Vasar alasile löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia, Osaron kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere algab kultuurisaade vasar stuudios saatejuhid Peeter Helme ja Urve Eslas, tere Urve Trabata ja oleme kutsunud endaga siia kõnelema Karlo Fungi Eesti Instituudis. Tere Carlock. Tere. Meie tänane teema tõuku selle nädala sirbist, kus Mart Kuldkepp kirjutanud, lõppes see teemal Eesti põhjamaisus ehk vana idee, uued rõivad. Nimelt õhkub see lugu siis konkreetsemalt Reformierakonna mõttest, algatusest, propagandast, kuidas iganes me seda nimetame. Nimelt tulid nad välja siis käsitlusega Eestist kui uuest põhjamaast mõlemad suure tähega. Ja Mart Kuldkepp, kes on Eesti põhjamaa ambitsioonidele peamiselt poliitilistele ambitsioonidele ka enda doktoritöö kirjutanud räägib siin siis sellest, et tegu ei ole kuidagi uuesti. Et aga läheb tagasi 19. sajandi lõppu meenutab ka Toomas Hendrik Ilvese ideed Eestist kui jõulumaast, mille Ilves välisministrina 14. detsembril 1999 Rootsis käies välja pakkus tuues siis leedukaid paralleele keeleteadusest. Nimelt, viidates siis sõna jõul esinemisele erinevates põhjagermaani ja soome-ugri keeltes. Ja Kuldkepp jõuab tegelikult järelduseni, milleni jõudis ka veidi varem, 21. jaanuaril 2015. tänavusel aastal Mikko Lagerspetzi Eesti Päevalehes, kus ta ütleb, et kui Eesti tahab saada uueks põhjamaaks siis tegelikult on see sõnakõlks ja räägitakse põhjamaa käsi Luze ümberdefineerimisest kui ka Reformierakond räägib uuest põhjamaast ja ütleb, et me peame olema riik, kus on saavutatud Põhjamaade elatustase ja turvalisus kuid mis on isiku ja majandusvabadustelt jätkuvalt maailma lõpus ning nii sotsiaalselt kui tehnoloogiliselt dünaamilisem ja paindlikum kui vanad Põhjamaad siis sellel ei ole väga pistmist sellega, mis põhjamaad tegelikult on. Tsiteerin veel korra, Mart Kuldkeppidest, ta ütleb seda. Põhjamaisus tähendab maailma jaoks tänapäeval midagi muud kui Eesti jaoks Eesti jaoks, tähendab, see võib olla ühist ajalugu. Aga maailma jaoks tähendab see sotsiaaldemokraatlikku heaoluriiki võrdsuste solidaarsust. Nii et tühja sest Reformierakonnast, meie vaataks seda teemat natukene vast kultuurilisema pilgu läbi, et mingi Põhjamaade ihalus ei ole Eestis ainult poliitiline, vaid see on läbi käinud ka meie kultuurist, meie kunstist, kirjandusest, teatrist, filmikunstist, ma usun, et igast kunsti valdkonnast ja sellel on ka omaette pikem ajalugu, mis muidugi on seotud selle poliitilise, mitte niivõrd parteipoliitilise, kuivõrd ütleme, rahvuspoliitilise või sellise iseenda rahvuse määratlemisega. Aga selle sidemed on kindlasti ka teinekord palju juhuslikumad ja ja seotud lihtsalt sellega, et geograafia on selline, nagu ta on. Kust me siis alustame? Võib-olla enne kui me läheme Carloga päris sinna kultuuri kunsti juurde ma ütleks paar mõtet, mis mul tekkis seoses selle looga ja olles lugenud ka Taavi Rõiva teksti kogu pikkuses siis mulle näib, on see, et me just kaabime sellist põhjamaaks olemise pealispinda. Sest idee iseenesest ei ole ju sugugi halb, eriti mitte sellisel moel, nagu sellest Mikko Lagerspetzi kirjutab sinu viidatud loos, sest tegelikult ta ju ei ütle seda, et see oleks ilmtingimata halb mõte. Ta ütleb seda, et mõte on suurepärane. Küsimus on selles, et kuidas selleni jõuda, et see mõte tõepoolest teostuks jääd praegusel viisil kuidas Eesti näeb siis, kui eriti, kuidas Reformierakond näeb sellist hea riigi toimimist, et vot sellel ka palju Põhjamaadega ühist ei ole, mis ei tähendaks seda, et väike selline suunamuutus võiks aset leida. Ja minu meelest üks selline kõige olulisem punkt, mida Mikoloos tasub esile tõsta, on see, et Põhjamaades on riik justkui kodanikuühiskonna jätk. Kuna kodanikuühiskond on seal suhteliselt tugev, välja arenenud ja riiki usaldatakse ja nähaksegi seda siis sellise kodanikuühiskonna soovide toimepanijale. Ja vot see on nüüd küll see suund, mis mulle hirmsasti meeldiks, kui see Eestis natuke rohkem juuri ajaks. Ja sellisel moel tõepoolest ma ei näe küll, et see põhjamaadeks saamise mõte kuidagi väga halb või vale oleks. Aga miks ma ütlesin ennist, et mulle näib, et kraabime alles selle põhjamaa kas olemise pealispind ongi see, et ta on justkui kujunenud selliseks võib-olla just Reformierakonnale läbi nüüd selliseks natuke juuretuks maineprojektiks ja sellest on hirmus kahju, sellepärast et see üsna ilus idee minu meelest natuke lörtsub selliselt ära. Teiselt poolt ju sekkuvad nagu kodanikuühiskonna sellised liikmeid järjest rohkem sellesse avalikku ellu, see tähendab, et see põhja maastamine toimub ikkagi ka seestpoolt reaalselt ja üldse mitte muidugi võib-olla selles suunas, kuhu siis poliitilised programmid meid suunaksid vaatama, et selles mõttes on seal küll õigus, et et see on selline selles mõttes brändiprojekt ja mis puudutab ka väga paljusid teisi valdkondi, võib-olla Eestis, et võetakse selline pilt, kuhu tahetakse jõuda selline visioon ja rakendatakse seda ilma nagu sügavamaid põhjuseid uurimata nii-öelda, see on selline kunstivaldkonnas võib-olla nimeetiline tegevusmeetod, et et siis, kui sa oled nagu suutnud välispinnal jäljendada, siis tegelikult ongi kõik kõik nagu hästi. Sellepärast näiteks on sümpaatne see Peeter, see sinu viidatud välisministri kõne Stockholmis, kui sul on mingi sellise keelelise sarnasuse peale ja see nagu kultuuriliselt päris huvitav, huvitav paralleel, mis siis jällegi loputab vähemasti ühe sammu sellest pealispinnast justkui nagu sügavamale, näidates siukseid, keelelisi sarnasusi ja juur. Noh, see on huvitav, aga ma arvan, see natuke on ikkagi sama tegevuse jätk, millele Karlo viitas ma hommikul enne internetist lehitsesin siis Günter Reindorfi graafilisi lehti. Et ta on kõige jutt on ilmselt Eesti rahva ennemuistsete juttude illustraatorina ja ja tema kohta on teinekord kunstiajalugudes ka öelnud. Ta katsus kujutada sellist Eesti rahvusmaastikku või täpsemalt mitte kujutada, vaid luua seda. Ja need tema, Eesti rahvusmaastikud on ju tegelikult kahtlaselt sarnased sellistele Karjala-Soome rahvusmaastikele. Et siingi me näeme tegelikult sedasama protsessi, millega siis on tegelenud meie poliitikud 1920.-test aastatest kuni tänapäevani katsutakse mingisugune sild mingi fantaasiapilt luua ja siis hakkab see elama oma elu ja muutub justkui tegelikkuseks, sest kui me vaatame neid kavalantsusid ja vanu paguneid tegutsemas sellise uhke maastiku taustal, siis siis see peaks olema selline meie ideaalide, Eesti. Ma mõtlen, et see idee ise nagu jah, nagu öeldud, ei ole üldse mitte halb ja seda annab sisuga täita tegelikult noh, niipidi öeldes isegi Reformierakonna kiuste. Ja lõppude lõpuks see miks ta on siis programmis sellisel kujul väljendatud, kindlasti ongi see, et sa äratab kohalikus poliitika tarbijas äratundmist, on selline suhteliselt selge kuvandiga jutt ja kelleltki kindlasti ei ole midagi selle vastu, et sinna siis nagu rõõmsalt armsat astuda. Teiselt poolt me teame nagu ka, et selleks, et nagu kuhugi kuuluda, peab olema, aga sellelt teatud mõttes nagu aktsept sellelt, kuhu me kuulaga tahame. Ja see asi on juba nagu palju problemaatilisem. Filmiturgudel ma töötasin nagu ikka pikki aastaid koos kõrvuti Skandinaaviaga ja hästi selgelt tuli ühel hetkel see plokk nagu, nagu ette, kui tahta, teha midagi üheskoos näiteks üritada väheneda sellistele fondidele nagu suur ja mõjukas Põhjamaade filmi ja TV, mis seal siis kõikide riikide peale kokku asutatud, et ja samamoodi nii-öelda mingitest nii-öelda poliitilistest kinnisematest, skandinaavia klubidest Balti riigid ikkagi põhimõtteliselt nagu hoitakse praeguse seisuga eemal, eks seal ole kindlasti erinevaid põhjuseid ja üks nendest samas ongi, ma arvan, see ühiskonna sisemise organiseerimise tase, et väga paljud projektid millest räägitakse näiteks ka siis välisministeeriumi Rootsi saatkonna koduleheküljel. Et need koostööd jäävad poliitilisel tasandil, et nad ei jõua sealt kaugemale. Ja sisulised seosed ju tegelikult leiavad ikkagi aset nagu inimeste vahel inimeste vahel ja muidugi ka nii-öelda kolmanda sektori organisatsioonide vahel pakun mina välja ja see ei ole järgi tulnud ja pigem ma arvan, et viimase viie aastaga on meie seosed Rootsiga pigem nõrgenenud. Eesti Instituudi Rootsis Stockholmi esindusrahapuudusel suleti. Mulle tundub, et seoseid on jäänud ka muudes valdkondades vähemaks. Ma vaatasin ükskord kunagi Põhjamaade Ministrite nõukogu kultuuriruumi Norden tulemusi ja seal tõesti vilksatas vist mingi enam-vähem keraamika. Ja see oli ka nagu kõik ja see on suunatud ometi nagu ühistööle. Võib-olla üks tenorisse veel juurde tuleb, on siis hea küll, me tahaksime olla Põhjamaad. Aga samas see ei ole nagu päris nii, lihtsalt bilateraalne. No ma arvan, et sära kui eestirootsis vahel siin on tegelikult taustal kuskil ka Rootsi Balti suhe millest me samas üritan ennast nagu distantseeruda kogu sellest Just see ongi, see ongi üsna huvitav. Mulle meenus sinu juttu kuulates see, kui ma Londonit külastasin üsna sageli. Ja üks britt seal mainis mulle muuhulgas, et, et tema on siis poolnaljaga muidugi, et on ainult üks riik maailmas, kes on tegelikult põhjamaa ja see on Eestis ja miks nõnda sellepärast et see, kus riik, kelle esindajalt näiteks kuskil Londoni tänavatel või kohvikutes või pubides sa küsid, kust sa pärit oled ja ta vastab põhjamaalt jah, et ta on siis ühest põhjariigist ja alles siis, kui hakata seda pikemalt uurima, siis ta noh, niimoodi pool häbenedes ütleb, et jah, et tantsis eestist. Samas kui ka teised põhjamaad ütlevad noh ilma mingi probleemita välja, siis jah, kust nad pärit on. Et see on omakorda päris huvitav, mis sellesama balti temaatikaga seonduv. Et me justkui tahame end distantseeruda ühest hullata teises, mis omakorda natuke selle pealispinna kraapimisega, millest ma enne rääkisin, seondub. Sest kas ei ole nõnda, et selle pealispinna peal tegutsemise juurde käib justkui siht mitte niivõrd, kuhu suunas vaid kuivõrd see, kust ära. No kindlasti, aga, aga siin tulebki mängu see, et oluline ei ole mitte need reaalsed Põhjamaad, vaid mingid imaginaarsed, mida me enda jaoks loonud olema, sest et jõujooni võiks ju tõmmata teistmoodi ka ja ja neid ju ka meie poliitikud või, või noh, üldse Eestis mitte ainult Eestis üldsegi tõmmatakse. Noh, selles mõttes, et Põhjamaad ei ole mingi monoliit, et noh, võtame poliitiliselt Põhjamaadest kolm tükki kuuluvad NATOsse, kaks ei kuulu, eks, üks on meie keele sugulane, ülejäänud ei ole enam ja üks põhjamaa ei ole üldse Põhjala või tasub ju geograafiliselt võttes Kesk-Euroopas Pentaanid seal siis nii, et et neid jõujooni saaks tõmmata igatepidi, eks, aga meie oleme loonud endale ühe sellise fantaasia kuvandi, kuhu me tahaksime justkui minna enda juurte juurest ära. Ja noh, ja samal ajal küsimata, kas meid seal kuskil oodatakse ka. Et mul oleks spekulatiivne ideest puudutab seda, et tegelikult ka iseseisvusliikumise taga oli mainus TTV projekt, et põhimõtteliselt ja minu arust nagu tõestab seda nagu 90. esimese poole areng väga selgelt. Et põhimõtteliselt see, millele siis ikkagi poliitilise vabaduse idee, toetused, kuhu jõuda tahetakse, oli see telepilt, et mis jäi Soome televisioonist üsna kiiresti, selgus, et see päris nii ei ole ja siis tegelikult et noh, toimuski ise teatud nii-öelda 90.-te alguse segadus, et keegi kujutanud tol hetkel ette, mida tähendab nagu vabadus ja poliitiline vabadus ja mis on tegelike majandusjõudude roll nagu ühiskonnas ja nii edasi ja nii edasi. Aga kindlasti õnnestus seda nii-öelda vabaduse ja riski võtmise õigustust müüa sellega, kuhu jõuda tahetakse. Mul tuli veel üks assotsiatsioon sind kuulates praegu pähe rõiva, selline Reformierakonna selline nüüd selle uue suure narratiivi väljapakkumine. See ühtepidi ma saan aru, miks seda tehakse, et see on justkui see, et see on niisugune klubiline kuuluvus, mille läbimine on alati oma sihte seadnud, alates Euroopa Liidust NATO-st, eks ju. Ja ühel hetkel siis justkui hakati rääkima ühiskonnas, et nüüd me oleme justkui klubidesse igale poole võetud ja nüüd meil nagu polegi enam midagi tahta ja nüüd me olemegi sellised justkui igavesti rahuldamata vaimud, kes ei leia omale uut siht ja eesmärk. Ja nüüd leiti, et on üks kluseks häälte sakstekamber, kuhu meid siis ometi võib-olla mine sa tea, võtke, sealt avaneb terve uus klubi kuhu meid siiski ei ole veel võetud ja, ja noh, ühesõnaga, mille liikmepiletit meil veel ei ole ja mis tuleb justkui välja võidelda. Jah, ma arvan, et mingisuguse, sellise ühiskonna nagu käivid rajana mingisuguseks hetkeks mingisuguseks ajaks just nimelt seetõttu, et kuna meil on see kogemus kõigil veres, hirmus tahtmine olla kuskil klubis, siis võiks isegi toimida küll on aga küsimus selline laiem, minu meelest ongi see, et, et kas me selle asemel, et püüda sirutada kogu aeg väljapoole, ei oleks nüüd see aeg, kus me võiks nagu sirutada natukene sissepoole ja see, mida võib-olla selliseks eestlaseks olemise küsimus, mis on ju äärmiselt tore ja sümpaatne ja armas selle asemel, et püüda kogu aeg kuhugi jälle tungida kuskile ennast ulatada. Aga noh, samas on nõndaviisi, et et excuse ulatumise vajadus ole meil ju vat ajalooliselt veidikene sees. Et nüüd, et keegi tuleks jälle väljasti, ütleks nüüd lõpetame ära selle väljapoole ulatumise ja nüüd pigem endasse, et see nüüd ka ei ole õige. Et eks ühiskond ikka tasakesi ise areneb, nii nagu ta varajastest areneb. Jah, aga mingi ilmselgelt selline sotsiaalajalooline mentaalne jooga kuluks ära küll, et natukene sellest tavateadvuse pinnast allapoole liikuda ja vaadata, mis sealt nagu veel ammutada annab ja noh, ma ei tea, minu jaoks nagu ühest otsast Mikita seda teeb. Just nimelt ja minu meelest rohkem Mikitaid oleks meile võib-olla vaja ehk siis just nimelt sellist väga sissepoole minevat eestlase päris enda juurde, mine sa tea, äkki sealt tulebki välja, et me olemegi põhjamaa. Aga seda tahaks siis teada just nimelt nagu selle baasil, et me läheme, läheme selle sisu juurde. Igatahes see oligi see põhjus, miks ma arvan, et me peaksime vähem rääkima siin peaministrist ja tema erakonnast ja rohkem kultuurist, sest et ma arvan, kui me hakkame enda kultuuri niisiis ajaloolist, kui seda Mikita propageeritud eel ja kohati ka ebaajaloolist vaagima. Ma arvan, me jõuame mingisuguste muude nähtustega mis nendest, kui rääkida nüüd sellisest mitte nimega vanast kultuurist siis mul on küll alati torganud silma, et kui näiteks võrdleme ütleme Eesti või Põhjamaade, Soome või Rootsi maalikunsti, siis on selgelt näha, et seal on väga erinevad traditsioonid, et seesama puudutab arhitektuurilugu kirjandust absoluutselt kõike. Et kui soomlased orienteerumised rootslastele ja rootslased orienteerusid vähem sakslastele rohkem iseendale oma suurriigi ambitsioonide tõttu, siis eestlased on väga paljud asjad saanud otse Kesk-Euroopast sakslaste kaudu. Noh, väga hea näide on piiblitõlge. Soomlaste piiblitõlge põhineb siis sellele, et Soome kirikuõpetajaid õpetati ladina keelt, aga suurt rohkem mitte midagi. Ja Soome piiblitõlge põhineb ladinakeelsel ja vähem kreekakeelsel, siis eesti oma põhineb heebrea keeles on üks ja näiteks Eesti kunstnikud ei käinud õppimas mitte Stockholmis nagu Soome omad vaid käisid kas Peterburis või siis Saksamaal, kus mõlemas kohas kui Peterburis õpetasin saksa õppejõud, et kui me niimoodi vaatame, siis tegelikult ei seo meid Põhjamaadega just väga palju. Jah, aga siin on jällegi erinevaid aspekte vaata üks on ju see, et rääkides ühest riigist me ju räägime ka tema kultuurist läbi selle tausta, eks ole. Ja sellest taustast seondub nii poliitik ka kultuuriajalugu kui kõik see, mis on selle riigiga toimunud ja üsna sageli võib juhtuda nõnda, et selle riigi mingisugusel endal kujud üldse me saame rääkida riigi enda, mingist sisemisest mentaalsusest, jah, mingisugusest sellist müstilisest eestlusest, mis on jäänud seisust kui puutumatuks, hoolimata kõigist poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, aga oletame korraks lihtsalt mõttemänguna, et me saame, et siis sellisel juhul ju mingisugune selline sisemine ühtekuuluvustunne ei peaks laskma end mõjutada ja ometi nendest muudest protsessidest, see on umbes nagu jätkuvuslikus, eks ju. Et kui me räägime riigi jätkuvuslikus, siis me justkui mõtleme välja sealt selle okupatsiooniaja, mis oli lihtsalt üks juhuslik ebaõnn, mis meiega osaks sai küll väga halb lugu. Jah, aga me mõtleme ju tagasi sellest ajast. Ja aga kuhu sa välja tahad jõuda, selles mõttes, et ükskõik kuidas on, argumendid toetavad ja seda, mis ma äsja ütlesin, see justkui vaidleb mulle vastu, aga sa räägid sedasama juttu, mida ma äsja rääkisin. Ma saan sellest pigem aru niimoodi, et, Kui me räägime nagu konkreetselt Skandinaaviast sisse, millest ilmselt olla räägib nagu pigem sedasorti enesepeegeldus, mida eestlane otsib nagu väljastpoolt, lõputult mulle jääb see mulje. Ja parasjagu Skandinaavia on, eksju, täitsa käepärane ja hea hea eesmärk. Aga seda lihtsalt jällegi ehitatakse üles samamoodi nagu kõiki varasemaid neid klubilise kuuluvuse projekte, mis sellest mudelist endast hakkab nagu vaikselt väsimus peale tulema. Eriti kui seal ei ole taga seda nii-öelda on tahet minu arusaamist mööda ikkagi ka nagu poliitilised ühiskondlikud soovitaksid üles olema ehitatud sellest, mis tuleb nagu mõttelist altpoolt. Siin on nagu meie sees on piisavalt palju vastuolusid minu arust needsamad teema tiivad välja sinnamaani, kuidas kõik inimesed tahavad oma lapsed panna eliitkooli või mitte kõik, aga noh, suur osa kogu kõik need liikumised, mis ühelt poolt on tegelikult selle Põhjamaade idee vastased meie enda sees, mis tulevad, mis taotlevad mingit eritismi, mis taotlevad teatud sellist tehnokraatlikku talu poedliku protsesside mõistmist. See on võib-olla eraldi eraldi pikem teema. Et meie sellised ühiskondlikud draiverid on põhimõtteliselt vastuolus sellega, mis on natukene vastuolus sellega, mis on, mis on põhjamaises. Kuigi sellest räägitakse meil lohet kusagil all ikkagi tiksub minu arust mingisugune hoopis tõsisem Ameerikanism, kui me ise seda endale tunnistada tahame. Peter Gabriel vastaks sulle sinu eelmisele märkusele, et mulle näib, et ma vist päris sama meelt sinuga siiski ei olnud, et kui sina, kui ma nüüd õigesti aru sain, kui sina viitasid sellele, et et kuna meil on sarnasusi kultuuriajalooliselt rohkem Saksamaaga, näiteks või muu sellise Kesk-Euroopa piirkondadega, siis see peaks justkui viitama sellele, et meil ei ole Põhjamaadega suurt, väga palju ühist. Mina jälle ütlen seda, et, et see, et meie kultuuriline ajalugu, et meie poliitiline ajalugu on nõnda läinud ei tähenda seda, et meie mingi sisemine ühtekuuluvustunne selle läbi oleks kannatada saanud. Jällegi eeldusel, et on olemas mingisugune selline eestlaseks olemise tuum. Jah, aga nagu ma ütlesin, eeldame seda praegu lihtsalt mõttemänguna, mitte nüüd nii väga reaalselt. Mulle tuleb see üllatusena, et sa nii suurt hingesugulust Lauri Vahtrega. Et sa tõesti arvad, et kunagi oli autentne eestlus, siis tuli peale see kurikultuuri ajalugu kirjutatud ajalugu, see ajalugu, kus inimesed käisid koolis ja omandasid mingeid oskusi mis mattis ja lämmatas selle autentse. Ja nüüd me peame selle autentse leidma ja autentne ühendab meid Põhjamaadega. Noh, kui ma nüüd oleks niimoodi öelnud, siis tõepoolest see kõlaks küll nagu Lauri Vahtre millest tuleks võib-olla sutsuke kahju, mis, ma toonitan, siin on see, et tegu on mõttemänguga jah, ehk siis, et tegu ei ole asjaga, mida ma ilmtingimata pean tõeseks, küll aga on see, mida on hea võtta aluseks selleks, et mängida edasi, jõudma edasi loogiliselt ja ka natuke spekulatiivselt selleni, mis võiks Eestist põhjamaa teha. Ma küll ei näe neid märke praegu väga palju, minu meelest pigem see, millele Karl asutus, need ühiskondlikud protsessid, mis meil on, need seovad meid tõesti pigem angloameerika kultuuriruumiga. Ma arvan, et meie ühiskond on tõesti mõnevõrra sarnasem oma ihalustelt ikka võib-olla Suurbritanniaga kui kui Põhjamaade või ka Kesk-Euroopaga. Et me oleme kuskil, ütleme Kesk-Euroopa sellise ameerikaliku unelma vahel. Eks meie ihalus põhjamaast on see, et on lumi kuuskedel ja kuidagi hästi romantiline olla. Aga tegelikult iga mees peab ise enda eest väljas olema. Aga ütle mulle, kuhu me siis kuulume. Jätkub kultuurisaade vasar olen Peeter Helme ja kuulasime just Ülo Vinteri laulu põhjamaast Tartu neidudekoori kurekell esituses. Enne selle laulu kuulamist. Küsisin mina peaaegu traagilise või dramaatilise häälega vähemasti, aga kuhu me siis kuulume? Aga see oli, see laul oli nüüd üks vastusevariant, eks selline, millega mina nagu eelneva jutu põhjal ilmselt kõik kuulajad aru said, hästi nõustuda ei taha. Noh, kuuluvus on ju nagu soovi ja konstruktsiooni küsimuseta vaevata ta nagu sellise autentse väljana mingisugused ühtselt eksisteerivat meil on, ma arvan, et erinevad erinevad draivideta. Kindlasti Meil ka neid, kes armastavad ja ajalooliselt on olnud neid, kes armastavad nagu vene kultuuri, slaavi mõttelaadi ja poliitilist mõttelaadiga, mõeldakse nagu vasakpoolsed ta läheb 20.-test alates vot mida tõesti ei suuda meenutada, oleks nagu tung Läti poole muidugi tehki, samas eks ju, jällegi Lõuna-Eesti on sinna ühtsesse ruumi kuulunud ja samas vist ei ole nagu tugevaid märke, et oleks suundutud sealt Riiga, et see oleks olnud see vaimne tõmbekeskus. Siiski siiski, kuna Riias asutati juba 1800 kuuekümnendatel Polutehniline Instituut, tänapäeva Riia tehnikaülikool, siis see oli siinkandis kõige lähem tehnikaülikool, et väga paljud eestlased said seal kõrgema hariduse. No siis ongi tegelikult nii, et kõik me nii-öelda naabrid on omal moel mingisuguse suuna või märgiga esindatud. Noh, muidugi peab silmas pidama, eks, et me räägime ajast, kui ei olnudki, kui eestlastel põhjust nii-öelda Läti poole suundudes pigem ühiselt suunduti alt üles ehk siis sakslaste või vähemal määral venelaste poole. Aga sa ütlesid, et kuuluvus on sellele konstruktsiooni küsimus. Päriselt ikka ei ole ka, et meenutame Juhan Liivi ja mis konstruktsioon tema peas oli seoses Poola ja kuningavõimuga. Ja ma ütlen, et see ei ole ainult konstruktsiooni küsimus selles mõttes, et ma võin enda peas konstrueerida igasuguseid asju, aga ei noh, ma ei pruugi leida teiselt poolt väga palju mõisteid. Nojah, aga kindlasti on ju ka neid liikumisi, mis võib-olla kalduvad noh, nii-öelda eerikasse ja suunduvadki täielikult nagu sisse pole Mart oluline on kõiki neid asju kuidagi püüda korraga hõlmata sümbol irooniliselt. No see on päris hea märklase esoteerika, et Valdur Mikitat juba sai mainitud, et meil on tegelikult ega teisi kirjamehi, kes on just seda sissepoole suundumist ja eneseheegeldumist oluliseks pidanud, noh näiteks Uku Masing on kirjutanud sellest või Lennart Meri on kirjutanud just sellistest asjadest, mis on noh, mis ongi katsunud defineerida seda eestlaseks olemist ja seda väga palju nii-öelda teiste peal peegeldumiseta küll kasutades ka teiste allikaid, aga otsesemalt sellest ikka selle nii-öelda meie enda tuuma väljuvad. Jah, Masing on siin selles mõttes minu meelest hea näide, et, et ta on üsna palju keelepõhine ja mis see selline maailmapilt muud on kui keele peale ehitatud nägu. Sest see, kuidas me maailmast mõtleme, toimub läbi keele, eks ja see, millist keelt selleks parajasti kasutame, isegi kui ta väga palju ei mõjuta seda, kuidas me maailma näeme, siis mingil määral ta mõjutab seda kindlasti alati kasvõi sõnade omavahelised seosed, kõik konsultatsioonid, mis keeles on mille poolest eesti keel on üsna rikas, et see ju kõik natukene mõjutab seda, kuidas me asjadest aru saame. Nii et seetõttu näitasin, et mul on see jõulumaa seondumine üsna sümpaatne, siis Masingu tõttu ma arvan Nojah, aga eks need keeleajaloolised seosed on üks selline huvitav osaliselt spekulatiivne ärkaga, need ulatuvad väga kaugele tagasi, et kõige suurem hulk eesti võõrlaene on ju ühel või teisel viisil germaani keeltest, eks üks hunnik on siis päris vanu germaani laene juba mitu 1000 aastat vanu. Suurem hulk on tegelikult alamsaksa sõnu, mis tulevad sellest hansaajast. Rootsi sõnade või skandinaavia sõnade hulk on oluliselt väiksem, oluliselt noorem, see ulatub peamiselt siis seitsmeteistkümnendasse sajandisse. Natuke me hakkame neid asju vaatama siis tegelikult kellega meil justkui ajaloolised sidemed keele kaudu on Läänemere ruum. Aga see puudutab kõik nagu leksikad, sellepärast et ikkagi mõtlemine on nagu protsessi edasiandmise katse, et sa võid sinna neid leksika ühikuid nagu vahetada, muuta, aga tegelikult ütleme siis võib-olla ülesehitus ja grammatika Sebas järgi nagu ikka samaks, et sa ei saa sellest isegi sõnu vahetades ei saa teistmoodi mõelda ja ma arvan, et see on see ketas. Loomulikult ja selle selle taustal võib ju vaadata, kuidas Soome saab siis seal teiste põhjamaa rahvastega hakkama, mingis mõttes ikka ollakse selline vaene sugulane lauas, kes Tõnkab halba rootsi keelt ja tegelikult on ikka kuidagi selline imelik tüüp, et kui teised lähevad pärast konverentsi mõistlikul ajal magama, siis soomlased jäävad jooma jaurama hommikuni. Mis on ju tore? Ja tõesti, et kui, kui meid kellegagi miski seob, siis ongi soomlastega kõikidel ajaloolistel erinevustele vaatamata Üldiselt jah, seda lähedust on olnud üsna kerge leida, eriti võrreldes nagu skandinaavlastega enamasti noh, nii igas situatsioonis. Ja samas eks Soomega nüüd see seos ilmselt ongi nii. Nii ilmne, et seda pole vaja eraldi välja tuua, et kui keegi poliitiline partei programmi, et me saame Soomega lähedaseks, siis see tuleks nagu eriti lahtisest uksest sisse jooksmisena ütlesin, et me võtame seda kuidagi ilmselt juba ilmselt nii loomulikuna tänuga nendele kogukondadele, kes seal üle lahe edasi-tagasi sõidavad, et siit ei saa sellist narratiivi isegi kokku enam. Huvitav on vaadata, eks kuidas see kultuuris väljendatakse, et mulle tundub, et Eesti filmikunstis ilmselt viimase 10 15 aasta jooksul sellest Soome filmikunsti mõju on tõesti kõige silma torkama. Uutes asjades võib olla küll, aga see paskkoht nagu mingi ajani selgelt oli ikkagi vene film ja siis tegelikult ta just selline hardkoor art house nagu eriti läbimatu ja spirituaalne pildikeel, mis tegelikult mulle tundub päris hästi kohanenud nii-öelda selle meie loomuse või vähemalt vastuvõtuvõimega võib-olla autorite loomusega kohanes, aga üldiselt seda nagu väga hõlpsalt alla ei ole kunagi neelatud. Aga jah, Soome, siis kindlasti tulevad mingisugused žanri teemat, kui sa mõtled Vasaku jala reede peale, mis on puhas Ameerika filmikujutelmad, eks pluation, isegi ülevõtmine vaid nagu sellise visuaalse pinna nagu allaneelamine ja kohandamine Eestisse, ilma nagu suuremate usutavuse probleemidele nagu mõtlema. Aga see nähtus on huvitav, ma üldse ei alahinda seda filmi. Ja siis pluss siis veel selline isetegemise rõõm, et tegelikult ütleme, kui me võtame mingisugused kõige vaadatumad filmissokeia nimetama marmortahvlil, seal kindlasti paistab mingisugune talvisada ja sellised asjad alt läbi. Aga kui sa võtad näiteks sealt edasi juba sellised rahvuslikud komöödiad nagu vanad ja kobedad saavad jalad alla ja Jan Uuspõld läheb Tartusse, siis nendele nakku leida mingisugust vastet kusagilt päeva filmist on ikka väga keeruline. Mina leiaksin neile vastu Eesti. Seda küll, aga, aga näiteks üks selline huvitav küsimus on veel, mis, mis võib-olla annab ära või reedab selle, et kellega siis meie sarnane on see, kellega sarnaste naljade peale me naerame mis, mis rahvusega sarnased naljad naerma ajavad või näiteks ka see, et, et kuidas näiteks on Kauris vägi vastu võetud, sina oled ilmselt näinud teda erinevates saalides erinevate inimeste ees näidatavana ja, ja näiteks eestlane üldiselt saad aru, naerab, tunned ära, eks. Kuidas mujal näiteks kuidas on Saksamaal, kuidas on veel lõuna, lõunapoolsemates, Euroopa riikides? Kaunis mägine üks selles mõttes radikaalne juhtum, et ma mäletan küll lugusid, kuidas üheksakümnendatel Soome välisministeeriumi tahtnud midagi teada filmi nädalatest Kaurisime näidatakse või tema küllakutsumisest mingitele riiki esindavate üritustele tähendab nüüd väga skeptilised selles suhtes siis noh, ilmselt ta ikkagi meenuta tegelikult ütleme siis liikus oma sellise nägemusega vaikselt siis nagu rohkem järjest peavoolule lähemale. Ja ütleme siis kuskil näiteks ma mäletan, 98 vastanuist kohtasin jaapani filmiajakirjanikuga, kes müstika ühena esimestest asjadest kui teistest midagi küsis, et kas soomlased ongi sellised nagu kaunis mägi filmides tegelikult imagoloogia filmima ja mõju on väga tugev. Ja ma olen vist istunud ka kanni ühel linastusel nii-öelda maailma sinnastel Kaurisimegi silmil myyes valla Menneised minevikuta, mees, kus siis on bändimehed olid seal ümber seal filmis bändis mängisid ja nii edasi. Ja minu arust siis nagu see, milles, mis on nagu prantslaste puhul tõesti arusaadav see, mille peale nad võib-olla film filmiks sellena ta vaatasid ilusti ära. Aga mille peale nad nagu kuidagi reageerisid isiklikult oli vist see, kui siis Kauris mägi kohe pärast filmi lõpus lastakse. Kaamerast suureneks Taanile pärast filmi režissööri ennast, kas on saalis? Hakkas nagu kikilipsu ära kangutama, kaelast, mis tundus nagu ilmse koodi rikkumisena selline saali kohanäitajad armastama juurde ja keelas tal seda teha. Ja siis ta nagu toimus mingi dialoog sel teemal, et kas siis nagu või, või noh, dialoog see nii väga oli. Ja siis selle peale nagu saal plaksutas, et see pöörasus või see hullus on ja koodide rikkumine on siis see, mis mis, nagu trastast puhul teema juures nagu toimib, pluss muidugi see, et on teinud seal prantsuse kultuuriga piirnevaid asju, oma varasemaid filme ja laenab muidugi ka nende sellisest klassikalisest uue laineeelsest kinost lähenemisi, on suur humanist ja nii edasi ja nii edasi. Et minu meelest näiteks see oleks üks suund, mille suunas tasuks täiesti mõelda, kui me mõtleme selle peale, et kuhu me siis kuulume, kellega koos me naerame, ehk kas me naerame sarnaste asjade üle, kas meile meeldivad sarnased asjad, kas me saame aru teise kultuuritekstidest samamoodi näiteks sarnaselt sellele, kuidas skulptuur sellesse Noh, me võime naerda, aga hakkame naerma, valed asjadele. Kohati ka seda jah, või ütleme nalja, mille peale on keskmisel sakslasel juuksed püsti, tõusevad, et selles mõttes soomlaste ja näiteks kindlasti ka brittidega, see laine on millegipärast lähedasem kindlasti kui lõunanaabritega muidugi vist ida poole, selline must huumor ka ikkagi sused toimib. Huvitav jah, et me ei ole peale paari remargi eriti maininud veel ühte sellist kooslust, kus me ju natuke aega rõõmsalt koos olime, et ma peangi silmas idabloki või kitsamalt siis endist Nõukogude Liitu, et see on ju täiesti Eestis poliitikas vähemalt tabuteema, eks, et absoluutselt ei tohi mainida mitte mingisugust potentsiaalset kooslust või kunagist vendlust nende maadega. Kas me siis ei olnud ka vist väga orgaaniline, sageli? Jah me olime seal natuke võõrkeha, ma just eile. Ka kuidagi Eesti kuidagi eriti sihuke täiesti nagu peaaegu külge poogitud ripats millest ei saanud teised teised liiduriigid päris täpselt aru, et mis asi see Eesti seal täpselt on ja miks ta seal on, sest eile sattusin rääkima Postimehe autojuhiga, kes rääkis, et tema oli kaugel idas Nõukogude Liidu idaosas sõjaväes ja mismoodi oli väga keeruline seletada, et miks ta on sõjaväes aega teenimas Nõukogude liidus ja mitte oma riigis. Sest oli ju selge, et Eesti on täiesti niivõrd eriline koht, et seal peab olema täiesti oma riik, täiesti oma sõjavägi ja, ja selge, selge territoriaalne erinevus ülejäänud nõukogude liidust. Kuulge, aga kas me üritame kuidagi kokku võtta, et kuhu me siis nüüd jõudsime, arutasime selle põhjamaa kuvandi üle ja teie leidsite, et see taotlus on täitsa kiiduväärne, aga meil on veel pikk tee minna. Kuigi minu meelest meie jutu käigus ei tulnud üldse välja, et me oleksime selle rajagi üles leida. Ja tegelikult minu meelest me leidsime, aga mitte selles suunas. Ehk siis, et minu meelest see rada sai enam-vähem paika, aga see sai rohkem nagu see tee sisemaale, nagu Juhan Viiding kunagi kirjutas. Ehk siis ei tahaks kõigepealt aru saama paarist sellisest asjast, et kui nad rohkem enda sisse vaatama, et mis tunne meil endal on just nimelt sellega seoses, mis kultuuriga miski seob, mille üle me naerame, see on minu meelest see, see, see on suurepärane leid, et me selle peale tulime, sest see näitab üsna palju inimese kohta, mille peale ta oskab naerda, mille pealt suudab naerda, mille peale ta tahab naerda. Kas mitte hiljuti seal mingisugune rahulolu uuring ei näidanudki, et üldiselt on meil halb tunne ja see peaks meid vist küll soomlast. Ja järgi mõeldes kreisiraadio peale, siis rootslaste peale me väga armastame naerda. Ja, ja siit edasi me saame juba siis mõelda, et mis meie siis sellised õigupoolest oleme, äkki tulebki välja, et me olemegi Põhjamaad, aga, aga alustama peaks võib-olla just sellest, et me mõtleme, mis on meie keel, mis meie keel räägib sellest, mis me oleme, mis meie kultuur räägib, mis meie naljad räägivad, mis meie tunne räägib teistele rahvuste suhtes sellest ja nii edasi ja nii edasi ja võib-olla tõepoolest jätaks korraks selle poliitilise narratiivi ja kogu selle kõrvale ja vaataks natuke selle peale, kes meie ilma igasuguse sellise poliitilise surveta oleme. Jah, ma arvan, et see on selline etapp, aga eks ju, ei maksa salata, et on riik kui selline sihte vajab. Et mul on isegi selle suhteliselt õõnsa ilmsete põhjendustega hea narratiivi valmis ajutiselt alla neelama, aga seda juhul, kui sellele antakse nagu teadlikult ka see vastav vastav sisu ja, ja ma arvan, et need asjad saavad toimida ikkagi paralleelselt Ta vaadata nii sisse kui välja, kui testida neid mõtteid tõesti sellises rahvuslik kultuuriliselt meditatiivsed võtmes, et kus on oluline ka see, et mitte, kuhu sa vaatad, vaid, mis siis nagu taju selles silmavaatamisele seal toimub, kus sa saad ka mingisugust kummalist informatsiooni ajada. Aitäh sellega hakkab vasar lõppema. Stuudios olid Peeter Helme, Urve Eslas, Karlo Funk. Aga meil on veel lõpuni vaidlemata see, et millise muusikapalaga saate, lõpetame. Ma arvan, et see sõltub nagu sõnumist, et kui me tahame endale öelda, et me oleme lüüriliste instinkidega ilus põhjamaa või seal meis olemas et me esteetiliselt juba oleme seal disaini muusika kaudu, siis mina tofoni Mandraleiki Mina seisaksin Tuberkuloitedi ja põhjamaa neiu poolt, aga ma arvan, et see lõplik otsustamine vist tuleb teha sinul. Riskides sellega, et tekib väike vaidlus hiljem. No võib-olla meenutamises klassikuid ja kuulame Tuberkuloitedit kuulmiseni.