Jumal tõmbab meie selle aasta tegemistele alla punase joone. Kõik hääd kavatsused, mis on pooleli ja mis on täitmata, need jäävad nagu need käit tegemisel on vahest palju tehtud tund piisu loa ei ole saanud oma laeva valmis ja veeuputus lähene. Nii v ei ole veel jõudnud meelt muuta. Ja meelemuutuseks antud aeg lõpeb kohe lõpetada. Mis meil kavas on? 1995. aastal? Minu meelest peaks kavasse jääma kaks asja. Jätkata piibliga piibli sisuga. Ja teiseks jaanuarikuul kirjeldada Jeesuse olemust. Lähtudes jõulupühadest kremo noorpõlvest lähtudes tema tegevusest tema mitmesuguseid tegevusalasid. Mida saaksime teha Jeesuse mõistmise süvendamiseks? Meie siin Eestis praegu. Ka see küsimus tuleb otsustada. Võib-olla saaksime jaanuarikuu. Sellega teha tõsist algust ja siis. Piirduda ja panna raskuspunktid järgnevatele kirikupühadele. Ülestõusmise pühal. Veebruarikuu võiks olla inimene piibli valgusel. Inimene. Kui ta, kui ta kohtab Jeesust kui ta kohtab jumalat. Teisel veebruaril on Tartu rahu 75. aastapäev. Me oleme käsitanud vabadussõda ja Tartu rahu inimesepoolsest küljest. Aga mõtleme korraks inimesele eesti sõdurile. Vabadussõjas kui ta kohtas Jeesust. Mäletan oma omakseid, oma sugulasi. Ja mäletan neid jutte, mis räägiti. Meil Lõuna-Eestis oli vabaduse päev suur püha. Ja talvel oli ka põllumeestele aega. Tulid kokku sugulased, omaksed, sõjakaaslased, kes ka tol ajal muretsesid ringi olukorra pärast. Milles käiedki sõltus pääsemine tol ajal? Võib-olla on õige, kui me mõtleme sellele kas vabadussõda tuleb pidada veel kord. Mul on jäänud meelde üks laulu salmike elamist siinpool või teisel pool merd. Jeesus, juhime samm. Vajad sa häältmiseks veel kord verd? Küsi ootame. See on üks metsavendade lauludest ja suur osa neist ka jälg linna. Kuidas Jeesus päästmist käsitab pääsemist? See mõtte pärinebki Jeesuselt. Jeesus ütles oma rahvuskaaslastele juuda lastele, kes teda uskusid. Kui te jääte minu sõnumisse, siis olete minu õpilased ning te hakkate taipama tõde. Tõde vabastab teid. See tähendab teie vabasta endid vaid tõde vabastab tõdeoon jumala nime teisend. Paulus ütleb aastaid hiljem. Vabaduseks on Kristus meid vabastanud, püsige siis selles ja ärge laske endid panna jälle Burjaadidki. Ärge laske kliendid panna jälle orjaikkesse. Ainult mis on. Meie pääsemise võitlust, inimese käega toimuvate võitluste ja Jeesuse poolt pakutud pääsemise erinevus. Pääsemise uks on teine. Jeesus juhib meid vaimu uksele, mitte vägivallajõul teele. Ja kui ma neid mõtteid mõtelnud, siis kulgen korraks Jeesuse enese elu ja tegevuse juurde. Ehk on meie säält bee midagi õppida. Mõtelge, Jeesuse sündimise ja lapsepõlveaega maasingu Pauli, uue testamendi tõlge mis trükiti 1989. aastal seal joone all, on öeldud järgmist. Heroodes, et tahtsid Jeesust tappa Wana Heroodes. See oli kuningas tõotuse maa kuningas aastast 37 enne Kristust kuni neli enne Kristust. Tema tulebki Jeesus vee puhul arvesse ainult sellel korral, kui Jeesus sündis. Nagu enamus teadlasi arvab aastal seitse enne meie ajaarvamise algust. Arvesse tuleb Heroodes artelo. Ta ei olnud enam kuningas Tani, erootilise poeg, vana eroodese poeg, aga ta ei olnud enam kuningas. Rooma tegi ta niisuguseks väikeühikuks mille kohta kasutatakse sõna kandi mees, mitte päris talu peremees, vaid kandine. Omavalitsuses neli enne Kristust kuni kuus pärast Kristust. Ja siis Rooma keiser kõrvaldas tema julmuse pärast võimulindajad, väiksem õiguslik võim. Aga ta oli tublisti Julie julmem oma isast. Ta valitses, idume head, see tähendab mao osa juudamaast, lõuna pool, juudamaad ja Samariat. Arvesse tuleb loodes antipas. Valitses ka kandi mehena kalliliaat sätteriaat. Aastast neli kuni 39 pärast Kristust, seega on ta Jeesuse risti ülemise ajami. Arti lautsi, antipasson, vana erootilise pojad ja ajaloos kasutatakse nende kohta sagedasti nimetuste Herood. Roodilise toitulma. Keiser Augustus olevat heitnud nalja, et parem on olla vana Heroodes Essiga kui poeg. Siga kreeka keeles öös, koecond tühios. Deemon olla vana Heroodes öös. Kui süüjos. Veel enne surma lasi vana Heroodes tappa Belgord oma poegi ja seekord kolm poega. Nii et tema surma oodaki. Kui naguniisiis olid Maarja ja Joosep ja Jeesus Egiptuses varjad aastast seitse enne Kristust kuni kuus pärast Kristust. See on Jeesuse 12 aastaseks saamiseni. Me teame Jeesus 12 aastase Jeesuse templis käiku kirjeldakseku kui tema esimest templis käiku üldse. See on kirjas Luuka evangeeliumi teise peatüki lõpp. Me võiksime seda korraks, lugejad, saaksime mulje, kuidas need asjad õieti olid. Kui Jeesus oli saanud 12 aastaseks läksid nad üheskoos pühadeaja kombe kohaselt üles Jeruusalemma. Kui nad olid pärast Nende päevade lõppemist teel kodu poole, siis jäigi Jeesus Jeruusalemma, ent tema vanemad ei teadnud seda. Ja et nad oletasid tema olevat teekaaslaste seas, siis nad käisid ära ühe päevatee ja hakkasid siis teda otsima sugulaste ja tuttavate juurest. Ja kui nad teda ei leidnud, pöördusid nad tagasi Jeruusalemma ja otsisid teda. Ja kolme päeva pärast toimus, et nad leidsid Jeesuse pühakojas istumas õpetajate keskel neid kuulamas ja küsitlemas. Aga kõik, kes teda kuulsid, olid hämmastunud tema mõistusest. Ja ta vastustest. Jeesuse vanemad olid teda nähes jahmunud ning tema ema ütles talle, poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Su isa ja mina, me oleme siin südamevaluga otsinud. Ent tema ütles neile, mis tähendab, et mind olete otsi. Kas te siis ei teadnud, kas te siis ei osanud arvata, et ma pean olema neis paigus, mis on minu isa? Härra? Jalad ei mõistnud seda kütust. See on meile omal kombel nagu õpetuse siis, kui Jeesus saanud 12 aastaseks. Ta sai tulla templisse. Tegelikult võetakse templis käikude kuu alati palapsika. Seesugust Jeesuse lapsepõlveteated teadet peab ajalooliseks uue testamendi teadlane, tüüper autor ja temaga ka teised, kõik. Arvata võib, et Joosep on surnud Jeesuse noorpõlves. Igatahes oligi Jeesus õppinud Joosepi elukutse. Joosep Joosep Jeesuse elukutset nimetaksid kreeka keeles tektoon. Ehitusmeister, arhitekt, mitte Puusepp vaid ropp ehitajate rühmajuht. Kes koostab ehitused kavandi. Jagad Geostakse. Mõni sõna Egiptuses olemisest Egiptuses olid Iisrael otsinud varju ajapikku juba sajandit tagasi. Näiteks kuningas Saalomoni. Teo ülem Saalomon sureb, Jarabam tuleb tagasi ja saab 10 suguharu põhja suguharude kuningaks. Jeesuse eneseajal elas Rooma riigis umbes kuus miljonit suudalast. Neist elas Egiptuses üks miljon. Egiptuse juudealased rääkisid. Kreeka ja kopti keelt niipidi neid keeli rääkima ka Jeesuse perekond Maarja, Joosep ja Jeesus. Et Jeesus oskas hästi kreeka keelt, seda näitab Johannese evangeeliumi 18-st päädinud. See huvitav päevik. Seda on võib-olla neile mõnigi kord vaja Jeesuse mõistmiseks. Don Pilatusega kohtukojas nelja silma all. Pilatus ütleb, kas sina oledki juuda rahva kuningas Jeesus vastu. Kas sa ütled maa pääst või teised sulle seda minu kohta öelnud. Peatus vastab. Kas ma olen, kui ta mees või sinu oma rahvas ja ülempreestrid on andnud sinu minu kätte? Mis sa oled teinud? Jeesus, Vasta. Kuningriik ei ole sellest maailmast, kui minu kuningriik oleks sellest maailmast. Külmus võrset oleks võidelnud. Aga minu kuningriik ei ole siit. Pilatus ütles nüüd tal, või sina oled siis ikkagi kuningas. Jeesus, need on sinu. No vaat, et mina olen kuningas. Muidugi. Ma olen selleks sündinud. Ja selleks maailma tulnud, et punnistada tõe poolel. Igaüks, kes on tõe seest, see kuuleb minu häält. Ja Pilatus küsib temalt, mis tõde on? See jutuajamine võis veel kauemgi kesta. Kas see on neljasilmaalune kõnelus? Ja see toimus kahtlemata kreeka keeles, sest Pilatus ei oska. Muud keelt ta ei oska heebrea ega. Aramea keelt tõlgist ei ole siin jutt. Täieliku kujutlusi, Mayeri Jeesust saaksime, kuuleksime Tooma evangeelium. Nimetan tooma Evan heeliumi, sellepärast et uue testamendi uurijat on selle tähelepanu valgusesse võtnud. Tooma evangeelium ei ole, uuest testamendist on väljaspool uut testamenti. Ja sellest saame ka kirjanduse abil ülevaate. Toomas on huvitav mees, ta on ilmselt Jeesuse valumine ja kuidagi väliselt nagu Jeesus noodi, nii et neid võidi ära vahetada. Ka keeles öeldakse, et on Jeesuse kidumus. Kaksikhiljem on teada, et ta on läinud Indiasse seal loonud Toomaki. Ja see Tooma kirik on praegugi veel veidi veidi seal alles. Eestlased don uurinud toomast. Uku Masing. Ma olen uurinud ja kaide Rätsep. Me oleme kandja rätsepa omal ajal õpetanud Tooma evangeeliumi asjast ja Tooma kirjanduse asjas. Ja ta on ka mõnda saanud kirjutada. Osad on midagi ka säilinud. Kaido Rätsepp õppis muide ka Oxfordis mõne aasta ja võib arvata, et praegugi peaks oks spordis olema neid teadlasi. Tooma valgusel Johannese valgusel tunnevad säält saaksime kahtlemata palju abi Jeesuse tundmiseks. Küsime, kes Jeesus on? Kaks linikut on, millega on Jeesus kinni kaetud. Esiteks meie teadmatus üldse Euroopa teadlaste usklikud, teadmatus ja harimatus. Ja teine on meie usk. Räägime teadmatusest. Meie ei tea Jeesusest peaaegu midagi. Me teame ja tahame kuidagimoodi järjestada ainult lugusid, mis on säilinud piiblis. Aga Johannese evangeeliumi ütleb lõpule, et kui me tahaksime kõiki Jeesuse asju kirja panna, siis maailm ei mahutaks neid. Kirik, raamatuid, heid, pärgamendi, papüüruse, rulle. Ei tea hästi Jeesuse kodumaad, kuidas seal elati, tema ajad. Teiseks. Meie arvame Jeesusest teadvat siiski midagi. Me usume, et me teame temast midagi. Kuid mida täpselt, see oli meil omale selgeks. Me usume hilisemate põlvkondade poolt loodud kujutlust Jeesusest. Aga loodud kujutlus son inimeste poolt loodud, kes ei olnud ega käinud enam temaga. Kas see kujutlus ehe? Mida arvab meie seesuguse usu kohta Jeesus vihjeid? Jeesus arvab, et inimesed ei tunne teda. Seesuguse teatun säilitanud matus evangeelium üheteistkümnendas peatükis. 20 seitsmendas salmis. Jeesus ütleb. Kõige on loovutanud mulle isa südant Lumad. Teiseks keegi muu ei tunne poega kui vaid isa. Kolmandaks, ükski ei tunne isa kui vaid poeg. Niisuguse meie teadmise ja meie uskumise madaldamise on Jeesus ütelnud kindlalt välja. On imetleda, et see teade säilinud Tron jäät Mateusz säilitanud on, kuigi ta ise ka sellest asjast päriselt aru ei saanud. Mis sellest järgneb? Sellest järgneb, et Jeesust ei tunne tema perekonnaliikmed. 12 aastasena templis käimise loos imestab Jeesus, et Maarja ja Joosep olid otsinud teda kuju matkajate hulgast kaks kolm päev. Maarja ütleb poeg, miks sa oled teinud meile seda kaarti, siis ei teadnud, et ma pean olema neis paigus, mis on minu isa ära. Nad ei mõistnud seda, mis ta neile. Nii on kirjutanud. Tema üliõpilased. Kas nad mõistsid teda paremini vaevast? Peetrus pidas Jeesust Iisraeli sõjanessijaks kes vahest sõjaväega vabastab oma koduna. Jeesus oli läinud taeva, siis nad ka ütlevad. Issand, millal sa. Nad mõtlesid jeesuse käsivarrele. Kui Jeesus võeti kinni Getsemani spetuks, haaras mõõga. Võib-olla aimasid midagi tema kaks üliõpilast, Johannes Toom. Toomas ütleb Jeesuse kohta. Minu issand. Toomas, keda nimetatakse kaksikuks üks 12-st, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli ülestõusnud Jeesus tuleb kohtama oma ülepiast. Teised üliõpilased ütlesid nüüd temale. Oleme näinud issandat ja tema ütles neile. Kui ma ei näe tema käte sees naela jälgi ning ei pista oma sõrmenaelte asemesse ega oma kätt tema külje ava sisse siis mai usu Kaheksa päeva pärast olid tema üliõpilased taas kodus ja Toomas nende uksed olid lukus. Aga Jeesus tuleb. Jääb seisma nende keskele, ütleb rahu, olgu teile tavaline tervitus. Seejärel ta ütleb Toomale, pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu vaid usklik. Toomas koostab talle minu issand ja minu jumal. Nüüd mõistab Toomas Jeesuses jumalat. Oled uskunud seepärast, et sa oled nüüd mind näinud. Õndsalt on ometi need, kes on uskunud, kuigi nad ei ole. Võib-olla tundis Jeesust rahvas kelle seas oli mitmeid terveks ja paljusid oli see? Ei, siiski mitt. Kuidagi kobades käisid nad ka kõige arukamad tema jälgedes. Teda ei tundnud ülempreester, kes ta mõistis hukka ka Pilatus mitte, kes ta lasi risti lüüa. Aga jumal, isa tundis oma poega minu isa tunnet, mind isatunnet. Vot see imelik on, et Matjus selle mõte on sallita. Mõte, millest ise aru ei saa. Pühapäev on aimanud seda kaks usumeest teadlast, romaanu kvargiini ja Etelber taotler. 2000 aastat ei ole inimkond teda tundnud. Keegi ei tunne isa, kui vaid poeg jätkab Jeesus. Tähendab, inimkond hakkab alles nüüd 2000 aastat hiljem jumalat tundma. Sest Jeesus on selle tõe avaldanud alles nüüd. Etelber Taferi-le, sest Matteus kirjutab ju, loeme täpselt, keegi ei tunne isa, kui vaid poeg ja see, kellele poeg selle tahab ilmutada. Et ta on meile sellele põlvkonnale usuteadlastele selle tõe hirmutanud. Karjased ei tundnud Jeesust, kuigi nad nägid teda. Paljalt sõimes. Ja nad nägid taeva valgust ja taevaväehulkade laul. Enne teist maailmasõda kirjutati raamat tundmata inimene oleks pidanud kirjutama raamatu tundmatu jumal. Üks, millest ma arvan, Jeesust võis. Siiski mõnes mõttes tunda võis temasse nagu piiluda. Armastus. Kõikjal tema juures näeme armastust. Ärme ütleme, et see sõna armastus on kuidagimoodi odavaks läinud, ei ole. Mõtleme seda armastust, mis on piiblis vana testamendis minu arust sõna nagu eesti keeles, kreeka keeles on selleks kolm sõna ja see kõigutab veidi armastuse mõtet ja kuna filosoofid alustavad ka Kreekaga, siis filosoofiline mõtlemine ei selgita meile Jeesuse armastust. Jeesusest kiirgab armastust. See on armastus kõige elava vastu. Kui ta räägib taeva lindudest, muretusest rõõmsatest, inimestest. Kes nagu lilled, tööta, kes leiavad aega jumala jaoks. Ta räägib taeva lindudest. Taevane isa toidab neid. Selline armastus on ilus kutt, sellin armastust võime leida ka mujalt, mitte ainult Jeesuse juurest. Võib olla mõned kirjeldavad seda veel ilmekamalt pelk kirglikumalt. Mõtleme pühale frantsiskusele. Aga Jeesuse armastuse sügavus? Ta vaatab oma pead liikuvat rahva hulka oma kodumaal. Tal hakkab nendest hale meel, sest nad on nagu lambad, kellel ei ole karjast kuulemeelne ja tugev on see armastus hädas üksi jäetud rahva suhtes. Kuidas seda olnut teistegi südametes? Võib-olla ka meie rahva emadel ja poegadel. Enesestmõistetav, et see on armastus, kui ta haigeid vastu võtab. Kui ta laseb kannatuse mere hoovata enda pääle. Kui ta tõstab inimesi püsti, annabki jõudu tervistav. Ja tõotab surmas igavest elu. Taas on see armastus, kui ta ütleb, tulge minu juurde kõik keelte olete vaevatud ja koormatud. Hingamise annan teile, mina. See on kõik armastus. Ent see ei ole veel ainuomane Jeesusele. Me ei saa siin ütelda, et ainult tema on armastanud. Vaatame sügaval male viimne õhtu enne surmahetked, mil tulev tumedam ähvardavana tema pea kohal oli. Ja mille esile tuli kõik mis Jeesuse ja tema üliõpilaste vahel kunagi oli olnud ja pooleli jäi. On valmis oma isa tahtele alistuma. Teadlik oma lähetuses kogu oma olemasolu mõttes. Selle viimse õhtu kirjeldus on huvitav. Sinna asetab Jeesus sõnad aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis hetke tulnud olevat, et ta siit maailmast läheb isa juurde, ta armastas neid otsani nõnda, nagu ta oli armastanud omi kes olid maailmas, ta peseb jalgu ja siis sel ajal, kui nad paasa söömaga söövad ja. Ta ühe lepingu üheainsa lepingu, mis Jeesus on teinud selle maailmarahvaga. Matteus kirjutab. 1000 sõit võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja andis oma. Veel käijatele ja ütles, võtke, sööge, see on minu ihu. Ja ta võttis karika, tänas, andis neile ning ütles. Tooge kõik sellest. Sest see on minu veri, uue lepingu veri, mis valatakse paljude asemel pattude andeksandmiseks. Lucas kirjutab. Ja kui hetk kätte jõudis, istus ta maha ja apostlit ühes temaga. Ja ta ütles südamest, igatsenud seda paasatalle süüa ühes teiega, enne kui ma kannatan. Ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile ning ütles. See on minu ilu, mis teie eest antakse seda testi minu mälestuseks. Samuti karika pärast õhtusöömaaega. See karikas on uus leping minu veres mis valatakse teie asemel kaks sõna neis lauseks millest vähemalt peame aru saama, kui tahame mõista, millega tegemist on. Need sõnad on teie eest. Teie asemel. Saladus, millele tema alus on pannud? See kätkeb pühas majas lepingu meenutamises, mille jumal oma rahvaga oli teinud ja mida rahvas ei olnud küllaldaselt pidanud, kui ta nad Egiptusest orjapõlvest välja tõi. Ohver, mille nüüdki Jeesus ohverdamisele viib, on tema ise teie eest teie asemel. Sõnad on otsekui tuhahall all, nad on kuidagi halliks jäänud. Süda on teinud harjumus, me oleme kuulnud lugematuid kordi, nad on meie meele nüriks teinud. Kas me taipame, mida need sõnad ütlevad? Võib-olla Me õpime ilukirjandusest. Pöörad soo, ütleb Jeesus, suri. Barnabas asemes. Kui Barnabas oleks Jäetud vangi ja tapetud siis Jeesus oleks saanud vabaks. Nii nagu panna. Asemel nii on surnud ta meie kõikide asemest. Seon asendav. Ema võib midagi teha oma lapse eest. Mees võib mõnikord teha seda oma töö oma rahva mõtet inimmeel. Ütleme mõnikord peaksime ütlema, õieti harva tuleksid võeti. Aga siin on midagi muud tegemist, siin on inimeste asemel kellel polegi tema jaoks mõistmist, armastust. Armastus. Mis. Mingit tasu ei nõua. Armastus pööratud nende poole, kes tõrguvad tema vastu. Ta pakub vabadust. Ja nad annavad ära. Mida nende sõnadega teie asemel on mõeldud? Seda me päriselt ei taipaks. See ei ole vahest võimalikki inimesi teaduses teadvuse tulla täies ulatuses. Tegu jumalaga jumala surmaga. Alati jääb siin miski saladuseks. Väike valgus meie eluteele tuleb teerajale nagu lampjala küljes Idamaal. Et madu kerajas olevat madu eemale peletada. See on võimalik. Ja seepärast on Kema sünni mälestamine pidulik sündmus. Armastuse sündimine on kõige pidulikum sündmus, mis üldse võimalik on. Neid mõnikord öeldakse, meile öeldakse ja me ise arvame, et me oleme ainult jõulukuusk. Väga paljud teised rahvad on suure reede usku, ülestõusmise usku. Tingimata tahame olla jõulukirikus jõuluvalguses. Aidaku meid jumal, aidake Kuneid, issanda enese halastus, etne, jää, Läksime armastuses sündmuse hindajateks. Et me sellest osa saaksime. Ka siis, kui me seda loomulikult mõistame või üldse sellest aru ei saa. Sest ainult armastus on tugev.