Tere taas vikerraadiokuulajatele stuudios Hardo Aasmäe, Uku Toom ja meie jutuajamise tänaseks teemaks on alapealkiri, miks riigid lagunevad või teine alapealkiri, miks riigid tekivad mõlemat moodi, võib seda väljendada. Jah, ja kui me alustasime täna seda saadet, siis me leppisime omavahel kokku, et, et mina koostan nimekirja, mitte nendest riikidest, mis on tekkinud, sest noh, neid on siin viimase poolesaja aasta jooksul olnud üsna palju ja enamus neist riikidest on tekkinud koloniaalpärandina ehk nii nagu need koloniaalriigid neid piire kusagil seal Aafrikas või Aasias tõmbasid selle järgi Häid siis nende valdused ja seal siis algul tekkis seal mingi sisemine omavalitsus. Kuni siis lõpuks selgus Euroopa riikidel, et et ei ole mõtet seda raha maksta näiteks Aafrika või Aasia kollane jumalavalduste ülalpidamise eest, vaid mõistlikum on viia nad täielikule isemajandamisele. Mis siis ka teadupärast juhtus ja tulemuseks on enamasti see, mida nõukogude ajal ning kiruti. Tegemist on neokolonialismi ka sellepärast, et koloniaalmaad on nii õnnetud, mida nad on iseseisvad. Aga jäävad oma endistele koloniaal metropoliitidele lõputult võlgu ja võlgu ja võlgu ja võlgu. Lamp tegelikult paratamatult nii on, ongi juhtunud. Aga koostasin huvi pärast hoopis nimekirja nendest kõikvõimalikest kohtadest või piirkondadest millel kas on tahtmine või on perspektiivi või ütleme, et on tekkinud rahvusvaheline vajadus, et nad muutuksid iseseisvaks. Ja, ja paradoksaalne on kõige selle asja juures see, et, et maailmas toimub teatud lõimumine ühinemine, kuid riikidena riik ei taha ära kaotada keegi. Ja ilmne põhjus on see, millest rääkis kunagi vana spekulant George Soros kes ütleb, et kõik jutud sellest, et kapitali kodumaad ei vasta tõele, tema küll viisakalt ütleme, maailmakodanikuna ütleb, et kapitalil on keskus. Ja et kui seal keskuses midagi juhtub, siis meremaadest või perifeerias maailmas tõmmatakse raha välja, lastakse seal majandused kokku kukkuda. Räägitakse, et vaata, et seal ei ole kuskil seal, kus on midagi kokku kukkunud, kus raha ennem ära tõmmata, et seal ei ole piisavalt soodsaid tingimusi kapitalil toimimiseks, aga tegelikult on kusagil peakorteris üks suuremat sorti pirukas juhtunud ja ja seetõttu siis lastaksegi erinevate riikide majandusi põhja. Ja nüüd need riigid ja rahvad, kes siis on siukse rahvusvahelise kapitali liikumise meelevallas ühel või teisel viisil, on tulnud ühele järeldusele, et need kapitalile on kodumaa, aga see ei ole enamasti see kodumaakoht, kus, kus, kus nemad on vaikses kohvikus kui kapitali kodumann kusagil mujal, aga ainukene, millel on eelarve ja see siis peaks nagu tasakaalustama mingil viisil seda olukorda, mis siis on ütleme, see erakapitali liikumise dünaamika ja selle vastukaal siis võiks olla see, et eelarve hoitakse vahepeal, sest kui sa oled suure riigi servas ega siis eelarve võidakse samamoodi ära tõmmata keskusesse, nii nagu erakapital tõmbab raha. Ja nüüd hakkasin mina siis lugema, mitte tähtsuse järjekorras, neid riiklikke moodustasid, kes siis tahavad saada iseseisvaks need, kus on asi õhus või kus siis oleks vaja, aga alustasid rahast, nii et kõik on nagu see on alus. No ma ei ütleks, et see on alus, aga, aga raha paneb ikka rattad käima. Sellepärast et alus on reeglina kultuuriline, ajalooline, mis iganes, aga nagu ütles Napoleon, et talent ilma võimaluseta ei ole mitte midagi. Ja, ja paraku me peame tunnistama seda, et ikkagi kui me ei ole seal ka noh, niisugust teatud niisugust majanduslikku võimsust, liikumist või vajadust siis oma riigi tegemine kukub üsna halvasti välja. Ennem kui sa selle nimekirja juurde lähed, ma küsin, et kui suur mõju või tähtsus on traditsioonile, et seal varem on riik olnud või ei ole olnud? See on väga suur, see on väga suur tähtsus, sellepärast et riiklust ehitatakse ülesse siiski teatud traditsioonile ja teatud tarvitusele ja, ja ajaloolisem mälule ja ajaloolisele mälule ja, ja need on tekkinud erinevalt, et kas nad on tekkinud alt ülesse ehk on kunagi olnud riiklikud, moodustasid ülevalt alla, mis on Aafrikas üsna tüüpiline. Kuidas neid piire on täiesti juhuslikult veetud seal ja erinevad hõimud, suguharud, rahvad on tegelikult laiali erinevates riikides, millest on, on palju tüli ja pahandust siia mahlane ja polegi üldse head lahendust, mis moodi see asi võiks siis välja näha. Aga nüüd siis nimekirja juurde, hakkasin mina seda koostama, mitte tähtsuse järjekorras. Ja kui hakata riburada pidi tulema sealt kusagilt. Ta on Aasiast, siis kõigepealt võiks vaadata Indoneesiast. Seal on kaks niisugust kant, kellel on niukene kõva tahtmine, üksuna tsehh kus praegu sõlmiti teatud ajalooline kompromiss ja kompromissi sundis sõlmima tõenäoliselt suur hiidlaine, mis Atsehhi majanduse laostas. Kuid tunnistagem seda, et tsehhi ümbruses on päris palju naftat. Ajalooliselt olnud sultanaat sõdinud on ta Indoneesia keskvalitsusega aastaid ja teisel pool otsas on jällegi lääne reaan. Kes siis või mis siis oli ajalooliselt Hollandi käes, aga tegemist on tegelikult Uus-Guinea hõimudega, ütleme nii. Meie siit vaadates on see tegelikult üks rahvas pole neil nende asiaatidega noh, ütleme sarnasust, midagi, pigem on nende nendes sarnasus ikkagi melaneesia ja, ja ütleme Austraalia põliselanikega, sest nad on tõmmud, nad on neegroitsed. Ja see, et ütleme, üks niisugune rahvuskehand on jagatud pooleks. Noh, ega see normaalne ei ole, tüli seal jätkub ja ja kui me tuleme lähemale, siis on siin Montenegro kohe Nad olid väga lähedane, sa jätsid ülejäänud aasia puutuma. Oot, me jõuame sinna veel, eks ole, on Montenegro on Kosovo, on Atseeeff ehk Me Mägi-Karabahh on Abhaasia Nestri äärne vabariik, olla näod, Osseetia on Kurdistani, Lõuna-Sudaan on Põhja-Nigeeria. On Tšetšeenia, on Tatarstan, on kongos, katanga on Baskimaa, on Kataloonia on, on, on Šotimaa, Fääri saared, Tiibet, Ui kuuria, kašmiir, somaalimaa punti maa ja, ja seda nimekirja võiks veel jätkata. Ja kui need, kui need hakata veidikene grupeerima, siis siis ilmselt jaguneksid nad väga tinglikult kolme ossa. Et üks on Euroopa, noh, kõik see, mis siin Euroopas toimuv. Teine on siis tõepoolest Aafrika oposon põhjaks eelkõige niisugune noh, ajalooline taust, Aafrikas on probleemid seotud eelkõige suvaliste piiridega koloniaalajal tekkinud siis kolmas nisugune piirkond tinglikult on kõik see, mis on Nõukogude Liidu või Venemaaga seotud selle, ütleme laialiminekuga. Neljas piirkond on India ise koos, tema ütleme osistega või lähipiirkondadega, noh näiteks nagu Sikkide taatlus teha oma iseseisvat halistani või, või, või, või kašmiir, eks ole, mis on seal paratamatult ja, ja viies on siis ütleme see kagu ja see, kus on siis noh, eelkõige seotud probleemid Hiinaga on, on, on ka probleemid pigem firmaga, mille ütleme, lagunemise märke teatud on ja ja, ja, ja selles mõttes, et kui meile praegu tundub siin enamasti, et ja alati inimelu nii lühike tundub, et maailm ongi valmis. Ja kui tundub, et ega siin maailmakaardil midagi eriti sündimas ei ole siis piisab kätte võtta kas või meie entsüklopeediakirjastuse poolt välja antud 20 sajandi kroonika esimese köite esimene kaane sisepööre. Vaata, missugune nägi välja maailm aastal aastal 1900 ja kas või võtta teise köite lõpp või võtta kolmanda köite lõpp, kus kaane peal tagakaane vahel on siis kaart selle selle kohta, mismoodi nägi välja maailm 1981 ja kui neljas tuleb siis selle 100 aasta jooksul on maailmakaart niivõrd palju muutunud. Ja lõppude lõpuks, mis see, mis see 100 aastat on, see on ikka tubli mehe eluiga, kes on elus kõike näinud ja, ja maailm ongi ümber tehtud. Ennem kui sa detailselt selle juurde lähed, ma annan sulle veel mõne mõtet, kui sa ütlesid Tšetšeenia Tatarstani siis sa igal juhul ei lausunud Burjaatia või Jakuutia, et selle Venemaa juurde tulles, mis meid nagu teatud määral lähemalt puudutab seesama tugevneb Venemaa ja tema võimalused lagunemiseks või temast võimalused lagunemiseks. Ühesõnaga üks temaatika, mille juures me ilmselt peaksime peatuma, oleks ka see No paratamatult ja Tšetšeenia tatart on, ma ainult ütlesin näitena, sellepärast et tegelikult, kui me ütleme Tšetšeenia, siis me peaksime ütlema, et terve Põhja-Kaukaasia, mis ju tegelikult käärib igast otsast ja ja, ja teised poolt, kui me räägime Burjaatiast või, või akuutiast, siis me peaksime tegelikult ikkagi rääkima ka küll teises, mitte rahvuslikus võtmes, ka Chuck kotkast, sellepärast et et ega siis vana tšuktši anekdoot meile kõigile teadaolev on ju see, et tuleb ju tšuktši ja ütleb, et vene inimene on väga paha inimene ja vene inimene väga paha inimene ja Vene riik on väga paha riik. Et Alaska müüs ameeriklastele, aga näed, sukk vodkat ei müünud. Siis ja, ja, ja praegu ikkagi küsimus on selles, et kuhu see Abramovitš, kes on kotka kuberner, aga ei julge Vene riik üldse peaaegu tulla. Istuv Londonis, kuhu seda asja ikkagi üüritakse olukorras, kus, kus tšenkotkata praegu ju nagu selle nafta kuulutuses ju ehitatakse ülesse ja ja, ja kui me vaatame seda, mis toimub seal Sahhalinil täpselt samal põhjal, siis ega see asi ikkagi kuigi lihtne ei ole. Ja kui me tuleme nüüd Euroopasse tagasi, siis Montenegro iseseisvusreferendum teadupärast kõigile kohe oli oli, kui me salvestame, siis kohe kohe, aga kui kui oleme eetris, siis on see juba olnud. Ja Montenegros kõik ju ütlevad seda, et 22.-st maist alates võtame oma saatuse enda kätte ja nüüd võiks küsida, et kuidas seal see asi siis juhtus, sest Jugoslaaviast kui Austria-Ungari jäänuk nähtusest 20. sajandi lõpul. Me oleme kuna nagu rääkinud, aga, aga Jugoslaavias oli selline olukord, et kõik need liiduvabariigid ju lahkusid sündmuspaigalt ja tekib nüüd küsimus, et et, et miks see Montenegro ei lahkunud. Ja tollel hetkel kui veel noh, ütleme Jugoslaavia oli, mis ta oli, aga, aga midagi ta ikka oli siis Sloveenia oli seal kõige jõukam, järgmine seal Horvaatia, no siis tulid riburada pidi kõik järele ja see Montenegro oli kõige õnnetu. Ja siis see põhiline kaalutlusel see, et vaata, kui nemad lahkuvad, et vaat siis nemad jäävad, nad jäävad puhtalt räästa alla ja mis sellest väikesest õnnetust rahvas saab hetkes, kui kukub kokku, aga vot koos Serbiaga, mis olice endise Jugoslaavia kere maa, et nad kuidagi toetavad ja nii edasi ja nii edasi. Ja tollel hetkel jäi see Montenegro jättis lahkumata õigel hetkel Makedoonias ja lahkus ja jättis lahkumata. Nüüd vahepeal on elu edasi läinud tänaseks päevaks tuleb tunnistada, et Montenegro, kes ühel hetkel taipas, et, et Milosevici ajab selle käru niivõrd kraavi hakkas ajama oma separaatset poliitikat ja, ja see separaatne poliitika keskvalitsusest oli selles mõttes põnev, et, et see paljuski noh, ütleme toetus teatud Mägilaste tavale ja need, need, keda me praegu Jugoslaavia juhtkonna saime näiteks kostuunitsat siis Milosevici kostoonitsat, kes on seal praegu peaminister, tema siis oli Milosevici poolt tagaaetav. Aga kuna Montenegro oli Milosevici niisugune, noh, liitlane siis samal ajal Tšernov kooria või Montenegro iidse Mägilaste tava järgi andis kostuunid selle varjupaika. Nüüd, kui demokraatia võitis teisel pool lääneliitlased, kes siis pommitasid loomulikult Serbiat tegid selget vahet, et Montenegros ühtegi pommi kukkunud tekkis selline olukord, et viimase raha eest tuli Jugoslaavia osta Nad endale Milosevici eestvedamisel vilja ja, ja kütust, need olid kõik Montenegro sadamates. Raudtee tulid puruks pommitatud siis siis midagi nagu Ta ei saanud. Ja nüüd, kui need, kes olid varjupaika saanud, need läksid, nagu öeldakse keskvalitsusse ühel päeval ja loomulikult pidid nad oma varjupaigaandjate suhtes olema kuidagi leebemalt meelestatud ja see oli see hetk, millal Tšerno koori otsustas või Montenegro otsustas ühel päeval. Tema loobub Jugoslaavia viletsast rahastusest dinaaristusest vanastinaarist ja läheb üle eurole ja lepiti Euroopas kokku. Absurdne olukord. Meile arutatakse siin ühineda euroga, mitte ühineda Montenegros veel ühtse riigi koosseisus, teatud mõttes on, on ainurahana käibel euro. Tõsi ta ei ole rahaliidu osaline, ta lihtsalt kasutab seda raha, aga Euroopa keskpank on sellega päri. Ja mehe karjujate inflatsioon on liiga kõrge. Ei, ei keegi, karju lihtsalt sellepärast, et sellepärast, et nendel endal ei ole emissiooniõigust ja nad lihtsalt kasutavad ja praeguseks ajaks on juba tekkinud selline olukord, et kui, kui kusagil siin maailmas, kus ütleme, Egiptuses pannakse pomme, pole seal, pole seal Katareski teab kui rahulik ja Ühendemiraatides noh, ütleme teatud võõristus siin tekkinud siis, kuhu see turistide seltskond ikka läheb ikka oma armsa, Aadria mere äärde. Vaadid teenivad, teenivad ka chero koorlased ja tänaseks päevaks on tegelikult tekkinud selline olukord, et Montenegro asjad on tegelikult palju paremal järjel kui, kui Serbia omad. Ja muidugi arvata võib, et kuna Euroopas tahetakse Jugoslaavia teema lõpetada ja Serbia taltsutamiseks oleks vaja tõepoolest seda, et oleks võimalikult vähe liitlasi nagu Venemaa taltsutamiseks on igal juhul vaja, et, et Ukraina ajaks mingit muud asja ja nii on ka Serbia taltsutamise küsimus. Ja nüüd siis kui te olete jälginud toimuvat, siis, siis Me teame, et sõjakurjategija Ratko Mladić väljaandmiseks on antud Serbiale just nimelt Serbiale, kuigi tegemist on Serbia Montenegro liitriigiga. Ja see sündis ju teadupärast kolm aastat tagasi ja sellise kokkuleppega, et noh, et Montenegro võiks eraldada. Ega see Euroopa seda ei armasta, et noh, et oleks nagu tarvis teha. Aga noh, kui nad tahavad, et vot kolm aastat ülemineku aega, see on nagu nõukogude ajal rahvakohtunik andis, lahutavad abielupaaril mingi kuus kuud, et mõelge, et äkki ikka noh, ühesõnaga äkki asjad saabuvat moni anti anti ka siis nagu öeldakse, seal võimalus ja nüüd, mis siis on juhtunud, kujutage ette, et öeldi, et ei, 21. seda muidugi öelda, et 21. mail on Montenegros iseseisvusreferendum, aga lihtsalt öeldi, et kuulge, nüüd on niisugune lugu, et kui esimeseks maiks Ratko Mladić siit ei ole meil haagis, siis me katkestame Serbia ja Montenegro, nüüd äkki on nagu üks riik, Serbia peab maaditsime välja andma, aga see ühisriik peab nagu läbirääkimisi selle Euroopa assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks mida ka Eesti kunagi sõlmis, mis toob kaasa teatud arenguabi ja vabakaubandusleppe. Ja neid tähtaegu olid tegelikult enne ja neid on päris palju olnud ja kogu aeg ikka need läbirääkimised on käinud ja käinud ja nüüd äkki teatati, et ei, kui esimeseks maiks ei anna läbirääkimised katkevadki ja nii tehtigi. Ja täpselt kolm nädalat enne Montenegro iseseisvusreferendumit Euroopa äkki teatas, et teate, meil on nüüd mõõt täis. Nüüd on mõõt täis ja, ja kuna seal Montenegros tahetakse, et valimisõiguslikest 55 protsenti peab olema poolt mis ei ole väga noh, ütleme kõrge saavutada, sest võib-olla seal 20 protsenti üldse ei tule see tähendab seda, et osalistest peab ikka seal kusagil seitse, 80 poolt olema. Ja, ja küsitlused näitavad, et 55 kuni 58 on neid, kes siis oleksid poolt ja selle peale siis teatas Euroopat, nüüd me katkestame, iseseisvuspoolehoidjad teatasid juba järgmisel päeval ehk nende meelotšukanovitši, välisminister melo, oma välisminister, niisugune üsna üsna hea välimusega arukas naisterahvas, kes ütles, et tema on Brüsselis kokku leppinud, et kui referendum läheb õieti siis Montenegro jätkatakse neidsamu läbirääkimisi esimesest juunist. Ehk täpselt öelda, et teate teie selle Serbiaga, et kui me oleme Serbiaga koos, Euroopat meile ei koida, aga kui me oleme lahus, siis noh, on ja selle pisikese liigutuse tegid eurooplased rahulikult ära ja arvata võib, et et kõik need hääled, mis kostavad sealt Balkanilt, arvatakse, et see referendum läheb läbi ja nüüd on järgmine küsimus on ju Kosovo küsimus ja Richard Holbrooke, kes on kunagi olnud Ameerika aseriigisekretär ega seal meilegi tuntud tegelane ja kuna tema praegu ametis ei ole, siis on öelnud väga lihtsalt kuna Ahtisaari on see, kes seda asja seal jälle ajab ja see on öelnud, et kõigepealt tingimused ja, ja siis staatus ehk kõigepealt, et kuidas nende, Serbia noh, kuidas Kosovo võimud albaanlased saavad kama ikkagi nende kloostrite kaitsmisega, noh, kuna seal on tõepoolest serblastele pühapaiku üsna palju serblasi on ainult 10 protsenti, mitte tänase seisuga, aga ütleme ajaloolise seisuga 90 protsenti salavaenlasi. Ütleme siin Eesti olukorras me teame, et noh, et eestlasi on siin natuke üle üle kahe kolmandiku, eks ole. Seal on veel monoetnilise seltskond, aga riik muidugi palju väiksem kui Eesti oma territooriumilt. Siis seal on nii, et kõigepealt tahetakse saavutada see olukord, et need kloostrid jäävad püsima, et ei tekiks humanitaarkonflikti. Serblased muidugi püüavad peale pressida midagi sellist, et need vallad, kus serblased on enamuses, et, et, et selle eelarveline suhtlemine käiks üldse läbi Serbia mis riigi puhul ei tule kõne alla. Aga vaata, et pärast sedasi staatus ja hakatakse juba rääkima, et selle aasta lõpul tuleb see asi otsustada ja Holbrooke on öelnud, et Serbial on valida kas Euroopa või Kosovo. Ja ma räägin sellest Kosovos selles mõttes niivõrd pikalt, et et kuna Montenegro oli kunagi nagu liiduvabariik ja Nõukogude liidus kõik liiduvabariigid teatavasti said suveräänseks ja lahkusid. Ja selles mõttes see Montenegro ei ole nagu paljudele siin endistele Nõukogude liidu aladele kuidagi väga niisugune eeskujuks. Kuid Kosovo kui nähtus selle puhul on hakanud rääkima härne Vabariik Abhaasia Karabahhia, et vot et see on nüüd see pretsedent, mille kaudu nemad oma asja lahendaksid. Ja, ja kõva häälega räägitakse sellest, et, et vaata ja siia võiks eraldada Gruusiast vaat et nii nagu on, nii nagu seda tehakse Kosovos. Ja nüüd eurooplased ütlevad, et Kosovo ei ole pretsedent, Kosovo täiesti erandlik olukord ja nüüd need, kes tahavad jälle samal ajal lahkuda oma ema riikidest, need räägivad vastupidist, on pretsedent, on onon pretsedent. Ja, ja kui me neid vaatame neid kolme jätame selle Lõuna-Osseetia esialgu kõrvale siis tõepoolest meistriäärne vabariik on ju selline moodustis, mis sõjaeelsel ajal, noh, ja teise ilmasõjaeelsel ajal oli Moldova aa autonoomne oblast Ukraina koosseisus. Ta liidendati selle pessaraaviage missade Rumeeniast ja seal koidab üks niisugune, see on nüüd minu arusaam, aga sealt koidab tõenäoliselt tõesti pretsedent, mitte pretsedent, see, mida sa Nestrijale vabariik praegu tahab. Ja praegu nad on kuulutanud nende presidendi Novi suu läbi. Et kui Moldova lahkub SR rüüst, siis Nestri äärne vabariik annab viivitamatult avalduse SRÜ astumiseks. Ehk nemad nagu asendavad Abhaasia on teatanud täpselt sedasama, et niipea kui Gruusia lahkub, siis Abhaasia asendab Gruusiat SRÜ, ehk saada SRÜ kaudu kuidagi niisugust, noh, ütleme riiklikku tunnustust. Lõuna-Osseetiaga on asi natuke keerulisem, nimelt Lõuna-Osseetia tahab ühineda Põhja-Osseetiaga teatud mõttes nagu, nagu, nagu nagu loogiline ja nemad tahaksid minna lausa Venemaa koosseisu. Ja nüüd on niimoodi, et et põhimõtteliselt Nestri äärne vabariik kuulutab, et tema tahaks minna Venemaa koosseisu aga Abhaasia Venemaa koosseisu taha minna, tema tahaks olla nii nagu Puerto Rico Ameerikas, et ta oleks Venemaaga vabatahtlikult assotsieerunud riik. Ja, ja Karabahhia täpselt sama lugu, et vaat et tema võiks siis selle alusel iseseisvuda ja olla siis ütleme, iseseisev Armeenia riik teise Armeenia riigi kõrval. Nüüd võime küsida, et, et kas nende unistusi, et seda kasutada, pretsedenti ka toetatakse või ei toetata, siis arvata võib, et ega see lahendamine läheb ikkagi pretsedentide kaudu. Pärast, et kui te nüüd kujutate ette, et Venemaa hakkaks näiteks toetama seda, kusjuures Putin on muide öelnud korra ja ma arvan, ta tähendab, kahetseb seda juba Putin on korra öelnud, et vaata et see tuleks nagu kõne alla, et Kosovo pretsedenti kasutada nende lahendamisel, siis järgmised on revisjoni, tšetšeenid, miks, miks siis mitte. Palun väga. Aga arvestades sellega, et Põhja-Kaukaasia käärib, siis, siis see võiks Venemaa jaoks, kui ta hakkab väga seda tõsiselt kuidagi seda asja ajama sisse võiks tähendada tegelikult venelastele perspektiivis kogu selle Põhja-Kaukaasia kaotust ja Põhja-Kaukaasia kaotus ei tähenda mitte ainult lihtsalt kaotust, vaid see tähendab tšetšeeni naftakaotust tähendab Dagestani naftakaotust. Ja kui arvestada seda, et Venemaa hetkeolukord on see, et majandus kasvab tänu mittetootmise laienemisele vaid sellele, et gaasi ja naftahinnad tõusevad aga suurettevõtetest on kolmandik praegu, need, mis on reaalsektoris, ütleme, tööstus kolmandik praegu venelaste enda hinnangul on pankrotis kas pankrotiseisundis või pankrotieelses seisundis. Nii et põhimõtteliselt on olukord ikkagi selline, et tänasel päeval venelastel on, ütleme natuke üle, aga keegi ei tea, kaua see kõik kestab, sellepärast et et paratamatult tehnika ja tehnoloogia, noh, mis on maailmaturu põhikaup. Ega see ju reageerib ka lõppude lõpuks endale energiahindade tõusule ja see, kes ikkagi tehnikat ja tehnoloogiat maailmas müüb ehk masinaid ja seadmeid. Ega see seadmete hind lõpuks ikkagi jõuab ka sinna, kus ta siis nagu öeldakse, omab ka omahinnas lihtsalt kajastub ka energiahindade tõus. Ja, ja see, see ei tähenda mitte midagi muud kui seda, et ega, ega Venemaa nagu väga seda nisukest asja toetada ei tahaks, eriti on see seotud peaga ja juba räägitakse seda, et Venemaa on tegelikult Lõuna-Osseetia grusiinidele maha müünud. Sellepärast et, et niipea, kui sosseedee pretsedent tekiks, nii on täiesti selge, et, et pannakse kaktsiaitseeniat kokku Kistiinid, kes on siis ka teatavasti Gruusia koosseisus terve org On ju tšetšeenide asustatud ja siis ütleme see Tšetšeenia oma osa. Ja kui praegu võib öelda, et noh, et venelastel on seal mingi marionettvalitsus ja nii edasi, siis tegelikult pole üldse teada, millal need seitse hõimu Tšetšeenias ühel päeval kokku lepivad, hoopis mingi ütleme liit nafta nimel. See võiks ju väga kiirelt tulla, sellepärast et Tsetseenia nafta on tõesti niivõrd hea kvaliteediga ja seda on piisavalt, et, et see, et need tulud kuhugi Moskvasse mingitele naftabojaaride ära anda, ega siis, ega siis see neile ka tegelikult istu. Seal varitsetakse lihtsalt nõrkusehetke. Ja nüüd nüüd, kui me siit nagu edasi siirdume, siis selle niisuguse eraldamise vastu arvata võib, et kõige närvilisem on tegelikult türklased. Sellepärast, et on ju, on ju ilmselge, et kui, kui seda Kosovo asja praegu kuulutada pretsedendiks ja, ja mitte öelda seda, et ei, ei, ei, ei, me igal pool lahendame selle noh, arvestades eripärasid ja vajadusi ja ma ei tea veel, mida siis on ju täitsa selge. Iraak hakkab lagunema ja maagia lagunemine ei tähenda mitte midagi muud, kui seal tekib Siitlik riik natukene näppudest sunniite šiiitide meres. Aga nagu me teame, et Iraagi šiiidid kuulevad ikkagi põhiliselt oma tegevuses ikkagi hääli Teheranist praeguses õhustikus nagu ei istu mitte üks raas. Ja, ja see sunniitide protsent või ta kogu aeg antakse praegu Iraani puhul või tähendab Iraagi puhul sisaldab eneses araablaste sunniite jaga kurdidest sunniite kurdid on sunniidid. Ja kui me arvestame sellega, et valdav osa kurdidest noh, arvestades 10 kuni 15 miljonit on ikkagi Türgis siis türklased on niivõrd värvilised, et selle üle, kui kasvõi mingisugunegi kurdi riiklus seal kusagil tekiks. Sest me peame ikkagi tunnistama seda, et et kan kurtidel on ajalooline mälu Pariisi rahukonverentsil pärast esimest ilmasõda, neile lubati oma riik. Ja, ja kurdid on praegu hetkel tõenäoliselt maailma kõige suurem etniliselt ühtne rahvas, kellel pole omariiklust. Ja türklased ei saa väga resoluutselt tegutseda ka sellepärast, et paralleelselt nad püüavad Euroopa Liiduga läbirääkimisi pidada. No loomulikult ja peale kõige muu läheb sealt Türgi aladelt või kuradi laadalt või sealt, ütleme piirialadelt läheb ikkagi pakuud filisi Tšehhani naftajuhe ja see tähendab seda, et kurdidega nagu väga teemat üles võtta ei ole võimalik ja siin tuleb arvestada sellega, et kusagil kolm miljonit kurdi on lõppude lõpuks ka ka ikkagi Iraanis ja räägime sellest eraldumist või mitte eraldamisest, siis, siis ikka kaks kolmandikku aserbaidžaanlased on täpselt samuti kompaktselt ja ajalooliselt elab ikkagi Loode-Iraanis. Arvata võib, et selle lahenduse vastu, et see Kosovo on kuidagi niisugune pretsedent selle vastu ollakse üsna tõsiselt. Ja siin on selle Kosovo puhul, mis tõenäoliselt tehakse eraldi riigiks, sest nad ei saa ju serblastega pärast seda koos elada, see on samamoodi nagu tšetšeenid ei saa ju venelastega pärast kõike seda ju rahumeelselt ühes riigis koos elada. Ja, ja tatarlased omakorda matavad jällegi vaatavad kaugusesse, nemad vaatavad üle kaukaasia. Sest kui me mõtleme, kui palju Tatarimaal on praegu asutatud juba usukoole, medreseid ja valdavalt käib see saudide aga ja, ja seal kõrval saudide rahaga arendatakse naftatööstust. Ja on kuidas nüüd öeldakse, taastatakse, arendatakse ja värskendatakse islamistlikku kultuuri veerandit. Ja kui me mõtleme sellele, et ikkagi Kaasani Kremlis on, ütleme, vene õigeusu kiriku kõrval ikkagi igavesti uhke mošee, kus siis on heaks kombeks, nagu öeldakse, Tatari riigijuhtidel käia ka nagu aegajalt nagu läbi astuda, ütleme sedamoodi siis paratamatult on Venemaa jõudnud ju praegu selleni, kus juba ametlikult teatatakse, et kui me räägime religioonist, siis Venemaa ei ole nii nagu tsaariajal, et õigeusk on see, mis on Venemaa impeeriumi põhitugi siis praegu ikkagi räägitakse sellest, et et Venemaal kultuuriliselt ja just nimelt ajalooliselt on olnud ikkagi kaks arvestatavat religiooni ja, ja teine on siis nagu ikkagi islam. Ja seetõttu võib öelda seda, et et ega nende iseseisvumine, mis siin toimub Kosovos ja endises Jugoslaavias, lähtub ikkagi Euroopa huvidest ja ega siin väga seda pretsedenti ei taheta luua, sest samal ajal on ju Baskimaal mitte Baskimaal otseselt, aga Hispaanias tervikuna toimuvas ka protsessid, mis meile nagu ka ei ole silma hakanud ja millest vähe räägitakse. Aga Hispaania eellugu on ju selline, et me kõik teame, et baskide organisatsioon ETA noh, paneb pomme, nüüd ta teadis seda, pomme enam ei pane. Ja, ja, ja pomme ei pane tõenäoliselt. Edda võitlejad enam sellepärast, et, et pommi panemiseks pole enam tarvidust kogu aeg nad pommipanekuga, noh siin ja seal püüdsid äratada tähelepanu juhtida maailma ja ütleme, Hispaania avalikkuse tähelepanu sellele, et et Baskimaa tahab olla iseseisev ja baskid jällegi toetuvad sellele, et neetikut näiteks on öelnud seda, et et Euroopas on geneetiliselt kolm rahvast, laplased, baskid ja ülejäänud. Et kõik ülejäänud Euroopal, etnilised, niivõrd lähedased geneetiliselt ja, ja baskide pärit olugi on noh, niisugune unikaalne või noh, tal ei olegi nagu mingit vastet kuskil või sugulasi, nagu meil on, ütleme soomeugrilased ja, ja baskid saavutasid selle. Ma ei tea, kas kogemata või hispaanlast tegid ilmselt mingi vea nimelt baskide poliitiline tiib, nii nagu on Põhja-Iirimaalgi on see IRA ja, ja siis on IRA poliitiline tiib Sinn Feini. Ja seal oli partei patas summa ja patas summa sai väga korralikult hääli, baskid Parlamendis ja loomulikult nõudis eks ole ka iseseisvust. Ja, ja ühel päeval hispaanlased vihastasid, ülemkohus keelas selle, patas summa ära. Ja nüüd, kui patas summale ära keelatud, vihastasid ülejäänud baskid parteid. Ja võtsid baskid Parlamendis vastu otsuse, need, kes olid nagu väliselt lojaalsed ja ja, ja noh, ütleme keskvõimuga noh, ütleme püüdsid enam-vähem läbi saada ka need vihastasid ja võtsid vastu otsuse, et nemad tahavad hakata. Täpselt seesama, mida räägib Abhaasia ja täpselt seesama, mis on Puerto Rico. Et nemad tahavad hakata Hispaaniaga vabatahtlikult assotsieerunud riigiks ehk omaette riik, kes täna on siis vabatahtlikult assotsieerunud, aga võib-olla ei ole assotsieerunud ja tahavad muidugi oma eriesinduste Euroopa liidus ehk teisisõnu, öeldes et keskvalitsusest mööda minnes ja nii edasi. Ja sellest hetkest alates, kui kogu Baskiühiskond härra vihastatud ei olnud enam Edda meestel vaja pomme panna, juhtus tegelikult seesama asi, mis meil näiteks meil on väga tuttav, see ju 80 kaheksandat 89. aastal, kui algul oli see, ütleme iseseisvus liikuma või separatism Moskvas oli niisugune noh, teatud rühmituste noh, niisugune ettevõtmine. Ühel hetkel Moskva vihastas äraga eestimeelse osa Eestimaa kommunistlikust parteist, et sama lugu juhtus, juhtus, juhtus ka Hispaanias ja nüüd Hispaania keskvalitsus oli hädas ja neil ei jäänud mitte midagi muud kui muud teha kui anda Kataloonia-le, kes on Hispaania kõige jõukam osa, kes taotleb samuti üsna laialdaselt. Muumia te iseseisvust aga ei pane pomme enne seda, teatas ETA. Kui ta lõpuks pommi panete panemise lõpetas siin eelmisel aastal, et Me ei pane pomme küll Kataloonias pomm ei pane ja tulemus oli see, et kuna Hispaania keskvalitsus seisab praegu Kataloonia rahvuspartei toetusel, siis ta on, nad on lubanud lausa seda, et nad tahavad katalaani keele muuta Euroopa üheks ametlikuks keeleks, vaatamata sellele, et neil omariiklust otse ei ole ja kuna katalanen üsna palju mitte ainult Kataloonias, vaid ka Hispaanias ja see on ajalooline asuala, mitte väljaränne, vaid ka nende asur ala on kuni Valentsioni siis siis praegu seal protsess liigub aeglaselt, aga kindlalt selles suunas, et et nad tahaksid nagu oma osa sellest kätte saada. Ja poliitiliselt ja keskvalitsus on läinud kogu aeg seda teed, et ta teeb nagu halva mängu juures hea näo. Sest me peame arvestama sellega, et enne, kui baskid hakkas seda kõike nõudma. Kui Hispaanias kehtestati demokraatia, siis pea kõik piirkonnad, kui te vaatate neid ametlikke nimetusi, on autonoomne, tatata Andaluusia autonoomne noh, ütleme Galiitsia, ütleme kuskil Avatgaleegid. Aga tollel ajal, kui Hispaania läks üle demokraatiale hakata seda teetsentraliseerima riiki siis Baskimaa sai tegelikult kõige laiemad volitused. Baskidel on üldse Hispaania oludes kõige suurem sisemine autonoomia, aga neil on sellest vähe ja paljudest vaenlased ütlevad. No mida te veel tahate? Teie isegi politsei ja maksu kogub enda käes erinevalt siis teistest piirkondadest, aga ühesõnaga seal praegu see protsess kulgeb ja, ja kõik sõltub paljuski sellest kuivõrd keskvalitsus on suuteline neid Baskimaa ja Kataloonia sotsiaalmajandusliku stabiilsuse ja, ja arengu grandiks olemast. Sest kui ikkagi ühel hetkel selgub, et otse Brüsseli kaudu asjaajamine noh, on nagu parem, siis mõeldakse välja mingi euffenism. Ja täpselt sama toimub Gruusias, Gruusias tahetakse ka seda teha, umbes et hästi, et Abhaasia tulgu meie siia gruusia koosseisu, gaasi laialdase autonoomia, aga anname kõigile ülejäänutele ka. Et siis ühelt poolt nagu nemad on nagu oma oma ei saanud, aga keskvalitsus pole kaotanud oma näo. Ja et siis oleks seal, ütleme ütleme, kuuria ja džaaria ja ja kartleja ja migreeni ja ükskõik kes. Ja kuidas see asi laheneb, pole esialgu teada, aga Hispaania olukord on selline. Omaette põnev olukord Euroopas on Šotimaal. Sest šotlased teatavasti andnud ka Suurbritannia kuningaid teadupärast kuninga sugu ja praegu kaua aega Šotimaa oli lihtsalt noh, niisugune ajalooline piirkond ja, ja tänu sellele šotlaste rahvuspartei šoti rahvuspartei on aastakümneid teinud juba propagandat pärast Iirimaa iseseisvumist. Et ka Šotimaa võiks olla iseseisev. Nüüd šotlaste probleem on selles olnud, et neil nagu Nende suhted keskvõimuga on väga kahetised olnud. Sest kui me mõtleme kasvõi sellele, et praegu praegune peaminister seal on sealt ju pärit, sündinud Šotimaal, kui me mõtleme sellele, et NATO peasekretär George Robertson või nüüd nüüd söör Robert on ju pärit Šotimaalt, kui me mõtleme seda taglaskjuum kunagine Briti peaminister on olnud ju on ju lugupeetud, šoti aadlisuguvõsast ja nii edasi ja nii edasi, siis Suurbritannias on selline olukord, et šotlaste, keda ainult kuus miljonit kogu selles 10. 10 protsenti sisenenud Nende osatähtsus niisuguses Suurbritannia võimueliidis on loomulikult rohkem kui 10. Ja nüüd tekibki niisugune olukord, et, et, et kui see eliit sest palju sõltuvad sellised asjad ära eliidist, kui see eliit teatab ühel hetkel, et me ei ole selle riigiga enam nagu seotud, me teeme oma asja, et siis siis Šotimaalt keegi ei saagi Suurbritannia või Ühendkuningriigi peaministriks. Ühesõnaga, kui oleks, oleks siin 20 aastat tagasi sotimaa saanud, ise siis ei oleks peaminister, võib-olla tuleks seal mingi linnapea kuskil ja paratamatult on seal tekkinud niisugune kahetine olukord ja, ja kaua aega käis see jutt, mis käib alati iga riigi keskvalitsus, noh, et see Šotimaa on seal mingid tõelised kõnnumaad, tootlikkus on väike, te olete kogu aeg dotatsiooni peal, keskvalitsus peate kulusid kinni maksma. Aga aga kusagil kümmekond aastat tagasi kohtusime rahvusvaheliselt konverents puhtjuhuslikult šoti rahvuspartei tegelastega ja nemad selgub, et oleid Eesti IME programmi alusel arvutanud välja, kuidas nende riik peaks välja nägema ja kui nad teatasid, et kui me saame kõik viski aktsiisi saame ekspordi-imporditollid, kui me saame oma alalt gaasi ja naftatulud Kunes merealalt kalapüügitulud. Ja kui me saame brittide aatomiallveelaevade baasi rendi endale, siis nad arvutasid välja, et kuue miljonid, kes ei on meil väga hea elada. Et kõik see keskvalitsuse jutt on noh, nii nagu ta on ja kuna see asi jõudis päris kaugele, ütleme see iseseisvuse jutt iseenesest siis, et Blair, kes tuli esimesena, tuli võimule, tema esimene liigutus oli see, et üle aastasadade tehti ju see šoti autonoomse piirkonna assamblee ehk sellega nagu mingil viisil kanaliseeriti kanaliseerida, see iseseisvustaotluse järgmistel valimistel tõepoolest šoti rahvuspartei või iseseisvust taotlev taotlejate populaarse mõnevõrra langes. Ja, aga, aga seda valitsuse otsust või parlamendi otsust seal valitsus ja parlament, millega see oma piirkonna organ asutati, seal äärmiselt põnev. Seal on siis öeldud, et vaat, et vot need ja need ja need valdkonnad, eks ole, lähevad šotlaste kätte, et tal on noh, omaette eelarve, mida ta siis otsustavad ja nii edasi, aga seal on punkt ainukene, mida ei tohi teha, ei tohi tõstatada ega arutada Šotimaa iseseisvusküsimust. See on nagu öeldakse, kuulutatud tabuks ja praegu nii kaua, kuni see seisab, ütleme ja niikaua, kuni šoti eliidil on mingil viisil kasulik, ütleme seal brittide peakorteris olla senikaua arvata võib, et see šotlaste iseseisvustaotlused on pigem keskvõimu fantaseerimine ja täpselt samamoodi on ta olnud ju Kanadas, sest Kanadas on tehtud ju ka krevetid prantsusekeelse Kanada iseseisvusreferendumit ja need on kogu aeg olnud täiesti ääre peal seal 46 48 ja need on selles mõttes niuksed lahedaid juhtumeid, et kui nad nagu otsustavadki, et nad iseseisvad, ütleme Šotimaal, oletame, et seal oledki mingi referendum ühel päeval ja kui nad otsustavad, et nad iseseisvalt siis vaevalt britid saadavad sinna Lähed kohale nagu Venemaa Tšetšeenia puhul. Ja selles mõttes on see kõik Euroopas toimuv hoopis teistsugune maailm. Ja, ja ega ei ole ju ka väga selge, millised suundumused on Itaalias sellepärast, et seal ikka see Põhja-Itaalia Lumia taotlused ja kõik, mis sinna juurde kuulub. Ega see on ikka päris tuntav. Ja nüüd, kui me läheme, läheme siit Euroopast näiteks Aafrikasse. Ega meil ei ole palju aega sinna minna enam. Jah, aga, aga Aafrikas on ka asjad suhteliselt lihtsad, sest Aafrikas ollakse erakordselt närvilised, selle suhteliselt mingite riikide, kas piire Ta või, või midagi seal juhtub või keegi eralduks siis üks pretsedent on teadupärast Eritrea eraldumine ja seal nägi see välja ka niimoodi, et kui oli vaja keskvõimu kukutada, siis erist Dreagas võitles keskvõimu vastu, ühines teiste keskvõimu vastastega, kes siis Etioopias koos vallutati Addis Abeba ja selle tingimus oli see, et Eritrea saab iseseisvaks ja kuna etioopia parajasti ehk siis see ka juhtus ja ja ega Aafrikas ei ole see vajadus selle järele ju ka mingil viisil lõppenud, sellepärast et kui me Euroopas võime siin rääkida narri saartest, eks ole, noh, millel on ka taanlastega need suhted. Iseseisvumine, ei iseseisvu siis Aafrikas on ju täiesti selge, et järgmine nisukene jaotumine mine, algus juba on tehtud sõda. Sudaan on territooriumilt kõige suurem Aafrika riik, aga lõunaosaga on keskvalitsus pidanud sõda üks aastat 30, seal oli legendaarne tegelane nagu jonn, garang ja, ja, ja tema siis leppis lõpuks keskvalitsusega kokku, et et viie aasta pärast otsustatakse ehk sama mudel nii nagu nii nagu Montenegro ja Serbia vahel. Et vaat et viie aasta pärast otsustatakse, et, et kas siis mingisugune noh, niisugune ühisriigi või konföderatsiooni vorm või või siis või siis iseseisvunud eraldumine ja John garangist sai ka Sudaani asepresident, aga mõni päev kudele ametis olnud, siis ta kukkus lihtsalt oma ametikopteriga alla. John ka range meil ei ole, aga lepingud jäävad jõusse, sõda pole taastunud ja seal on asi suhteliselt proosaline. Lõunapoolne osa on teatavasti neegrihõimud, neegrirahvad, põhjapoolne osa on noh, ütleme val valged tinglikult, niipalju kui need araablased on ja lõunapoolsed on animalistid ja kristlased, põhjapoolsed on siis muhameedlased teadupärast või moslemid või moslemid, nagu nüüd on kombeks öelda. Ja ja sõda Ta käis, olukord oli lootusetu, aga nüüd juhtus jumalik ime. Nimelt seal lõunaosas seal, kus on mida asustavad siis kõikvõimalikud neegrirahvad, seal leiti suur naftalaik, aga seda sellest Marta loigust võiks nagu teenida. Aga toru peab minema läbi Sudaani. Lepiti kokku selle rahuleppe ja selle viieaastase tähtaja jooksul on ka see kokku lepitud, kuidas võetakse need naftamaardlaid kasutusele. Kuidas käib naftatransiit, kuidas käib tulude jagamine ja siis hiljem siis otsustatakse kas siis ütleme, riigid eraldavad või mitte. Ja kui Serbia Montenegro puhul oli see kolm aastat, siis seal on lihtsalt see viis aastat ja noh, üldse mingisugune jagunemine seal tõenäoliselt siiski siiski toimub. Ega nad ometi ise seda toru ehitama ei hakka? Ei, ei seda ehitanud muidugi loomulikult kolmandad ja loomulikult ise ei hakanud naftat ja gaasi puurima, nii et seal ilmselt see otsustab kusagil mujal. Ja, ja niipalju siis olukord Sudaanis olla praegu sellises seisus, järgmine riik, mis ilmselt oleks mõistlik jagada, on siiski Somaalia, mingit keskvõimu seal ei ole, kõik nad on omavahel tülis ja see osa, mis oli kunagi inglise somaalimaa, see ongi praegu faktiliselt eksisteeriv iseseisev riiklik moodustis, nii nagu Abhaasia, mida keskvõim ei kontrolli nii nagu nestorile väärne, mida ka keskvõimu kontrolli ja, ja põhimõtteliselt somaalimaa võiks olla iseseisev, see lahendaks paljusid asju ära. Kas või selles mõttes, et Aafrika sarve tekiks vähemalt üks stabiilsuse nisugune stabiilsuse oaas selle üldise Somaalia segaduse juures ja, ja seal ainukeseks probleemiks tõenäoliselt on kujunenud Aafrika üldine vastuseis, aga teine, et seal somaalimaa kõrval on tekkinud veel üks niisugune riiklik. Ma ei tea, kas moodustis või, või ütleme, võim, mis tahab ka iseseisvuda, ehk nemad nimetavad ennast punti maaks ja noh, punti lend ja seal see olukord on selles mõttes keeruline, et see puntilanud ei suuda kuidagi kokku leppida või, või ta ei tea, kus on tema piirid. Ja nüüd ei taheta neid asju eraldi lahendada ja sellepärast somaalimaa nagu ongi mingis niukses ebamäärases olukorras, et neil oli isegi oma presidenti ja ja, ja armee ja, ja ÜRO toetabki politseijõudude väljaõpetamist seal ja ja, ja on niiskuse veidras olukorras. Aga mingeid rahuvalvejõude näiteks seal üldse ei ole, sellepärast et nad suudavad seda rahu ise tagada. Ja tõenäoliselt oleks Somaalia jagamine mõistlik järgmine, mis tuleks tegelikult ära jagada. Ja ma saan aru, et varsti eesti raadiostuudio saab noh, ütleme Kesk-Aafrika pommi on ju see, et tõenäoliselt see kunagine Belgia, Kongo või Kongo, mis on vahessaiir olnud, et see ilmselt ka mõistlik ära jagada, sellepärast et nad ei suuda seda riiki pidada, nad ei suuda seda riiki hallata. Ja kunagi vanemad kuulajad, võib-olla mäletad Niukest legendaarset tegelast nagu Moissei Jombe, Jombega hirmutati lapsi, siis oli seal veel niuksed, kurjad inimesed nagu Casa vuubuja mu puudu ja hea inimene pumba ja hea hea inimene, loomumba. Siis siis tollel ajal katanga provints ja sised katanga standard, kes olid väga pahad inimesed ja ei armastanud keskvalitsust. Nüüd on see kõik saaba, aga põhimõtteliselt on see, et ega see idaosa ja, ja see lõunaosa, mida keskvalitsus pole kunagi kontrollinud isegi siis, kui need valitsejad tulevad Kins aastaselt idaosast, nad kaotavad oma tagala ja ilmselt ütleme rahu seisukohalt oleks mõistlik, nagu see asi seal ära lõpetada. Ja, ja kui nüüd luu kuidagi kokku võtta, siis siis viimane nisukene ütleme, jagunemisega koht, mis oleks mõistlik, on kõik seotud sellega, mis on Hiina, India piirialadel, Sand, Tiibet, see on ida Turkestan ehk kui kuuria. Ja kui me mõtleme Gazmirile, siis kogu aeg räägitakse sellest, et vaata, Kashmiri sultanaat on kuidagi jaotatud Pakistani India vahel, aga üks kolmandik on Hiina käes. Nii et seal tõenäoliselt see lahendus tuleks ka tänu sellele see Kashmiri iseseisev riik taastatakse ja võib-olla see Sikkide alistan, kuluks ka India läänepiiril ära. Muidugi võiksime siin edasi minna omadega, et kuidas see kõik kõlab selliselt reaalsete teemade taustal nagu islami ja kristluse sõda ja valge ja kollase rassi vastasseis ja kui sa lugesid kõiki neid riigi nimesid, siis miks ei kõlanud seal ühtegi Ameerika riiki, kuigi vilksamisi oli siin Kanadast, aga et kas siis seal Lõuna-Ameerikas ei olegi probleeme, aga rohkem ma sulle siiski sõna ei anna. Meie tänane saade on läbi, sellest kõigest mõni teinekord stuudios olid Hardo Aasmäe, Uku Toom. Aitäh kuulajatele.