Tere, head kaasmaalased, tere kuulama eikellegimaa muusikat. Tänased eikellegimaa laulu, tal klaari, kõlagaja tüüned, justkui sumedat suvised laulud ja igavese suve maal, Californias on nad ka kunagi aastakümnete eest kirjutatud. Neid laule laulab meile Churchill, kallis ja kaunis kadunuke kelle laulusid seitsmenda kümnendi alguses möödunud sajandil seal California kandis peamiselt armastati kuulati ette kanti, siis need laulud unustati üsna pikaks ajaks ja alles rohkem kui veerand sajandit hiljem. Meenutati neid pisut rohkem, taas leiti üles imetleti, armastati taas. Niisiis täna sai teil kellelegi ma laule, omi laule laulab sill. Minu nimi on Tiit, kus need saade on? Eikellegimaa? Viirastuslik kauboi oli see kuuldud pala laulis Churchill laule ja selle loo suures osas ka võib öelda, et Alžeeria ehki pala, mis pärit on tema enda nimeliselt esimeselt plaadilt, mis ilmus 1972. aastal. Seal olid tegevat oma eksabikaasa Bob Harris ja veel mõni teinegi keelpillipartiide arranžeerija ometigi kiudi Silly pehmelt öeldes värvikas, aga tõele au andes küllalt raske ja, ja kummaline elukäik oli lubanud tal ka tihtipeale siiski muusikat õppida ja andeka inimesena oli ta omandanud mitmete keelpillide pillide, mänguoskuse ja laulukirjutamise andjory. Sellel toola võrdlemisi noorel neiul seal 70.-te alguse Californias tublisti. Andi oli ehk võib-olla rohkemgi oluliselt kui mõnel toona hoopiski tuntumaks saanud tegelasel nii mees- kui naislauljal, sest käes oli nõndanimetatud laulukirjutajate ise esitajate aeg. Dioodisilla oli üks paljudest Singer song Raitteritest, nagu neid võõras keeles võõral maal toona nimetati. Ja tema endanimeline heliplaat oli õigupoolest esimene pikem albumi mõõtu üllitis, mis ilmus plaadifirmamärgi all. Kõik need märgid ja võõrad nimed ei oleks ehk nõnda olulised. Ent populaarmuusika ajaloos, popkultuuris laiemalt ja kindlasti Ameerika maises ja angloameerika omas oli juudi Silly plaadi välja andnud firmassayleme tolle pisikest kasvu suurmogul, David, kehvem, väga olulised märgide tegelased. Juris sill toimetas oma laulsid kirjutada ja esitada küll tunduvalt väiksema menuga kui ent samal ajal nagu tema mõneti tuntumad kaasaegsed nimepidi nimetades kahtlemata Joni Mitchell, aga miks mitte ka Linda, Ronsustad, ansambel hiiglas ja miks mitte ka David Crosby KrMS, kellega hiljem neid kampa stiilse yang. Aga kuigi kõigi nimetatutega Chudi silga omajagu kokku puutus? On ehk selles mõttes õrname hapramgi, et kui sellele toetus ükskord nii kähku, kui see oli tulnud ka väga ruttu otsa sai, siis ei pidanud ta omapäi enam väga pikalt vastu. Tšudes illi diskograafia ongi täpselt nii pikk, et sinna mahtus kaks plaati tema enda eluajal veel peaaegu kolmanda, täis ülejäänud ja alles postuumselt avastatud salvestisi, mis tema nime ehk taashuviliste orbiiti tõin. 21. sajandi algusaastatel. Tõsi, kolleege, kes tema lugudest oskasid lugu pidada taasesitada omas võtmes rohkem või vähem originaalitruud enam oli võrdlemisi nimekaid hiljemgi Jeynsai Perlingu juurenduseval kui ansamblid hollis ja tegelikult ka selle eluajal juba ansambli töötlus mõistsid mõndagi tema laul laulda ja laulda väga kenasti. Aga tolle noore neiu elukäik vehkida. Ta oli justkui California võrdlemisi tüüpilisest keskklassi perest oli ehk pisut keerukam käänulisem kui tolle aja noortel ennast ja maailma avastaval põlvkonnal. Hüva Zilli esimest albumit pidi liigume loomuldasa edasi mööda kahte lugu, esimene räägib tüüpilisest või lausa arheotüübilisest inimesest. Teine aga taevast võlumasinat, sest mis võlumasinad need on, võime Medžuudis tšilli enda sõnu tsiteerides hiljem juba täpsemini seletada. See oli laul taevastest, lennumasinatest, taevastest võlu, lennumasinatest, Inshantit, skaaemmessiin, Norris Churchill, kes selle oma laulu kohtan kunagi kontserdite eel seda laulu esitades omal ajal ka seletusi andnud ja avanud justkui loo pisut müstiliseks jäävad sisu sõnadega, et ega need lennumasinad, võlumasinad pole miskit muud kui ufod mis tulevad siis, kui käes viimnepäev ja ufod, lennumasinad, võlumasinad viivad ära mõneks ajaks need, kes õigede head on, et nad siis tagasi tuua, kui uus maailm loodud, saab Churchilli laulude seal sageli ohtrasti seesugust, omaenda müstilist kristlikku sümboolikat. Jaa seisust, sümboolika. Mitme muu nurga alt saab kuulda järgnevates sky lauludes, millest mõnigi veel on pärit Silly debüütalbumilt aastast 1972. Veel üks leebe kõlaga mõistulugu sellest, kuis antud juhul kuis lambuke krooni enda kätte sai, sellega, kui pääses lämbrällow õigude Krahul. Sellegi loo kohta on selli kauni kadunukese suust üles kirjutatud, mõned selgitavad sõnad sest kõigi sill möönis, et inimesed võivad tema sümbolistlikest paladest nende sõnadest loomulikult iseäranis saada aru, erinevalt moodi on loo mõte ehk enim ikkagi selles, et lõpuks headus võidab. Seal ütlemata optimistlik sõnum ja arusaam selle neiu suust, kelle enda elukäik seesuguseks optimismiks justkui väga palju põhjust ei andnud. Iseäranis ongi tema elukäiku teades kummaline too kõrvahakkav vastuolu nende laulude nagu eelpool öeldud, klaaria tüüne kõla ja teiselt poolt selle üsna räsitud elukäigu vahel. Kelly sild oli sündinud küll suht tüüpilisse Aucklandi California keskklassi peresse aga pärast seda, kui isa suri, kui tüdruk oli napilt kaheksa aastane, läks asi keerulisemaks kätte. Isa uus abikaasa oli küll justkui loominguline inimene ja noore tütarlapse, kelle muusikat kunstihuvi juba varakult välja lõi. Hea sõbergi võinuks ta justkui kujuteldavasti olla. Tegemist oli muide ühe joonisfilmi Tommend Cherry multiplikaatoriga kes aga osutus kehvaks võõrasisaks neiult juudi jaoks. Neudi pärast seda, kui tema vend, temast vanem oli abiellunud ja kodunt ära kolinud, jäi majja, kus ta ennast võõrana tundis, üsna üksipäini. Ja eks see nooruslik vastuhakk ja mässumeelsus lõi varakult päris mitut pidi välja. Mõne aja kuludes, kui ta koolis pisut kippus eelistama oma sõprade hulgas noid paremaid, halvemaid ja pujäänlikumaid poisse tüdrukuid. Pärast seda, kui ta oli abiellunud keskkooli Bull endast tunduvalt vanema mehega ja tollega koos ja tolle kõikvõimalike kambajõmmidega koos osa võtnud mitmetest relvastatud röövimisest, mille järele nad lõpuks ka vahele jäid, olid saadetud niinimetatud probleemsete noorte parandusliku asutusse mõneks ajaks koolis käima. Seal koolis käies, muide, jätkas ta juba varasemaid muusika õpinguid ja oma parandusliku kooli kirikus mängisid usinasti hea meelega orelit, kus ta, nagu hiljem tunnistas, jäid talle külge tema muusikasse mitmed gospel Likud kõlad ja nii hästi klaveri kui orelimäng, mida kuuleb ka tema kahel sooloplaadil. Churchill jõudis enne nende plaatide väljaandmist küll ja enne seda, kui ta kolledžisse astus ja pärast sedagi, nagu tollel ajal hiljemgi olnud noortel inimestel tuhinas nooruslikus kombeks järele proovida, ise ära omaenda naha peal kõikvõimalikke erinevaid asju. Aga nii nagu teadagi on juhtunud paljude proovijatega mõned proovitud asjad, jää proovituks vaid kipuvad jääma külge ja muutuvad sõltuvuseks. Süüdis hiline jäi mõneks ajaks külge heroin, milles ta küll olles hiljem vanglasse saata tunud kõige ebameeldivama pehmelt öeldes meetodiga, vabanes mõneks ajaks pärast seda, kui 1974. aastal lühike muusikukarjäär sama hästi kui läbi oli tuli seesama Tuus taas külge. Kõige selle valguses tunduvad paljud palad tõepoolest arusaamatult leebed, rahulikud aga juudas muusikas kõige paremini endas rahu leidis tõsi, mitte ainult muusikas. Ta oli ka kunstiliselt kujutav, kunstiliselt küllalt andekas ja eks aitas välja ka abihuvi kõikvõimalike muude teadmiste vastu. Järgmine pala kises suusakross meikar on autor ja laulja enda sõnutsi suures osas inspireeritud ka Nikos garansakese raamatust Kristuse viimane kiusatus. Seesugune elav läbimatu ilma sõnadeta Ta ja õigupoolest ka ilma nimeta lugu lõpetas kunagi omal ajal džudis Silly teise sooloplaadi 1973. aastal ilmunud albumi nimega haad puud ehk südametoit. Nende kahe järjestikku eelpool kõlanud loo järel paistes on ehk sama hea koht nagu mis tahes muugi koht ses saates, kus kõnelda, missuguse lühikese ja võib-olla natukene Naljamaigulisi, ent suuresti tõsise määratluse sill ise andis kunagi oma muusikale. Ta nimetas seda sõnadega originaalis ehk võõras keeles kaltsud, Kaldma, rock, ehk siis kultuslik, kantri, barokk ja senikuuldud palade päris mitmes all, kõik need osised ehk olnud suisa üheskoos. Sellesama asja iseloomustamiseks võib ka vabalt tsiteerida osundada toda ütlust, mida kuuldi juudi sildilt tema harva 1907 teise aasta Suurbritannia kontserdite ja teleesinemiste ajal. Nimelt nimetas noor neiust südilt tema suurimad kolm eeskuju elus loomingus üleüldse on Johann Sebastian Bach Betaagorras ja Ray Charles niisiis kultuslik, kantri barokk missugune. Teise albumi lood olid orkistreeritud juba tõepoolest Churchilli enese poolt eranditult kuna ta ei olnud ekstra seda tööd oma elus kunagi õppinud. Ehkki klassikalise muusikakoolitust oli saanud, siis kujunes teise albumi orkistreerimine ja keelpillipalade salvestamine tolle aja võimaluste, olude ja tehniliste vahendite piires võrdlemisi pikaks. Vaevanõudvaks. Kiire laulukirjutaja ei olnud eales olnud mõnigi Malawis saada wifi vaat et aasta või paar enne, kui seda esinemissalvestamisküpseks peeti. Aga teine plaat on ilmsesti soos Eraugu esimenegi. Jaa. Võib-olla, et on õigus, isegi süüdis illist. Ühed, südamlikumad artiklid sellel sajandil kirjutanud tolleaegse Ameerika ja Briti ka uurijal Pub kriitikul baarnehoskintsin, kui ta ütleb, et ilmsesti Churchilli Atwood on sama kena. Oma aega iseloomustab samas üle oma aja ulatuv helialbum, nagu hoolitseda Joni Mitchelli bluu või miks mitte noore naeran New York tähendab värvi. Järgmine palal kis võttis pala, mida esitas 2001. aastal omamoodi Jeynsai Perry. Siin on ta George Hill, jänese esmasi. Suudlus läkisson ehk ilmselt üks neid süüdis sinikaunemaid ja tõepoolest muljetavaldavaid punasid mille valgel võib tõesti uskuda väiteid, et oleks džudis sill olnud ehk meessoost ja vedanuks tal mõne asjaga natukene rohkem, nii nagu postuumselt vedas, ehk nik treigil oleks ta samasugune kultusfiguur populaarmuusika ajaloos nagu Püha pastele nik treiki. Seesugused võrdlused muidugi on tagantjärele tarkusest tuletatud ja muidugi ka kahjud kahetsustundest, et see neiu, kelle alla ja tõepoolest oli ilmsesti üle nii mõnestki neist, kes temast tuntumaks sai, kes koos temaga 1960.-te lõpus seitsmendate alguses lauljate laulukirjutajate laines alustasid. Et kõige sellega võrreldes oli tema eluga küll teenimatult kurb ja, ja justkui teenimatult oligi pikk see pikk unustuse hõlma jäämine. Aga tore on, et ta lavastatud hiljem ja taas üles leitud ja pole midagi teha. Kaunid on need palad igatahes järgmine pala on pärl juba oma nimegi poolest ja võib-olla sinna Kuldse masse lahtrisse kõigest kirjutatust võib sellegi loo lugeda. Ja ilmsesti ei maksa end häirida lasta ka sellest. Mõnikord tema selge hääl kipub meenutama Monteist hoopis hilisemast ajast pärit lauljat. Kuulame seda, kes ta neid teisi meenutavaid ise on. Eikellelegi. Muusika. Pisut pluusiliku tunnetusega kantri, folgi ballaad, nendest spiraadav on üks neist California lanna tšudes Illi paladest, mida mida ei salvestatud ja ei kuulatud, ei armastatud isegi seal 1907.-te esimestel aastatel, mil jõudis karjääri justkui mõneks ajaks lubas hoogu võtta pala salvestati ja ka ei avaldatud kummalgi Chudi Silly tema kahest eluajal ilmunud albumist jäätisepala ilmselt välja teiselt plaadilt põhjusel, et samal ajal 1973. aastal sama kandi mehed ansambli hiiglas avaldas mitte üksnes samanimelise loo. See oli ka terve hiiglassi samanimelise albumi tiitel, pala Desperaado. Niisiis jäi ljudi sillidespiraado ootama aega, mis nii nagu paljude tema laulude jaoks. Samuti saabus alles 21. sajandi alguses uuesti. Kircili karjääri lõpp. Ilmselt mine võta siit aastate tagant kinni. Juhtus suuresti isiklikest vastuoludest tollesama pisikese plaadifirma pisi moguri David kehvenieszaile, mis Churchill'i oli üles korjanud ja tema albumi oma esimese üllitisi ninaga välja andnud. Hiljem loobus pärast teist plaati Silly muusikat vot avaldamast. Ja põhjuseks pakutaksegi David kehveni isiklikku solvumist, kibestumist ja enam-vähem lubadust, et tema teeb küll kõik, et see neiu edaspidi unustatakse. Ükskõikne David kehvena hiljem kõnelnud, kes teab, kuidas need asjad seal tolles ajas tolles kohas tegelikult kes olid. Tegelikult läks edasi nõnda, et pärast veel ühe peotäie palade salvestamist, mis küll plaadina tollel ajal elame, ilmunud jäi sill kuhugi enam-vähem kõigist sõpradest tuttavatest eemale. Isegi muusikute ringkond, millega ta oli seal Los Angeleses nõnda tihedasti lävinud, ei teadnud temast varsti enam midagi. Aeg-ajalt levisid kuulujutud, et siin ei ole enam elavate kirjas, et heroiin on ta juba viinud. Enamasti pidanud need veel mitu aastat paikalt, tegelikult viis. Kindlasti Roy jõudis 1999. aasta novembrikuus. Sellest, et ta siit ilmast läinud oli, said teada paljud kolleegid ja sõbrad. Hulk aastaid hiljem aga head nüüd lauludel alles. Laulud täis vaikset võlu ja leebet lohutust nõnda nimetanud jõudis hällilaule kunagi üks 21. sajandi muusika kroonikuist pop kriitikuist, kes temast pikemalt kirjutanud all Micheri koort seisuses laulud ilmselt ka tõepoolest olid needki enam-vähem tosin, mis mahtusid sellest järele jäänud enam-vähem kolmest tosinast laulust sellesse saatesse saade, eikellegimaa, seesuguseid laule, mis aastate ja kümnete taga unustatud, taasleitud ja taas kuulatud, selliseid kuulsime nüüd selles saates meiegi aitäh kuulamast. Tiit, kus need Svalis, selle saatemuusika ja jälle kuulmiseni