Kutsume teid kuulama valitud talu möödunud aasta. Persoone saadetest Saadet juhib Marje Lenk. Möödunud aastal esines persoone saates tuntud geeniteadlane, Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi direktor professor Mart Saarma. Mis teid 89. aastal Soome kandideerima viiks? Või noh, 89. aastal mäletate isegi, et olid väga huvitavad ajad, ta oli päris selge, Nõukogude liit sellisel kujul, kui ta oli 80.-te aastate algul. Enam ei jätku mu enda arvamus tookord kuskil 88 89 oli see, et Eestiski tulevad suured muutused ja ma ise lootsin, et me võime saavutada midagi nihukest, rahva, demokraatia, ükse Poola, Ungari staatuse. Mis teadvuses tähendas seda, et, et teadlased võivad reisida, võivad sõita välismaale ennast täiendama, post-dokiks või doktoritööd tegema on võimalik koostöö välismaal laboratooriumiteks. Ma olin enne seda juba 88 ja enne kui ma ise hakkasin üldse mõtlema Soome peale, olin ise päris palju kahe aasta jooksul reisinud ja püüdnud saata ka oma lähedasi kolleege välismaale ennast täiendama, enda labori kastata, et eelkõige just selle mõttega, et ei olnud ju päris selge, kui kaua need uksed on lahti, kui kaua võib vabalt reisidest oli olemas ka nagu musta stsenaariumi võimalus. Ja 89. aastal, kui tõepoolest paar kolleegi tegid pakkumise, et ma võiksin kandideerida selle Instituudi direktori kohale, kus ma praegu olen. Ma mõtlesin, et võiks proovida mu enda mõtte, tookord oli see, et see kogemus näha lääneriigi teadus- instituuti seestpoolt näha, kuidas see toimib. Kuidas teadust administreeritakse vabas maailmas, et see kogemus kulub mulle hiljem Eestis marjaks ära. See oli üks motiiv ehk mingil määral ka soov vahelduse poole, mida pere arvas, tookord läheb, abikaasa oli ametlikult jäävat Estonia teatrist pensionile, tema oli Estonias baleriin ja seetõttu too teda väga miski kinni ei hoidnud. Lapsed olid mõlemad koolis ja väga üllatav oli see, et poeg oli väga huvitatud tulema. Soome ja tütar oli risti vastu tütre, kõik sõbrad ja sõbrannad olid Eestis, temaga püüdis leida sadat ja üht argumenti, miks on mõttetu minna Soome siis lõppkokkuvõttes siiski paberite sisseandmine ei tähendanud seda enam, et enamik kolleege, kellega ma nõu pidasin, ütles, et sa võid need paberid sisse anda küll, aga et keegi ikkagi. Ma pean ütlema, et ega ma väga ei mõelnud selle peale, et kas mind valitakse või valita. Mul oli Eestis töökoht olemas ja, ja mingit tohutut tungi Soome ei olnud tegelikult eksiks. Ime oli, et ma ütleksin, et ime oli see, et mind valiti tagantjärgi, kui ma nüüd ise olen selle instituudi juhataja, tean kuidas käib näiteks direktori valik, kuidas käib asedirektorite valik. Mida rohkem ma seda tean, seda enam ma imestan, et nad mind valisid. NSV Liidu kodanikud. Läänes niisugustele postidele selleks ka minu instituudis direktori või siis uurimisdirektor ja mul on viis teadusalarõhudirektorit, kes ütleme, nagu vastutavad oma suuna eest. Need valitakse avatud konkursiga. Kohad kuulutatakse rahvusvaheliselt avatuks ja siis kõik, kes soovivad taotleda, saadavad oma dokumendid. Tookord, kui mina taotlesin mind tõenäoliselt päästis intervjuu. Kui Alex ainult paberite põhjal valiti, siis vaevalt et mind keegi oleks valinud. Läksite kaheks aastaks, seda olete juba olnud 13 aastat. Läksin tõepoolest algul kaheks aastaks, sellepärast et ma olin tookord Eesti Teaduste Akadeemia töötaja ja selleks, et välismaale sõita, ma pidin küsima Teaduste Akadeemia luba. Teaduste akadeemia andis mulle loa kaheks aastaks ja noh, võin tunnistada, et tõenäoliselt olin argpüks. Mind oleks valitud viieks aastaks, aga ma palusin mitte Määrata viieks aastaks, sellepärast et mind oli lubatud vaid kaheks aastaks. Ja kui päris aus olla, siis ma olen kaunis veendunud, ma puhanud kahe aasta pärast tagasi, millal te hakkasite tundma tainas seal kindlana, millal hakkasin laabuma? Hakkas laabuma, kohe tundsin ennast üpris kindlalt, kohe selles ei olnud probleemi. Direktorid töös ma hakkasin ennast kindlamalt tundma alles paari aasta pärast. Ega ma ei tunne ennast päris kindlalt praegugi veel direktor ja see on väga suur vastutus praegugi mul on instituudis 300 inimest KUI õnnestusele Instituudi finantseerimine. Mõistetamine vastabki et läks loomulikult nagu direktori ametiaega mitu-mitu kuud, ennem kui ma hakkasin enam-vähem aru saama, kuidas asjad liiguvad ja läks aasta mitu aastat ennem kui ma sain korralikult endast, et võiks öelda, kuidas Läänes instituuti juhitakse, vot nendest printsiipidest korralikult aru. Aga et ma kindlalt tundsin, ma võin julgelt tõttu, sellepärast kohe esimesest päevast peale alustasin ka oma uurimisrühmaga ja teaduslikud osas ma tundsin ennast algusest peale väga kindlalt, mul ei olnud kunagi elus olnud nii häid töötingimusi, miks ma ei oleks tundnud ennast kindlalt ja mul oli õnn, et minuga tuli kaks mu eesti kolleegid kaasa. Et ma ei alustanud päris nullist. Me käisime alguses väga tihti, praktiliselt iga nädal Eestis magi alustasin esimest pool aastat, ma olin ilma pereta. Mõnes mõttes oli hea, sest ma sain teha pikki päevi ja seal küllalt raske aeg, et sisse süüvida täiesti uude süsteemi. Kõik uued inimesed, ma võin tagantjärgi öelda. Mul oli absoluutselt väär ettekujutus sellest, kuidas lähene instituudid töötavad. Mul oli palju, palju roosilisem ettekujutus nende finantsseisust, palju roosilisem ettekujutus sellest, et kui hõlpsalt kõik asjad seal lähevad, kui vähe neil on bürokraatiat ja nii edasi. Tegelikkus on see, et bürokraatiat on palju rohkem, aga ta on efektiivne. Kontroll on väga tugev, aga lane efektiivne ja ta ei ole tobe. Teil on väga edukas instituut, teist räägitakse, väga palju, kirjutatakse väga palju meie instituudis on väga heatanduslikutatutel osaleva instituut on tõesti teaduslikult väga tugev. No teie olete taha palju avastusi teinud, meil on läinud väga hästi, te olete saanud suuri preemiaid. Nende preemiatega on niiviisi nendega, ta ei ole päris selge, mida nad tähendavad. Neid võib vaadelda ka planeeris, et kui antakse preemia, öeldakse, et noh hea mees, et sa oled nüüd oma töö teinud, hakanud vaikselt pakkima, ma olen selles suhtes väga-väga tänulik, kes on vaieldamatult südantsoojendav kui seal teises riigis, vaatamata sellele, et sellises riigis, mis on mentaliteedilt jal looduselt ja Kaaessteetilistelt arusaamadel väga lähedane ja keeleliselt väga lähedane ikkagi välispahalane või vähemalt sa arvad, et sa oled välismaalane ja ma pean ütlema mind ja minu kolleeg on väga-väga soojalt vastu võetud. Ma pean ütlema, et need intellektuaalid, kellega mina olen kokku puutunud on alati eestlastesse ja Eesti teadlased väga soojalt suhtunud ja siis on tõesti väga meeldib, kui sa pead tööd, mida sa oled teinud, võiks öelda siiski võõras keskkonnas ära märgitakse, et see on tõesti meeldiv olnud ja te olete ka Soome Teaduste Akadeemia liige. Soome Teaduste Akadeemia liikmeks olemine ei ole nii suur saavutus, kui ta võib tunduda. Soome Akadeemia on oma liikmeskonnast palju, palju suurem kui Eesti akadeemia. Sinna valimine on minu meelest palju hõlpsam. Aga tõsi see on, siin aga valitakse ja, ja tõepoolest ma olen seal paar aastat olnud, mida te ise peate kõige suuremaks avastuseks, mida te Lätis olles teinud? No ma olen loomulikult väga rahul sellega, et aastal 1095 koos kolleeg Hannu sari ola ja Urmas Arumäe terve rea muude kolleegidega me avastasime ühe närvikasvufaktoreid, mille nimi ongi, edeneb seda retseptor. Mõned leiud on vahest, eks seda eriti magusat ja nad on magusad just siis sellisel juhul, kui nad on ootamatud. Ja see leida oli ootamatult, sellepärast tali kõikide oletuste ja, ja loogiliste leedu eeldustele vastu, aga ma olen siiski sedavõrd veel aktiivne teaduslikus töös. Kõige magusamad on siiski loomulikult nad kõige viimased tööd olnud. Ja praegu ma peaks ütlema, et võib-olla on üks kõige põnevamaid perioode elus selles mõttes, et mingil määral seal on tulnud kogemust ja professionaalsust administratiivses töös ja l ei lähe enam nii palju aega nende asjade peale ja väga palju on ka abilisi ja mul on viimased paar aastat olnud võimalus rohkem, vähemalt enda meelest. Mu laboriinimesed ei ole minuga sama meelt. Nende pärast ma lähen eilsel liiga vähe, laboris. Olen teinud rohkem teaduslikku tööd ja minu meelest meil praegu tõesti põnev periood. Mitu, mitu uut asja on tulemas, meil on üks väga põnev koostöö kolleeg Urmas Arumäega ei ole veel midagi avaldanud, aga nüüd oleme kirjutamas käsikirja, kus me oleme leidnud midagi väga-väga huvitavat ja uut närvirakkude surma kohta kah kaunis ootamatu. Mulle endale on väga südamelähedane, me oleme pool aastat tagasi avastanud kaks uut täiesti uut. Närvirakkudele mõjuvad kasvufaktorid, et see töö on veel nii varajases arenguetapis, et ma väga palju ei tahaks sellest rääkida, aga kõik, mida me oleme nüüd lehitatud, tohutult põnev, et kogu mu meel on nende asjade vallatut praegusel hetkel. Öösiti olete ka nälja pärast? Väga harva väga harva. Nüüd olen viimased aastad tulnud siiski niiviisi, et ma tulen pool üheksa, üheksa üheksa hiljemalt 10 aeg lähen minema. Ja tavaliselt laupäeviti tööl ei käi. Siis pühapäeviti, kui nüüd raisule ei ole, käin õhtupoolikul. Tänapäeval natuke lihtsam ka sellepärast, et arvuti kodus ja arvuti kaudu kodust võib minna teatud määral tööle. Ma tihtipeale ja näiteks vahest ka hommikuti koju, kui mul on vaja midagi kirjutada, see lihtsalt on efektiivsem. Kas te olete töönarkomaan? Enda meelest ei ole, aga. Mitme lähedase inimese neelast alal? Välisminister Kristiina Ojuland Kas te päevikut ka peate? Ei pea, ei pea ja, ja ma arvan, et eks tuleb aeg, kus ma seda kõvasti kahetsen. Ma saan aru küll, et ammu oleks pidanud hakkama päevikut pidama ja ja mul on olnud tõesti päris häid tuttavaid ka eakaid tuttavaid, kes on öelnud, et sa kindlasti pead seda tegema elades ise kogu aeg asjas sees. Noh sellessamas välispoliitikas, olgu see siis need aastad parlamendis või ka nüüd valitsuses siis ise selle sees elades koht tudes, võib-olla tõesti tagant vaadates ja mõeldes huvitavate inimestega ja olles ajalooliste otsuste juures siis neid hetki nagu selles igapäevases töös ei tajugi ja ei oskagi nagu seda võib-olla tähtsaks hinnata, et sellest peaks kindlasti nüüd mingi märkme maha jätma. Ja ma ei ole ka kandnud fotoaparaat vaata kiivalt kotis, et jäädvustada siis kõiki neid kohtumisi, mis mul nende aastate jooksul on olnud tuntud rahvusvaheliste poliitikutega, et minu meelest on natuke imelik ka, kui ma kogu aeg käiks, fotoaparaat taskus, et kui ma kuskil näiteks no ma ei tea näiteks Gerhard Tederiga istun kõrvuti või koht on, et sellest peaks kindlasti nüüd pildi tegema, et mul ei ole sellist tunnet veel siiamaani tekkinud. Kas lapsepõlvest on palju pilte alles lapsepõlvest on jah, õnneks on üksjagu pilt. Ta küll tavaliselt lastest ju tehakse lasteaedades palju pilte, aga kuna mina lasteaias ei käinud, siis mul on rohkem neid lapsepõlvepilte just vanaemaga koos tehtud. Kui mina hommikul kooli läksin, olid ema ja isa juba ära läinud ja loomulikult oli vanaema see, kes mind kooli saatis ja vanaema oli see, kes mind koolist tulles ka vastu võttis, nii et kokku andis ka selle võimaluse, et ma sain vanaemaga hästi palju rääkida, hästi palju suhelda. Kistid õmblenud, petas selle ma õppisin ise ära, ma hakkasin ise vaikselt lõikama ja tegema ja esimesed asjad läksid aia taha ja keskkooli lõpuriided näiteks õmblesime omale ka isa, millal siis need äriplaanid tulid? Turule läksite riietega lausa? Noh, eks need tulid koos aegade muutumisega Yasse 86. 87. aasta uus laine koperatiividest ja individuaalses töises tegevuses ilmselt nakatas mind ka, niiet et see oli nagu üks asi, teine asi oli ka see tõsi, et noh, tudengina Tartus tuss läks ikka ju rahaga tarvis, nii et, et see oli päris kena sissetulek iseenesest. Niisuguse asjaga tegeleda vahvleid öösiti ka ja vahvleid on ka müüdud tõesti kaks aastat. Kahel suvel on sõidetud mööda eestilaatasid ja Moskvitši kapoti pealt vahvleid müüdud, ise tegite. Ise tegin, käisite sõbrannadega siis või lausa üksi või? Ei, ma ei käinud sõbrannadega tol ajal ma käisin oma boyfriend või tulevase abikaasaga, ikka tegime neid asju koos teosit isegi Leningradi välja. Fahvlitega küll mitte, aga, aga nende riietega küll põhiliselt olid nad lasteriided, mida, mida ma õmblesin ja, ja tõesti, need läksidki, suurem osa läkski Leningradi kaubamajadesse müügil. See oli tõesti nii, et kunagi mingil hetkel ma jõhvi jõhvis oli mingi laat ilmselt tookord ja siis ma müüsin neid seal laadal neid asju ja, ja siis lihtsalt saastusid juurde mulle kaks naist, kes osutusid ühe Leningradi kaubamajaosakonna juhatajaks, kaubatundjaks ma ei mäletagi, mis nad olid tol korral ja tegid niisuguse ettepaneku, vaatasid need riided ja vaatasid õmblused ja ja siis tegid sellise pakkumise ja, ja siis juba umbes nädala pärast sinna Leningradi läksingi selle suure kotiga ja kaua te tegelesite äriga ma arvan, et see oli umbes üks paar aastat, et seal oli kuskil nii ülikooli kolmas neljas kursus võis olla siis ma lõpetasin selle ära, kuna hakkas, ülikool hakkas lõppema ja enam ei olnud eriti aega teha, oli vaja ikka õppida ja, ja eksamit teha ja nii edasi. Praegu võib-olla oleks vabrik juba olnud? Jah, ega tegelikult tol korral olidki ju kõik need esimesed tulijad hakkasid Eestisse vaikselt kanda, kinnitama tavakõik, need erinevat sokki ja särgivabrikud, rahvusvahelised, mis ju täna meil siin Eestis on olemas. Ja nad tulid ja muidugi oleks võinud isegi ühel hetkel oli täiesti otsustamise koht, aga, aga noh, ma loomulikult jäin oma eriala juurde ja ma arvan, et mul ei ole tulnud seda kunagi kahetseda. Vähemalt siiamaani. Te olete juba teist vahetust, kui nii võib öelda. Meie välisminister, öelge, Kristiina, mis maitse on võimul? Palju on räägitud sellest, et võim on magus ja võimu juures olles ei saa sealt kuidagi tulema, ei saa sealt välja. Ta põim seob inimesi, ilmselt on seal oma tõetera sees ja ma olen öelnud seda, et kui nii peaks minema, et ma mingil põhjusel kas ei kandideeri või näiteks lihtsalt, et rahvas ei vali mind tagasi siis ma arvan, et Ma elan täiesti normaalset elu ja, ja noh, mingit niisugust katastrofaalselt allakäiku kindlasti minuga ei toimu. Milliseid vigu olete enda arvates teinud? Ma arvan, et võib-olla üks niisugune põhiviga, millest tõenäoliselt teised veab tulenevad mida ma teen, on see, et võib-olla ma räägin liiga vähe inimestega või, või võib-olla mul ei ole niisugust kommet, et ma kogu aeg konsulteerin ja suhtlen ja, ja uurin mida üks või teine asjast arvab. Ja noh, võib-olla ka mõned vead, mis ma olen teinud, on tulnud sellest, et mul ei ole olnud piisavalt informatsiooni. Või et noh, nagu öeldakse, et ma ei ole olnud võib-olla piisavalt Hinn ehk kuskil mingis ringis sees, kus on asju arutatud ja, ja noh, see on võib-olla ka niisugune teema, mis, mille peale muidugi meespoliitikud muigavad, aga, aga noh, siiski poliitikas on paraku niisuguseid näiteid küll ja küll, kus noh, tegelikult ütleme nii, et mehed saunalaval otsustavad, räägivad ja otsustavad nii-öelda sellega seda, et, et on võib-olla niisuguseid teatud momente siiski, kus naispoliitikutel on teatud piirangud, sa ei lähe, eks ole, kuskil õllekas näiteks ajakirjanikega õlut jooma või, või kuskile mees poliitikatega sauna, et asja arutada. See on ka igal pool mujal maailmas, et meespoliitikud just hoiavad kokku, nad on nagu ka natukene võib-olla teatud mõttes ringkaitses, ilma et nad selle peale mõtleksid või ilma, et nad seda nii planeeriks, et see lihtsalt on niimoodi kujunenud. See on justkui justkui mingi objektiivne nähtus. Ja seda on rääkinud paljud minu naiskolleegid ka erinevatest riikidest, et noh, neil on nagu sama tunne, et aeg-ajalt otsuseid tehes on nad natukene võib-olla kõrval. Aga noh, ikkagi vaatamata sellele, need on niisugused noh, ütleme, üldised näited, kurssimine. Lea Michel Paypher rääkis ühes intervjuus oma kooliõpetajast, kelle öeldud sõnu ei unustada kunagi, sest need sõnad panid teda lootusrikkalt tulevikku vaatama, andsid talle enesekindlust. Õpetaja ütles talle. Sa oled andekas tüdruk? Kiidusõnad on tõeline palsam hingele. Kui palju teie seda palsamit olete saanud? Kiidetakse ikka, kiidetakse ikka, jaa, loomulikult on kiitust meeldiv kuulda ja, ja muidugi ma püüan ise ka hästi palju kiita, et tegelikult inimestele on tõesti tähtis see, et nende tööd tunnustatakse, neid tähele pannakse, noh, sõna otseses mõttes ka kiidetakse, oli siin just üks paar nädalat tagasi veel pühapäeval ma käisin Tudulinnas rahvaga kohtumas Euroopa Liidu teemadel ja siis üks vanahärra, kes oli üle 90 aasta vana ja kes aitis, tema oli viieaastane poiss, kui vabadussõda toimus, noh, ma ei tea, neid arvusid, need, kuidas need omavahel kokku klapivad, aga nii ta mulle rääkis. Ja siis ta ütles mulle umbes niimoodi, et vaadake, et tänane päev on ikka täitsa hukka läinud, et enam ei saa üldse aru, mis siin toimub, et no minge, kuulake maal, mis inimesed teist räägivad, et küll nad kiruvad ja poeg üks sõim käib ja mis ateist kiruvad, et vot Eesti aeg oli kord majas. Mitte keegi ei võtnud poliitiku nime sõimusõnana suhu, keegi ei julgenudki seda teha ja ja kõik rääkisid ainult lugupidavatest toonides riigikogu liikmetest. Ma ei hakanud talle muidugi ka seletama neid demokraatiavormide eripärasid, mis, mis siin enne teist maailmasõda võib-olla Eestis valitsesid, aga, aga noh, selge on see, et, et muidugi Eestis täna poliitikud on niukseks sõimuobjektiks, kui, kui parasjagu midagi muud sõimata ei ole, siis ikka poliitikuid omavahel kirutakse ja sõimatakse, eks aeg-ajalt poliitikutes ja annavad ka ise selleks põhjust, millal viimati ajalehest lugesite. Kristiina Ojuland on teinud tublit tööd? No ma arvan, et see viimane niisugune meeldiv tulemus oli, oli valitsuse liikmete kohta 100 päeva eraldi tuttuuring ja küsitlus ja, ja noh, täiesti see tuli mulle hästi meeldiva üllatusena, et et selle uuringu kohaselt, Ta oli välisminister siis pälvinud kõige suurema toetuse. Ma olen lugenud, et teie suur eeskuju on kokkuušanil. Ta on ju niisugune teatud mõttes kas sümbol, naiselikkuse sümbol, hea maitse sümbol, aga võib olla ka selles mõttes sümbol, kuidas noh, üks lihtne tüdruk kasvab maailmadaamiks, et temast on kindlasti palju eeskuju võtta ja kahtlemata on see põhiline eeskuju see töö, mis töötahe, mis ta tegi ja noh, nii nagu raamatut kirjutavad, töötas ta veel 90 aastaselt, iga päev välja arvatud siis üks päev nädalas, et elus peab muidugi kindlasti õnne ka olema, aga, aga ühes olen ma küll veendunud Ja seda on ka minu enda tegemised näidanud, et ilma tööd Ta ei ole võimalik edasi liikuda. Olümpiavõitja Erki Nool Kas treenida ja võistelda on tulnud igasuguse ilmaga, kõrvetava päikesega, vihmaga, jäikesega? Jah, selles suhtes noh ütleme Atlanta olümpia seekord oli, väljas oli 37 kraadi sooja, samal ajal oli õhuniiskuse 97 protsenti, mis vastab kuivale ilmale. Ala 46 kuni 48 kraadi. Sevillas sisuliselt oli Sevillas oli väga kuiv, aga ka üle 40 kraadini. Nii et on igasuguste juhuste Eestis võisteldud väga külmades oludes. 10 kraadi soojalt ja, ja vihma saad need. Situatsioon on väga palju, näiteks 90 ndal aastal olime Moskva lähistel, oli liidu meistrivõistlused ja elasime ühes võõrastemajas ja hommikul selleks, et minna, pidime jooksma kaks kilomeetrit, väljas oli 30 kraadi külma ja sööklasse, seal oli ainult mannapudrutee ja ja keefir, eks tooksime tagasi, nii et selliseid samas all oli ka väga külm. Need Mul on pikk sportlaskarjäär alt, et selliseid erinevaid juhtumisi on ikka ja, ja üldiselt tuleb veelgi. Meie kuulajate hulgas on kindlasti palju neid, kes ei kujuta üldse ette, mida kujutab endast mitmevõistleja treening. Nüüd on teil võimalus oma ala propageerida, kuidas siis need treeningpäevad teil välja näevad? Tünne võistluse treeningute taske propageerida selles suhtes ta on suhteliselt raske ala aga samas ta ei ole ka, kui sa oled treenitud, siis ta ei ole ka midagi midagi müstiliselt rasked. Sa õpid sellega olema, sa oled treeninud selleks, et ta muutuks kergemaks ja, ja kui sa oled hästi kui heas vormis, siis ta ei ole nagu nii suur suur viinaga kena võistluse treening sisaldab kõiki kergejõustikualasid veel lisaks väga suurt jooksumahtu ja jooks on üldse kogu spordi alus, et on ta siis kümnevastis kergejõustik, jalgpall või korvpall või mida iganes, mänguala jooksjon, kogu spordi alus ja see peab olema väga suure suure rõhuga ja ma arvan, ka kümnevõistluses ütleme 60 kuni 70 protsenti on põhitreeningutest, on ikkagi jooks või jooksuharjutused või juurdeviivaid harjutusi. Nii et kui hommikul alustate, alustate jooksuga. Nagu peaks alustama ikka noh just ma vaatasingi Pariisis maailmameistrivõistlustele, et meil meil väga palju üritatakse teha siukest väga teadusliku ja väga-väga keerulist keerulist teed, minnakse, ütleme, treenimisel selles suhtes mõõdetakse pulsi ja pannakse igasuguseid jooksevplaan ja ja ehitatakse üles Barrogentsakat pidi siis ikkagi põhireegel, tuleb palju joosta näiteks Pariisis, olümpiaküla või sportlasküla, kus me elasime kõiki riigid, seal enamus sportlased seal elasid ja pool 10 õhtu belgia luus lõpetas hommikul kell seitse juba jälle jooksid niimoodi pargis suur punt panid, need jooksevad koba hailiga, kus siis samamoodi võisid näha vähemalt kaks korda päevas jooksid suure pundiga jooksjaid pargis jooksjaid, jooksjaid, jooksjaid lihtsalt sõna otseses mõttes jooksid. Samamoodi nagu inimene, kes kontalist töötaja peab kogu aeg laua taga, istun arvuti taga olema, midagi tegema, et samamoodi on sportlased, ta peab kogu aeg tegema kümnevõistleja, ka minu töö on see, et ma teen trenni tegema. See tähendab seda, et hommikul alustada õhtu lõpetada. No kõiki alasid läbi ei võta päeva. No mitte päris nii, et tegelikult on reeglina ütleme noh, nagu ma ennist ütlesin, jooks, siis on reeglina kaks kolm tehnikaala ja siis oleneb päevast on ka ju tegema, nii et eks ta niimoodi niimoodi nagu kujuneb. Kas võib öelda nii, et teivashüpe on kümnevõistluses ala, kus kõige suuremat hirmu tuntakse? Teivashüpe on üldse kõige keerulisem tehnikaala maailmas, teisel kohal on golf. Nii et teivashüppetakistus on jah, on psühholoogiline ütleme barjäär, millest sõltub nagu teivashüpe teivashüppe sõltub sellest, kui kõrgelt sa teibast kinni hoiad. Ja kui jäiga teibaga suudad hüpata, et kõik see oleneb sellisest hirmu mahasurumist. Kui see teie mon, mõni on hulljulge ka ja jänesepükstest, siis ikka on väga raske teivast hüpata. Kuidas sellest hirmust jagu saab? Mõni ei saagi jagu. Aga noh, kõige lihtsam moodus on, tuleb trenni teha, tahad paremaks saada, tahab rohkem trenni tegema või, või ütleme, mõtestatumalt trenni tegema. Ütleme, kui ma Eestist meediat jälginud, siis kui näiteks tuleb üks noor noorsportlane jõuab tippu, siis esimene küsimus on ajakirjanikele, mis sa tegid selleks, et sätipu noh, tegelikult alati tüüpvastus on 95 protsenti, vastase stenaati tegi rohkem trenni mis on ka õige ja tõde. Aga see ju tegelikult inimesi ei huvita, vähemalt ajakirjandusse ei huvita, ajakirjanikud ikka otsivad mingeid ime ja alamustas maagias, aga musta maagiat ei ole olemas? Ei ole, nipi selles suhtes ei ole, et ta on väga lihtne reegel, tuleb rohkem trenni. Erkki tulete vasakukäeline. Spordi tegemisel kasutate paremat kätt. Jah, kui minu käest nüüd otse küsida, mis käeline ma olen, siis ma ei oskagi sellele vastata, sellepärast et ma teen ketaste oda, kuuli, kõik, mis on tavaelu, ma teen parema käega, ma kirjutan vasaku käega ja ütleme mõningaid asju, teen hambaid vasaku käega reeglina ja habetunud vasaku käega, aga ei oskagi öelda, et mis käelema nüüd olen, suudan teha mõlema käega, ütleme kõike, aga ma olen mõlemakäeline. Kuid Eestis trenni teete, kas on pealtvaatajaid ka spordihuvilisi tribüünil? Ei ole, ei ole väga palju, et siin Kadrioru staadionil on, aeg-ajalt on sellised lõbusad sellid, kes istuvad kivi peale kilekotist paberkotist joovad midagi ja siis nad aeg-ajalt nagu kommenteerinud, et ükskord oli, et üks mees enamuse aja magas kivi peal. Lähed sinna esile värava tänavalt ja pagasi, ütleme üks tund aega vähemalt ma hakkasin teivast tegema. Alustasin sellise harjutustele, et kuue sammu pealt ja Teed hüpet kuue sammu pealt kiiresti või hoogu ei ole ja vaatad, kui, kui hästi sa tehnilisteet kui kõrgehoidjaga sa suudad kuuesamuvelt joosta ja siis näiteks ma igahüppaja võtsin kolm sentimeetrit veel kahe kolme sentimeetri kaupa, mõtlesin kõrgemalt ja siis. Eks siin oli juba kriiti Sesteerini läinud niimoodi, et ma ei saanud enam mati peale, siis siis. Vaat sellised. Kas võistluste ajal on konkurellid püüdnud teid millegiga liimist lahti lüüa? Eks reegel juhtub selles suhtes loogiline, et väljakujunenud prorsaceyshel teivashüppajal edasi-tagasi või kui on seal kaks katset, kettaheites nagu ebaõnnestub, siis keegi jääb seal sõelub seal võrgu tagant sellist tegu, psühholoogilist võitlust ikka käinud, et see on loogiline, eks ma ise üritan ka käia. Noh, enam tuhandet viitsada üritad nagu noh, ta on raske ala, ütleme 1500, sa oled galaktikapäevalt staadionil ja siis lähed küüditatud mõjutada või kellelegil kõhu lahti teha, kuidagi jätta ka, nii et eks mõõtamine ikka käib asja juurde. Kas te olete kasutanud ka psühholoogi abi? Ei ole ja ma ei näe mingisugust efekti, ütleme, tavapsühholoogi juurde minna, ma olen üritanud aidata, ütleme meie sportlasi, kes lähevad esimesele võistlusele esimese tiitlivõistlusel eest, kuna mul on ikkagi suhteliselt suur kogemus, et näidata, mille peale nad mõtlema peaksid, kuidas nad võiksid nagu keskenduda, kuidas need võiksid täituda. Psühholoogil puudub see kogemus, tal ei saa olla seda kogemust, kus sa lähed esimest korda elus näiteks Sydney staadionile, kus on 120000 pealtvaatajat, sky samal ajal kogemata mõni Austrial tippsportlane jookseb. Sooritan mingi katset seda, seda atmosfääri on ebareaalne kujutleda, et inimesel, kes on alati vaikses ühes ruumis annad mingeid nõu ja, ja see nõu on ka leitud, ütleme ikkagi nagu raamatutest, keegi on kiiresti teha. Ma nagu ei alahinda absoluutselt psühholoogi ametit või seda ka. Noh, ma ei näe, et ta võiks nagu väga-väga hästi mõelda sportlasele, sellesse, sportlane vajab väga konkreetset abi. Kuna sportlane hakkab nõndanimetatud abi vajama, ütleme, ala psühholoogi abi vajama siis kui ta on vigane. Ja võistlused lähenevad siis, kui tekib sportlasel hirm. Äkki lähtuks, see kaotushirm on see, kus inimene tahab õlekõrrest kinni haarata. Aga kui ta ei ole, ta ei ole vigane, tal on hea treener, kes suudab teda hoida täpselt sellel liinil, mida ta peab jälgima, siis sportlase, mitte mingisugust, pealegi või siis on järelikult treener nõrk Erki, kuhu jõuab sport 10 aasta pärast? On samas kohas, nagu ta praegu on, võib-olla teleülekanded lähevad veelgi huvitavamaks, üritatakse teha väga palju muudatusi ja atraktiivsemaks, aga ütleme näiteks kergejõustikus ei ole ju midagi väga Aktraktiivsemalt välja võimalik mõelda, et noh, 100 meetrit on ikkagi 100 meetrit täpselt nullist kuni 100 meetrini. 1500 on ikka sama sama pikk ja seal ei ole mingit mingit muudatust, et gravitatsiooniseades toimib kaugushüppes samamoodi nagu ta toimus 30 aastat tagasi, et kui siin räägitakse, et vat 30 aastat tagasi hüpata sama kaugele kaugus kui praegu, eks, et miks need mäetipu kaugemale noh loodusseadustele seadest kaugushüppaja ei saa vimkat visata gravitatsiooniseadusele, kui sind ikka tõmmatakse maa peale tagasi, et jõuga siis nagu oledki nii palju jõuski, jõuad olla nii, et selles suhtes mass usuvad näiteks kergejõustikus väga suuri muudatusi saab toimuda, et võib-olla jah, sellistes vähem vaatemängulistest või telealades kindlasti toimub väga palju muudatus selles suhtes, tele on see, kes dikteerib meile väga palju ja kui me võtame ka taliolümpiamänge, siis sellised klassikalised taliolümpiamängualad ikkagi On jäänud telele jalgu jäänud, tehakse ikkagi muudatusi, telepublikut, seal telepublik on ju sõna otseses mõttes raha. Meie jaoks praeguse lumelauaga seal kuskil kausis, vähemalt minul oli viimases sortleksid olümpial võõrastav vaadata, et olümpia võitegi nagu kentsaks natukene, et noh, kuidas sa võrdled neid viiega. 10 kilomeetrit suusatamist ja lumelauaga. Akadeemik Uno Mereste Kas teie merivälja koduaknast paistab meri ja jahid merel ka? Paistab ikka kunagi kauges minevikus, kui me seda ehitasime, siis paistis paremini. Noh, vahepeal on õunapuud kasvanud ja need teise korruse aknast suurepäraselt. Te olete selle maja oma kätega ehitanud. Meil ei olnud raha lihtsalt dialaste, aga noh, see oli jälle mingisuguses mõttes soodus selles mõttes, et ise oli mul ehitusmees ja me tõepoolest ainult uksed ja aknad laskime teha. Te võiksite ju raha, hakkasite siis ehitama, jah, pritsin jah, see oli suur summa, mis oli 10000 rubla vä? 10000 rubla ja see oli päris päris suur summa, aga mitte niisugune summa, et selle eest maja oleks saanud, nii et see oli omamoodi julgustükk niisuguse summaga maja ehitama hakata, see maja läks ikka umbes viis korda kallimaks. Aga noh, hakkama saime ja. Sõbrad aitasid, tõid materjali? Ja noh, see materjali aitamine, see oli nii, nagu ta nõukogude ajal oli Kui vana maja on siis nüüd pool sajandit ja nüüd just. 53. aastal ise kolis sinna sisse, aga noh, siis oli valmis kööki, eks tuba ja aga seda nüüd kogu aeg ehitatud. Kui väikesena teinud mäletate? Noh, ikka päris väikesena mäletan, kuigi mitte nii nagu Hans Trass, Hans Trass ütleb, et tema mäletab üht-teist juba enne sündimist. Oma mälestustes ütleb ei, mina niisuguseid asju ei mäleta. Ma olen tavalise vendaga, aga mul on mälestustes sindel kriips, me elasime Tallinnas niinimetatud pätipargi juures kuni minu viie aastaseks saamiseni, õieti me pidime sealt juba varem ära kolima. Aga isa ema otsustasid nii, et peame poisi viie aasta sünnipäeva, siis kolime ära ja selle tõttu noh, vähemasti sellel ette ja taha. Ma võin kõike niimoodi järjestada, et vot see oli siis enne viieaastaseks saamist ja säilib pärast kui keegi küsib, et mis sa tegid enne 25 aastaseks saabliste pärast heas, mis, seda ma ei oska ütelda. Aga, aga vot selles mõttes on küll head mälestused hästi selged ja edaspidigi. Et inimesed elavad aastakümneid ühes korteris, eks ole, ühes majas ja nii edasi, see oli kõik niisugune nõukogude aegsest korteripuudusest tingitud. Varem vahetati kortereid ikka igat moodi. Näiteks kui seal sai teise töökoha, siis kolisime kohe teise kohta, et seal oleks, lähen tööle minna. Niisugused korterivahetamised, need aitavad meenutada seda, millal see umbes võis olla. Lugesin, et teile meeldis kangesti kõikvõimalikel avalikel üritustel käia, kõnekoosolekutest osa võtta. Kas see oli niisugune puhtpoisilik uudishimu või pakkus teile huvi ka see, mida seal kõneldi? Eks ma ikka sellepärast seal käisin, kuuletamidega kõneldi. Aga mida väiksem olin, seda rohkem pakkus selles ja niisugune teatraalne küll ka ühte teist näiteks Päästearmee koosolekud, nende leidnudki niukseid, väikesi inglasi ja üks väga huvitavad senti mentaalsed laulud ja nii edasi. Ja käisid ilma vanemateta üksi läksite? Nii see võib-olla tuleb sellest, et isa ja ema olid juba vanemate vendade kasvatamisest tüdinud ja mind lasti omapäi ringi kõndida ja mulle see väga meeldis ja midagi ei juhtunud ka ja ma ei tea. Mulle tundub üldse, et paljud vanemad võib-olla natuke hüsteeriliselt suhtuvad sellesse oma laste järelevaatamises. Sellest ei ole suurt. Tolku, et las kõnnib omapäi. Minu arvates küll jah. Hilisemas elus muutusid need koosolekud vist väga kurnavaks. Ja see, et ma kõikidest avalikest üritustest armastasin osa võtta ja nii edasi isegi kuulub ikka tõesti lapsepõlve vahepealses elus, ma olen püüdnud neid maksimaalsel võimalikul määral veel ja koosolek, kuid ma olen ikka ise ka, mida ma olin ikka mitukümmend aastat kateedrijuhatajaga. Teede koosolekuid tuli pidada, aga majev hindasin sellisest printsiibist. Koosolek toimub hästi juhatatud tohib kesta, ühe tunnikuisele venib üle tunnis, tähendab, koosoleku juhataja ei oska koosolekut juhatada. Te olete avaldanud üle 500 publikatsiooni. Esimene kirjutis, mis ajalehes ilmus, oli teil nõukogudevastane, kus koolipois sellise julguse võttis. Vot see julguse teema, muide see tekkis Nõukogude ajal nõukogude ajal olid julged kirjanikud, teate see, kes natukene midagi juba rääkis, eks ole, siis oli julge, teised olid vähem julged ja nii edasi. Minu arvates see on näiteks praegu sõnavabaduse situatsiooni, siis noh, kes meie ajakirjanikest on julge, kõik on julged, jõi kõik, kirjutavad Nad tahavad, mina sain asjast niimoodi aru, mina kirjutasin niimoodi ilma igasuguse julgused. See, et see oleks mul elu maksta, sellest sain ma aru. Ütleme paar-kolm aastat hiljem kirjutasite võõra nime all mitte võõra nime all oma nime all tagurpidi, ma tegin kirjanduslikke katsetusi. Algajad autorid on ikka niisugused uued, eks ole, väga paljud ja kasutanud seda varjundit. Ja ma siis mõtlesin ka, et oma nime pane, panen sinna varjunemine, tuletasin selle siis niimoodi oma nimi tagurpidi, eks ole. Millest lugu jutustas. See lugu jutustas minuga niisugusest poisist, kes on pärast Tallinna pommitamist evakueeritud Maale teeb ta elude pärast. Ta laseb oma pilgu eest läbi seda, mis pommitamisega juhtus ja ja peale selle veel niisugusi kuuldusi, nagu siis liikusid selle kohta teistest pommitte meistrist ja inimeste otsesaamisest ja nii edasi. Kui Estonia põles, siis te käisite seal asju välja toomas. Jah, ma sattusin Estonia juurde ja see oli päris normaalne, et kes seal olid, Nad moodustasid niukse elava rea ja siis kandsime sealt välja kõik Suessi enamik oli see riigi ringhääling. Streigiringhääling oli selles majaosas, mis on Estonia kontserdisaali teatrisaali vahelisel olid stuudios ja raamatukogud ja nii edasi. Ja see oli enamasti selle riigi ringhäälinguvara. No see oli niisugune, mis tükkidena andis, noh, oli nii jõukohane, et annad käest kätte. Aga Weitzenbergi Koit ja Hämarik näiteks, mis kaunistasid Estonia, et need olid nii päratu, rasked? Ikkagi noh, nad on praegu kunstimuuseumis väljas, eks ole, neid siis kandsime niimoodi vaipade sisse pakituna. Kui see 15 aastaseks saite, siis kingiti teile Gustav Suitsu luuletuskogu ja kuldraamis Pätsi foto mille tagaküljel oli kinkija kirjutanud siis liivi värsiread oli lüüa. Kas need asjad on teil alles? Kuidas ütelda pilti alles, aga pildiraam on alles, Pätsi näidud ka? Ikka küll, jah, ma vot tänu sellele, et mul oli selline lapsepõlves selline imo kõikidest avalikest sündmustest osa võtta, ma olin mitu korda Vabaduspäeval Vabaduse väljakul ja siin ja seal ei mäleta küll Estonia kontserdisaalis näiteks ükskord nägin Pätsi ja nii olen näinud küll ja ma pean ütlema seda, et ega täitsa mulle ei meeldinud. See ei tähenda seda, et mul oleks midagi vastu olnud, pasteeti lugu ja ja ma ütlen, kuigi, kuigi ma olen pärit niisugusi töölisringkonnast, eks ole, meie perekonnatuttavate ei olnud ühtegi kõrgharidusega inimestega, niisugusena. Siis lugupidamine pätsi vastu oli, oli pöörane, aga mulle ei meeldi ja ma olen lihtsalt seega, et ma näiteks mäletan kõnesid, ma panin tähele, ta teeb keelevigu. Hääled noh, kuidas öelda, paks oli natuke vot niisugused asjad ja siis mis veel patsi juures ei meeldinud talle, hääl läks vahest falsetti, kuigi ta rääkis mikrofoni, eks ole, oleks võinud seega rääkida vaikselt, ta tahtis siiski või unustas ära, püüdis siis rääkida, nähtavasti nagu noores põlves kusagil, eks ole, suurel rahvakoosolekul ja siis tuli see, tuli tuli sisse ja vot niisugused asjad, et mida ma tähele panin, aga aga see, minu niisugust üldist lugupidamist see vot see meeldivus ja lugupidamine ja nende nõukogu aeg siis äsja see suurt lugupidamist tema vastu sugugi vähendanud. Härra Mereste, kuidas teie kommunistlikus parteis pääsesite, kas taheti ikka võtta kahjendusti? No kuidas ütelda, kui väga lühidalt, et vastata, siis võiksite nii, et ma ei tahtnud sinna astuda ja ei lasknud ennast sinna värvata. Aga tegelikult see muidugi ammendas seda teemat, sellepärast et kõik see 40 aastat siin 40.-st kuni 80.-te aastate, et see on kogu aeg väga põnev probleem olnud ja kuidas öelda niisugune vastuolu, mida paremini mingisugune parteiorganisatsiooni sekretär minusse suhtunud, seda innukamalt Ta püüdnud mind õnnelikuks teha ja partei liikmeks arvata. Ma olen keeldunud väga mitmesugustel põhjendustel, aga ega see alati väga kerge ei ole olnud ja kui ma juba olin Tehnikaülikoolis kateedri juhataja, siis wet mõnede inimeste arvates see oli mingi väga kõrge ameti juba ja seal pidi kindlasti partei liige olema ja siis oligi niimoodi. Seal oli ikka teisi parteisse mittekuuluvaid kateedri juhatajaid ka tehnikateaduskondades. Aga oli niisuguseid aastaid, kus ma mäletan neste tülitelt meest, kes tegi selgeks TPI-s 49 kateedrit ja kõik metallide külmtöötlemise ja matemaatika kateedri juhataja dekomparteis üks Teder kelle juhatajale parteis ja siis mõned näiteks ähvardasid lahti lasta ja kateedri juhataja üldse õppejõude valiti iga nelja aasta järgi uuesti, eks ole, et sind ei valita ja nendest lõbutsesime külma südamega selles? Esialgu ma ütlesin, ma lähen jahtklubis sadamakapteniks ja on ka väga hea töö. Ja hiljem tekkis muid võimalusi ja ma ma ei ole sellest, tähendab niisuguses situatsioonis, et ma oleksin läinud kahe käega oma ametikohast kinni pidanud selle pärast ega parteiliste juhtide pilli järgi tantsima niisuguses situatsioonis ma õnneks ei ole ennast kunagi tundnud, ma võib-olla olnud nihukeses situatsioonis ja ega ma ei tundnud ennast sellisele. Ja niimoodi ongi see asi mäda. Kuigi ma tean, et paari lenda on häirinud see, miks pagan teda küll parteisse ei veetud, tal peab ikka midagi kriminaalset olema. Te olete öelnud, et läksite riigikokku selleks, et majanduslikke lollusi ära hoida. Mitu lahingute siis võitsid? Pean naguniisuguse enese kiitusele provotseerimine. Ma arvan, et seda peavad teised otsustama, kes mäletavad mitmesugustes komisjonides ja mujal, aga ega kõiki lollusi ei ole õnnestunud ära hoida. Ja selles mõttes ühteteist On meie. Praeguses õiguskorras niisugust, mis võiks olla hoopis teisiti Valitud talu möödunud aasta personal saadetest kuulete edasi pärast uudiseid.