Rändame koos Hendrik Relvega. Tänases saates ma tahan jätkata India maaelumuljete jagamist, millest oli ka ühes varasemas saates juttu, tookord oli juttu siis India tavalisest külaelust aga täna siis oleks teemaks teeäärsed, erinevad pühapaigad, mida maateedel ringi sõites kohtasime. Neid on seal tõesti väga mitmesuguseid ja meile, eurooplastele mõjuvad nad ikka kuidagi eksootiliselt ja salapäraselt. Ja siis on huvitav. Ta ei mõista ja püüda mõtestada neid india erinevaid pühapaiku mis hindudele nii väga tavalised on. Ja saate lõpuosas tahan ma veel kirjeldada ühte niisugust lustakat sündmust, kui me poolkogemata sattusime ühe suure hindude kevadpüha keskele ja, ja noh, see oli tõesti väga tormiline ja elamuslik pidustus. Niimoodi siis kõlab see üks hoogne rahva viis sealt Indiast Radchastani osariigist ja see on niisugune tantsuviis, et kohe lausa nagu meelitaks tantsima tantsiks kaasa, kui oskaks, vat need ei oska, sellepärast et seal india tants, nendest me teame väga vähe. Moodi on neil üldse India kommetega, et nad tunduvad põnevad. Teeks hea meelega neid seal kaasa kohapeal olles, aga vat ei oska ja ei saa ka nende tähendusest suurt aru. Ja samamoodi on nende India teeäärsete pühapaikadega, et neid me nägime seal alatihti ja nad olid väga mitmesugused ja äratasid alati uudishimu. Et tahaks nagu rohkem teada ja aru saada. Aga see ei ole sugugi lihtne, sest see hinduism tervikuna, see suur usund, mis sealkandis on, see on meile siin Euroopas ikka üpris kauge ja võõras. Ja no midagi, olin Manni India reisi sellest hindu usu kohta muidugi lugenud. Aga kui me siin Indias nüüd sattusime lausa silmitsi nende pühapaikadega seal tee ääres ega siis ikka ei osanud eriti küll lahti mõtestada seda, et mida sa nüüd oma silma ees näed ja siin oli meile tõesti asendamatuks abiliseks see Shakti, see meie reisisaatja kogu India reisi jooksul, noh, temast oli kahes varasemas saates. Mäletatavasti kuulus ta siis sõdalaste kasti, on ise hindu usku ja teisest küljest ta on ta ikkagi kõrgema haridusega ajaloolane. Ja ta kõneles pika reisi jooksul aeg-ajalt niimoodi kergelt sellest hindu usundist ka meile. Ja ta ütles umbes midagi sellist, et see hindu usund on maailma suurtest usunditest üks kõige suuremaid ja kõige laiemalt levinumaid. Ja põhiline keskus ongi siin india kandis ja et see hindu usk on nagu selle poolest kristluse või islamiga võrreldes teistsugune. Ta on selline üpriski laialivalguv ja mitmeharuline ja seal on palju erinevaid sekte ja usuvoole. Ja see korrastada tus, nii nagu islami või kristluse usu puhul on, et, et seda hindod ei pea üldse oluliseks. Isegi noh, niimoodi nagu väga kergelt, nagu nagu seletas neid asju ja ütles kuidagi niimoodi, et ärge püüdkegi sellesse hindu uskuni sügavamat, et sukelduda. Et see ei tasu lihtsalt vaeva, sest ma ise olen hindu ja ma ei oska ka seda kuigi põhjalikult ise seletada, et ma lihtsalt elan nagu hindu ja et see hinda usk ongi selline, et seal on rohkem nagu olemise viis kui mingisugused täpsed õpetussõnad ja samal ajal Saktile kõrgema haridusega ajaloolasele oli ikkagi endastmõistetav, et igal inimesel peab olema mingi oma usk ja et mingi usk, mida ta siis tunnistab ja, ja pooldab ja järgib. Ja minu käest küsis ka ükskord niimoodi, et, et mis usku sina siis oled? No ja minu jaoks oli see niisugune küsimus, et, et tegelikult Need, maailma usuasjad ja, ja inimeste niisugused usundlikud veendumused on mind alati ausalt öeldes huvitanud. Olen nende asjade kohta palju lugenud ja, ja maailmas ringi rännates alati nende vastu huvi tundnud. Ja ma olen ise ka ikka omapead mõelnud, et nojah, et ma ei ole küll ühegi koguduse liige siin Eestis, aga aga mingi oma usk mul ikka on ja õieti mul oli vastushaktile juba olemas ja mina ütlesin, et mina olen looduseusku. Ta küsis, et mis usk see niisugune on? Vastus oli umbes nii, et ega ma ei oskagi seda seletada, mis asi see looduseusk on, aga et umbes on see midagi sellist, et ma olen veendunud, et inimene on lihtsalt üks väike osa loodusest ja looduse seadused ja looduse jõud käivad inimeste seadustest ja jõust kohe ikka väga, väga palju üle. Ja et põhimõtteliselt Ta ei ole inimene, mingi väljavalitud olend siin maakeral, et ta on lihtsalt üks paljudest liikidest ei kõrgem ega madalam. Noh, nii ma ju tegelikult tõesti mõtlen. Ja kui Shakti siis mu juttu kuulis, siis ta natukene mõtles ja oli vait ja siis ütles niimoodi, et aga sa oled ju siis sama uskumis, hindud, see oli, see oli päris naljakas. Aga tegelikult ta mõtleski niimoodi. Ja siis ta seletas, et hindu usund on endastmõistetavalt väga sügavalt loodust austav ja austatakse ja kummardatakse väga mitmeid looduse jõude, võimsaid looduse jõude, seal hindu usundis, aga Peetakse pühadeks ka looduse teatud olendeid noh, näiteks kas või püha lehm ja muud ja neid on palju, neid pühaseid erinevaid olendeid seal hindude usundis. Ja siis Rex aktiga veel seda hindu usu eripära, et siin ei ole nii väga kohustuslik käia korrapäraselt ühes teistega kusagil templites palvlusel. Et pole vaja üldse iga päev järjepidevalt täita mingeid rituaale, nii nagu paljudes teistes uskudes on. Ja ka, et kui sa näiteks hommikul tõused koos päikesega ja kui näed päikest hommikul ja teda tervitad, siis sellest täiesti piisab. Ja see pani mind jälle mõtlema, et mina kui looduseinimene, et see on ju väga vahva, et tervik igal hommikul päikest, sellepärast et noh, niisuguse looduse, inimese ja bioloogi haridusega inimesena mul on endastmõistetav, et päike on see peamine energia andja jõu elusloodusele siin maamunal, selle jõul kasvavad taimed ja inimene ja kõik loomad saavad toitu. Päike paneb selle elu Veerlema siin maakeral. Ja tõesti, mina küll igal hommikul pean tunnistama, koos päikesega ei tõuse. Aga aga see mõte, et kui kedagi nagu tervitada looduse jõududest, siis võiks päike kõige alla, see sobis mulle väga hästi. Aga kui nüüd täiesti otseselt juba puutusime kokku mõne püha paigaga seal tee ääres, noh siis oli natukene rohkem niisugust arusaamatust minu jaoks, näiteks ükskord oli niimoodi, et seal tee ääres oli teest mõne meetri kaugusel metsa veerel maas selline kandiline kivi, niisugune nagu mingi tahukas pealt sile, halli värvi. No kindlasti inimkätega tehtud, aga selle sinna lohu sisse maha pandud ja selle suure kivitahuka kõrval mõlemal pool olid maa sisse torgatud niisugused niuksed, väikesed rauast hargid Musta värvi ja otsast kolmeharulised ja nende harkide külge seal mõlemal pool seda lamedat kivi olid siis seotud sellised suured lehvivad riide palakad. Need olid hästi värvilised, mõned olid roosad, mõned punased, mõned kollased. Ja siis sealjuures istusid ka maas, mõned ahvid midagi seal otsisid midagi sealt, leidsid kivi juurest, nokitsesin seal niimoodi vaikselt. Ja need ahvid olid tõesti väga toreda välimusega. Noh, ma püüan kirjeldada, nad olid niisuguse tumeda koonuga ja hästi pika heleda karvaga. Nii et kui sa seda ahvinägu vaatasid, täiesti süsimusta nägu raamisid igalt poolt, ümberringi pikad turritavad karvad, see oli nagu mingisugune noh, niukene, helendav kroon või selline niisugune aura lausa selle, selle tumeda ahvi näo ümber. Tõesti väga huvitav, tuttav ja meeldejääv välimus ja nende loomaliikide kohta olin ma küll enne Indiasse tulekut tõsiselt tööd teinud, nii et, et neid tähtsamaid liike ikkagi teadsin ja ja selle ahviliigi ma suutsin kohe rammu ära. Ta on ju tähtis seal Indias, tema ametlik nimi on siis Hulman eesti keeles ja ta kuulub siis sellisesse ahvide perekonda, nagu on languurid. Aga nüüd Sakti seletas selle asja teise poole lahti, et hindud peavad just seda ahviliiki väga pühaks loomaks. Tema kohta on vanades hindu lugudes hästi palju erinevaid seiku ja müüt, aitäh. Ja hindude usu järgi on see ahv kõikvõimsa ahvjumala maapealne kehastus ja selle ahvi jumala nimi on halumann. Ja sellest Hanomaanist on tõesti väga palju värvi kaid, kuulsaid lugusid, mida iga hindu teab. Ja et nüüd Sakti rääkis ka nendest esemetest, mis seal maas siis olid ka nende tähendusest. Et näiteks kandiline kivi seal maas. Et see on tegelikult Tohvri kiviandide panemiseks, sinna kivile, ahvjumala jaoks ja põuast argimoodi asjandused seal mõlemal pool kivi. Need on ju iga hindu teab, et need on hindude kõige tähtsama jumala Shiva sümboolsed relvad. Selle järgi tuntakse kohe, et siin on nagu vihje peajumal Siivale ja need riide palakatsa nende rauast Ta otseste küljes, et need on palvelipud. Ja kokku see siin on tegelikult siis nagu ohverduskoht ja siis ma küsisin, et noh, et mismoodi siinse ohverdamine siis käib, Shaktid? Ootame-vaatame, küll sa varsti näed, olime seal ivake aega ja, ja varsti pead seal tee ääres üks sõiduauto, sealt astus välja üks mees, tal oli käes niukene priske kookospähkel ja ta sammus otsejoones sinna kivi juurde. Ahvid panid jooksu, jooksid erametsa ja siis ta pani selle kookospähkli sinna kivi peale, võttis maast teise raske kivi ja virutas kahe käega täiest jõust selle kivi sinna kookospähkli pihta, nii et see jäi kahe kivi vahele. Läks igavese pauguga puruks, tükid lendasid igas suunas ja siis mees võttis neid pähklitükke valget pähklitükke ja, ja ladus siis sinna ohvrikivile. Ega te muud ei teinudki, börsember istus autosse, sõitis kohe edasi. Ja õige varsti olid muidugi ahvid jälle metsast väljas, tulid sinna juurde ja hakkasid neid pähklitükke nosima. Ja Sact ütles, et vot nii lihtne see ohvritalitus nüüd siin ongi. Aeg-ajalt ikka mõned mööduvad ja panevad sinna kivile midagi ahvidele meelepärast, mis neile kindlasti süüa kõlbab ja sobib ja, ja lähevad edasi. Ja et selliseid halumaanile mõeldud ohvripaiku, sellised on kõik teeääred Indias täis, neid on lugematul hulgal ja et see nisugune ohverdamine üks viisidest, kuidas siis seda hindude jumalat meeles peetakse ja austatakse. See oli siis jälle see hoogne rahvamuusikapala, sealt kusagilt Lääne-Indiast aga nende Afviidele ohverduspaikadele lisaks nägime väga tihti sa maa teedel ringi sõites püha puid. Need olid enamasti sellised jämeda tüvega kahara võraga vanad puud ja puutüve ees oli enamasti maapinnal, niisugune madal kivialtar. Ja vahel oli ka seal puu ääres niisugusi noh, meie jaoks fantastilise välimusega värvilisi jumaluste kujusid mõnikord oli puuokstele seotud ka riidepalasid. Ja, ja vot need püha puud, need pakkusid mulle muidugi erilist huvi, sest meil Eestis on kahju neid põlispuid austatud ja austatakse õied siiamaani. Ja kunagi on olnud siin ka palju pühapuid ja, ja neid pühapuid, mida varem on pühaks peetud siin Eestis ja nende ümber ka igasuguseid rituaale ja ande pakutud siis neid ma olen siin Eestis ikka päris aastaid uurinud ja kogunud nende kohta rahvajutte ja, ja, ja kirjeldanud neid ja isegi raamatu sellest kirjutanud, nii et pühapuude teema on see, mis tegelikult ka meie eesti pärimuses on, on väga huvitav ja tähtis. Ja nüüd siin Indias siis seletas Shakti, et kuidas siin nende hindude püha puudega on. Et noh, et neid on siin tõesti palju ja ei ole niimoodi, et teatud kindel liik väga tihti on näiteks pühapuuks mingisugune võimas viigipuu või tama rindi, puu aga võivad olla ka ja teised puuliigid ja, ja selliseid rituaale, mis siin korraldatakse puu juures, need erinevad erinevates India osariikides väga tugevalt, aga, aga väga tihti eriti on see niimoodi, et siinjuures siis loetakse mingeid palveid või, või korraldatakse mingi tseremoonia, et ja et pühapuude austamine on hindude jaoks tänase päevani väga endastmõistetav ja, ja väga tähtis. Ja siis ma vaikselt mõtlesin, et vot jällegi oleks huvitav teema kord tagasi pöörduda siia Indiasse ja ja ainult vot minusugune puudehuviline saaks väga põneva ja sisuka reisi kui uurikski, ainult neid hindu teeb pühapuid, sest need on väga-väga mitmekesiselt. Aga ükskord oli jälle niimoodi, et kui me just sellist püha puud otsides peatusime mägitee ääres, sest seal oli üks selline puu kindlasti, kus seal all olid mingid toiduohvriannid siis sealsamas puu juures sattusime veel väga huvitava ja erilise hindu usuga seotud paiga peale. Nimelt seisis seal puu lähedal niisugune tagasihoidlik kivimajake, selline heledat värvi, tal oli suur avatud eeskoda ja siis oli veel mingisugune ruum ja mina arvasin algul, et seal mingi külakogukonna mingisugune ühishoone Shakti ütles, et, et ei ole, et siin on arvatavasti ühe hindu, usu inimese era. Ja siis ta ütles, et oodake, ma lähen ja vaatan, läks üksi sinna majja sisse, natuke aega oli ära. Ja tuli siis juba ukselävele koos ühe naisega ja ütles, et noh, et nüüd te võite ka siia lähemale tulla, et ta on nõus. Et me temaga natukene siin tume. Ja see naine oli niisugune noorepoolne. Ta oli siis hindu lund ja tõesti sihukese meeldejääva kena välimusega pikad, tihedad, õlgadeni ulatuvad juuksed, kena tõmmu nägu, seljas oli tal selline pikk, maani ulatuv kollane. Ja ta ei teinudki midagi muud, kui seisis selles avaras Eskojas paigal, silmitses meid ja ta peopesad olid nagu niimoodi kokku pandud palluses justkui pannakse käed niimoodi koht, kui aga ta ei öelnud mitte midagi, ta lihtsalt oli vait ja, ja ta ei naeratanud, et näol oli niukene liikumatu ilme. Aga ühtlasi õhkus sealt niisugust tasakaalu ja, ja niisugust rahu. Et, et see, tema nagu olek oli natuke niisugune nagu ära oled, niuke tunne oli, et tema mõtted on küll uitamas ei tea, kus kuskil maistest asjadest palju kõrgemal ja siis akti ütles, et noh, et nii ta teid siin tervitab do aialdada teiega ei soovi, enda juurde kutsuda ka ei soovi, aga ta on nõus teid siin niimoodi lihtsalt tervitama. Ja siis naine natuke aega niimoodi seisis ja siis pööras järsku ümber, meie imestuseks läks tagasi sinna oma kambrisse tulised kohe jälle välja ja siis oli tal käes niisugune valge kotikene ja selle koti sees olid niisugused valged sõrmeotsa suurused pallikesed Sact ja ütles, et nüüd on tal seal dispaisu, riisi, see on niisugune toit, et niisugune sakraalne toit, mida siis hindu nunnad ja mungad siis möödujatele niimoodi tasuta pakuvad. Ja, ja see naine valas ka siis meile niimoodi peo peale ta paisu riisias, proovisime seda. See oli hästi selline habras, kergelt magusa maitsega nagu sulas suus ära. Minule täitsa meeldis, aga, aga tõesti see ei olnud söök, vaid see oli niisugune reaalne maitsmine ainult. Ja siis ütles akti niimoodi, et et te võite ka temale midagi pakkuda, sellepärast et sellised hindu nunnad ja mungad nad elavadki ainult möödujate almustest. Et siis te võite ka mingit almust pakkuda, me küsisime, millist ta ütles, et noh, natuke võite näiteks panna siia altarile seal eeskojas oli niisugune kivi altar, võite sinna raha panna. Aga võite anda ka mingit toidupoolist, aga mitte igasugust toidupoolist, kindlasti mitte mingit liha, asja ja, ja isegi võileiba ja ärge pakkuge, et kõige parem kui mingit puuvilja. Ja et näiteks hädapärast võite jätta ka mingit komme või midagi muud magusat, aga aga seda tema küll ise suu sisse kunagi ei võta. Ta hoiab seda lihtsalt selleks, et kui siia tulevad lapsed, siis ta jagab need lastele jälle laiali. Ja, ja siis ma niimoodi vargsi küsisin Sakti käest, et kas ta võiks küsida, et kui kaua see naine siin siis nunnaseisuses on olnud? Chaktid ütles, et ei, parem ärme seda küsima, sest kui nüüd laine läheb üle nunnaseisusesse, siis ta ei taha mitte kuidagi meenutada endist ilmalikku elu. Jes akti seletas ka seda, et mismoodi siis üldse hindud mungaks või nunnaks saavad hakata. Mingeid erilisi eelnõudeid ei ole, igaüks võib tahta selleks hakata ja see hakkab siis niimoodi, et kõigepealt pead leidma endale niisuguse hindu õpetaja ja elama tema juures. Ta on sinu isiklik õpetaja. See elu kestab seal vahel võib-olla mõni kuu vahel võib-olla isegi mitu aastat. Ja siis sinu isiklik õpetaja siis ise otsustab, et päeval, et nüüd nüüd sa oled siis noh, Piisava taseme saavutanud ja siis läheb ta juba usumeestest komisjoni ja need siis vestlevad temaga ja siis, kui nad saavad kinnitust, et tõesti, et et nüüd on su vaimne tase piisav, et siis võidki hakata alustada seda munga või nunnaelu. Ja sealtpeale siis näiteks isegi niimoodi väga tihti üksinda mingis väikses nihukeses majakeses elatud ainult inimeste almustest ja oled pööranud täielikult selja sellele maisele elule. Ja siis Sakti seletas ka niisugust asja, mida ma tõesti ei teadnud, et kui nüüd juhtub, et näiteks nunn või munk seal küla servas muutub külarahva jaoks väga populaarseks ja, ja kangesti kõik tahavad tema juurde tulla siis tuleb sellel inimesel siit ära kolida. Ta ei tohi liiga palju ilmalikku elu külge klammerduda, liiga palju inimesi tega suhelda. Ta peab lihtsalt siit külast, kus teda väga armastatakse lahkuma ja minema kuskile, kus mitte keegi teda ei tunne. Ja niimoodi ta elab ja ta võib muidugi kogu elu pühendada niisugusele usulisele täiustumisele, aga ütles ka seda. Sellest seisusest võib hindu munk või nunn iga kell tagasi astuda. Kui ta tunneb lihtsalt, et ilmalik elu köidab teda siiski rohkem siis siis ta lihtsalt katkestab selle elul ja läheb uuesti ilmalikku ellu ja mitte keegi ei vaata sellisele inimesele viltu. Jäävad need hindu, nunnusid ja munkasid ja igasuguseid usu inimesi, neid on Indias tõesti tõesti igal pool väga palju. Nii et see hindu usutraditsioon ja need vanad kombed, need on siiamaani seal vägagi tänases Indias elujõus. Aga nüüd ma tahan teile kõnelda ühest lustakas seigast. Et see juhtus meiega siis, kui me olime seal kuskil India kirdesopis, saame osariigis ja me olime seal muidugi rahvuspargis retklemas gaasi, range rahvuspark, loodus meid tõmbas, seal me olime päevade kaupa. Aga ühel päeval, kui me olime just loodusretkelt tagasi pöördunud ja tulime tagasi siia külla, siis me nägime, et täna küll midagi ka imeliku teoksil. Meile tulid vastu nimelt inimesed, kes olid üleni värvidega koos. No see oli tõesti näod, juuksed, kael, käed, riided, kõik olid ning kirjud nagu üks pühademunakollast punast rohelist, sinist, kõike läbisegamini. Ja, ja ise Ta olid need kahel jalal kõndivad pühademunad, väga lustakad ja ülemeelikud ja naerunäolised. Meie ei saanud mitte midagi aru, akas akti siis seletas meile, et noh, täna on ju seitsmeteistkümnes märts ja tänavu on ju seitsmeteistkümnendal märtsil suur kevadpüha, selle nimi on hooli. Meie muidugi ikka ei saanud midagi aru ja siis ta seletas, et mis asi see hooli on. Et see on üldse tõesti hindude aastaringseks kalendris üks kõige tähtsamaid pühasid, umbes nii, nagu meil. Kristluses on siin jõulud ja samas on ta tohutult iidne püha. Et ta on kindlasti selline looduse kevadepüha ja looduse taas Sünni alguse tähistamine ja seda peetakse just igal aastal täiskuu ajal, nii et see ei ole mingi kindel kuupäev, vaid see natukene niimoodi igal aastal on, on erinev. Ja, ja siis ka see, et, et miks jaoks siis nisugune värvide möll peab sellel kevadpühal olema. Selle kohta oli ka üks väga hea lugu, mis jäi väga hästi meelde. Ja Sakti seletas meile siis, et see on üks vana hindu pärimus. No neid on palju, aga see on siis niisugune, et kord elas üks õel teemal. See oli naisdeemon ja tema nimi oli hooli. Ja vot selle hoolika nime järgi selle naisteemani nime järgi ongi see pühagi saanud nimeks hooli. Ja see hoolika oli siis niisugune kuri teemal, ta rõhus inimeste hingi väga raskelt ja inimesed olid pika aja jooksul muutunud väga, väga vajalikuks. Nad olid kogu aeg sellises rõhutud seisundis kurvad ja nende maailmas puudusid igasugused värvid. Aga siis sellesama vana iidse pärimuse järgi tuli siis kordiks sangar ja hävitas selle deemoni. Ja silmapilk, kui see juhtus, vabanesid inimesed selle deemoni needuse alt ja, ja nende ellu tuli tagasi rõõm ja nende maailm muutus uuesti värviliseks ja vaat selle rõõmu ja värvide tagasitulekut siis värvidega siis siin tähistatakse. Ki Shakti ütles, et kõik hindud teavad, et juba mitu päeva on igas väiksemas poes müügil sellised värvipulbrit eri värvi, väikeste kotikest sees. See on sedasorti värv, et, et ta on nagu inimesele niisugune ohu, too teda pärast kerge maha pesta ja siis kõik varustavad ennast nende värvidega. Ja nüüd Sakti küsis meie käest, et mida teie otsustate, et et kas tahate sellest pääseda ja minna öömajja varjule või, või tahate kaasa lüüa külarahvaga. Meie siis otsustasime, et läheme kaasa ja siis läksimegi mingisse putkasse, ostsime on päris palju erinevaid värvikotikesi. Noh ja siis läks lahti, kondasime mööda küla ja vaatasime, kes meile vastu tuleb. Enamasti olid need vastutulijad ja möllajad, lapsed või siis ka noorukid, aga tihti oli ka erinevas vanuses täiskasvanuid ja, ja siis, kui külatänavat mööda keegi vastu tuleb, siis kõigepealt vaatad, et, et kas ta juba on värviline või veel ei ole. Ja kui tal värve ei ole, siis on reegel niimoodi, et sa tahad viisakat küsima. Et kas me võime sind värviliseks teha ja kui ta ütleb ei või siis, siis lase tal puutumatult edasi minna. Ja samamoodi tehti ka meiega ja mõnikord olidki ja mõnedel käes need värvilises Prei pudelid, no see on juba ju kangem kraam, et spreid juba niisama kergelt maha ei pese. Jäävad nendesse sprei, värvidest me keeldusime, aga nendest pulbritest meil omal olid ka siis alati peos varuks niuke, korralik peodes mingit rohelist või punast või sinist kollast värvi. Et anna minna siis vastastikku niimoodi lasid terve selle peotäie lendu teise suunas on nagu mingi lumesõda, aga värvidega. Ja see käis mitu tundi seal. See oli väga niisugune eriline õhkkond. No seal külarahval olnud sel puhul ka niuksed ühislaulud ja tantsud, mida nad siis koos niimoodi käed õlgadel seal laulavad ja tantsivad ja kõik on tohutult hoos ja kõik on väga lustakad ja muidugi me tegime ka pilte, need fotod on tõesti fantastiliselt hästi naljakad, veidi ennekuulmatut ja me ise olime ka ikka väga rõõmsad kuidagi noh väga üle meelikutest Pole kaua nii kaua südamest naernud. Ja see päev läks tõesti väga-väga hoogsalt õhtusse ja ja õhtul läksid sinna oma öömajale ja, ja esitus seal need värvid maha. Ja järgmisel hommikul tulid välja ja siis olin pidu möödas ja ja nagu polekski midagi juhtunud, aga mõni meie hulgast jättis meelega omma kusagile riiet televõi juustele, natukene mingi laigu, seda särtsakat värvi, minul näiteks jäi see T-särgi rinnaesisele. Ja vot neid värve siis sai kantud kohe täitsa selle India reisi lõpuni välja. Ja mõnigi kord järgmistel päevadel, kui kohtasime teisi, hindusid kuskil hoopis mujal teises India osas vaatame, et aa, et tema juustes on ka seda, seda värvi põhivõi või näol või riietel noh, natukene nagu see varju nendest värvidest. Ja kui sa seda näed, see on nagu niisugune märguanne. Tema vaatab sind, sul on värvilaik veel kuidagi häguselt peal, temal ka mingi jälg veel hooli pühadest peal. Ja tõesti meil läheb rõõmsaks, et vot mina olen ka nüüd läbi teinud selle pidustuse. Kui pääsed kurja deemoni mõju alt ja sinu ellu on värvid täiega tagasi pöördunud. See on tõepoolest lahe tunne. Ja selle särtsaka rahvamuusika saatel ma siis täna ka lõpetan oma tänase saate hindia pühadest, ahvidest, pühapuudest, indu nullast ja suurest rõõmupeost nimega hooli. Aga järgmises saates sukeldume juba India eksootilistesse loodusesse, sest eks selle looduse pärast siia Indiasse sai ju tuldud. Ja esimeses saates võtame ette siis India assaami osariigi seal asub üle India kuulus rahvuspark nimega Kasi Ranga ja ta on kuulus selle poolest, et see lausa kubiseb suurtest ja põnevatest metsloomadest. Rändame koos Hendrik Relvega.