehakse, vaid tema teeb ka teiste jaoks midagi väga. Ja, ja muidugi, et meie ei ütle, et see, see on suur riik või see on paha, nii niimoodi on, sellel on teatud koht võib-olla meie Tallinna keelemaastikul ja teatud Zolotaalne. Nii et lähedaste sugulaskeelte puhul on raske öelda tihti, et mis on mis, mis keeles mõnikord on niimoodi, et üks täiesti identne vorm identne konstruktsioon mõlemas keeles mõnikord on niimoodi, et konstruktsioon on natuke erinev või sõnad on pisut erineva kujuga. Et see ei ole ainult see, et vene sõnade mõnikord on konstruktsioon näiteks vene oma, ka Ukraina sõnad mõnikord on vastupidi. Siin on raske tõmmata selliseid eraldusjooni ja ukraina keele kaitset ei vaja. Ukraina keele staatus, ütleme, võib, mul on raske öelda, aga võib-olla vajab keele staatust, kas seal on midagi muud see, mis toimub keeles eneses seal hoopis midagi muud hoiaks, nagu ma ütlesin, korduvalt mahujaks neid asju lahus ka ja kui räägitakse tihti, et no et mis viga oli nõukogude ajal, palun, oli noh, ütleme ukraina keelde oli võimalik õppida. Ülikool, te teate väga hästi, et jah, et see, see on selline noh, fassaad ja me teeme, me teame, kuidas toimis, on paberil, oli internatsionalism ja kõik olid võrdsed. Aastapäevad tagasi vististi võeti Ukraina parlamendis vastu seadus, et Ukraina ametlik riigikeel on ukraina keel üks ja ainus. Jah, aga vaadake, jällegi, kui keegi ütleb, et vaata, on vaja teist kindlasti, et oleks kaks riigikeelt, noh kuivõrd see diskussioon võib puudutada ka meid mõtlen alati sõda, sõbrad, Öelge, palun, mida te tahate, mida tähendab kaks riigikeelt, kas see tähendab belgia mudelit? Et meil on sisulised, kaks sekreageeritud kogukonda, mingi hulk kakskeelseid või neid, kes peavad kasutama mõlemat keelt, aga iseenesest eks ole, iseennast, kaks täiesti omavahel, mitte kokkupuutuvaid kogukondi või me tahame nii-öelda niisugust mudelit, kus kõik on absoluutselt kakskeelse riigiametnikud, kõik on kohustatud. Mida ta tahab, mida see tähendab, kaks riigikeelt, milline sisu või mõnikord on niimoodi, et kaks riigikeelse on mingi sümboolne asi ja see, mida me paberilt kiri, see on üks asi ja aga kui me ütleme, et eesti keel Eestis on ainus riigikeel, see ei tähenda, et teised keeled on keelatud. Seejärel tuju kusagilt, et ei tohi kodus kasutada või ei tohi mitte ainult kodused ei tohi ajalehti välja anda, ei tohi koolis õpetada, see on absurd. Niisugust asja ei ole. Nii et vot siin on vahe võib-olla selle vahel, kuidas otse lingvist mõistab seda asja ja kuidas võib-olla tavakodanikes võib olla väga haritud, aga ei ole keeledal, kuidas ta mõistab ja noh, reaalselt rääkides praegu ja mis Krimmis näiteks Krimm on Ukraina. Ma ütlen välja ja on rääkida, et seal suruti peale meeletult ukraina keelt. Ei saa, seal oli. Ma ei mäleta, mitu kooli seal on. Sadadesse ulatuks Ukraina, Ukraina kuuluv oli võib-olla paarkümmend või vähe isegi ja oli mingi hulka. Mõned kooli tulid krimmitatari keeles, nii et kus on see ukraina keele peale. Kui lõpetuseks sursiku juurde tagasi tulla, siis te olete mõned sõnad öelnud küll, aga kas te võite tuua mõned näide ühe näitelause, mis oleks sisu, oleks sama, aga oleks vene keeles ukraina keeles. Ja mõtlesin, et mingi selline küsimus võib ette tulla, no näiteks kas või sealsamas minu lemmikportportaalis Repka seal üks selline kirjutaja, kes õhutamatoon on selline, et on lihtne külamees, tegelikult muidugi ei ole. Ja siis oma neid kirjutisi nimetab nagu külaanalüütikuks analüütikaks. Ja tal on mitu niisugust rubriikide kirjutab naljakalt Ukraina ajaloost ja siis kirjutab ka vahet tult sündmustest, mis toimuvad ja, ja see on selline rubriik tal ukraina keeles peaks olema, oh leads, vituv õhk, pudiis maailmas sündmuste ülevaade. Aga see, mida ta kirjutab, ta kirjutab ukraina moodi homsoormirov, õhk, Sobutis kui vene keeles. Et te võite öelda, et üldse ei ole sarnane. Aga tegelikult, kui vaadata neid, tüvesid hõljad vene keeles on olemas küll head pilk, aga te näete, et see mingi nägemine, mingi pilk, vaatamine, Swito vuh, Myra võhm vene keelas teatud kontekstis võib öelda maailma kohta Sviet teatud väljendites ja body. Sa võid siia vene keeles, sa võti on, kui vaadata, analüüsitud täpsemalt, seda sõnasõda tähendab sõda, et midagi, mis on olemas või, ja ka Ukraina keskpundi tegevussündmus, et see, mis tuleb, nii et kui niimoodi vaadata lähemalt, siis võib seda loogikat näha. Aga noh, see on, see oli üks selline näide. Väga põnev. Aitäh Tallinna Ülikooli professor sotsiolingvist Anna Verschik, et rääkisite meile sellisest põnevast keelelisest nähtusest Ukrainas, nagu seda on sursik. Keelesaade on selleks korraks lõppenud nädala pärast uus teema. Head aega.