Mina olen Neeme raud, tänases keskööprogrammis ajan juttu Marika Blosfeldiga. Ta on tantsija ja koreograaf, kellest on kirjutanud New York Times talu perenaine, Eestis joogatreener ja nüüd ka tervisliku eluviisi ja toitumise konsultant. Kõigist neist elu erinevatest tahkudest, rääkisimegi kui New Yorgis ühes pargis intervjuuks kohtusime kõigepealt võib-olla ma kirjeldan seda kohta, kus kohas me oleme. Manhattani saare alumises osas on kliinitshilitš trimmidži küla kui eesti keeles öelda ja see jaguneb nagu kaheks osaks lääneosaks ja idaosaks, kuid nüüd on lääneosa muutunud kuidagi selliseks etableerunud, seal on kallis elamine, seal on head restoranid sinna tore õhtul minna. Idaosa seevastu on olnud alati natuke noh, kuidas öelda. Gransilikum natukene selline nurgelisem avangard seal ja siin idaosa keskel, idaküla keskel me siis praegu istu, mägi, siin on suur park Hopkinsi väljakupark ja Marika Blosfalt. Kui sinule mõelda sinule siin New Yorgi linnas, siis millegipärast tuleb jusse ida Pilid Silmeta. Millegipärast sa kuuluksid just nagu, nagu sellesse keskkonda siin. Jah, nii ma man tunnen seda ise ka ja siin ma olengi tegelikult põhilise osa oma New Yorgis elamisest elanud täpsemalt esimese laevani hull esimese ja teise tänava vahel. Vanasti oli siin päris ohtlik just eriti siin, kus me praegu oleme. Siin pargis oli palju narkomaane ja siin sai uimasteid osta, nüüd mängivad siin lapsed. Kuidagi on see piirkond ka väga trendikaks New Yorgis muutunud. Ja kui mina New Yorki kolisin, mis oli 1980, siis mulle öeldi ära jumala pärast, mitte ida poolt esimest häbenju, mine esimene avenüü ja siis järgmine ongi, ei PC ja Tiia, nüüd meie istume siis A ja B häbeni vahel, sina tulid just siia elama, ma tulin just siia elama, aga muidugi esimesed aastad ma olin ka ettevaatlikum, aga noh, asjad arenesid ja nüüd on siis Assabetseedi ka täiesti turvaline. Kui New Yorgis kaua aega elanud inimestega rääkida eestlastega, rääkida jaga Ameerika tuttavatega, siis meenutatakse sinu nime seoses väga avangardsete tantsuetendustega. Jah, see oli 80.-te aastates ja ka üheksakümnendad aastad. Millega sinu etendused siis silma paistsid? Ma tean, et neist kirjutas isegi New York Times. Ma ei tea, mina töötasin erinevate koreograafidega, ma tegin ka omaenda loomingut. Olen kuulnud jutte, et 80.-te aasta oli suhteliselt siiski veel konservatiivne ajastu, kuid sina julgesid minna noh, mitte just päris alasti siis peaaegu päris alasti lavale ja see oli ka New Yorgi jaoks šokeeriva sensatsioon. Nojah, ma tegin seda, mitte selle soki pärast, aga mulle tundus see loomulik. Nii et noh, minu jaoks ei olnud nagu mingi eriline asi, aga, aga noh, seda mina imestasin ka, kui ma siia tulin, et ameeriklased tegelikult on ikkagi suhteliselt purida onlikud või mis see sõna on. Et näiteks, kui siin siin alati tänava peal nähakse, siis võib sind kinni võtta selle eest. Alaski laval tollal laval ikka võis olla. Ja sellest kinni ei pandud, aga seda märgata, seda märgati ja kas alustasid tantsimist Siniorg. Ma puutusin esimest korda tantsuga kokku Berliinis, ma õppisin seal maalimist ja samas ülikoolis oli siis ka nagu näitlemise ja lavakujundamise osakond ja just need lavakujunduse tudengid panid kokku ühe teatritüki ja kuidagi juhuslikult ma sattusin sinna sisse ja puutusin kokku kogu selle liikumise õpetajagas rikk, sahte päkk, see oli siis Lääne-Berliin oli Lääne-Berliinis ja kes oli ise paar aastat New Yorgis elanud ja siin tantsu pind ja tuli siis tagasi Berliini, et seda seal õpetada ja läbi tema ma nagu avastasin tantsu endale avastasin, et on võimalik tantsuga tegeleda ka vanemas eas ma olin siis juba 20 Vjalakesin, jääd on hoopis teisi lähenemisi võimalusi, kui siis ütleme, klassikaline ballett, mida siis peaks nagu lapsena juba noh, sellega alustama. Ja see avas mul nagu silmad üldse tantsule ja kaasaegse tantsule ja see hakkas mulle nii meeldima, et ma otsustasin, et ei, nüüd on vaja New Yorki minna ja seda ise läbi proovida. New Yorgis juhtisid ikka kaasaegsemat ja huvitavamad asjad ja just kaheksakümnendates aastates oli siin hästi-hästi elavkunsti ja tantsustseen, nii et see oli tõesti just tantsualal nagu ütleme maailma keskkoht. Just see ida Willidžil? Jah, huvitav, et kui praegu vaadatakse tagasi ja meenutatakse neid kaheksakümnendat aastat, kui linn oli tunduvalt ohtlikum ja räpasem enne, kui algas linnapea Juliani suurpuhastuskampaania 90.-te aastate alguses, siis paljud teevad seda just nostalgiliselt, nagu nagu ka sina praegu, et tollal tõesti oli New York nagu mingil määral maailma keskpunkt. Tänapäeva ma ütleks, et see kahjuks niimoodi ei ole enam, miks, ma ei tea, puudu puudub see eriline energia ja, ja, ja ka need uued, kes nüüd tantsu teevad, nad ei ole enam nii huvitavad ja nad kõik noh, proovivad teha oma asju nii, et neid saaks hästi pakendada ja saaks hästi pakkuda ja produtseerida ja sellega reisima minna. Aga nisukest, noh, ma tea, omanäolisust on, on kaduma läinud kommertsmitte kunst, jah, täpselt, ja noh, kindlasti on seal mingi seos ka sellega, et noh, igasugune toetus kunsti ja ütleme nüüd sotsiaalse tantsu jaoks on peaaegu kadunud American ja et nii raske on aga mingisugused raha siia, et midagi üldse teha. Et see on kindlasti ka üks pidurdav faktor ja ma tea, varem oli võib-olla eluga odavam, et siis see raha ei mänginud nagu nii suurt rolli ja, ja meie kõik tegime tööd, ilma et meile keegi midagi maksis selle eest ja me olime lihtsalt õnnelik, et et midagi teha. No nüüd, kui noor kunstnik, kes tuleb näiteks Berliinis soovib siinsamas Istülitšis väikest tuba üürida, peab ta selle eest välja käima juba suure varanduse, seda just New Yorgis kardetaksegi, et elu on läinud siin Manhattanil mis on traditsiooniliselt olnud selle linna nii-öelda kunsti ja kultuuri ja närvikeskus niivõrd kalliks, et siia need uued ideed enam ei valgunud. Jah, see on, see on tõesti tunda, paljud kolivad Bruckleni või kolivad hoopis linnast põhja poole või New Yorgis ja, ja kadukise tuum siit kesklinnast. Sina kolisid suveks Eestisse. Enne kui me hakkame võib-olla rääkima seda, kuidas sa Eestisse jõudsid, siis talveks tagasi New Yorki tuled, räägime natuke sus enda taga põhjas, sa mainisid juba Berliinini Yorki, räägi üldse, kuidas, kuidas see elukäik on sind siiani toonud päris kohe algusest või sul on niivõrd kirev ja värviline ja pöördeline elu olnud. Noh, aga algame siis algusest olen, olen sündinud ikkagi Tallinnas ja kui olin poolteist aastat vana, siis otsustasid mu vanemad Lääne-Saksamaale kolida. Ja nii ma sattusin siis Lääne-Saksamaale, seal ma käisin, olid seal, ma alustasin ülikooli kõigepealt maalimise alal Berliinis siis aasta või kaks hiljem tulin sinna, aga äkki siis olin siin ja, ja õnneks oli mul oma maalimise professoriga leppe, et ma ametlikult olen ikka veel kooli sisse kirjutatud, nii et ma ikka nagu lõpetasin oma liinikooliga ja läksin siis 83 84 käigult tagasi Berliini, olin seal terve aasta, ainult maalisin ja lõpetasin siis oma selle maalimise kooli. Ainult ELT L ruttu-ruttu tagasi New Yorki tulla. Ja siis, kui Eestis need muudatused peale hakkasid siis ma hakkasin tihedamini seal käima, hakkasin seal ka esinema ja, ja workshop andma. Ja kui juuksed siis päris lahti läksid, siis siis avanes mulle võimalus osta ekstükike maad, talu maad Eestis, mis on alati olnud minu unistus, nii et ma olen väga õnnelik, et see siis tõesti ka võimalikuks osutuda. Huvitav, et see maa ostmine ja Eestisse just maale kolimine kuidagi sobib väga hästi ka su loomingus on, nii palju, kui mina olen tantsuetendusi läinud, on, on neis ikkagi olnud mingisugune selline ürgne maa motiiv maaema motiiv. Nüüd oled sa siis maha ema Läänemaal. Jah Polli talus ja täpselt seda olulisel olemas juba, see tal oli olemas ja, ja see ei olnud mitte nagu minu perekonnas võtma, lihtsalt leidsin selle ja ostsin selle. Tegelikult minu juured on, on Lääne-Virumaal. Nii et Läänemaa oli mulle ka täiesti uus koht Eestis tõesti sattus juhuslikult, nii. Panin anasi mitmetesse lehtedesse ka maleste. Ja Ma kirjutasin, et soovin osta vana Eesti talu koos kõrvalhoonetega mitte kaugem kui kaks kilomeetrit mere äärest ilusas puhtas looduses. Ja siis selle peale helistati mulle ja siis ma läksin võib-olla mingi kuus, seitse kohta vaatama. Ja kui ma sattusin siis Polli tallu, siis oli see väga selge äratundmine, et see on see õige koht. Ja siis algas see suur ülesehitamine, ma mäletan, New Yorgis toimusid tuluõhtut, kus sa kogusid raha ja toetust selleks, et Eestisse ehitada selline rahvusvaheline kultuurikeskus. See oli üks viis-kuus aastat tagasi ja nüüd on see Polli talu oma ilus kerkinud. Jah, on kerkinud suuremat tööd, on juba tehtud, aga iki ikka veel jätkub ehitamist? Eks see olegi niisugune elu eluaegne projekt, ma nüüd juba tegutsen seal 10 aastat. 99 Me avasime oma uksed esimest korda etenduste ja suppide jaoks. 95 ma ostsin selle koha. Ja nagu sa tollal rääkisid, nägid vaimusilmas vähemalt seda talu, kui kui sellisel New Yorgi Eesti liinil olevat kultuurivahetuskeskuste siit New Yorgist saavad kultuuritegelased ja ka mujalt maailmast tulla sinna, et siis vabas Eesti looduses puhata ja midagi midagi uut mõelda. Jah, täpselt nii. Ja seni on kõik, kes on käinud, väga-väga rahul olnud, nii selle koha ka iseenesest kui ka sellega, mis mina olen selles kohas nagu teinud, iga suvi käib võib-olla mingi kuus, seitse kunstnike, aga siis käivad paljud kohalikud inimesed või ütleme, inimesed siis Eestist käivad laagrites jaburaks, õppidel, etendustel. Ja siis tullakse talveks tagasi teisele poole ookeani, siiani York Eestis saab tervet aastat kuidagi veel veeta, ei soovi. Ma sooviks küll, aga, aga veel ei mängi välja, ikka on vaja veel natukene raha teenida. Et jälle suvel investeerida. Ja talvel on New York siis see töökoht. Jah, täpselt nii ja, ja nüüd ma alustan ka ühe uue tööga, minu tee on nagu viinud mind, ütleme, tantsust, joogani ja joogast ka veel edasi, nüüd tervisenõustamiseni ma käisin eelmisel talvel, kui ma siin New Yorgis olin jälle koolis. Kooli nimi on instituut entsüklopeedias režen, tähendab seal õpitakse toitlustamise filosoofiat ja üritatakse siis need integreeruda, selle kooliga ma nüüd saan töötada, kui tervisenõustaja, põhiliselt nagu toetudes toitlustamise peale, aga samas ka nõustan inimesi, noh, kuidas nagu oma eluviisi muuta tervislikumaks. Et on vaja oma keha liigutada. Et on vaja oma tööga rahul olla, et on vajama omastega hästi läbi saada. Seda nõu tundub, et siin New Yorgis on väga vaja kehakaaluga ja stressiga eriti on siin linnas väga palju inimestel probleemi nõustamist on siin alati väga hinnatud. Kui me mõtleme, et väga suur osa New York lastest käib aastaid ja aastaid psühhoterapeutide juures, et enda mina leida, siis ma arvan, et ka see valdkond, mille sina oled nüüd valinud on väga-väga suur tööpõld. Jah, kindlasti nii, igaüks võib sellest kasu saada, ega sa ei peagi, ei tea, mis haige või jäide, mis paks olema. Et, et sellest jah kasu saada. Mis neil ameeriklastel siis selle söömisega lahti on, miks see nii suureks probleemiks korraga on, et sellest tuleb pidevalt rääkida, kuidas süüa? Teen veel, on see asi veel ekstreemsem, kui ütlema Euroopas, olgu Euroopa on juba ka väga kiiresti selles samas suunas liikumas. Ameerika näitab töötõppe. Jah, kahjuks jah, ka need halvemad suunad inimesed on lihtsalt võõrdunud, ütleme looduslikust toidust. Nad ei keeda enam endale toitu, nad käivad väga palju väljas söömas nad kiiresti-kiiresti niimoodi okstes võtavad midagi rabavat, midagi ei vaatagi, mis see on ja mis seal sees on. Ja, ja, ja nii juhtubki, et nad söövad hästi palju saasta endasse sisse, palju keemiat, palju hormoone, antibiootikumi, kõik niisugused asjad, mis on tervisele tervisele väga kahjulik. Kui me vaatame siin platsi ümber, siin on ka kümmekond restorani kindlasti, kus saaks kiiresti kohe midagi haarata ja siis siin pargipingil, kus me istume süüa. Jah, kõik on väga kättesaadavaks tehtud, kõik on väga ahvatleb, kõik on kiire, kõik on isi, aga kahjuks see ei anna kehale seda toitu, mis tal vaja on. Mis siis kõige rohkem puudu jääb, mis on see kõige-kõige valem asi, mida süüakse? Noh, ma ütleks kõik, igasugused, ütleme, ümbertöödeldud toidud kõik valged jahud, valge suhkur ja kahjuks topitakse seda suhkrut ka igasuguste toitude sisse, mitte ainult nüüd maiustuste sisse võid kasuppida sisse ja, ja salatite sisse ja, ja leiva sisse, nii et inimesed nagu ei oskagi selle peale mõelda, et nad söövad suhkrut, kui nad seda toitu söövad, aga tegelikult on see igal pool sees. Nii et kui sa haarad omale dieet pepsi või coca purgi, kus on kiri peale, et, et siin ei ole üldsegi rasva ja kaloreid, siis tegelikult midagi sealt ikka saad väga halba. Jah, võib-olla seal ei ole ka suhkrut, kui see on dieet Pepsi, aga siis on seal jälle see suhkru aseaine, mis on veel suurem nõrku sukkurise dieet pepsi või kuula, on vist üks kõige suurem sõltuvustekitav asi. Rohkemgi veel kui kohvi mulle tundub. Huvitav, et Ameerikas on kampaaniate korras selle suur suur võitlemine tervete eluviiside nimel suitsetamisega on suudetud siin New Yorgis üks null ära teha. Inimesed, kes suitsetada soovivad, peavad seda tegema tänavatel, restoranides, klubides on seal keelatud. Tihti räägitakse, et järgmine suur võitlustanner on siis kiirsöök ja, ja just nimelt selline ebaterve toitumine. See oleks ju päris tore asi. Oleks sulle tööd. Sa arvad, et seda saab sellise kampaania korras inimestele selgitada, et ütlevad teistmoodi sööma hakata? Noh, ma ei tea, need kampaaniad on nii, nagu nad on, siin on üldse niisugune tunne, alati mul tekib, kui, kui ma nüüd vaatan meediaid ja, ja see, mis nagu raadiost televi televiisorist tuleb. See on alati niisugune poolik informatsioon, nagu tahaks, tahaksid nad inimesed lollina hoida või midagi niisugust, inimestel on vaja palju-palju rohkem, ütleme haridust toitumise kohal, nii et sellega võiks peale hakata. Ta on juba koolides koolitoidud, näiteks on, on ka kohutavad, mida seal pakutakse ja siis nad ise imestavad, miks lapsed on nii hüperaktiivsed, miks nad ei oska keskenduda, miks nad on agressiivsed. Siin on tehtud eksperimente siin ja seal koolides, kus on mindud üle, ütleme siis niisuguse loomulikuma toidu peale, kus pakutakse lastele juurvilja ja täisteratooteid ja salatit ja, ja värsked ja mingi kuu aja pärast on, on lapsed hoopis teised. Nad õpivad, nad oskavad kontsentreerida ennast ja ja nad ei käituge enam nii võimatu. Kui varem Ameerika lahendus on anda lastele hoopis sama toitu edasi ja veel siis ka veel ravimeid juurde. Jah, see on päris kurb, kui palju lapsi juba söövad, jah, ravimeid. Kuidas tundub Eesti siit vaadates, kas Eesti oskab veel toituda, kas Eesti on oma nii-öelda talupojad toitumisharjumustega seni tervisliku toitumise rütmide juures või on läänest võetud ka nii kiiresti üle kõik see, mis, mis, mis siitpoolt pakutakse, ersats, mis, mis seda tavapärast toitumist asendama hakanud. Noh, ma arvan, Eestis ei ole see olukord veel nii hull, aga nagu ma ütlen, need asjad muutuvad ka Eestis muutub see töö töömaania ikka suuremaks, inimestel on vähem ja vähem aega. Ma näen ise, kui ma poes käin, nii paljud ostavad mingeid valmisprodukte, mingit salatit, mis on seal nagu valmis tehtud, selle asemel, et ise teha ja noh, on teada, et seal on mingid konservan Ta ained sees ja noh, üldiselt see samme sa ise endale toitu teed, et kui see kaduma läheb, seal sellega läheb nii palju. No ütleme, head energiat kaduma, et kui sa iseendale armastusega teed, see annab sulle palju rohkem, kui sa ostad midagi valmisprodukti, mis on kuskil vabrikus tehtud, kus inimesed, noh, võib-olla nendel ei ole hea meel seal töötada ja lihtsalt globivad midagi kokku ja siis sina pead seda nüüd sööma. Nii et seda ma oma töös nüüd ikka väga rõhutan, et rohkem ja rohkem ikka jälle iseendale kodus süüa teha. Eestis samal ajal siiski räägitakse suhteliselt palju sellest, et toiduained ja toit, mida maal toodetakse, söögiained on suhteliselt puhtad siiski võrreldes sellega, mida näiteks siin saab. See on kindlasti nii, aga no näiteks ma näen seal ise minu juures maal et küll nad teevad seda kasvatamist vanade traditsioonide järgi selles mõttes, et kasutavad ikka seda lehmasõnnikut ja ei kasuta neid keemilisi väetiseid. Aga hea meelega kasutavad nad mingeid mürke, et seda umbrohtu hävitada. Ja ma ei saa päris aru, et nad siis ei mõtle sellepärast et kui sa paned mürku põllule, siis satub ka sinu sinu maa sisse ja siis satub ka sinu toidu sisse. Nii et noh, päris puhas see kahjuks Eestis ka ei ole enam. Kas maailmas on üldse sellist päris puhast põllundus? Senini on need, ütleme, need, kes ütlevad, et nad teevad orgaanilist toitu või ütleme siis mahepõllundus nagu eesti keeles öeldakse. Et need kontrollid on ikka päris ranged. Aga nüüd on jälle mingi uus liikumine, kus noh, inimesed, kes nüüd ütleme noh, nagu märts toitu pakkuvad, on aru saanud, et see mahepõllundus, nõudlus selle järgi on, on suurem ja suurem ja, ja nüüd nad juba hakkavad aru saama, et vaat, et osa raha nüüd voolab hoopis sinna ja mitte enam meile. Ja nüüd nad tahavad läbi suruda, et mingid teatud kemikaalid oleks lubatud, et ja ikka võib öelda, et vot see on mahepõllundus ja kui see läbi läheb, see oleks täitsa kurb, sest siis pole sellel mingit mõtet enam. Milline oleks sinu peamine nõuanne, ütleme mõnele njorklasel, kes tuleb abi paluma, et et mul on söömisega probleeme, võib-olla ma ei olegi paks, aga jortlasete karvad pidevalt, et nad on paksud, et alati tuleks üks, viis, 10 kilo alla võtta. Mida inimene peab tegema, et selles suurlinnas tõtliku Eluviisi keskel normaalseks jääda? Noh, kõige tähtsam on, on see, et, et sa võtad endale enda jaoks aega, see on üks väga tähtis asi. Kui nüüd toitlemise juurde minna, siis on kindlasti väga tähtis, et sa väldid nii palju kui võimalik, igasugust keemiat, valget jahu ja suhkrutooteid suhkrud võib asendada teiste ainetega, mis annavad magusat maitset, isegi juurviljad, mitmed juurviljad on väga magusad. Kui sa harjunud niimoodi sööma, siis siis sinu maitse, need maltsorganid, massorganid lähevad ka hoopis tundlikumaks ja, ja sa hakkad tundma, kui mõnus ja magus näiteks porgand on või üks peet või isegi sibul. Ja sul ei olegi enam seda vajadust mingi šokolaadi järgi või mingi koogi järgi. Kas see tähendab ka seda tervislik toitumine näiteks liha söömisest tuleks hoiduda kuidagi, kui ma sinu peale mõtlen, joogaharjumuste peale tuleb, tuleb mõtet. Eks sa vist oled taimetoitlane, sest et õiged sööjad, nagu paljud mu tuttavad väidavad, on ikka need, kes ainult taimetoitu söövad. Tegelikult see ei ole nii, ma pole iialgi olnud täiesti 100 protsendiline taimetoitlane, aga ma olen piiranud oma lihasöömist ja olen pikka aega ainult söönud kala ja kana. Ma ei ütleks, et taimetoitlus on ja kõikidele teatud inimestele sobib see väga hästi, aga ma ütleks isegi suurema osa inimestele see võib-olla ei sobi. See ongi iga inimese enda ülesanne leida enda jaoks, kui palju liha ja kas üldse liha tal vaja on. Ja mina manustame töös, üks põhimõte ongi see, et, et noh, kuulata ja jälgida igat igat inimest individuaalselt ja vaadata, mis talle võiks sobida. Nii et selles integreeritud toitumiskoolis, millest sa käisid, kus kõrget õpetust jagatakse, seal ei rõhutatud sugugi, et tuleb süüa, ainult taime toita ja lihast hoiduda ja kalast hoiduda. Et olla nii-öelda selline looduslähedane inimene. Ei, selles mõttes mitte see Mul oli selle poole pealt väga huvitav, et noh, kõik, kes, kes mingit kindlat dieeti ütleme ette kirjutavad kas siis Egetaallased või makrobiootilised või, või mis iganes, igaüks arvab, et vot see on see üks ainukene ja õige viis. Aga see ei saagi nii olla, sest inimesed on nii erinevad ja see tore asi selle kooli juures oligi see, et meie nagu vaatasime kõiki neid erinevaid filosoofiat ja, ja noppisime nagu nendest välja seda, seda tõde tuuma, mida, mis on kasulik ja ei ole vaja üldse nii väga ranged seda asja võtta. Et ma võin ju kuus päeva süüa ainult juurikad ja, ja teratoite ja siis seitsmendal päeval ühe tükikese liha ja see, see võib täpselt olla see, mis, mis minule või minu kehale vaja on. Tihtipeale noh, sellest taimetoidust on muidugi hästi palju juttu olnud viimasel ajal inimesed mõtlevad, et vot Peaksin vist tegelikult olema taimetoitlane, sest see on ju EKA tervislikum ja see on ikka eetilisem, et mul pole ju vaja tegelikult tappa, et, et söödud saada. Aga kui nad kuulaksid tõesti oma keha, mis keha ise ütleb, siis keha võib-olla ütleks, et vaat, palun, mina sooviks kord kuus süüa natukene liha. Räägi sellest koolist ka pisut lähemalt, New Yorgis on tuhandeid kursus, inimesed käivad pidevalt midagi õppimas. On suur mood, et alati tuleb ennast täiendada, aga see integreeritud toitumiskool on päris omapärane fenomen, mis on plahvatuslikult paisuma. Korraga on huvi tervisliku toitumise vastu siin erakordselt suureks muutunud. Jah, ma arvan, inimesed lihtsalt on tüdinud sellest, et nad kogu aeg tunnevad ennast väsinud ja energiat ei ole kogu aeg mingid kroonilised haigused, kogu aeg mingit allergiat ja on ka aru saanud, et tablettide söömine ei tee ka emite terveks ja ka mitte õnnelikuks ja otsivad teisi võimalusi. Ja see kool on tõepoolest plahvatanud. Võib-olla mingi neli-viis aastat tagasi oli koolis 25 õpilast, kolm aastat tagasi oli 250, eelmine aasta, kui mina käisin, oli 700 ja nüüd sel aastal on 1100. Sa pakud oma patsientidele või klientidele, kuidas nüüd öelda veelgi sellist integreeritumalt lähenemist, sest sa kutsud neid ka joogatreeningule. Kui kaua sa üldse joogaga oled tegelenud ja kus sa nende idamaiste mõtlemiskunstide ja kehakunstide juurde? Mina puutusin joogaga kokku juba Berliinis sellesama tantsuõpetaja juures, me ikka kasutasime joogaharjutusi niimoodi noh, soojenduseks ja ja tegin seda ka, noh, kõik need aastad, mida ma tantsijana töötasin ja alles kuskil 93, ma otsustasin nagu ühte kindlat joogasüsteemi õppima minna ja tegin siis ka selle õpetaja välja koolituse kaasa ja olen siis nüüd selle süsteemi järgi tegelen nüüd juba 12 aastat, selle nimi on kundalini jooga ja seda tei läände joogi paason. Ja see on niisugune hästi dünaamiline jooga vorm mis hõlmab nii Assanasid, kehahoiakuid kui ka füüsilisi harjutusi, kui ka liikumist, kui ka venitust, kui ka hingamist. Kui Kalloitsimist ja mediteerimist. Ja mulle tundub, et ta on niisugune hästi täiuslik ja ümmargune süsteem ja minule isiklikult istutab, istub ta väga hästi, ta paneb energia hoopis kiiremini käima. Ma olen teistes joogatundides käinud, aga mulle tundub, et seal nagu ei juhtu midagi. Nii et kundalini jooga kaasa tõesti, hakata oma keha tundma ja hakkad tajuma, kuidas energiad liiguvad. Meie kuulajad võivad mõelda, et me oleme Polli talus, siin taustaks hauguvad koerad. Me oleme tegelikult New Yorgi kliinitshülitsi ida Vilitši keskel olevas pargis ja meie kõrval on siin lihtsalt koerte jalutusväljak, kus on, on palju koeri, New Yorgis on üldse palju, koeraga tuleme veel kord jooga juurde tagasi, siin New Yorgis käivad miljonid inimesed joogas. Kohati tundub, et miljonid inimesed, sest kõik, keda ma tunnen, käivad vähemalt mingisugusel kujul joogatrennis, võib-olla kord aastas, aga, aga siiski ma ise olen ka paar korda käinud, Eestis ei ole see plahvatus veel toimunud. Jooga ei ole nii-öelda massideni jõuda. No ma ei tea, Eesti on väike maa ja ma arvan, selle kohta on seal ikka päris palju tegeletakse joogaga, millest selline populaarsus, ma arvan, see on lihtsalt seisund of noh, oma elu tasakaalu viia. Ja jooga pakub selleks hea võimaluse ta, ta mõjub hästi nii kehale kui hingele kui vaimule. Mis sa tahtsid, et väga lihtsalt seletame ära mõnele kuulajale, kes üldse ei ole joogast midagi kuulnud, see tundub selline müstiline värk kõik olevat siis mis on? See on üks viis oma kehaga töötada, mis pakub kehale. Lõõgastus pakub kehale venitust, ta aitab hoida lahti energiakanalit. Ta aitab ergutada näärmete. Nüüd ta aitab kopsumahtu suurendada, aitab üldse teadlikumaks muutuda nii oma keha suhtes kui ka oma hinge suhtes. Ta aitab jälgida meie mõtteid ja viib teadvuse sinnani, et me hakkame aru saama, et mõttemaailmaga on ka vaja tööd teha, ütleme nii. Ja kokkuvõtteks ta, ta aitab avastada, kes me tegelikult ise oleme ja, ja aitab meid siduda, ütleme selle universaalse energia ka, mis meid ümbritseb. Ja need on kõik väga suured ja õilsad ja kõlavad mõtted, aga tegelikult aitab, nagu sa ütlesid, see paljudel jõuda lihtsalt iseendani oma keha tunnetama hakata. Sina oled nüüd võtnud selle keha, nagu me kuulsime ka toitumise kaudu väga laialdaselt ette. Kas see, et sa nüüd keskendud nagu inimesele ja inimkehale on su tegelikult kunstist ja sellest maailmast, kus sa varem olid väga aktiivselt tegev, eemale viinud? Eks ta natukene ole selles mõttes, et ma ise nagu aktiivsetenam tantsuga ei tegele. Viimane kord, kus ma ise laval olin, on nüüd poolteist aastat tagasi. Ma ei ütle, et see on võib-olla päris viimane kord, aga, aga mul ei ole mingi konkreetne plaan lähimas tulevikus seda jälle teha. Ma olen lavastanud veel natukene siin ja seal. Viimane asi oli koos Rauld ametiga. Karmeli tütred, üks etendus, mida me tegime Haapsalu Jaani kirikus. Kos puudust ei tunne sellest sellest valdkonnast oma elus või on see uus kõik niivõrd tugevalt peale surunud, et seal on nüüd täis juba seda kõike muud. No ikka, ma tunnen puudust. Aga noh, ma ei tea, ei saa lihtsalt kõike elus teha ja ma olen nüüd nagu niisukese vanuseni saanud, et ma ei taha enam käest suhu elada. Tantsija elu tähendas seda siin New Yorgis kaheksakümnendatel aastatel. Jah, täpselt nii, kuna mul on nüüd Polli talu, on mul hoopis teised ja suuremad kohustused ja sellepärast ma pidingi niisuguse peaaegu kannapöörde tegema hakkama inimestele õpetada, kuidas elada hakata raha teenima. Aga siiski niisuguse asjaga, mis mulle hinge järgi on ja, ja, ja milles minu mõtted on Kohrblasesse. Mina mõtlesin ikka seda tasakaalu, mina otsin ikka seda, et kuidas ma saaks oma elu elada, et ma ennast tööga ei tapa, et ma teen, mis mulle meeldib ja et mulle makstakse selle eest ka hästi. Nii et vaatamata siis igasugu idamaise filosoofia, jooga vaatamata sellele on mul momendil elus ikkagi ka niisugune, ütleme väga maine faas, et mul on tähtis, et mul oleks maja ja mulle on tähtis, et mul oleks natukene raha ja et ma saaks, saaks midagi teha. Kas võib öelda, et me kõik jõuame kord sellesse faasi idealistlikult, me ei ela oma kolmekümnendates ja kahekümnendates eluaastates korraga tuleb siiski jalad maa peale panna ja öelda, nagu paljud New Yorgi tuttavad viiekümnendates eluaastates on öelnud, et lõpuks tahaks ka rahulikumalt elada, et aitab sellest utoopilise tunnistamisest. Noh, seda võib vaadata niimoodi, aga ma arvan, et faasid, need tulevad ja lähevad, et elu vist pidi olemagi niimoodi iga seitse aastat see vaheldub, nii et küll tuleb varsti see idealistliku faas ka jälle. Siin talvel ootab sind ees kibe töö New Yorgis. Millal sa Eestisse tagasi lähed? Eestis ja lähen tagasi mai keskel, mõnes mõttes on see tõesti päris mõnus. Sest noh, kui oled linnas tüdinenud, siis lähed maale, kui oled maa tüdinenud, siis lähed tagasi linna. Aga nojah, see naljaks, aga, aga noh, tegelikult on ka ikkagi hea, et sa ikka vahetad oma ümbruskonda, sest siin New Yorgis olles tekivad mulle jälle hoopis teised mõtted, et mida näiteks Pollil võiks teha või peaks tegema. Kui ma nüüd ainult seal Pollil oleks, võib-olla ma ei tea, jookseksid mul juhtmed kui ühel päeval, aga teise külje peal see igavene edasi-tagasi edasi-tagasi noh, natukene ikka väsitab ka ja, ja ma ikka igatsen ka selle järgi, et kuskil kohal nagu paigal olla. Ja ma loodan ikka ja soovin, et, Ja kuule, võib muidugi öelda, et ütleme sellest, et aeg on lõpetada peost suhu elamine, aga seal päris luksuslik elu, kui sa saad oma elu jagada suvel eesti ja talvel New Yorgi vahel, kas saab öelda, kus kohas kodu on ta siin New Yorgis, siiski otsapidi, või on ta nüüd siis täielikult Eestis või kelleks ennast pead, oled sa eestlane, oled seal Yorklane, oled sa kosmopoliit? Noh, eks ma ole natukene kõigest ikka, ma ütlen, ütleks ikka esimesel kohal on, et ma olen eestlane, aga ma tunnen ennast ka New York lasena ja ma tunnen ennast ka maailmakodanikuna. Kuidagi läheb elus selliseks üheks tervikuks. Ja see on ka joogaõpetaja, ütles, et me kõik tegelikult oleme üks.