Ka aega siin arutanud neid allikaid, mis räägivad meile Jeesusest sest me tahame jälile saada ristiusu tõsiasjadele oma praegustele ülesannetele ja sellele, kuhu me peaksime ristiusus püüdma, kuhu kirikud peaksid suunduma. Jeesusest saame mõndagi ja väga palju me temast ka veel ei tea, peame alles teada saama. Paljud uurivad teda tänapäeval. Kannatuse nädalast teame iga Jeesuse sammu iga sõnaga tema õpetust. Ja ometi me ei tunne teda ka ristiusu kirikut ka usuteadlased ei tunnetada. Matteuse evangeeliumi 11. peatükk on säilitanud ühe Jeesuse ütlemise. Ime tõttu. On Matteuse evangeeliumist säilinud, ta ütleb, kõige uni isa loovutanud mulle. Ja keegi ei tunne poega, kuivaid, isa. Ega ükski ei tunne isa, kui vaid poeg ja see, kellele poeg selle tahab ilmutada. Sellel on võtnud oma töö aluseks uue testamendi omaaegne professor Etelber Stoufer. Ja on kirjutanud 28 aastat tagasi raamatukese Jeesus vaarkants, Anders Jeesus oli hoopis teistsugune, hoopis teisiti. Teisiti kui seni arvati. Ometi on ta rajanud ristiusu ja üks kolmandik maailma rahvastest on kristlased. Kui kokkuvõtet teha, siis üks kolmandik on kristlasi, üks kolmandik, hiinlasi ja üks kolmandik muid pagana usulisi. Mis on Jeesuse soov kristlastele? Jeesuse soov kristlastele on, et nad üks oleksid vennad hoiaksid lähestikku ja et ei tekiks lõhesid nende vahel. Ülempreester Jeesus palvetab säilinud Johannese evangeeliumi seitsmendas peatükis tonenda palvetanud, et nad üks kolleksilt jumal aita etnot, üks oleksid. Ometi tuli hargnemine. Esimene argnemini juuda laste ja kristlaste vahel. Siis edasi Nende kristlaste vahel, kes said teateid ja informatsiooni Jeesusest otseselt ilma Jeruusalemma vahendusel. Ta on. Ja nende kristlaste vahel, keda me nimetame juuda kristlasteks, kes tahtsid olla samal ajal iisraellased. Ja samal ajal kristlased. See oli konfliktiderohke aeg. Kristlaste ja Niitra usu vahel tekkis kokkupuude miitroon, üks verine idama usund. Seni kultuse usund ja verine usund tõepoolest. Aga kristlased hoidsid enda sellest suhteliselt puhta ja läksid sellest mööda. Edasi tekkis lahknemine kristlaste ja markion laste vahel Nende vahel, kes olid täiesti Iisraeli usu vastu. Kõige enne laienes ühine kirik, see oli pikka aega peaaegu aastatuhande vältel. Ennast kokku harjutanud. Olid tekkinud ristiusukeskused, kirikuvalitsuse keskused. Ja ometi lõhenes Rooma ja Kreeka ristiusk. See toimus 11. sajandil. Põhjus oli tühine nagu kõigi lõhestumist juures. Kuidas püha vaim tuleb siia maailma, kas ta lähtub isast poja kaudu, öeldi Roomas. Alul. Ja siis hakati ütlema isast ja pojast. Ida kirik jäigi arvamise juure, et püha vaim lähtub isast poja kaudu. Isa on nagu päike, poeg nagu valgusekiir. Ja püha vaimul see valge laik, mis tekib põrandale. Nii saabub püha vaim siia. Selle lõhenemisega tegi vanad ühtne kirik patu, mille tulemuseks võib-olla kord hommikumaa, kiriku ja Rooma kirikus kadumine. Nende kirikute suremine tegelikult juba on alanud ja toimubki meie silma all. Neil ei ole nagu enam sõnumit. Kolmandasse aastatuhandesse. Ristiusu sisemine seis praegu. Missugune ristiusu sisemine seis ja kuidas kirik on lahk Nelut, kuidas ta üksikutesse sulgudesse eraldunud. Püüame seda lugeda suuremast väiksema Ani. Alustame roomakatoliku kirikuga. See on kõige suurem ristiusu kirik. Siis tulevad uuenenud kirikut, luterlased, reformitud Calvinistit, baptistid, metodisti, anglikaani ja kongressi katsioon. Aliste on ka viis miljonit. Ortodoksid järgnevad nüüd hommikumaakirik on juba väikeseks kuivanud. Ja nende keskus on praegu Kreeka. Kõige väike on kopti kirik. See on egiptlaste ja kreeklaste sega kirik kus keelgi joones egiptuse keele ja kreeka keeles segust kopti kees. Üsna väikeseks on jäänud teise maailmasõja käigus etiooplased üks vanemaid ristiusu kirikuid. Missugune riik asub keskteel, missugune kirikul kõige usaldatavam, missugune nendest oli Jeesusele kõige lähemal? On ilmne, et Jeesus on kiriku keskel, mitte ühel või teisel ääres. Mina olen keskteie seas, on kristus selgesti ütelnud. Osa kirikuid käib paremas või paremas teekraavis. Kirikute maailmaliidus on usuteadus luterlaste käes. Seal tegelevad sellega soomlased ja norralased. Ja nemad arvavad, et kesktee on mitte paremal või paremal vaid üsna tee keskel. Luterlastel on keskmine tee. See ärgu tehku meid uhkeks. Aga nõuandeid? Kirikualaseid nõuandeid küsitakse meie käest väga palju. Kui küülik püüab Jeesuse õpetust, Jeesuse lootust ja nõuet täita, et ta oleks üks ja saaks üheks siis on alustatud osalise koostööga. Väike osaline koostöö on kristlastel alati olnud. Alati on nad omavahel ollut lähemat üksteisele kui kristlaste ja paganate suhted. Me oleme nagu kalad basseinides, vaheseinad vahel aga puhas vesi tuleb ühest ühisest kanalist. On selles, et noorimat usutunnistused hakkavad endile hingi püüdma naabli basseinist. Nad harivad hoolega oma aeda. Nad on aednikud, kes oma umbrohu viskavad üle aia naabripeenar teele. Nii et osaline koostöö ei rahulda meid, osalisest koostöö näib olevat vähi. Kuidas me peaksime siis käituma, kuidas me peaksime suunda võtma? Et me saaksime vendadeks ja õdedeks basseinides olles nööridega eraldatud aedu harides ei saa me kaugele. See aeg on mööda. Selle aja on teise maailmasõja käigus Jeesus lõpetanud kristlaste seas. Arutame enne ühte põhimõttelist küsimust. Mis õieti tähendab olla ristiinimene? Jeesus ütleb, et te käite ebakindlates suundades. Tuleb võtta kindel suund, Jeesus kuulutab. Muutke meelt, pöörduge, need on suunamuutused. Piiblis ei ole väljendit, parandage meelt. Meie, eestlased, kasutame seda uue testamendi tõlkes. Jaga kirikutes. Uues testamendis ei ole mõtet paigak oma usku taol midagi aga siia või sinna Paika pääle vaja õmmelda. Ei saa toppida kinni v paisu läbitilkuva aukel. Pais peab olema läbi tihkumata. Parandamisest ei tule midagi. Ja seepärast peaksime suuna muutma nõnda et me saaksime käia Jeesuse jälgedes. Maailma loetavam raamat ongi päälkirjaga Jeesuse jälgedes. Seal ei ole muret, et me eksime. Jeesuse jäljed on silmaga näha. See suund on muidugi uus suund. See ei ole mingite vanade Keer teeradadel käimine. Jeesus toob näite deviinast. Viin värskivina, marjaviin käärib. Jeesus ütleb. Pange värske viin vaatesse astjatesse. Juude alasid ütlevad vana viin olgu vanades astjates. Mitmed teised ütlevad uut liina tuleb valada vanadesse tühjaks jäänud asjates ettevaatlikult. Ettevaatlikud, et nad katki lähevad. Võib-olla mitte päriselt, täidis. Näete, siin on suur vahe. Värske liin värsketesse astjatesse. Teine küsimus, põhimõtteline küsimus, millega tuleb meil tegemist teha? On usu tõsiselt võtmine. Usku ei saa võtta kui kõrvalharrastust. Toby. Usk on ülesanne, mis nõuab terve elu. Seda tuleb võtta tõsiselt. Kiriku ajaloost teame, et valgetes laset hugenotid Shan taak, vennastekogudus nemad on usku võtnud tõsiselt, kui neid sellepärast on tapetud. Meie ise, eestlased, oleme usu pärast kannatanud, meid on hea osa usu pärast tapetud. Nii hiljuti, et mälestused on veel elavat uhu tõsiseltvõtjate hulgas olla, valitseb ka oht. See võib teha inimese kaugeks inimese upsakaks, ülbeks. Mina olen usku võtnud, tõsiselt, teised mitte. See on ja see on talletatud luuka evangeelium leiliruumi kaheksateistkümnendas peatükis Jeesus on selle kohta rääkinud. Mõistujuttu. Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variserid ja teine Tõller tähendab Rooma kasuks töötav rahandustöötaja. Variseer. Asutas enda eraldi seisma ja palvetas. Nii et kõiki näeksid ja kuuleksid. Ta võtab usku tõsiselt. Ta ütleb. Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole sündinud naiseks. Alboolnud jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugusega nagu need teised inimesed. Ülekohtused ka valda, et abielurikkujad või ka niisugune, kui seesamune tüller seal eemal. Minu paastun kaks päeva nädalas. Ma annan kümnist kõigest, mis ma hangin. Teller aga seisis eemal ega tahtnud silmini tõsta taeva poole vait, lõi enesele vastu rinda ja ütles. Jumal ole mulle patusele armuline, ma ütlen teile, see seale läks alla oma kotta. Tolle asemel õigeks mõistlikult. Tähendab, variseri asemel mõistis jumal selle patuse õigeks, sest igaühte, kes ennast ise ülendab, alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda jumal ülendab. See on selge vastus. Ja see on nagu punane tuli, siin on oht sellele teele ära kaldu kõrvale sinna ära, eks. See viib lahkarvamuste vastuoludele. Üks peab ennast paremaks, teist halvemaks ja pahandused ei jäägi tulemata. Kirikute liitumisest ei tuleks siis midagi välja. Ometi on midagi kirikute elus ja tegevuses mis on jäänud alles ühendavana. Esiteks on selleks kogudus keegi, kes ütleb, et ta ristiinimene peab kuuluma mingisse kogudusse. Ei ole üksikud ristiinimest on ristikogudus ja risti kogudused. Teiseks kooskäimine kristlased käivad koos koosnevad istuvat, jumalat koosnevad, laulavad tänavat ja palvetavad. Kolmandaks, kuhu teadus on ühine ja see on see osa, mis kõige kindlamini ja tugevamini tänapäev ongi ühisenapilsinud. Sest teadusega ei saa tegeleda. Pealiskaudne inimene. Seal peavad olema need tegevuses, kes usku võtavad tõsiselt. Usuteadus ülendab usuteadust ladina keeles loogia mis tähendab sõnade kooki ja see on sõna jumalast jumala sõnum. Olen mitmetes Euroopa ülikoolides käinud oma inimesena noore dioloogina sisse ja välja Saksamaalt tüübingenis, Göttingeni-Prantsusmaal, Surbonnis, baaris, Hollandi ülikoolis, Inglismaal, Oxfordis, Briti Muuseumis. Koogias, mida seal õpitakse ja õpetatakse mingit vahet. Üksikusutunnistus, üksik kontsessioone, üksikkogudus ei saa ajada. Oma heli. Usuteadus on nagu orkester, kus igaüks peab mängima oma pilli ja kindlalt. Nõnda nagu suur jumal. Meie helilooja ja dirigent selle on ette kirjutanud ja kuidas ta seda juhatab. Ma ei ole leidnud dioloogias mingit vahet, ükskõik, kas õpetab katoliiklane, hommikuma kristlane Angliga või luterlane. Vae võib tunduda, et see on olemas üks professor läheb oma aines sügavamale, teine püsib pinnapealsel. Aga temal on jälle laiem, avaram pilk. Mõlemat on vaja. Töri tundmaõppimisel on väga põhjalikult ja erapooletult roomakatoliiklased, kes peaksid olema õieti Hitleri ja luterlaste vastased. Kuid kuna nad on teadlased siis mina olen õppinud Luteri tundma just oma katoliiklaste ja hommikuma ortodoks ja teadlaste käest. Ma nimetan siin nime mööda ainult Tartu ortodoks ja professorid Martinsoni. Muide, ta pärandas mulle ka oma raamatukogu. Teadus põhineb raamatutel. Me ei saa seda õppida loengutest. Me peame uurimas selleks piiblit, ristiusu ajalugu, kiriku õpetust. Me peame lugema raamatuid. See on kolmas asi, mis ühendab ja mis on kõige tugevamaks ühendavaks sideaineks jäänud ristiusu, kirikute ja kristlaste vahel usuteadus. Neljandaks. Meid ühendavad õnnistamise sõnad, kui me läheme ükskõik mis, no mis ristiusu pühakotta. Me kuuleme õnnistamise sõnu. Issand õnnistagu sind ja hoidku sind issand lasku paista oma pale sinu pääle ja olgu sulle armuline, issand, tõstku oma pale sinu peale ja andku sulle rahu. Ja see on pärit vanast testamendist Aaroni ajast. Ime ühendav. Osa jumalateenistuses on meieisapalve Kõik kristlased oskavad meie isa palvet kolmas, ühendav osa on evangeelium. Neljas ühendav osa, usu tegelikustamine, kui te näete kristlast, kellel ei ole midagi tegemist usu tegelikuks tegemisega, kui ta rahulikult läheb mööda teekäijast kes on sattunud röövlite kätte, siis ta ei ühenda meilt. Meid ühendab halastas Amar lane Jeesus. Muide, see tähendamissõna aastas omarlasest ongi mõeldud nõnda, et see halasta, samariitlane on Jeesus, kes riskib röövlite kätte sattunud abistamisega. Seal ei julge raskes maastikus röövlite lähedalolu tõttu seal ei julge ei preester ega leevilane. Õnnetud aidata aga halasta, Samarlane aitab teda. Viies ühendab osa. Kordan meid ühendab Jeesus. Seda peaksime ütlema alguses ja lõpus. Ja pidama silmas kogu aeg. Kiususiseselt ei tohiks meil eestlastel olla. Usulisi välissaadikut. Roomas ei käente puris. Kui midagi vaja on, siis meil on vaja vahetada sideohvitseri. Me peame kuuluma kokku. See on, mida me vajame, et ühinemine tuleks, jäätmesaaksime rahuliku südamega astuda kolmandasse aastatuhandesse. Rõhutan veelkord ristiusuõpetust Jeesuse õpetust. Õpetus hõõgus. Pile ei saa olla pimedate teejuht ja sellepärast tuleb usuteadust. Sellepärast tuleb teoloogiat õppida ja õpetada. Ma olen Eestisse õpetanud usuteadust terve oma elu. Hakkasin sellega peale juba 1935. aastal, kui mind vastu võeti Tartu Ülikooli koja alustasin. Heebrea keele, kreeka keele ja ladina keele õpetamist. Kasutasin selleks Ülikooli auditoorium. Nende tahvlit kriiti ja tahti lapi. Ja säält olen alustanud pääle. Kui ülikooli lõpetasin, usuteaduskonna lõpetasin. Siis tuli päevapealt ilma mingi vahe aeta asutada usuteaduse instituut. Sest punane kord 1940. aastal augusti viimasel päeval jättis usuteaduskonna ülikoolis arvesse võtmata ja ütles, kuid kirikul seda vaja on, siis võtku usuteaduskond omale. Nõnda öeldi ka mulle konservatooriumi oreli ja heliloomingu klassi kohta. Kui teil seda vaja on, võtke ta omale. Ja ma saingi mõlematest asutustest palju raamatuid. Orelite äraviimine osutus raskeks, nad lõhkusid ant lihtsalt vahepeal ära. Nõnda sai asutatud usuteaduse instituut, kuhu tulid Tartu usuteaduskonna professorid ja mõned teisedki veel õpetama. Mul tuli seda asutust juhatada alates esimesest septembrist 1940. See asutus leidis omale ulualuse Toompeal. See oli kirikutevaheline. Nagu usuteadus ikka on, ei olnud rõhutatud ühe või teise kiriku erinevusi vaid oli rõhutatud seda, mis ühendab. Ma olin seal vana testamendi professor dogmaatika professor. Aeg-ajalt ja kirikuloo professor, kui jälle keegi arreteeriti ja ei olnud päevapäev kedagi asemele panna, siis tuli mul selleks ajaks võtta, aga see lisakohustus muidu Moskva ei oleks lasknud meil töötada. Teine usuteaduse õppeasutus, kõrgem õppeasutus, teoloogiline akadeemia ja selle rektor on Eenok Haamer. Ja seal olema usuteaduse professor, täpsemalt uue testamendi teaduse ja kreeka keele professor. Samas õppeasutus humanitaarinstituut seal on usuteaduse osa katoliku kirikukallakuga. Seal ma töötan lõpetava kursuse juhatajana. Vana ja uue testamendi professorina. Neljas kõrgem õppeasutus, kus on tegemist usuõpetamisega, on kunstiülikool. Seal ma olen kirjanduse õpetaja ja kirjanduse ajaloo õpetaja, nõnda et mul tuleb õpetada tulevastele kunstnikudele piibli ajalugu ja silma ette tuua piibli kujul. See, mis ma sellepärast olen ütelnud nagu usu kohta üldiselt võib osutuda järelemõtlemiseks kuulajatele. Ma ei ole siia tulnud ja neid sõnu ütelnud, mitte kergelt. Tahame saama üheks ja ühineda. Ei saa tänada jumalat. Mehed, et me ei ole sündinud nastiks. Naised ja mehed kirikus on üks ühe vastu. Ei ole ega saa olla naiste kogudust ja meeste kogudust või kirikut eraldi. Ja ma tahaksin täna siin meelde tuletada mitmeid mu sõpru, õpetajaid ja õpilasi. Neid, kes on olnud kirikujuhid, peapiiskopid, piiskopid. Ma meenutan Joseph roomatkat tsehhimaalt Juhan Kõpu, Konrad keemi, Marty Simo Jõgi Soome kiriku piiskop ja peapiiskop ja tegeliku usuteaduse professor Aare Laufa usuteaduskonna dekaan ja piiskop Lieberg Saksamaal, kes on mõnda aega nooruses olnud siin kirikuõpetaja. Tahaksin meenutada mitmeid. Kaasõpi lasi, jagas õpetajaid. Tahaksin meenutada. Neid, kes on õppinud mu juures ja saanud professoriteks. Lembit Teder, Hillar põld, Eenok Haamer, Voldemar Ilja, Einar Laigna, Iiob praegule Jaani kiriku õpetaja. Elmi pata. Mitmed hakkavad alles õpetama. Praegu töötavad nende küsimuste kallalmiitmet 10 20 teoloogi. Eestis. Nimetan paar nime, kes õige varsti peavad asuma usuteadust õpetama. Ove Sander, Anders Vesper, Aarne Lätti, Silja Härm. Hulk kirikuõpetajaid, kes üks või teine võivad asuda koe tühjale kohale, kui tühi koht rindest tekib. Olen nimetanud ainult neid, kellel on Jeesus südameis ja keda ma sõbrana usaldan. Mõned nendest on Saksamaal. Et Prantsusmaal, Tšehhis, Rootsis, Norras Inglismaal Stevenson, nowers ja mitmed teised mujal. Need on asjad, mis tahavad läbimõtlemist. Ja mis küsimus, et me peame tegema endile selgeks. Tahaksime täna palvetada kiriku ühtsuse pärast. Issand Jeesus. Tee nõnda, et me oleksime üks ka siis, kui seda ei oska olla. Tule ja ole meie keskel. Lase kõlada kirikumuusikal. Las saavad selgeks sinu õpetus, et kui me sind ka hästi ei tunne näitasina ennast meile. Las Me õpime sind tundma. Aamen.