Vikerraadio. Kaunist keskhommikut, rahva teenrid alustab, nagu meil ikka kombeks laupäeva hommikuti. Ja täna siis teenivad rahvast kolleegid Aivar Hundimägi äripäeva nimelisest lehest, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe Eesti televisioonist. No nüüd me oleme siis jõudnud peaaegu lõpusirgele. Homme kuu aja pärast on siis need valimised, mille peale peale me oleme nii palju aega raisanud, kui nii võib öelda. Ja eks lõpusirge saab olema ka omamoodi niisugune viimane proovikivi tärskeid reitinguid erakondadele ei ole veel tulnud ja mida lähemale valimistele, seda, seda põnevamaks loomulikult see läheb. No üks asi, mis vääramatult valimistega seos dub, on valimisdebatid ja neid on, neid tuleb tõesti praegu uksest ja aknast. On onlain, meedias on raadios ja sel nädalal siis ka sai Eesti televisioon oma käe valgeks. Kui ma kõige lihtsamalt head kolleegid, kes küsin siis, et mis mulje see debatt vilets? Nende debattidega on ju niimoodi, et et mina pigem kui, kui neid jälginud, siis ma vaatan, kuidas seal esineb poliitik lühikese aja jooksul ennast väljendada, seda, et ma ei oota mingeid selliseid suuri programmilisi sõna võtta ja mis on muidugi alati nende debattide selline lahutamatu osa just selliste kogenud poliitikute suurte erakondade esindajate puhul, et et meil on ees need nüüd jutupunktid kas need on siis kaks või kolm ja mida nad peavad siis iga igas debatis paar-kolm korda meelde tuletama, et need põhilised valimissõnumid. Aga mulle nüüd sellest kolmapäevasest debatist, kui kui persoonid rääkida, siis võib-olla kõige ma olin üllatunud, et Reformierakond saatis Urve Tiiduse sellel teemal väitlema. Aga mulle tema jättis kõige sellise positiivsema mulje just seetõttu, et ta kasutas ühte ühte ma ei tea, kas teadlikult või alateadlikult sellist võtet. Ta ei, ainult ei kritiseerinud, ei teinud teisi maha, vaid ta ka kiitis konkurente, mis nagu jätab sellise hea hea mulje, sest alati ei saa kõigi puhul olla kõik valesti. No eks nende teleformaatidega on nagu on, et kui sul kantud tund aega valimissaateks, kus on niivõrd paljude erakondade esindajad, kus on niivõrd olulised teemad sisuliselt ju kokku kuhjatud, siis siis noh, debatt kui selline selles saates ju ei toimunud. See oli tõesti, igaüks sai lühikeseks ajaks oma nende inglisekeelsete steitmentide jaoks mingisuguse sõna ja nagu ei tekkinud sellist sädelust või vaidlust või, või, või sellist asja ja seda ei saanudki tekkida sellepärast tunni ajaga sa ei saa niivõrd paljudel teemadel nagu karvupidi kokku minnagi. Et me siin enne saadetki rääkisime Aarnega, et noh, mis on debatt, et noh, ma ei tea, kaks inimest, stuudios kaks saatejuhti ja siis kokku lasta. Aga ma saan ka aru, et noh, see nagu riigikogu valimiste juures ju võimatu, seda saab võib-olla teha ainult peaministrikandidaatide debati ajal, aga aga kui on, kui on vaja selliseid selliseid teemasid, kata kuue inimesega, siis siis raske ta on. Aga mis puutub jah, sellesse, et et kes nagu jättis niux kobedava mulje, siis minule meeldis Jaak Aaviksoo, kes oli sellise noh, tundub, et sellise väga riigimehelik kokku mõtlemisega, eriti mis puudutas näiteks koolivõrkude teema kus ta ütles ausalt välja, et noh, ei ole lapsi nii palju, et nii palju oleks võimalik koole üleval pidada ja õpetajate jaoks ju ei ole vaja koolimaju ja lapsi juurde tekitada. Et noh, see, see, see nagu torkas silma, et ma ei tea, ülejäänud tundusid kuidagi noh, kõik rääkisid oma jutupunktid ära, aga midagi midagi säravat nagu meelde küll ei jäänud ja ma ei kujuta ette, et näiteks valija selle debati põhjal kas siis muutis oma eelistusi hoov ots, see mees või naine, küll see oli äge, et ma olen kindlasti teda valima, aga ootame eks neid debatte ju debate debatte tuleb jõle. No ja nende debattide ka muidugi nii nagu on, et nad on ju enne valimisi nagu, nagu aamen kirikus või nagu jõulud enne aastavahetust, et et nad, et nad peavad olema, võib-olla me teeme siin oma teistele kolleegidele natukene liiga selles mõttes, et me räägime ETV debatist, mida tuleb siis nüüd riburada mööda ka järgmised kolmapäevad. Aga kui ma vaatasin näiteks reitinguid, siis tulemus oli täiesti kobe. Et tublisti üle 100000 vaataja oli, oli telekate juures tol õhtul, noh, nii nagu neid neid mõõdetakse meil tolle kasti nupulevajutuse süsteemiga, nagu need masinad siis teatud kodudes asuvad, nii et et reipalt üle üheksa protsendi ja, ja kui me korrutame selle ühe protsendi seal 11000 kopikatega peale vaatajaga, siis me saame seal kusagil 100 110000 vaatajat keskmiseks. Aga kui me läheneme lihtsalt nii-öelda võib-olla tehnitsistlikult või, või matemaatiliselt sellele Peeter siin ka juba juba seda nagu ütles, aga, aga kui me võtame selle debati nagu laht, eks ole, aega on 60 minutit ees ja taga on kõllid, saatejuhid räägivad, saatejuhid küsisid väga palju, eks ole. Ja, ja, ja siis me jagame järelejäänud tulemuse kuuega, no siis ma arvan, et üle seitsme poole kaheksa minuti nina kohta eriti tõesõna ei saanud. Ja eks ikka valdavaks vist jäi jah, see see mulje et saatejuhid küll korduvalt rõhutasid, et nad on eest ja tagant läbi lugenud kõik programmid, aga aga programmide lugemine on, muidugi on küsimuste esitamiseks väga vajalik ja üldse noh selleks, et olla piisavalt kompetentne neid asju tegema, siis see on elementaarne, et nad läbi loetakse. Aga noh, televaataja mulje ilmselt kujunebki just niisuguse noh, niisuguse tagab pealiskaudse mulje järgi, et milline kandidaat suutis olla särtsakam, kes suutis teisele natukene sisse sõita, kes viskas mõne laheda killu ja, ja vaevalt et ma. Ma ei ole küll ühtegi eiga kolleegi ega, ega, ega muidu inimest, kes iga päev poliitikaga ei tegele, kokku ei puutu. Kuulnud ütlevad kunagi. Et nad lähevad valimiskasti juurde mingisugusest programmist lähtudes. Et mida aeg edasi, mida valimised edasi, seda, seda vähem seda tehakse ikkagi ilmselt vaadatakse inimesele näkku, kuu vaadatakse, kui sümpaatne või, või antipaatiad on ja, ja kindlasti mis mõjub, on on, on need ikka kõikvõimalikud lubadused, aga need lubadused on väljas. Noh, tänaval enam ei ole, aga aga olid valimisplakatitel. Üht-teist jääb inimesele. Mulle tundub kõrva taha ka telest ja raadiost. Ja praktiliselt see ongi kõik. Ja selle selle taustal nüüd Need arvamused kujunevad ja need, need ristid sinna sinna Pilletteni. Kui sa, Aarne, saatsid eile. Et mis teemadel arutleda ja ta oli ikka seal valimisdebatis, ma hakkasin mõtlema, et noh, kaks päeva möödas, eks, et mis mulle nagu meelde jäi, kuidas ma neid erakondi siis liigitaksin üks on nats, siis tegelikult mulle jäidki meelde, pigem need persoonid, mul ei jäänud üldse oluliselt meelde, mis nad seal rääkisid, vaid see, kuidas nad rääkisid, oli, oli see, mis esimese hooga hooga meelde tuli, kes oli ründavam, kes kordas kogu aeg ühte asja ja, ja nii edasi. Aga aga, kui vaadata erakondade poolt, et mis on siis nende eesmärk nendel debattidel, ega siis noh, mulle tundub, et kogu see lõpukampaania, mis nüüd on kuu aega jäänud, et eesmärk, et tõenäoliselt ei ole veenda ümbervastaseid eesmärk ei ole tõenäoliselt kinnistada neid, kes, kes on juba erakonna taga vaid võitlus käib ikkagi kahtlejad kellele lahtist häälte üle ja see, see seal mängitaksegi emotsioonidele ja neid kahtlejate otsuseid tõenäoliselt mõjutavadki paljuski emotsioonid epimisest, nagu valimisprogramme puudutab, siis minu arvates noh, ma arvan, valijatele on see mahavisatud aeg, nende valimisprogrammide läbilugemine ja analüüsimine, et valimised saavad läbi paljud asjad unustatakse tekkivad koalitsioonid ja, ja ma arvan, et, et pigem võiks võib-olla valikut tehes mõelda nii-öelda minevikule ja nende poliitikute, erakondade ajaloole, aga mitte sellele, et mida, nagu väga palju lubatakse Ma lihtsalt vahemärkusena ütleks selle vaatajanumbri kohta, et 100 kuni 110000, mis sa ütlesid vaatajaid Nojaa, 100 mõõdetakse nagu veerand tunni kaupa ja need on erinevad, aga ütleme tublisti üle üheksa protsendi oli jah. Jah, mul on juba ammust ajast meelde jäänud selline selline number nagu selline arm nagu nagu 100000 omal ajal ma töötasin sellises poliitikaajakirjas luup mis on kahjuks nüüd ammu juba hingusele läinud, siis oli ka selline asi, tema tiraaž eriti suur, ei olnud tema tellijate arv, eriti suur ei olnud seal kuskil 12000 minema parimatel aegadel. Aga kui tehti küsitlustel palju lugejaid on näiteks ka siis raamatukogude kaudu, siis see arv oli, oli 100000 ja kui me mõtleme teiste poliitikasaadete peale või kasvõi välisilma peale, mida me sinuga Aarne teeme, siis seal see, see kõigub ka kuskil pluss-miinus sinna 100000 kanti, ehk siis natuke vähem vähemalt seitsme protsendi peal. Et minu, minu ammune veendumus ongi see olnud, et selliseid poliitika ja välispoliitika ja sisepoliitikahuvilisi Eestis ongi laias laastus umbes selline 100000, kes vaatavad kõiki selliseid tõsiseid saateid, ma kujutan ette, et foorumit valimisstuudiot, et välisilma või mis iganes et, et see on see kontan konstantne vaatajate arv ja see, mis sinna juurde tuleb, võib-olla siis need on need tõepoolest need kõhklejad, kõhklejad, kahtlejad aga, aga näidis. Ma ei tea ei ole ju statistikat tehtud ja ei ole uuritud, et kui palju sellist kontingenti valimiste debatti vaatama. No ja see debatid muidugi neid, neid saab teha ju ka ju igat moodi, et noh, selle ja neid on tehtud mitmel erineval moel. Ja, ja kõik peavad saama õnnelikuks, noh see on nüüd ütleme niisugune noh, selle asja üle otsustajate, antud juhul siis ringhäälingu nõukogu, kui asi puudutab ERR-i ette, et keegi ei saaks öelda, et noh, et tema, tema hääl ei kõla või, või et nad saavad oma oma väljundi noh, nii või teisiti siis täisnimekirjadega erakonnad siis iga igal kolmapäeval ja ja ETV2s need, kes üksikkandidaadid ja väiksemad erakonnad ja nad saavad mujal väljundit ka, et ERR ei ole ju kogu meie see tegevusväli, nii et, et loodetavasti keegi keegi väga-väga pahaks ei pane, aga aga loomulikult neid, neid saab teha ka ütleme noh, sisulisemalt samas jällegi see tähendab seda, et nende, nende arv läheb suuremaks nagu me võtame kas või selle viimase saate siis ratsutada ju läbi neljal väga olulisel teemal ja nagu ma enne ütlesin, et siin igale ühele igal esinejal igale erakonnale jäi seal kusagil seitse pool kaheksa minutit ja kui me selle jagame veel neljaga siis ühele olulisele teemale nagu näiteks haridus või või, või toime tulla või, või riigireform, siis see, see aeg on ju nii imepisike, et tähtis ei olegi eriti väga see mida sa räägid vaid vaid, kuidas sa räägid. Aga, aga saab ka muidugi teisiti teha, aga ma kardan, et siis, et need debatid venivad seal kahe-kolme kuu peale ja ja siis see ületab igavuse igasuguse taluvuse piiri, et ta ei, ei jõua ju neid vaadata. Nii et tõenäoliselt kõige põnevamad etendused on, on alles ees, niiet laupäev vastu valimisi, kui saavad, siis peaministrikandidaadid meil kokku ja, ja siis muidugi valimisõhtu, mis on alati väga suur huvi pälvinud, et see teater või, või see, see tsirkus on, on ikka nii, et kui tegu on mammutülekandega kella kaheksast alustame ja, ja kella ma isegi ei oska öelda, mis käime, lõpetame siis, kui viimased valimistulemused on tulnud. Ja seda vaadatakse truult ja, aga noh, seal on ka teine asi, seal on nagu põnevus seal nagu hobuste võiduajamisel, kes keda ja ja kui palju hääli ja, ja igasuguseid intriige nõus. Ma arvan, et kõige põnevamad etendused jäävad meil ausalt öeldes nägemata ma arvan, kõige põnevamad etendused toimuvad ikkagi kohtadel ja toimuvad selle kampaania kampaaniaga, mida poliitikud teevad ehk siis ukselt uksele kampaaniaga. Või siis külakultuurimajades ja ma kujutan ette, et seal Olla asi väga põnev, noh toon siin kohe näiteks meie justiitsministri juhtumi, kus koputas uksele ja selgus, et ukse taga oli Alasti alasti naine, kellele siis andis korralduse riidesse panna ja talla? See hästi andis korralduse riidesse raadidaadiga kohta panen midagi peale rääkida. Mina olen küll kuulnud, et need kohtadel kampaaniaid, et need võib-olla väga põnevaks seal, mis tehakse kasvõi seal Võrumaal või Lõuna-Eestis ja, ja noh, paraku see jääb meil nägemata, aga ma arvan, et see on võib-olla üks efektiivsemaid kampaaniaid, et nüüd kandidaadi jaoks, kui ta ikka suudab seal kohalikule inimesele niimoodi korralikult naha vahele pugeda, et küllap siis ka tema poolt hääletatakse. Ja siin ma arvan, see erakondlik kuuluvus võib-olla ei määrage niipalju, kuivõrd kandidaadi karisma Aga aga seda on tegelikult kasutanud juba aastaid tagasi, kui rahvaliit on öeldud, et, et Villu Reiljan, et kui vaadata reitingutulemusi, siis, siis rahvaliidule reeglina enne valimisi ennustati halvemat tulemust, kui nad said, ja siis üks põhjus, mis öeldi, oligi see nii-öelda ukselt uksele või külast külasse käimine. Ma olen ise sattunud. Ühel selle nii-öelda kampaaniaüritusele, kus kus kaks rahvaliidu meest tulid küla inimestega kohtuma ja, ja oli väike viskipudel kaasas ja öeldi, et rääkige oma mure ka, et me kuulame ära, et, et noh, mulle tundub, et selline, noh, et seal tõesti nagu sa ütlesid, et sa võib-olla olla selles mõttes mõjus, et sa nagu ei tule kuskilt kaugelt või eemalt teleri vahendusel vaid vaid oled nii-öelda oma mehena ja, ja, ja räägid nendest kohapealsetest asjadest tänaselt saavad ka erakonnad ise väga tugeva või hea tagasiside nendest kontaktis. Mul on räägitud, kui populaarsed on olnud need Maire Aunaste monoetendused, millega ta on tuuritanud seal Lõuna-Eestis, kus ta siis nüüd kandideerib, et et ma arvan, et see võib anda korraliku häältesaagi. Nuuma ääres meiega kahtlemata ei, ei kahtle üldse. Ei, aga seeusja ukselt uksele käimine, see, see ei ole ju tegelikult meil väga uus nähtus, et ma kujutan ette, kuidas Eesti inimest ka eesti keskmist poliitikut millise eneseületamisega võib, võib tegu olla, et kujutage ette, meie välisminister koputab seal Lasnamäel ukse peale. Tuleb mehemürakas vastu ja tere, mina olen see ja see Ahah, selge, et, et kui, kui sisulised ja, ja, ja kui, kui pikad need jutud üldse on, no mitte ilmselt eri jagatakse valimisnänni ära ja ja minu minu majas nõmmel enam ei, ma näen küll, et on käidud, aga nad ei jäljed jäljed lumel ja ma ei nad ei ole muidugi tüüdanud mind uksekella helistamisega, aga sa elad, ei, mitte ainult mina, kogu kogu trepikoda, maja on sihikule võetud. Hommikul lähed välja, siis ukselingi külge midagi riputatud, et ma tahaks küsida majaühistu esimehe käest, et kuidas nad välisuksest sisse saavad. Aga see oli muidugi nali. Aga selle juures ja kohalikel valimistel prooviti seda ka Tallinnas just Lasnamäel ka Reformierakond oli, oli see, kes üritas nagu aktiivselt selliste inimeste kohta, ega sotsid ja, aga ega väga head tulemust siin Lasnamäel, vähemalt see see ei andnud, kui vaadata kohalik omavalitsuste valimistulemusi ja võib-olla see on ka põhjus selles, et sa ei saa minna kaks või kolm või neli kuud ärgata enne valimisi selles ringkonnas, et ikkagi edukad on need, kes teevad seda tööd pidevalt ja aastate ringi, et see, ma arvan, et hea ajalise eduka poliitikuna, kus üks hea eeldus ongi see, et ta ikkagi tõesti käib, suhtleb nagu pidevalt oma ringkonnaga ja ei On ei tõsta teda erinevast ringkonnast teis erinevate valimiste ajal. Jah, aga noh, on suur suur vahe, kas sa kandideerid kusagil maakohas väiksemas linnas või, või siis suures suures Tallinna magalas, et kus sa oled tegelikult ju täiesti täiesti tundmatu, nii et kogu see sideme, suhte loomine valijaga, see on märksa märksa keerulisem. Nojah, aga meie riigikogu siis praegu lõpetab, et tal on jäänud veel mõned nädalad ja ja ei, väsinud muidugi meid üllatamast, et, et see seltskond oma maine, kujut, kujud, kujundamise kampaaniaga ei väsi mind üllatamast ja kujundab seda kogu aeg, noh see kasvõi see kirbutsirkus miskis käis nüüd selle kiirlaenude seaduse eelnõu ümber ja, ja, ja selle sky, laenude nagu edaspidist toimimist selle karmistamisega. No see oli, see oli ikka eheehe näide, et, et missugune suure osa meie rahvasaadikute nagu suhtumine on. Nii et noh, teisalt ta näitas ka ju seda, et kui siin me rääkisime ka eelnevalt debattide ajal, et selline võrdsus ja kandidaate ja nii edasi, et siis seaduseelnõu jäi ju üllatuslikult vastu võtmata tänu sellele, et tõesti osa nelja häälega oli, oli tegemas kampaaniat oli nii-öelda ringkondades mis, mis tekitab jälle küsimuse, et, et mis on nagu tähtsame ja ja kui me vaatame, et need poliitikud, kes ei ole riigikogus, et nemad selleks, et kampaaniat teha, eks peavad kas võtma palgata puhkuse või, või, või ise seda nii-öelda finantseerima, siis riigikogu liikmetel seda probleemi ei ole, et, et noh, see on see üks pool ja ma arvan, et oli ka võib-olla selline IRL-i poolt ära kasutatud võimalused. Teema nagu niipidi üles tõstatada. Aga, aga teisalt see hilisem nagu IRL-i selgitus IRL-i poliitikute selgitus, et miks nad hääletanud, kuigi nad seda eelnõud toetasid, et säili muidugi halenaljakas, et oleks võinud ausalt välja öelda, et taheti selline vimka teha ja kõik mitte hakata nagu nagu otsima põhjusi, mis tegelikult põhjused ei olnud. Me vist võlgnevad võlgneme kuulajatele selgituse, et millest me siin räägime, et oli siis arutlusel või hääletusel see eelnõu, mis oleks piiranud ESM laenude pakkumist, ei oleks nad allutanud rangematele reeglitele eelnevalt. Kõik erakonnad, nii opositsioonierakonnad kui ka võimuerakonnad olid toetanud seda, et kõik olid nagu ühehäälselt oleks pidanud nagu sajaprotsendiliselt läbi. Mina üks selliseid haruldasi juhtum, kus suur nelik oli nagu ühte meeldis. Jah, aga valimiskampaania tuli vahele, et kõik nagu kütsid kotade kohtadel ringi ja kui ma ei eksi, siis vähemalt lugenud niimoodi, et riigikogu esimees Eiki Nestor istus oma kabinetis, valmistaks valmistused õhtuseks teledebatiks. Tööd urus, unustad nagu saali ära ei no aga neid oli veel, kes olid nii-öelda majas või lossis, aga, aga nad lihtsalt ei suvatsenud ennast vedada istungitesaali, kus nad ju teadsid, missugune hääletamine on ja et, et see ei nõua lihtsalt mitte lihtsalt häälteenamust, vaid viitekümmend ühte häält. Ja samas nad nad olid sellest teadlikud ja mõned hilinesid ja mõned ei suvatsenud üldse kohale tulla. Ja siis Reinsalu, nii nagu vähemalt väidetakse olevat andnud näinud selles mingisugust saatanliku šanssi ja, ja andnud korralduse, et IRLi omad ei hääleta, vähemalt mitte kõike häälega. No inimlikust seisukohast ma saan mõnevõrra isegi aru sellest sellest IRLi käitumisest, et no mis võiks olla veel magusam kui maksta sellele ülbele Reformierakonnale, kes on siin kuude jooksul teerulliga üle sõitnud kõikidest opositsiooni ettepanekut. No see oli kättemaks ja see oli küll õige koht. Aga SM laenud puudutavad ikkagi väga paljusid inimesi ja, ja kui kui see nüüd reguleerimata teate, siis siis neid inimesi, kes SM laev laenudeta võlaorjusesse satuvad, et need tänu riigikogu sellisele mitte riigimehelikult käitumisele näid tekkide juurde, kuigi nüüd vist võetakse uus üritus, et mingisuguseid lisasid Paari nädala jooksul ja nad saavad selle ikkagi vastu võtta, enne kui nad lõplikult laiali lähevad. Võib-olla oli ka selline noh, kui panna ennast IRL-i seisukoht, et, et mida nagu taheti või miks selline samm astuda, et tegelikult pigem et siis on olnud need, kes seda nagu kampaanias ka väga ära kasutanud oleksid ennast üritanud kasutajad, meie tegime ja aitasime ja nii edasi, et noh, Urve Palo, kes majandusministrina on seda teemat vedanud ja Andres Anvelt. Aga, aga nad näitasid, et tegelikult see nagu tahtmine võib-olla ei olnudki sotsidel siis nii suurus ei olnud nii oluline, et tagada seaduseelnõu läbiminek, et mina nagu ei võtaks, ma olen kolleegid, ajakirjanikud on on ka üpris traagiliselt, ma vaatan siin sotsiaalmeedias sellele reageerinud, aga aga mulle tundub, et see asi saab korda võetakse nüüd veel selle riigikogu jooksul vastu sellisel need parlament, parlamendi nagu niisugune sisevimka, opositsiooni vimka koalitsioon, et ma väga traagiliselt sellesse üldse ei suhtuks. Nojah, aga, aga tegu on, tegu on tehtud ja mulle tuleb sellega seoses meelde see viimane riigikogu iseenda maine kujundamine, kui kui jutt käis nendest komisjonide protokollide hävitamisest või, või mitte hävitamisest või salvestamisest või arhiveerimisest. Et see, see oli samamoodi, et noh, üldiselt see ei ole, see ei ole teie asi, mis me siin teeme ja ja milleks seda rämps hoida ja, ja, ja siis, kui saadi aru, et kisa oleks nagu nagu liiga suureks, et siis siis hakati nagu vastu vaidlema ja ühesõnaga kogu see temaatika, mis on siis nüüd tänaseks juba tegelikult päevakorralt maas. Lõpuks üritati ka sellest võtta jällegi nüüd nagu sotside näitel, kes alguses olid selle nende salastamise hävitamise poolt, et siis kui kisa läks liiga suureks, siis toimus nagu üllatavalt kiiresti kannapööre ja, ja üritati jälle näidata tänu meile, nüüd jäävad nagu nagu asjad avalikuks hakatakse. Noh, me oleme, me oleme siis niisugune jumalast loodud rahvas, kellele õudsalt meeldivad igasugused pingeread. Ja meile meeldib ka see, kui meid natukene uuritakse ja lahatakse. Ja, ja raportid meeldivad meile hirmsasti. Et sel nädalal oli siis lühikest aega Tallinnas Euroopa majandus Siis OECD peasekretär majanduse ja, ja koostööorganisatsiooni peasekretär, kes siis käis oma oma või noh, mitte mitte küll otseselt tema ise, aga tema tema jüngrite raportit meile meile tutvustab. Et ega vist ju väga midagi ju uut ei ole, seda enam, et sellised raportid nagu sünnivad koostöös Eesti ametnikega, et, et ei, ei ei tulda siia ju mingisugust pommi plahvatama panema ja ja üldjuhul kõik oli nagu suhteliselt positiivne. Mulle endale meeldis, et see raport just nüüd nagu välja tuli, visiit toimus, et see oli selline võib-olla ratas, kellest me oleme. Kui me kuulame praegu valimiste eel poliitikute lubadusi, eesmärke, soove, et, et siis on see noh, sellena, et kohe-kohe läheb kõik paremaks ja, ja ja, või siis olemasolev eks koalitsioon eesotsas Reformierakonnaga üritab rääkida, et et ei olegi ja enam väga palju muuta, et läheme kindlalt edasi. Aga see OSCD raport näitas seda, et tegelikult me ju ei ole sellel tasemel, kus, kus me tahame olla, et me ei ole nii jõukad. Me lühimeelsel nendele arenenud riikidele järgi ja peaksime ikkagi rohkem pingutama, et me ei saa nagu jalga sirgeks lükata ja öelda, et, et ega väga palju meist enam ei sõltu ja loksume selle maailma majanduse liikumisega kaasa. Ja need ettepanekud, mis seal, mis seal tehti, nad on küll vanad ja võivad nagu tunduda sellise katkise grammofoniplaadina, aga, aga ma arvan, et mitmed on, on sellised noh, mis oleks realiseeritavad, mis tasuks teostada ja mille poole tuleks liikuda, et, et kas või tööjõumaksude alandamise teema või siis investeeringuid selliseid kõrgema lisandväärtusega tootmisse, et me nagu saaks sellise täiendava arengukiirenduse, et, et selles mõttes on hea, kui on sellist välist survet meie riigijuhtidele, mis tekitab ühiskonnas debatte ja arutelusid ja lihtsalt Öelda valitsevad poliitikud, et ei, tegelikult on kõik hästi ja me ei taha. Meil ei ole vaja neid asju teha. Ma siiski ei kujuta ette, kui, kui palju, nagu meie meie valitsejad võtavad kuulda selliseid väljaspoolt tulevaid raporteid, et ma, ma nagu ei ole kuulnud, et ühegi raporti põhjal hakatakse nüüd eriti nagu, nagu liigub vaatama ja mõtlema, et oh, et midagi on viltu, et noh, me teame ju need pingeridasid on ju nii palju, et noh, majandusvabadus, me oleme päris kõrgel kohal ajakirjandusvabadus päris kõrgel kohal. Aga mulle meenub ikka nendest raportitest üks, mis oli vist paar aastat tagasi, ma ei mäleta, kes selle koostas, kas oli, kas oli roo mingisugune komisjon või oli lausa osse, aga seal tuli siis välja, et Eesti on üks neid väheseid riike Euroopas, kus kiusatakse taga mustlasi. Kohutav poleemika sel teemal. Ma ei ja ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes teaks üldse mingisugust mustlast ja kes teaks kedagi, kes veel teda lausa taga kiuseks, aga see oli nagu jälle kõva sõna ja oli suurtes pealkirjades. Paari mustlast teame aga jah, aga andmed nende tagakiusamise kohta puuduvad. Nii et noh, ma ei tea, ma kahte nende nende raportite mõjukuses, et see on noh, jah, intellektuaalselt huvitav, võib-olla analüüsida neid siin majandusajakirjanikel ja, ja miks mitte ka poliitikutel, aga aga eks, eks otsuseid tehakse ikka omaenese tarkusest, tundub. Kuulge aga majandusliku koostöö ja arenguorganisatsioonideks, kelle peasekretär meil siin käis, see on nüüd, see on nüüd ütleme niimoodi rahvakeeles öeldes rikaste klubi kuhu me ju hirmsasti tahtsime saada. Ja, ja kui sa ütled siin osse, siis see on üks niisugune paras mineviku jäänuk sellest ajast, kui, kui üks väga tubli hollandlane seda juhtis ja meile meile kaikaid kodaratesse pildus ja rääkis, kui halvasti meie meie venekeelsed ja üldse muulased siin elavad ja aga nojah, kui me vaatasime nüüd neid puudujääke, mis selles raportis oli ja siis oli, avaldati sinna iga selle juurde ka, nagu meie valitsuse seisukoht. Et siis oli igal pool oli, noh, et jah, aga me juba teeme, me juba liigume. No kasvõi see, et eestlased töötavad küll, aga tootlikkus on väike, eks ole, kutseharidusega on kõik väga hästi, ainult et see kajastu töökohtades ja, ja muud need momendid, mis seal, mis seal raportis kirjas oli kaasa arvatud, et Eestis on kehv infrastruktuur ja jah, selle peale vastasime, et jaama Rail Baltic sünnib no ja nii edasi, et et loomulikult, need on nii üldised tegelikult ja niuksed pika vinnaga asjad, et et see, see seal ei olegi nagu tegelikult võimalik, lüüa kulpi ja öelda, et jah, neid hakkame kohe tegema. Mõned asjad tulevad meile võib-olla ka ja meie riigiõhtutele nagu ootamatult, et kätte mõned probleemid, mida seni on välditud või ehitatud, et ka selles OECD raportis viidati, et tegelikult võiks Eesti lubada eelarvet, defitsiiti või teha mingeid reformid ära. Või suuremad investeeringud riigilaenu abil. Samal ajal on nüüd, sellel kuul Euroopa keskpank otsustanud käivitada väga suure ja mahu ka võlakirjaostu programmi. Ja Eesti on ainus riik, kus ei ole riigivõlakirju. Aga samas meie olles Euroopa keskpanga liige, peame hakkama neid võlakirju ostma, et, et selles mõttes kunagine jäikus, et ma üldse ei võta laenu, mis on kadelt reformierakonnal olnud väga nagu jäik positsioon, et sellele üle ei ole mõtet kiskuda, seerida debateerida. Et see täna on meid pannud olukorda, kus me tegelikult saa sellest Euroopa keskpanga võlakirjaprogrammist sellist tulu ja kasu, mis mis võiksime saada, et, et mis on võib-olla nagu probleem selles mõttes võiks olla alati kui need raportid on, et, et meie poliitikud või riigijuhid võiksid lugeda ja siis poolt vastu argumentide skaalal neid ideid analüüsida, aga, aga mitte olla nii jäigal seisukohal nende pakutavate ideede vastu. Nojah, see eelarve miinusesse või ütleme, kergesse miinusesse laskmine, see vist kogu sellest raportist pälvis kõige rohkem tähelepanu, sest ta oli nagu kõige võib-olla kõige arusaadavam ja, ja kõige lühem ja, ja tema eesmärk on selge, aga noh, meil on nagunii eelarve miinuses juba juba mitu aastat. Aga samas seal edasi tulevad ju Maastrichti kriteeriumid, mis ei luba teda lasta ju ju väga suurde miinusesse, nii et see miinus on nüüd aastate jooksul natukene vähenenud, aga aga see kindlasti on üks niisugune väike kaigas või, või ma ei tea pesapalli kurikas, mis mõnede jõudude juures, huvitav, et see veel nii-öelda siis valimiseelses propagandakampaanias ei ole veel noh, nii niivõrd palju tähelepanu saanud. Et meil on küll jõuda, kes ütlevad, et tuleb võtta laenu ja tuleb lasta suurem miinus. No ütleme nii, et me nüüd Kreeka panijat või siukest siiritsad, meil meil kohapealset vist väga ei ole, mõnedes ideoloogiatest küll üks partei natukene või mõned nende seisukohad natukene meenutavad seda, aga aga aga läheme edasi ja kreeka jutuga, et Kreeka on see, mis on praegu nüüd nagu kõigil meelel ja keelel ja, ja, ja kuidas hakkavad kujunema kreeklaste uue valitsuse vasakäärmusliku nagu ta on, suhted Euroopaga Euroopa Liiduga ja kogu see raha, jant ja takkaotsa veel siis Venemaa toetamine Ukraina suunal ja kõik need asjad, et, et see, see saab olema väga-väga põnev asi. Nüüd lähikuudel. Laenu võtmisest veel lihtsalt vahemärkusena, et see suur jõud, kes meil vahepeal väga palju propageeris, seda laenu võtmist, seda ju enam eksisteeri, ehk siis rahvaliit oli see, kes, kes nõudis pidevalt laenu võtmist, aga tõepoolest, et siit on väga selline loogiline minna Kreeka juurde. Et Kreeka uus valitsus juba on ju vastunud ka esimesed sammud, erastamised on juba peatatud, on teatatud, et 15000 vallandad töölist võetakse koheselt tööle tagasi. Et selles mõttes Cipras peaminister Cipras sõnad ja teod, vähemalt esimesena nädalal on täiesti kokku langenud. Et see ei ole niimoodi, et, et nagu siin paljud analüütikud ka ütlesid, et noh, et ta peab siin enne valimisi lärmata küll, aga et kui saab peaministriks, et küllap siis tõmbub tagasi ja kõik vajub Kreekas ka vanasse sängi kas siis mida on siis kui ajanud või siis Kristlikud Demokraadid, et tuleb välja, et esimesed sammud on päris ägedad olnud. Iseasi on see, et et kuidas see nagu pikemas perspektiivis Kreekale siis mõjub, et kui siin enne valimisi räägiti, ka tahad, kui Tsipras tuleb võimule, siis võib juhtuda, Kreeka lahkub eurotsoonist võib-olla isegi euroliidust. Küsimus oli selles, et võidakse sealt välja visata. Aga ma ei tea, prae praegu liigub igatahes noh, ütleme siit eurooplase või Kesk-Euroopas vaata pungist vaatanud täiesti samas suunas, mis, mis on nagu lubadused olnud ja ja see nagu viitab sellele, et võib-olla varsti Euroopa Liit on ühe liikme võrra väiksem. Mulle endale tundub, see Kreeka hakkas eurotsoonist väljaviskamine või Euroopa liidus surra, et seal jah, võib-olla selline valimiseelne, kus need hakkasid tulema sellised uudised vaipa välispressis, et on olemas mingid kavad ja plaanid, mis, mis võib-olla isegi noh, ongi mõistlik, selliseid asju erinevates riikides analüüsitakse Euroopa tasemel, et mis siis mida on. Aga et Euroopa ikkagi ju kogus euroop palli liidu selline poliitika või mis mulle tundub, see on selline, et pigem räägime, räägime, räägime et üheksa korda mõõda ja siis lõika, et ja jätta ei ole mindud pärast valimisi, kui kuulata neid erinevate riigijuhtide kommentaare või väljaütlemisi, siis ikkagi nagu üritatakse nagu sellest tulemuseks ka midagi positiivset välja lugeda ja, ja olla kannatlikud. No ja aga kuidas, puht fiskaalselt on võimalik, kui hakatakse piltlikult öeldes lennukilt raha külvama, samal ajal on kohutav võlg kaelas, mida tuleb tagasi maksta. Et noh, hüva, räägime uuesti läbi laenu tagasimaksetingimuste üle, aga, aga raha on pandud ju kõvasti huugama. Pannakse veel. Jah, aga eks seal ka natiivist ise ütlesid ja mis on ka Eestis olnud see ütlus, et kui seal on suur võlg, siis, siis on see panga probleem, kui sa oled vähekene võlgu väikse summa, siis on see sinu probleem, et et noh, tundub, et no mis, mis arvatakse või, või, või mis, mul on jäänud mulje, et mingeid järeleandmisi otsitakse, otsitakse jällegi sellist noh, sellist nagu keskteed, et mõlemad osapooled saavad midagi öelda, et, et me midagi saavutasime ja, aga see ei ole see, mis, mis nõuti Euroopa liidu või siis nende võlausaldajate poolt kui ka Kreeka valitsuse poolt. Et nädal aega veel liiga selline noh, lühike aeg, et hinnata, et mis Kreeka, Kreeka ka uus valitsus täpselt tegema hakkab ja noh, teine on muidugi see Venemaa kaart, eks ole, Kreeka mängu tõi, mis tõenäoliselt on ka üks selline surve Euroopa survestamiseks välja mõeldud ja mille taga kindlasti on, on nagu Venemaa tegevus kas seal ainult Kreekas aktiivne äärmuslaste toetamisel vaid on ju ka mujal Euroopas? Nojaa, aga asi on ilmselt ka vastassuunaline, et mitte ainult Venemaa surve ja võib-olla ka mahinatsioonid ei ole selle selle taga, vaid selle taga ikka on ka suure osa kreeklaste veendumus maailmavaade. Et need, kes ikka ülekaalukalt valisid Syriza võitjaks nende seas on ju igasuguseid sulelisi ja karvaseid kommunistidest siege, vääralasteni ja mis iganes, et, et nende, nende maailma Vaata homse vara nimi kajastub lausa peaministri poja. Just et, et see ongi nende veendumus, et, et, et Venemaale tehakse liiga, et et, et Kreeka peab võtma selge seisukoha. Kreeka ajalugu on juba selline, et seal on kommunistlik liikumine, noh, siin võib isegi naljatamisi öelda, et Kreekas on võib-olla rohkem kommuniste alles, kui isegi Venemaal on, eks ole, hingelisena mõtle või maailmavaatelised. Et, et see on nagu väga-väga ohtlik tendents tegelikult vaadates Euroopa Liidu ühtsust välispoliitikas Ja seal on veel mis, kui nagu kreeklastest, et rääkida nende suhtumisest, siis tegelikult võib-olla tuleks ka vahet, et suhtumine Saksamaasse suhtumine kui Euroopa Liit, et meil endal ajakirjanike ärimees Sirje Rank käis valimistel seal ja kui ta siis kohalike inimestega nagu Me rääkisime, küsis nende arvamust, siis vastasus oli pigem nagu Saksamaal, et Saksamaa on see paha, kes on, nüüd on see võlgade tasumise aeg ja, ja kõiges on süüdi Saksamaa. Ja kui siis meie ajakirjanik küsis, miks te, eestlastele seda raha tagasi ei maksa, mis, mis meie oleme teile andnud, et oma kriisist välja tulete? Meie pensionid on teie omadest väiksemad, sissetulekud on väiksemad, nad maitseme siis nagu kadus selline teema jätkamise soov ja inglise keele oskus, eks, et et nad võib-olla ei olegi mõelnud seda vastasust nii, Euroopa Liidu põhiselt, aga, aga nii-öelda Berliini ja Angela Merkelit Või huvitav, selline muster joonistub välja, et tõepoolest, et kui on siseriiklikud hädaks, siis on väga hea, kuna see konkreetne välisvaenlane, keda saad tümitada ja kelle kaela kõik hädad ajada. Kreeklastel on seal Saksamaa, Angela Merkel isiklikult. Venemaal on see USA ja NATO, kelle süü on see, et Venemaa majanduskriisis, et väga huvitav paraneda. Eestis on Savisaar, poliitik, ütles ta lõpuks ära. Aga Savisaare plakatid võetasid lõpuks maha ja nende asemele on need vali kohukene, väga-väga taibukas noorsooteatri poolt. Aga ma arvan, et meil on üldse mentaalselt väga raske nagu Kreekat mõista või kreeklasi, tava, kreeklasi ja mitte mingisuguseid. Dotosid vaid, vaid ka seal osa intelligentsi ja, ja ütleme keskmiselt jõukal järjel olevaid inimesi, kes töötavad headel töökohtadel, kus mõeldakse, et töökohad eeldavad ka mõtlemisvõimet, et kui sa, kui sa kuulad neid intervjuusid, hea küll, jätame selle Tsiprase koos oma pundiga. Ja vahetult enne enne valimisi, eks ole, seal advokaadid ja iga igasugust tantsida oma ütlesid, kelle, kelle poolt nad hääletavad. Siis sa mõtled, et, et huvitav, missuguse keha osaga nad mõtlevad, et et mis mõttes ideid, te ise tegite selle endale kõik, mitte teie Eesti tehtud. Et aastaid saite kolmeteistkümnendat viieteistkümnendad ja seitsmeteistkümnendat palkade petsite ja varastasite. Ja ühtäkki olite te põlvili maas ja majandus oli mudas ja siis tuldi teele. Ja, ja nüüd te siis fantaseerite ülejäänud Euroopat selle sellepärast, et et nad ei taha, teie. Ma ei tea, laene noh, kas päris ära kustutada, aga ei taha nagu paremaid laenutingimusi teele lubada. Et, et see, see, see mõttemaailm jääb täiesti noh, meiesugustele põhjamaalastele nagu nagu arusaamatuks, et meie, meie põhimõte ikkagi see valdavalt vähemalt no see et võlg on võõra oma ja ja kui sulle tuldi appi, siis no tegelikult, ega me ju muidugi selles mõttes oli õigus, et, et nädal on liiga väike aeg. Et kui me vaatame kas või möödunud neljapäevast, siis üleeilset Euroopa Liidu välisministrite kohtumist ja uute sanktsioonide kehtestamist Venemaale ja vanade pikendamist, et ei olnud ju seal Kreeka vastuhäält, tähendab Ateenast tuli küll, et meile need sanktsioonid ei meeldi, aga, aga kui Kreeka välisminister oma Euroopa kolleegidega kohtus Brüsselis, et siis siis oli ta vait nagu sukk. Ja Saksa välisminister Steinmeier, kes eraldas oma ajast 20 minutit ainult Kreeka välisministrile, tuli välja ja ütles, et nüüd on ta palju optimistlikum. Et ega need asjad nüüd niimoodi ei ole, et muidugi Syriza peab oma oma valijate ees ju näo säilitama ja selleks selleks on väga lihtsaid mooduseid, et lähed, paned seal natsismiohvrite mälestusmärgile mõne lille ja ja peatad seal paar erastamist ja võtad need 15000 inimest tagasi tööle. Aga noh, tegelik elu on ikka ju kusagil mujal, nii et eks kreeklased saavad ka aru, et nende võlgu ei hakka ja mitte keegi korstnasse kirjuta. Aga võib-olla ka nagu sellist kreeklaste natuke kaitseks selle, et miks see on nii kujunenud nende arvamus, et siis et võib-olla see on ka selline ikkagi peegelpilt Euroopa poole või et, et see pidu seal kestis pikalt, mis selle tulemuseni jõudis laenukoormuse nii, ja tegelikult riigimaksevõimetuse probleemideni. Ja nüüd need laenud ja abirahad, mis, mis on siin antud, et Kreeka kriisist välja tuleb, need on ikkagi tegelikult karmide tingimustega loodetakse sellist efekti lühiajaliselt. Mis on selleks oluline, et seda abistamist üldse saaksid Euroopa teised riigid oma kodanikele valijatele ka nagu maha müüa. Ja, ja siin on nagu küsimuse koht, et võib-olla peaks olemagi järele andlikum ja pikaajalisemalt ootama neid tulemusest, need reformid, mis peale surutakse, on, on valusad nendele tavalistele kreeklastele. Ja siit edasi tekib, kui samad probleemid on, eksju teistes Euroopa riikides Hispaania, Iirimaa külla on tulnud paremini välja Portugal, et, et see loob selle väga hea pinnase sellise nagu parem määrmuslase või vasakäärmusluse tekkele, eks ja, ja, ja ütleme, et me võime küll need reformid saavutada kiiremini. Aga see tulemus lõpuks võib-olla oluliselt negatiivsem. Ja noh, praegu on näha, eks, mida Venemaa proovib ära kasutada, mida ta on ka siin ju varemalt teinud, et leida endale selliseid tugipunkte nendes riikides erinevate poliitiliste jõudude toel ja nende populaarsus kasvatanud, selle on disaininud ja siin Eestis samamoodi valimistel üritanud meie erakondadele taktikatest mitte rääkida. Priiduga võid rääkida riikidega eraldi, sama sama on muide öelnud nüüd juba kreeka, eks ole, tema tema enam kolmikuga rääkima ka. Ehk siis kolmik on Euroopa Liit, valuutafondi ja Euroopa keskpank, vaid tema räägib nende riikidega, kes on andnud laenu. Eriti suurtega muidugi räägib eraldi. Aga see, see on niisugune huvitav Kreeka puhul olles Kreekas ju käinud mõned korrad ja ja, ja vaadates, kui sügaval on kreeka ühiskonnas kreeka õigeusu kiriku juured. Et see on, see on nüüd ainult niisama remargi korras, mida ei ole vaja pikalt aruta ses mõttes, et et see ei ole nagu väga omaette teema, aga, aga ennast kommunistina ja ate eestina reklaaminud mees, nagu see Tsipras seda on. Ja kes laskis kaja ennast ametisse õnnistada mitte siis kreeka papil, vaid, vaid tehti nii-öelda see ilmalikult ära ja ja, ja kreeklased on jube tänulikud selle eest, et ta ei, ei võtnud mingit niisugust võlts Vagatseja maski, et tuleb papp ja, ja siis õnnistab uue peaministri ametisse, ta tegi seda selle lihtsalt nagu talle kombeks, ilma lipsuta ja lahtise särgikraega. Ja see on ootamatult positiivselt vastu võetud, kuigi Kreeka õigeusk kreeka ongi tegelikult Kreeka õigeusu, nagu nad ise armastavad. Alati öelda noh ja lisaks sellele siis Cipras vabaabielus 20 aastat juba olnud ja sõidab mootorrattaga, nii et täitsa täitsa rahvamees. No täitsa rahvamees, aga need sanktsioonid tähendab no selge, et pärast Mariupolit kus siis kraadist tulistati huupi elamurajooni ja, ja hulk inimesi üle 30 sai surma ja mitu korda rohkem veel vigastada. Üks üks asi on muidugi see, et Mariupol on kreek suurim kreeka kogukond Venemaal. Aga oli, oli selge, et Euroopa Liidu välisministrite päris niisuguse retoorikaga, et me väljendame sügavat muret enam segu, nagu piirduda ei saanud ja, ja see, see oli kõigile selge, et midagi kuidagi peab edasi minema. Kõigepealt olemasolevaid sanktsioone pikendati, aga öeldi, et ka, et, et sinna musta nimekirja tulevad uued nimed. Kes need, kes need täpselt on, need ei ole veel välja kuulutatud, lubati nädal aega veel uurida ja, ja mõelda ja siis järgmisel nädala algupoolel need nimed ka tulevad. Aga Ukraina sõjatandril läheb muidugi jätkuvalt kehvasti. Kui vaadata ukraina poolt. No mis mõttes kehvasti, kui sa mõtled neil Mariuopoli tulistamist, õiguse mõtet eilset vaevu juhtumid, kus Donetskis sai mürsutabamuse üks kultuurimaja ja troll, eks ole, et siis et see nagu ei ole otseselt nagu kahe omavahelise leeri sõjategevuse tulemus, vaid see on lihtsalt. Tracy tuleb kaugelt, eks ole. Aga ma tahtsin ikkagi öelda välja anda Euroopa Liidu välisministrite kohta, ütleme, Euroopa Liidu välispoliitika kohta laiemalt, et noh, see on juba ammu räägitud jutt, et ega keegi sammu rääkinud sellest, et Euroopa liidul on vaja ühtset välispoliitikat ja need on Venemaa teinud väga palju selleks, et see ühtne välispoliitika on Euroopa liidus välja kujunemas ja seda näitas ka viimane välisministrite kohtumine. Kui see on üks asi, aga eile eile AK-s oli Neeme Raua lugu Moskvast, kus ta uuris seda, et kuidas need sanktsioonid siis tegelikult, et Venemaal on mõjunud üks on selge, et need sanktsioonid majandusele mõjunud majandus on sel ajal päris tugevasti kannatanud, pluss muidugi nafta hinna kukkumine. Aga seal väga paljud sotsioloogid ütlesid ka seda, et veel ei ole käes see aeg, kus venelased tavalised venelased jõuaksid järeldusele, et tegelikult on see kremli enda poliitika tulemus. Et siiamaani on sanktsioonid ainult teinud seda, et rahvas veelgi rohkem Kivirähki tihedamalt on koondunud Vladimir Putini selja taha. Et see aeg võib tulla, me ei tea, millal see tuleb ja ma ei tea, kas see üldse tuleb. Aga, aga seda märki praegu küll ei ole, et need sanktsioonid võiksid Venemaameelsust mõjutada ja see on halb asi. Sellepärast et mis oleks veel lihtsam, kui veel rohkem konsolideerida rahvast enda taha, on see, kui Ta ette veel üks jõhker ohvensiiv näiteks Ukraina suunal ja tungida Ida-Ukrainast veel edasi, et sealse ohumoment, mida, mida tuleb alata silmas pidada, et noh, me võime küll öelda, et see on väga tore, et Euroopa Liit sanktsioonid kehtestada, need kindlalt kinni hoiab, aga me peame vaatama ka vastaspoole võimalikke ohutegureid. Veavad kerjuste märkis täpselt kumma majandus ennem nagu nõrguma hakkab, selle lahingutegevusel. Sest ma olen saanud aru, et ikkagi Ukrainas on ka küsimus on selles, et nad praegu lihtsalt on hoida nii-öelda hoida seda rindejoont, et nagu kaitsta, et küsimus ei ole selles, et, et kuidagi nende siis paratistide või terroristidele, kes on Venemaa poolelt, et nende käest midagi midagi tagasi saada ja seal tekib veenda selles, et noh, ütleme, see Euroopa või ka teiste Ühendriikide nagu noh, valiku koht, et kuidas Ukrainat aidata, et kasvu Raina sõjaväge me ei, ei eelda sõjalist tuge, aga, aga võib-olla on küsimus ikkagi, et sõjavarustust, tehnikat nagu Ukrainale anda, mida on ka tehtud, mis tuli välja siin sellel nädalal Postimehes ilmunud Jaanus Piirsalu ost intervjuust, mis on nagu väga-väga hea lugemine, et näitab ühe ukraina siis Vabatahtlike liidri, kes on praegu parlamendisaadik, sellist noh, aru saama olukorrast või mõttemaailm. Aga, aga ma arvan, et, et võib olla rohkem kui isegi praegu need Venemaa sanktsioonide teemal, et tegelikult võiksid debatt või arutelu käia, kuidas, kuidas Ukrainat aidata, et, et et see majandus ei oleks esimene, mis mis kogu. Oi Päevalehes kirjutas Prints Simpson arvamusartikli, kus ta arvas, et kui konkreetselt Ukrainat aidata, siis peaks ka eesti saak saatma sinna vabatahtlikke lausa sõdima, et miks mitte nii nagu soomlased omal ajal tulid, et vabadussõjas meile appi. Aga see on väga hell teema, üritasime sellest ka eile lugu teha, aga ega keegi sellest rääkida ei taha. Nojah, see on, see on hoopis teine teema, aga seal on ju vabatahtlike ja pataljon Aasov ju vabatahtlikest ju koosnebki ja seal on seal on välismaalt tulnud inimesi ja seal on Lääne-Ukrainast ja seal on Ida-Ukrainas mehi ja. Aga tundub, et et nii kaua loomulikult, kuni piiri kinni ei saada, niikaua saadab Venemaa sinna täpselt nii palju või nii vähe tehnikat ja, ja elavjõudu, kui on vaja, et see ida, kogu see nii-öelda Luhanski ja ja Donetski oblast enda kätte võtta. Üha rohkem tundub, et noh, loomulikult venelased ei taha minna oma armeega avalikult sisse ja üha rohkem tundub, et, et Ukrainal lihtsalt ei ole jõudu, et sellele massiivsele väele vastu astuda. Kes, kes nende vastas siis on. Ja, ja küllap see, see konflikt jääb seal küdema aastateks ja ja ega kui Venemaal endal midagi nüüd ei juhtu mingisugune kollaps, siis vaevalt küll, et Ida-Ukrainast või midagi paremaid uudiseid oodata. Jah, ega sõjalist lahendust, Ma olen sellega nõus, täiesti, mida on ka välja öeldud, sellele konfliktile ei tundu olevat. Nonii aga sellega on siis meie jutud täna räägitud. Peeter Kaldre, Aivar Hundimägi, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja täname teid kuulamast ja soovime ilusat nädalavahetust.