Kristuse tulemise pühal leppisime kokku eelmiste. Ta ütles. Et omandad Kristuse tulemise püha. Selle pühitsemist on ristiusk alustanud mõttega. Jeesus siseneb kuningana pealinna Jeruusalemma. Aluseks on võetud Sakarja raamatu üheksanda peatüki üheksas sall. Kuule, üpris väga rõõmus. Siioni tütar, hõiska Jeruusalemma tütar. Vaata, sinu kuningas tuleb sulle õige aitaja. Ta on alandlik ja sõidab eesli seljas emaeesli säru seljas. Efraim-ist vankrit ja Jeruusalemmast hobused. Niisugune ammu aega tagasi prohvet Sakarja poolt kuulutatud kirjasena. Räägib messias sest või õieti öelda tulevikukuningast kes peaks tuule. Ja siin on üksikasjad kirjapandut. Siin seisab väljend Siioni tütar, kes on Siioni tütar. Siiani oli üks. Küngas mitme künka peal olevas Jeruusalemmas ja seal asub valitsusse tempel. Kui heebrea keeles öeldakse siiani tütar, siis tähendab sees Siioni. Tsiviilisikut Need, kes ei ole sõdurit. Ja peab ütlema, et Iisrael ei ole kunagi pidanudki Siionis sõjaväkke. See on ikkagi tavalise rahva linnaosa tavalise rahva kindlus. Nii et see sõna tütar siin tähendab, et sealsed elanikud on tsiviilisikud, mehed, naised, lapsed ja vanad. Aga mis lugu on siin ees liga? Seda eesli asja rõhutadaks kõvasti. Emaeesli sälusel. Mispärast on siin ema eesnimetatud vees? Ta sõidab ju noore ees? Sellepärast et olemas hobuste ja eeslite, seega tõuk muula. Iisraeli rahvas ei salli segatõugusid loomade juures mitt. See eraldatakse välja seest. Raju on palju kannatanud naaberrahvaste suur rahvaste hobuste tõttu ratsaväe. Õieti öelda hobused vedasid tolles tolleaegses sõjas. Sõjavang Grent, millele olid väljapoole rataste külge pandud Sirbitmis liitsid sõdureid maha. Nad sõitsid nõnda Iisraeli sõjaväe ribidesse ja tapsid paljusid. Lõpp. Sellele ründerelvale ei kõlba Joey rahukuningaks kuningas praegliku tuleks, kas sõjalaeval võida tuuleks tank? See sugugi ikka. Ja nõnda on see seatud juba mõnisada aastat enne Kristust. Sellepärast esinevad evangeeliumides Ki ema ees ja tema poeg Jeesus istub emaeesli poja seljas, noore eesli seljas. Meie tõlgetega ei ole kõik asjad korras. Võib-olla ka käsikirjade kirjutajat on olnud selles asjas ebakindlad. Näiteks Matteuse evangeeliumi 21.-st peatükist loeme. Su kuningas tuleb sulle ja istub emaeesli seljas seal ukseni. Vaat siin midagi katki, see jao on tõlgitud valesti. Tuleks tõlkida emaeesli sälu seljas. Kes on koormakandja loomapoeg? Ja nii tuuaksegi Jeesusele nooreesed Johannese evangeeliumi räägi. Et tal tunnistuseks õigsuse tunnistuseks peaks olema emaeelsel ema kaasa sel noorel ees. Ja seepärast kasutatakse üldiselt Kolmanda Kristuse tulemise pühad kirja tunnistust Johannese evangeeliumi 12. peatüki arvukuse järgi. Ja kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta edasi. Ta läks Jeruusalemma ja toimus, kui ta jõudis Pedguage ja titaani lähedale juurde, mida hüütakse õlimäeks. Eta lähetus, maks jüngritest. Öeldes minge vastas külla, kuhu jõuduste leiate, kinniseotud seal. Selle seljas ei ole istunud kunagi ükski inimene. Päästke see vallajatoogressilja. Ja nõnda Jeesus sõidab Jeruusalemma. See on selle pärast väga huvitav. Te olete. Siin. Kõik need vanad pärimused, Rihklevat, kõik joon, arvestatud. Ei ole juhuslik, et Jeesus nõnda kuningana Jeruusalemmas sõidab ta ju kunagi sallinud teda terav kuningaks hüütakse. Kord, kui ta oli inimesi kõrbes söötnud, siis tahavad nad ta kuningaks teha, aga. Ja see on sellepärast huvitav. Muidugi lugu oli vana, ammust aega põlvest põlve ettekuulutatud võib-olla sajandeid igal inimesel mõttes. Ja nüüd tuleb niisugune rongkäik linna sisse. Rahvas hakkab valju häälega jumalat ülistama tema vägevate tegude pärast ja laulab. Õnnistatud olgu see, kes tuleb kuningas issanda nimel. Nagu taevas ja valguse sära kõrgeks. Ja mõned variseride hulgast, nõnda on siis teada saanud Luukas. Ja mõned variseride hulgast, ütlesid Jeesusele õpetaja, hoiata oma järelkäijat. Aga Jeesus vastas. Mina ütlen teile, kui need sina sett jääksid vait, peaksid kivid hakkama kisendama. See ütelus on jäänud meelde ka veel selle tõttu et tõepoolest õige varsti aastal kahes 70 hakkasid Jeruusalemma kivid kisendama, kui nii võib ütelda. Roomlane hävitas Jeruusalemma. Jeesust tuul juba, kui ta linna jõuab Ütleb seda et sellel linnal ei ole oodata midagi. Kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna pärast. Kui sina ometigi tänapäeval taipasid, mis on sinu rahuks vaja. Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus. Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind, vaevavad sind igalt poolt ja lõhuvad sumaani maha, käsi lapsed sinu sees ega jäta kivi kivi pääle. Seepärast, et sae taibanud oma soodsalt pöördumise aega. Nii et ühelt poolt pidu, teiselt poolt raske ettekuulutus Mis tähendab sõna osanna osanna omal kombel rõõmuks hüüd, võiskanine osanna taevas. Olgu taevas aga ta teiselt poolt ka heebreakeelse sõna assaa. Üks grammatiline kuju. Ja me peaksime tõlkima. Tee jumal, et saaksime abi, et pääsiksime. Alusta ometi meie päästmist. Ihu, Žanna, nõnda tuleks tõlkida. Ja see ongi. Sellepärast väga Vaba Eesti meiegi seda sõna püüame. Seda sõna hüüame. Küll palmipuudepühal enne Jeesuse kannatuse nädalat aga seda kasutaks ka jõulude. Selles on peidus rõõm ja abi, hüüa rõõm sellepärast, et jumal aitab. Jeesus aitab kindlasti. Mis on siis Nende nelja Kristuse tulemise püha üldine ühine mõttel, ühine nimetaja? Pea mõte on lühidalt Jeesuse sõna. Käi minu järg. Mitte et me vaatleme, laseme rongikäigul Jeruusalemma väravast sisse minna vaid, et me käiksime tema jäär. Ja ka praegu. Esimese tulemise püha märksõnaks võiks olla valgus. Käin valguse järel, mina olen maailma valgus, kes püsib valguses, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu, valgus. Ja sel puhul esimese Kristuse tulemise püham mõtet kordab ka. Jõuluõhtu peamõtteks on samuti valgus. Me teame, siis süüdatakse kõik tuled. Kõik tuuled, mis on, pangem põlema, et säraks neist kodune dub. Need on õiget jõulut, eriti eestlased, põhjamaa rahvana nõutavat algust, jõuluvalgust. Maailm on olnud pime, kui palju meiega ei süütaks neoonlamp isik linnades. Ja maailm läheb aina pimedamaks. Kuid Jeesuse ootamises. Me ootame tõelist valgust, mitte mõnda heledat neoonlampi. Me ootame tõelist valgust hingevalgust. Eriti hindasid pühal maal valgust Eeessellaselt innukat, Qumranist, kloostri kas need, kelle juures kasvas Meeks ja sai oma usulise õpetuse Ristija Johannes. Nad nimetavad endid? Valguse ootajateks. Valguse lasteks. Ja kui me luuka evangeeliumist Loeme jõululugusid siis on seal Ki rõhutatud Kalvuks. Issanda ingel seisatas karjaste juures ja issanda auhiilgus säras nende ümber. Kõik jäi valgeks. Eriti luuletajat ja heliloojat. Seda püüdnud väljendada. Seda jõuluvalgust. Siin on öeldud. Karjased lõid kartma, kui see valgus süttis. Nad lõid kartma. Inimeste silmadel oli tõelise valguse käes, alguses valus. Aga valgus, kasva. Jõuluõhtu peamõtte On Luuka evangeeliumi kolmeteistkümnendas ja neljateistkümnendas salmis. Ja äkitselt oli ingliga koos taeva maleva hulk. Nad kiitsid jumalat ja laulsid. Au olgu jumalale kõrges ja maa peal rahu inimestest. Ja siis jäi kõik Petlemma väljal tavaliseks. Siis hakkas Jeesus kasvama ja kui ta sai siis ta alustas oma avalikku tegevust. Seda teist tulemist pühitsesime möödunud pühapäeval, neljandal detsembril. See päev on mööda. Aga sellel päeval süüdati kiriku altari teine küünal. Sel päeval meenutasime, et Jeesusel oli raske alustada oma avalikku kuulutamist. Maailm oli küllalt hämar. Johannese evangeeliumi esimene päädik ütleb ja valgus paistab pimedus, ses ja pimedus ei ole suutnud seda taibata. Keda tahetakse kustutada nagu küünalt. Nagu küünalt, kui midagi kõlvatud tahetakse teha pimedas. Paulus ütles omal ajal niisugustele inimestele ärge kustutage valima. Me rääkisime valgusest, me peame ütlema, rääkisime vaimuvalgusest taevasest valgus. Valgus paistab pimeduses ja pimedus ei ole suutnud seda taibata, ta tahab seda kustuta aga kustutada. Ja Paulus hoiatab ja ütleb, ärge kustutage vaim. Sellega kustutaksime nagu. See oli möödunud pühapäev. Eelolev pühapäev, 11. detsember kolmas tulemise püha. Kiriku altari süüdatakse kõigele vaatamata kolmas küünal. Jeesust tuleb kuningana Jeruusalemma pealinna. Selle tulemise ja selle tulemise üksikasjade selgitamisega alustasime täna. Ka siin on vastuseismist. Kas siin on vast? Vaatame veel need kirjakohad üle. Milles õieti seistakse Jeesusele vastu? Milles ei taibata teda? Variserid ütlevad üksteisele ekste, näe et eiei tule millegagi toime, tähendab, valitsus ei tule Jeesuse kõrvaldamisega toime. Vaata, kogu maailm jookseb tema järel. Jalad on pahased. Teine pool, inimesed, kes pühadeks on hulgani Jeruusalemma tulnud palmipühadeks ja paasapühadeks nende seas mõned kreeka keelt rääkivat juudealased, need, kes välismaal juba emakeele on unustanud tulevad ka oma rahvapühadele, nii nagu väliseestlased tulevad laulupidudele. Ja seal nad näevad ja saavad kuulda seda sündmust Jeesuse sisse tulemist kuningana Jeruusalemm. Nad tulevad ühe jeesuse üliõpilase Filippose juurde ja ütlevad temale. Isand, meie tahame Jeesust näha. Nad tahavad näha, Nad tahavad tema järel käima hakata ja peab ütlema. Ristiusu levimine oligi mõeldav pärast ristisurma. Just nende välisjuudealaste ütleksime siis väliseestlaste tõttu kes tahavad Jeesust näha. Ta on juba ülendatud taevasse ja tahavad tema järel käima hakata. Käivad tema ja need loovad ristikogudused Väike-Aasias Egiptuses kreekama Roomas. Niisugune puhang tekki vaatamata vastuseisule. Üheksateistkümnendas peatükis kui Jeesus tuleb Jeruusalemma ja Talle lautakse oos Sanna. Kui talle laotavakse rõivat tee pääle ja minnakse palmiokstega vastu. Siis variserid, ütlevad Jeesusele. Õpetaja, hoiata oma järelkäija. Ja seal siis Jeesus ütlebki need kordumatud sõnad. Kui need sinased vaikiksid, siis hakkaksid kisendama. See on nüüd niisugune vastuseisude kond. Mis peaks lõugu külma tuulena? Jeesusele vastu puhuma. Ja kui Jeesus on tulnud pealinna, tuleb ta kõigepealt templisse. Ta ei lähe valitsusasutustesse. Tai läheb Pilatuse loss. Ta tuleb templisse. Ja ka pühakojas. Hüüavad noored poisid laulavad osanna Taaveti pojale. Ja siis läheb ülempreestrite ja kirjatundjate meel pahaseks. Jana tütrioot Jeesusele, kas sa kuuled, mida need Sulle hüüavad? Jeesus ütleb, kuulen küll. Kas te pole veel kunagi piiblist lugenud? Sa oled valmistanud kiituse väetite noorte ja laste ja imikute suust. Jättis ülempreestrit raha, vanemad. Ja kirjatundjad sinnapaika. Ja läks linnast välja Betaaniasse ja ööbis. Nii kirjutatakse Jeesusest. Ja hommikul linna tuleb. Siis tuleb ta linna juba nagu see kuningas, kes eelmisel päeval on kvalitsama, sealt ta näeb teekaid viigipuud. Ja kirjutatud on sõna sõnavarahommikul. Linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga. Ent ei leidnud. Muud kui lehti. Ja ta ütleb viigipuule ei sinust vilja tule teps enam iialgi. Ja viigipuu kuiva otsekohe. Jeesusest kuningannat see on märguanne Jeesuse märguanne sellest et tema ei ole mitte ainult päästja, aitaja ja hävitaja. Ja midgi Altrõõmutooja koika õiguse tegija. Ja siin tulemegi neljanda Kristuse tulemise püha peamõttejuure. See on Kristuse tulemine aegadele kuningana ja inimese pojana ja pilvedega pilvedel, nagu mitte enam ees, vigaseid. Ja sellele järgneb siinne kops. Me võiksime seda viimse kohtulugu. Lähemalt vaadelda tema pahemal ja paremal käel on rahvat kõik rahvat. Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele, tulge siia. Minu isa, õnnistatud pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale. Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa. Mul oli janu, te andsite mulle juua, mainin kodutu, te võtsite minu vastu. Ma oli alastide rõivas, käsite minu, ma olin haige, Te, tulite mind vaatama, olin vangis. Te, tulite minu juurde. Siis vastavat temal õiget. Issand, millal me nägime sind näljasena ja hoidsime siin. Või anusena, jootsime seent. Millal me oleme näinud sind kodutuna? Oleme võtnud suvast. Kui alasti oleme su rõivasta. Millal oleme näinud sind haigena või vangis? Oleme tulnud sinu juurde. Ja kuningas vastab neile. Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes, mu kõige pisemale vennale. Selle olete teinud mulle. Inimesed, kes on Jeesuse järel käinud? Nüüdsest ajast pääle tema taevasse minekust pääle kuni tema taastulekuni. Nad on käinud Jeesuse järel endast mõistet. Ta on enda, nad on endast mõisted kaualk aidanud oma taosis. Niipalju kui üks inimene teist aidata saab, oska. Minge jumala rõõmuks, siis nad ei teagi, nad ei mõistake ta midagi erilist, oleksid teinud. Ja nii ongi usuteadlastel üks otsustav mõte. Jumala kohtu puhul Jumal mõistab meid hukka mitte patu pärast mis oleme teinud vaid hääberast, mis Coleme jäät tegema. Pärast mida see maa ei vaja? Valguse pärast, mille oleme jätnud toomata kaks nädalat, on jõuluni aega. Veel saame teha midagi siga, meie, midagi niisugust, mida inimesed vajavad. Ja väga vajama meie üks ja teine perekond. Me satume mõnikord erilistesse raskustesse. Naaberkorteris elab hooldusõde Kaarli koguduse hooldusõde. Ta on kaua töötanud. Kliinikus. Ta on mõnikord väsinud haige. Ta puhkab ja tuleb jällegi kindlalt sest sealne haige vajab abi. Tema kohta ütleb kord Jeesus. Ma olin haige. Ja sa tulid mulle appi. Ta võib-olla ei mõista, ei märka seda ise, see on tema juurest nii endastmõistetav. Aga Jeesus mõistab seda. Ühele minu vähimatest lendudest oled teinud, selle oled sa teinud mulle. Mine. Issanda rõõmuksisse. Jõulune on veel aega. Ka on meil veel selles elus ühel vähem, teisel rohkem kui me saaksime endastmõistetavusega, ilma, et me seda peaksime mingiks oma poos ka teoks kedagi aidata kellelegi lähedal olla. Me tooksime jõulupühad siia maailma. Ja siis oleks Jeesuse teine tulemine Aljukele paljukale siin maailmas rõõmuks ja õnnistuseks. Huvitav on. Matteuse evangeeliumi 25. peatüki lõpuga Kristuse taastulemisest Sellele on kirjutanud Enn Võrk kolm oratoorium. Ühe oratooriumi päälkirjaga valvake sai ta valmis. Nii orkestri kui ka lauljate osas ja kooride osa taga kandis seda ise ette. Rapla kirik. Ja see on ettekandmiseks valmis. Näidet ei ole julget muusikameest olnud kirikumuusikat, kes oleks viitsinud seda veelkord ite kanda. See on sõnum rahvastele valvake issand, tuleb nagu varas öös. Ta kirjutas veel teise ja kolmanda oratooriumi. Aga need kirjutused on hävinud tema surma korral. Ta ei saanud seal orkestri osasid kõiki, mis kirjutada, enam tervis oli halb. Ta oli haigevoodis haiglas. Ta kirjutab teise Orteises oras toorimis. Taastulemine ja taastulemine on valijanõud. See-eest on viimne kohus lõpmata rõõmus. Ükski helilooja kogu maailmas ei ole viimset kohut nõnda mõistnud. Viimsed, päevad pyhapäeva nõnda oleme. Harjunud kuulama ja laulma. Enn Võrk. Väikese rahva heliloojana mõistis seda On kõige paremad viimsed asjad otsustavad meie õnnistuse lõplikult. Ja nii on tema kolmas kuratoorium, olen seda nii monteeritud kujul kuulnud, kus koorio asendasid kvarteti ja nii edasi. Orkestris vähendatud koosseis oreliabi. Ja see on midagi niisugust, mille nüüd jumal, enda juur on võtnud selle rõõmsa kuratooriumi. Ja mille tulevaselt heliloojat sti avastama, kuulatama jääma. Ja siis nad kuulevad taevast muusikat ja saavad selle kirja panna. See on midagi jõulurõõmuda.