Tänases kiske programmis räägime Moldovast. Külaline on Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni juht Marianne Mikko, kes viibis hiljuti järjekordsel ametireisil Moldovas ja mina olen Marje Lenk. Moldova ka seoses meenuvad mulle kõigepealt Moldova viinamarjad ja eriti just need tumedad. Kas magusad marjad, mida meie turgudel müüakse, Moldova on kuulus oma kõikvõimalike põllusaadustega aga olgem ka ausad, et hetkel selles mõttes on Moldova poliitilisele eliidile tõeliselt murekorts otsa ees ja mitte ilmaasjata, sellepärast et nende suurim turg ehk Venemaa on lõiganud neil ühelt poolt Moldova veinide saatmise Venemaale, aga teiselt poolt ka põllumajandussaaduste saatmise sinna ja, ja see teeb tõeliselt murelikuks, sest sissetulekud jäävad saamata ja riigikassa jääb tühjaks. Maikuus, kui me tegime sinuga saadet Indiast, siis sa ütlesid, et kui sa jõudsid Indiasse, siis sa pidid oma kohvrit ootama kakskolm tundi. Turismindusega on seal sellised lood. Kuidas on lood Moldovas? Mitte eriti hästi? Seda olen ma ka mitme ministri käest küsinud, et kas ei võiks panna paika ka üks siinne viiepunktiline entusiastlik tegevuskava, mille puhul te ütlete, et Moldovasse tasub tulla sellepärast et üks, kaks, kolm, neli, viis, ja ma ei ole seda vastust pooleteise aasta vältel Moldova ministritelt saanud. Seetõttu nad nagu ise ei oska väärtustada oma maad ja väga keeruline on olla Moldova suur sõber, Euroopas tähendab siis katsuda meelitada inimesi, et tulge, vaadake, kui tore maa on Moldova itaallased ise justnagu ei oska seda väärtuslikku välja tuua, moldaavlased tahaksid, et tuleks raha, et oleks ka turismiraha. Aga seda paraku ei tule, kui ise ei ole Ettevõtlik, kui see ei ole nii-öelda entusiastlik, et sinu maa on lihtsalt maailma kõige ilusama, aga seda nad ei ole hetkel suutnud, ei voldikute seega ka sellisele turismileheküljele panna, nii et, et oleks tohutu tung Moldovasse väga paljud muu Euroopa sõbradki seda, mis see Moldova selline on, mis on sisse Moldova, kuidas reklaamiksid Moldovat? Ma ütlen, et Moldova on Euroopa riik, sest tõepoolest asub Euroopas moldaavlased on väga südamlikud ja, ja väga kenad inimesed nad pigemini alaväärtustavad kui üle väärtustavad iseennast. Nende põllumajandussaadused ja eriti Moldova veinid on väga-väga kõrge tasemega ja väga head. Aga jällegi, tähendab küsimus on nüüd, et Ma tahaksin teada, kes te sellised olete ja seetõttu tuleb teil endal kuidagi ennast väärtustada. Ja kaasaegses maailmas palun väga vabandust, aga ennast osata müüa. Nii et mina pean tunnistama, et ma ei pea teda mingiks Euroopa nurgaks või Euroopa provintsiks semis Moldovat puudutada, on ju Euroopa kõige vaesem riik siis Narva tõtt-öelda et nad oleksid vaesemad kui albaanlased või ütleme seal Balkani riikides, ma lihtsalt kujutan ette, et statistika, mida moldaavlased annavad, on võib-olla ausam kui, kui Balkani tule statistika. Nii et ma püüan kaitsta Moldovat nagu oskan, aga nad võiksid mind natukene rohkem aidata, sest et ise teab iga inimene oma küla asju kõige paremini ja mina saan olla ainult nii-öelda terekäe ulataja ja siis näiteks Euroopa investoritele püüda nagu vahendada Moldovat. Aga selline kodutöö aeg-ajalt jääb ikkagi nii-öelda nõrgaks ja siis on, on keeruline teistele ka öelda, et et vaadake, Moldova on niivõrd äge maa. Sest et pigem nii, Moldova seostub siiski see, et seal on üks probleem ja see on külmutatud konflikt, mis on Transnistria. Nii et, et selles plaanis on ta nagu keerulisem lugu, et öelda, et oo, et see on üks selline suur edulugu, ta ei ole, tulgu kunas ja kuidas sai siis Moldova missioon alguse. Euroopa parlamendil on peale kõikide muude nagu seadusandlike aktide, mitte vastuvõtmise heaks kinnitamise kõrval ka selline välispoliitiline dimensioon ja see tähendab seda, et meie koja saadikud on end lasknud nimetada ühte ja teised delegatsiooni ja siis need delegatsioonid käivad siis parlamentide vahelist sõprust sõlmimas, aga mitte ka ainult sellepärast, et et kui ma Moldovas käin delegatsiooni juhina koos delegatsiooni-ga või ilma, siis ikkagi. Ma kohtun kogu Moldovat poliitilise eliidiga, aga tulles küsimuse juurde, siis see Euroopa Parlamendi delegatsioonide tegevus on sama vana, kui on Euroopa parlament. Ehk teisisõnu. Nüüd on ta pärast laienemist muutunud veidikene aktiivsemaks ja laiemaks. Kui paremini olid koos Valgevene, Ukraina ja Moldova, siis nüüd igal sellel nimetatud maal on oma delegatsioon, kes jälgib siis kõikvõimalikku poliitilist majanduslikku, kultuurilist tegevust nendes nimetatud maades. Nii et ses mõttes võime ütelda, et selline tegevus Moldova suunal ja ainult Moldova suunas on aastast 2004, siis kui see koosseis Euroopa Parlamendis alustas 12 inimest küllaltki palju. Jah, ja samas ei ole ta siiski mitte suurimaid delegatsioone ja mitega, prestiižse maid delegatsioone. Aga jällegi, kui mõtelda sedasama Transnistria elementi selles Moldova kontekstis, siis, kes vähegi on huvitatud välispoliitiliselt ja, ja julgeolekupoliitiliselt siis see on väga põnev nii-öelda jälgida, mismoodi üks selline meie mõistes Kirde-Eesti lõi lahku Eestist ja kuulutada välja oma autonoomia, tähendab need sündmused, see poliitiline juhtimine, juhtimine seestpoolt, jaga väljastpoolt Venemaa poolt on, on tegelikult põrgulikult põnev. Et ma pean tunnistama, et kuigi meid on 12 ainult noh, näiteks võrreldes delegatsiooniga, mis töötab Venemaa suunal või USA delegatsioon Euroopa Parlamendis, siis sealse osalus on märgatavalt suurem, aga need delegatsiooni liikmed, kes on need on siis ka tõeliselt sellised fännid ja, ja tõeliselt hoiad silmad-kõrvad lahti ja me kogu aeg siiski mõtlema, et kuidas seda Moldovat saaks aidata. Teine suund on ju see tolles kesineus siis aeg-ajalt ka neid kriitikaga korrale kutsuda, et vaadake, et katsuge olla nüüd aktiivsemad oma koduasjade kordaseadmisel, sest muidu on teid väga keeruline aidata, muidu on väga keeruline öelda Euroopa komisjonile, kui tublid te olete, kui te ise ei ole tegelikult tublid, mis riikide esindajad un televisioonis. Neil on üsna mitu sakslast. Itaallane. Siis on ka lätlane, keda meil ei ole suurtest rahvastest, ma võin kohe ütelda, mis on minu jaoks kummaline, et meil ei ole prantslasi ja, ja see on seda kummalisem võib-olla et Moldova on ju nii-öelda frankofoonia maa, see keel kuulub romaani keelte hulka ka ja Moldaallasele õppida prantsuse keelt on kõige kergem märgatavalt lihtsam, kui, kui tal õppida saksa või inglise tegelikult, nii et kui prantslastel on selline ülemaaniast frankofoonia maailm, milles nad hoolitsevad, siis minul jääb küll arusaamatuks, kuidas siis nii, et, et Moldovale heidete pilku või tähendab ei huvitute, mis seal on, et siin on teatud vastuolu, see, et eestlane juhib Moldova delegatsiooni, on Moldova laste jaoks ilmselt väga hea balti rahvaste Eesti, Läti, Leedu renomee on tõeliselt kõrge ja, ja meie poole vaadatakse suure imetluse ja austusega. Võrreldakse pidevalt, et me olime ju 91. aastal samas seisus, aga teie olete, näete Euroopa Liidus ja NATOs, aga meie oleme isegi mitte poolel teel sinna eriti ma mõtlen Euroopa liit. Nii et meie sõna üldiselt loed palju ja just see jagatud ühine nõukogude taak teeb meid kuidagi lähedaseks. Aga samal ajal ma panen tähele, et iga korraga, kui ma tulen Eestisse, märkan jälle mingit sellist uut head elementi, mis on positiivne siis Moldovas nüüd pooleteise aasta vältel küllalt sageli käies ei märkama selliseid dramaatilisi muutusi retoorikas küll sõnades on nad vägagi Euroopa orientatsiooniga, aga aga kohapeal inimeste selline kas õnnelikus aste või, või see, et et tänaval on märgata suuri muutusi, seda ma ei saa ütelda. Meie, eestlaste, lätlaste ja leedulaste põhisõnum on, et hakake jumalast tööle ja te peate topelt pingutama. Te peate täitma need kolm kuulsat Kopenhaageni kriteeriumid, mis tähendab demokraatia olemasolu, mis tähendab turumajanduse olemasolu ja mis tähendab õigusriigi olemasolu, et te peate lihtsalt neid kriteeriume täitma. 101 protsenti, 99 ei loe. Ei saa siis muidu teie teod ei jutusta ja meil on teid raske kaitsta, sellepärast et Euroopa liidus on hetkeseisuga 25 varsti 27 uut liiget, et nagu lõputult paisuda, nagu ütlevad Vana-Euroopa riigid ja see tähendab seda, et teid sisse võtta on märgatavalt keerulisem kui siis, kui oli olukord, et oli 15 liikmesriiki ja võeti siis 10 10 uut. Praegu nii sakslased kui prantslased, rikkamad riigid nurisevad. Et seda oli juba nagunii liiga palju ja me ei suuda absorbeerida. Neid uustulnukaid, nii et, et eestlased, lätlased, leedulased, meil on oma missioon Moldovas. Aga see tähendab ka seda, et kui me midagi ütleme, olgu siis ma püüan seal rääkida põhiliselt inglise keeles, aga ka need tõepoolest asja huvides on vajalik minna vene keelele üle, siis ma seda ka teen. Ja meie sõnum on tavaliselt otsekohesem ja, ja karmim, kui, kui võib-olla seda teeks sakslane või inglane. Mõne jaoks võib tunduda kummaline, et mida te, parlamendi delegatsioon kommunistlikus Moldovas, see on jällegi hea märkused tegelikult õigustatud, sest et olgem ausad, võimul on kommunistid. Aga mida ma panen tähele, et need samad kommunistid pisut häbenevad välja öelda, et kommunistlik partei nad räägivad enamus parteist Parlamendis, sest nad on enamuses ja kabinetis on põhiliselt kommunistlikud ministrid. Ent samas on ka liikvel nende hulgas mõte, et võib-olla peaks end ümber nimetama, kas töölisparteiks taanduma sellest sellest sõnast kommunistlik, aga samal ajal jällegi vaatasin üheksanda mai uudiseid ja mida ma märkan seal, president Foroonil kommunist käis, asetas lilli Lenini ausamba juurde, nii et, et seal on teatud vastuolud ja, ja mõnikord mu entusiasm langeb, et ma püüan aru saada, et loomulikult sellist sotsiaalset õiglust see teema läheb väga hästi peale, aga kui ma pean jutustada, et aga haldusreformid, kus need on, kus on Beatiseerimine ja missugune on teie tegevuskava selline aktiivne tegevuskava, siis see ülemäära entusiastlikult ei haagi siis tippkommunistide hulgas, sest oma saamistelt ei pea nad seda nii oluliseks või nad ei anna endale aru, kui tähtis ka, kas see majanduse, sellise ikkagi ühiskonnanurka ka kivikorda seadmine on. Kui Voronina 2001. aastal võimule tuli, siis ta lubas üha tihedamaid suhteid Venemaaga. Millest selline meelemuutus, et nüüd on suund Euroopasse? Ma arvan, et pettumus oli ennekõike Transnistria ka seotud ikka seesama meie mõistes lahku löönud Kirde-Eesti, mida ükski maailma riik pole tunnustanud ja ei kavatsegi tunnustada. Ja, ja seetõttu Voroonin, kelle juured on tegelikult pärit Transnistrias. Tema ema, kes kui ma ei eksi, siis oli poolteist aastat tagasi, siis oli president Vorooninil küllalt komplitseeritud sõita ema matustele, ta ei saanud oma ema külastada, tal oli emotsionaalne taust, mille puhul see Transnistria ei, ei saanud ega saanud lahendatud. Ja, ja üks hetk võttis ta nii-öelda väga selgelt seisukoha, ta hakkas rääkima, ehkki ma eurointegratsioonist, sest et ega midagi ei ole teha Transnistria probleemi taga on väga selgelt Venemaa, need on huvid. Need on mõjusfääride olemasolu ja, ja püüd jutustada maailmale, et ühed on siis selle lääne mõjusfääris ja teised on siis Venemaa mõjusfääris. Aga see on küllalt sarkastiline selles mõttes, et kui me mõtleme, kus kohal on piir Moldovale, siis Venemaaga siis piir on 800 kilomeetri kaugusel, nii et, et see on küllalt julm jutustada mõjusfäärist. Aga see on läinud neil korda, neil on seal oma nukuvalitsus. Nii et see Voronini instinkt pöörduda ühel hetkel lääne suunas oli üsna ootuspärane. Nüüd teine küsimus on see, et sa oled küll retooriliselt pöördunud Euroopa suunas siis teod väga selget juttu ei jutusta sellest, et sa saad täpselt aru, mis on A demokraatia tee turumajandus ja see õigusriik, nii et me tervitame president horoonini suunda. Aga, aga me tahame näha samme, mis jutustavad sellest, et mentaalselt on täis arusaamine, milles tutvustavad demokraatia väärtused ja ennekõike, mis asi on demokraatia. Sa kohtusid ka Transnistria ülemnõukogu presiidiumi esimehega. Kohtusin, tema nimi on Jevgeni Sevtšuk. Ta on noorem kui mina. Ta on alla neljakümnene mees, ehk teisisõnu, tegemist on nagu uue põlvkonna inimesega. Ja muu sõnum siis Euroopa Parlamendis. Sõnum oli väga selgelt see, et Jevgeni, me ei tunnusta Teie sellist moodustist, mida te arvate, et on riik ja me ei tunnusta ja me ei hakka seda tunnustama mitte kunagi. Ehk teisisõnu. Millal te tahaksite isolatsioonist välja tulla ehk millal tähendab, te olete läbirääkimislaua taga ja millal te tunnistate, et olete Moldova riigipiiride sees oled üksus? Vastust ma sellele ei saanud, aga ma arvan, et üks element, mida ma palusin, et me võiksime teha ja see nimetatud härra Jevgeni Sevtšuk tuli sellega kaasa, mis, mis oli kena ja see oli nimelt see, et meie kohtumise alguses olid kohal nende siis Transnistria tele, Kanalite kaamerad, nadolid, leplikud juba võtavad oma nii-öelda minut kaks selliseid kate plaane ja siis lähevad välja ja ma palusin, et kaamerad jääksid ja kogu meie vestlus siin Euroopa poolt vaadates ei ole saladusi, võiks olla, on rekord ehk salvestatud ja, ja siis nad teevad saate, nagu nad soovivad. Kenalise. Härra Sevtšuk ütles, et las jäävad ja ma väga loodan, et, et see programm vähemasti ajakirjanikest või see vestlus vähemasti ajakirjanikest tekitas uusi mõtteid või vähemasti mingeid sellist, et avatuse nõue on hädavajalik. Et siin ei, siin ei jää neil midagi muud üle, nad, nad lihtsalt. Nad peavad leppima olukorraga, kus 15 aastat või 16 aastat eksperimenti. Tänud ja nüüd käitub kui korralikult. Ja kui tahad majandust edendada ja suhteid omada välisriikidega, siis nad peavad tulema Moldova koosseisu saba ja sarvedega. Nii et ma julgen väita. Ta ET Sevtšuk jättis mulle küllalt sümpaatse mulje, ma loodan, et ta sai ka aru moodse kohestest ütlustest rahvusvahelist tunnustamist neile ei tule mitte kunagi, et see jõuab pärale, et see ei ole nii. Kui ta kohtumise lõpus ütles, et Marianne, tulge oma delegatsiooniga jälle meil siia tiraspoli, siis ma vastasin talle, teie, Jevgeni, ma väga tahaksin teiega kohtuda mitte Sindi Raspolis, vaid näiteks Brüsselis, aga kunagi kohtume Brüsselis sellepärast et te ei saa sinna tulla ja ma teen kõik selleks, et ei saaks sinna tulla, kuni te mängite sellised põikpäised, Transnistria, sellist tunnustamata riigi mängu. Niiet aeg-ajalt ilmselt on vaja sõnastust, mis on, mis on karmim kui selline väga diplomaatiline, läbi lillede ja, ja ridade vahel mõistu kõneldu, sest et ma panin tähele, kes mu vastas istusid, et et üsna paljus on ikkagi tegemist sellise nõukogude inimese mentaliteediga, kus on ikkagi konfrontatsioon, selline külma sõja aegne meie ja teie. Me peame siin nii-öelda olema eelpost, sellepärast pead Vene väed sees olema, sellepärast me peame olema hambuni relvastatud ja ei tööta enam aastal 2006 21. sajandil. Lihtsalt see on ümber, mis toimub Ukraina piiril Ukrainas? Piiril on meeldivad arengud, muidugi mitte seda nüüd vaadates teraspoli ehk siis Transnistria poolt. Seal on juba kolmveerand aastat euroop papa liidu piiri abi missioon mis tähendab seda, et 50 meest naist üle Euroopa Liidu praeguse seisuga 16-st liikmesriigis on tulnud appi, et muuta Ukraina ja Moldova piir, aga see tähendab siis ka seda, Transnistria piir on Moldova piir muuta vettpidavaks. Enne kolmekümnendat novembrit 2005 käis seal igasugust salakaupa siia ja sinnapoole piiri alates sigarettidest ja lõpetades inimkaubandusega. Nüüd kus ukrainlased on sõna otseses mõttes väga pühendunud ja annavad endale aru, et käivad mingi teo ette näitama, kui nad tahad euroop Liiduga integreeruda ja selleks on jusse piiri missiooni, siis selle, meie Euroopa Liidu poolse abikäe vastuvõtmine ja, ja selle järgimine et ärme lase sealt jumal teab mis kaupa edasi-tagasi liikvele. See on ukrainlastele keeruline, sest seal on teatud majandushuvid. Seal on teatud klannid, kes on huvitatud, et piirid oleksid sellised ähmased ja sealt saaks ühele ja teisele poole smuugeldada. Aga hetkel pean küll president Juštšenko auks ütlema. Ta ei ole muutnud kurssi ja, ja Ukrainas sõltub väga palju. Nii et ma, ma siiamaani pean pöialt, et ukrainlased ei astu tagasi sellest mõttest, et võtame piirid sõna otseses mõttes rahvusvahelises tähenduses, vettpidavaks räägime veinisõjas, ka Venemaa ütleb, et Moldova vein ei kõlba kuhugi, see on halva kvaliteediga, mis on tegelikult selle taga. Venelased isegi ei tee saladust, et see on ettekääne, et tegelik küsimus on ikkagi selles, et Moldova, nii põikpäiselt on orienteeritud läände tähendab seda, et nad tahavad sõna otseses mõttes Vene mõjusfäärist selgelt väljuda. Meil Brüsselis oli kohtumine ekspeaminister Kasjanov iga kellele ma esitasin sama küsimuse, sest see oli vahetult peale selle veiniembargo väljakuulutamist. Et mida teie kui endine Venemaa peaminister selle kohta ütlete taks ja ma mõtlesin, mis siin ütelda, loomulikult me karistame, neid parandas küll, nemad karistavad meid, sest olles ekspeaminister, ta nagu võttis end teatud distantsile, aga, aga nii, et selles suhtes ei ole üldse küsimus, mille üle nagu pikalt juurelda, aga noh, midagi tuleb välja mõtelda ja siis räägime, hügieeninõuded pole, pole järgitud. Sarkastilise muidugi, et Moldova kvaliteetveinid on saanud väga palju medaleid ka sealsamas Venemaal ja mitte seal seitsmekümnendatel, vaid siiski ka 90.-te lõpus ja, ja veelgi lollim on lugu selles mõttes, et üsna mitmeveinitööstuse eesotsas on Vene kodanik, ehk teisisõnu kreml on sedavõrd jõhker oma sellises põlastuses Moldova suhtes, et ta isegi karistab oma inimesi oma ärimehi. Kui sa ikkagi ei lase sellel veinil traditsiooniliselt nagu Moldova veini eksport endast ju kujutab seda, et 80 protsenti tee veini Turust, Moldova veiniturust on suunatud Venemaa suunas siis võib vaata mida see tähendab Moldovale, aga ka siiski nendele ärimeestele olles venelane ja, ja suunates oma siis Moldova veini Venemaale, et mida see siis tähendab. Nii et asi on väga jõhker, asi on sõna otseses mõttes jõhker. Ja kui me kohtusime Moldova majandusministri härra laseriga, siis ta ütles, et see ei ole küsimus nii palju, ainult veinis, vaid siin on ka teised tööstusharud suhteliselt täbaras olukorras, kus tuleb inimesi lahti lasta ja need on siis klaasitööstus ehk pudelid siis selle ekspordi tarbeks ja ka trükitööstus ehk etiketid, mis lähevad veinipudelitele. Meie Euroopa Parlamendi saadikud, kes me siis olime kohtumas Moldova majandusministriga, pakkusime välja, et me katsume teha Brüsselis kõik, et oleks võimalik eelisjärjekorras saada siis meie ehk Euroopa Liidu turule juurdepääsu, aga see on väga keeruline, sest et kui miski on sensitiiv stiilne, siis loomulikult on, on see vein ja katsume nüüd mõtelda ühele suurele riigile ehk Prantsusmaale, kes oli Euroopa Liidu üks selliseid algatajaid, seal on täiesti selgelt oma huvid ja täiesti selgelt prantslased ei ole huvitatud kõrgekvaliteedilisest, kuid siiski odavamast Moldova veenist ja selle tulekust sellele turule, kus nad juba on ees, kus, kus nende huvid on, seega siis teatud surve all. Aga mida saab teha, on selgelt see, et kahepoolselt tähendab, et, et noh, näiteks kui Eesti, Läti, Leedu, Poola need uued turud, kus võiks olla meil käitumismotiiviks siiski see, et me oleme solidaarsed riigiga, kus üks nende peamisi tööstusharusid on otsustatud nii-öelda maatasa teha. Et, et sellest solidaarsusest lähtuvalt me katsume hakata importima Moldova veini, Moldova vein, hüpliku tasemega, aga need, mis on kvaliteetveinid, need on suurepärased, seda ma võin täiesti selgelt öelda, tuleb minna Hiina turule, kui üksiinla nõustab aastase pudeli, on kõik korras või ka India turule või ka Jaapani turule. Me tegime Euroopa Parlamendis Moldova veini testimise 31. mail ja ma pidasin seal ühe väikese sütitava kõne, kus ma täna siin Venemaad täna siin Venemaad, mida nad Eestile tegid, ehk kui meil olid topelttollid, oli see meie ärimeestele meie tööstusele väga kainestab kogemus ja ma märkisin seda, et kas pole see nii-öelda tõehetk jõudnud nüüd Moldovale Moldaablastele kohale, et vaadake ida suunas, teil lihtsalt ei ole head loota, ehk tuleb midagi ei ole teha šokeerivalt, aga kärmelt orienteeruda ümber lääne suunas, sest kui te olete võtnud endale vähe, et te tahate olla selles priviligeeritud klubis, siis tuleb pingutada ja, ja ma arvan, et see sõnum jõudis kohale läbi sellise kummalise Venemaa kiituse, sest et venelastel on aeg-ajalt komme nagu pisut üle doseerida, olgu see siis, kui me mõtleme tagasi doonorialgsele, kuidas nad panid gaasikraanid kinni Ukrainale, lõppkokkuvõttes tekkis sellest bumerangiefekt ja, ja me räägime hetkel Euroopa liidus sellisest korralikust läbi mõeldud ühtsest energiaturust ja, ja sellest, kuidas me ei tohiks olla pantvangis sellises suures sõltuvuses Venemaast, Moldovas tõusis gaasi hind kaks korda, see on väga karm, see on väga karm ja me rääkisime ka majandusministri ja me rääkisime sellest ka peaministri ja ka president Forooniniga. Nad ei osanud vastata, mis päriselt juhtub, aga selge on see, et see puudutab tavalist moldaavlased väga-väga tõsiselt. Praegu on suvi, see on hetkel nagu väga abstraktne, see hinna tõstmine, aga taaskord äärmiselt alatu ja karm Venemaa poolt, eriti kui mõtelda, et sealsamas kõrvalriigis Valgevenes on hoopis teine hind. Ja, ja kui venelased jutustavad, et nad tahavad nii-öelda maailmaturu tasemele tõsta gaasi hinda, siis ei ole sellist asja nagu maailmaturu gaasi hind. Küll aga, aga väljendub väga selgelt jällegi selline poliitiline hoiak ja, ja poliitiline karistamine ja see, et kui sa ei ole meiega, siis sa oled meie vastu ja, ja riigile, mille reputatsioon on ja statistika järgi ta on Euroopa kõige vaesem riik, räägin Moldovast siis ikka et siis on teda ju väga kerge karistada, kuidas inimesed ise püüavad vaesusest jagu saada, kas nad oma maalapikestel kasvatavad midagi absoluutselt. Sest Moldova tomatid on, ma julgen küll väita, maailma parimad, siin ei ole midagi võrrelda näiteks selliste Hollandi vesist arusaamatut nii-öelda produktidega, aga nii, et moldaavlased on selle üle uhked, nii et ega nad nälga ei jää. See ei ole probleem, sest et maa on ju ka erakordselt viljakas, aga küsimus on selles, et, et kuidas leida väljundit sealt viljakalt maalt võrsunud põllumajandussaaduste väljaveoks ja kuidas teha nii, et et see suund oleks lääne suunas, et nad on selle kallal töötanud aeglaselt ja mitte aktiivselt ja nüüd nad topelt sele kaotatu, need need 15 aastat tasa tegema, sest et nüüd nad peavad saama jala ukse vahele, et Euroopa liitu tulla, aga veel kord, kõik, mis on põllumajandusega seotud veinitööstus ja põllumajandus, see, millest jutustab just Moldova selline põhi, majandus- või põhitööstus, et see on erakordselt keeruline, nii et kui neil oleks, ma ei oska öelda oma nokia, kui neil oleks midagi infotehnoloogilist, siis oleks nendega hoopis kergem. Aga, aga selles plaanis tuleb tunnistada, et nad on agraarmaa ja, ja natuke mind häirib see, kuidas nad kogu aeg nutavad taga seda Transnistria, kuhu jäi põhiliselt nende tööstushetkeseisuga. Mina väidan neile, et sõbrad, et, et võib-olla on see vastupidi, teie õnn, et Peate kohe mõtlema 22. sajandi mõõtmes ja unustame ära selle 20. sajandi, sest et olgem ausad, see tööstus, mis sinna jäi, oli nõukogude tööstus, et pange oma pead kokku ja, ja ärge halage Transnistria ka nii ja teisiti vaid mõtelge, seda ei ole ja ei tule kunagi tagasi. Pingutage ja mõelge midagi sellist välja, mida meie siin teame, et Lennart Meri palus kaeslastel leida oma Nokia Moldovale on täpselt samamoodi vaja leida oma nokia midagi, mis on, mis on 22. sajandi võtmes. Kuidas on lood inimõigustega Moldovas? Lühidalt öeldes kehvasti. Ja tõtt-öelda on ta sedavõrd kehvasti, et nad ise kuidas see kõik väljapoole paistab ja siin jällegi meie, Eesti, Läti, Leedu kompetents on erakordselt vajalik, sest me oleme 15 aastat tagasi olnud võib-olla samamoodi suhtumisega näiteks vangidesse kui nemad tänasel päeval ja toon näite, et kui Voroonine jätta jonnimist endise kaitseminister Passatiga või see, kuidas Passatit koheldakse vanglas. Senikaua ei saa rääkida, et meie Euroopa Parlamendis meie delegatsioon, Moldova delegatsioon oleks väga entusiastlik kidele Moldova saavutustele kätt alla panemisest me kogu aeg väidame, aga inimõigused ja milles on lugu? See Passati juhtum on huvipakkuv sellepärast et see ei ole tavaline juhtum. Talle heidetakse ette ja ta on mõistetud 10-ks aastaks vangi. Siis endine Moldova kaitseminister selle eest, et ta müüs Mig 29, hävita Nõukogude hävitajaid mitte Iraanile, vaid müüs Ameerika Ühendriikidele ja müüs poole odavamalt. Nüüd vaadates seda lugu Euroopas või Ameerikas, ma mõtlen, demokraatlikes riikides ei teki küsimustki, et mis siin siis halba on, kas müüa paariariigile Iraanile või Ameerika Ühendriikidele ja küsimus ei ole üldse siin rahas, et siin ei saa, nagu ei ole süüdistadagi midagi. Tegemist oli kabinetiministriga, see ei ole päriselt nii, et ta tegutses omasoodu ja seda ei teadnud ei, teised ministrid ja peaminister ja ka president, nii et, et see ei ole päriselt õigustatud. Missaga kumab sellest loost läbi, on see, et kui viimati aasta tagasi olid valimised, siis see nimetatud valeeriv Passat toetas selgelt opositsiooni ja toetas aktiivselt ja oli Voroonini vastu. Ehk kurjad keeled jutustavad, et nii nagu on Putinil oma Hodorkovski juhtum niipea Forooninil olema oma Passati juhtum ja me külastasime siis kolmekesi ehk Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni büroome külastasime, aleerub Passatit, mitte vanglas, vaid tollel hetkel, kui me temaga kokku saime, oli ta toodud haiglasse siseministeeriumi haiglasse ja rääkisime temaga üks kolmveerand tundi. Ja jällegi see tee, et Passatiga kohtuda oli üks kolgata tee, see oli kuni viimse hetkeni neile teadmata, kas me tohime kohtuda või ei tohi ja me ei saanud täpselt aru, miks see nii sensitiivne, aga lõppkokkuvõttes loeti ilmselt Moldova poliitilise eliidi poolt õunad kokku ja leiti varem siiski meid lubada, kui mitte lubada. Kõige lõbus oli ju pressikonverents, kus igal juhul oleks nii ehk teisiti see Passati küsimus tulnud kõneks ja oleks siis olnud mitte ainult et tema inimõigused, aga ka laiemas plaanis demokraatia küsimus. Moldova seotult õigusriigist nagunii ei annaks siis nagu rääkida, et kuidas on võimalik, et, et me ei või kokku saada, et seal oleks väga kriitiline selline hinnang minu poolt tulnud, nii et nad otsustasid lasta meid kokku ja siis kuulates Passati tervislikku olukorda, see, kuidas Moldova õigusorganid on temaga käitunud, ei jäänud kivi kivi peale, seal ei ole võimalik ütelda, et teda koheldakse inimväärselt. Kui ma küsisin aleeriv passatilt, et kas vastab tõele, et tal on 18 haigust ja seal oli küsimus, et kes tohib talle teha kontrolli, kes mitte, ta palus sõltumatuid meedikuid Ukrainast, neid ei lastud tema juurde. Nii, ehk teisiti, tähendab, ma küsisin, et on see siis tõesti nii, et 18 haigust, Faleeriv Passatit läheb ja tegelikult on 19 haigust, tema, tema diagnoosis ja neist kõige nagu tõsisem on krooniline hepatiit. Ma ei teinud teist nägu, aga kui me lõpetasime temaga kohtumise, siis ma küsisin haiguste seda skaalat, et kas pasad nii-öelda valetad, puhub meile hambasse ja tõtt-öelda on inglisekeelses pressis ka need haigused läbi käinud. Ma küsisin seda, nimelt on siseministeeriumi haigla peaarstilt, et kas vastab tõele? See nimistu on just see, mida Passat ütles. Ja ta ütles täiesti rõõmsalt, et jah, tõepoolest kõige tõsisem nendest on krooniline hepatiit, aga meie paljudel vangidel on krooniline hepatiit ja vot siis ma mõtlesin, et ma olen tagasi nõukogude liidus. Nii et nad ei anna nagu endale aru, mis on niivõrd julm ja õudne. Jällegi, kui me vaatame nüüd Euroopa perspektiivis inimõiguste perspektiivist vangide olukorra mõttes, aga samal ajal siiski vang, kes on Moldovale lakmuspaberiks, et kas nad on õigusriik või ei ole. Ja kui Voroonin ütles mulle, et miks te nii aktiivselt tahate just Passatiga kohtuda, et meil on üle 9000 vangi, miks te ei taha nende kõikidega, siis jällegi mõtlesin, teate, passat on teistmoodi juhtunud. Et ta on teie Moldova juhtum, see, mida Lääs erakordselt tähelepanelikult jälginud ja see on indikatsioon. Loomulikult tahame kohtuda just Passatiga, nad ei anna aru, aga ennekõike ma just arvan, et president Forooni ei anna aru, missuguse luubi all tänu sellele Passatiga toimuvale ja mitte toimuvale on Moldova, et nad on väga kaugel sellest õigusriigi normide täitmisest või arusaamast, mis asi on demokraatlik, turumajanduslik õigusriik, selline riik, kes saab olla ja ainult nende tingimuste täites Euroopa Liidu liikmesriik, mu üks suurimaid peavalusid Moldova, aga seoses on nende tele-raadio-Moldova ehk siis ainuke meediakanal, mis katab kogu Moldovat. On olemas kirjutavas pressis üsna mitmeid ajakirju ja ajalehti, mis on opositsioonilised ja, ja selles mõttes ma saan ütelda, et opositsioon on olemas, aga nüüd on küsimus levikus, kui need tiraažid on nii väikesed. Ja jällegi, nagu meil ennist tuli. Tegemist ei ole kõige rikkamate inimestega ehk kui tal on televiisorikast seal nurgas, siis ta vaatab seda ja võtab informatsiooni, kui jätta, läheb ekstra ja, ja ostab siis näiteks lehte. Nii et tele-raadio-Moldova on küll sõna otseses mõttes selline Brežnevit 1978. Ja nüüd on küsimus, kuidas teha nii, et ta muutuks neljandaks võimuks, sest see on hädavajalik sellele samale president Voroonil, see on hädavajalik Moldova demokraatiale. Ja siin on nagu kaks aspekti, ühelt poolt ma olen kohtunutele raadio Moldova juhtidega, kelle puhul ma saan aru, et toimib, et kas helistab Voronina isiklikult või presidendi kantseleist keegi ja siis tehakse uudis ümber täpselt selliseks, nagu soovib president ja, ja olgem ausad, ega siis uudisteprogrammis neli esimest uudist on seotud sellega, mida president arvab-mõtleb, kellega ta kohtub, tähendab need no on uudised, mis on mitteuudised, libauudised ehk see ei ole tähtis, kellega ta kohtub, vaid olemuslikult, mis riigis sünnib, nii et kuni jätkub selline nii-öelda libauudiste produtseerimine ja ei ole nagu tegelikke uudiseid, senikaua on jällegi täiesti selge, et neljas võim on puudulik, et mitte öelda olematu. Ja pilt on väga kurb, ajakirjanikud on surve all, kui nad kedagi poliitilisest eliidist süüdistad, et nad võivad ise sattuda kohtusaali. Ja, ja seetõttu ma väga loodan, et, et kui nüüd Moldova parlamendis tuleb meediaseadus järjekordsele lugemisele, et Euroopa nõukogu ekspertiisi on silmas peetud ja see ekspertiis üldiselt on Nende eelmise seaduse mustandi tegi pihuks ja põrmuks ja jällegi sai kommunistidele öeldud Euroopa Parlamendi, meie delegatsioon hoiab silmad-kõrvad lahti ja, ja kuna mul on 20 aastane selline oma ajakirjanduslik kogemus, siis, siis siin on väga keeruline petta, et peidame sõnade taha millegi, mille puhul on ajakirjanike õigused kuidagi piiratud ja, ja ta ei saa ennast väljendada nii, nagu ta südametunnistusele. Ja teine asi muidugi on ka see, et, et ajakirjanikud on küllaltki kohkunud, head ajakirjanikud, tulles jälle tele-raadio-Moldova juurde, on restruktureerimise käigus, kus riigitelevisioon muudeti paberi peal avalik-õiguslikuks tele-raadio Moldovas, selle käigus suudeti lahti lasta 50 sellist iseseisvuma mõtlemisega raadio- ja teleajakirjaniku. Nad protestisid, isegi neil oli näljastreik mitte midagi lugenud ja, ja ma pean ka tunnistama, et Euroopa ajakirjanike föderatsioon oli nagu suu vett täis. Ma ma nende inimestega rääkisin. Ja teisest küljest muidugi ei saa väga palju aidata, see on nagu siseriiklik asi, aga see ei läinud nagu kellelegi korda, nii et on jäänud sellised truu alamlikud. Ajakirjanikud, kes oma selle leivatüki pärast on, on küllalt hirmul, täidavad käsku, teevad selliseid uudiseid, mis on tõepoolest nii-öelda korooninistus, astus, mõtles ja kelle selline sisemine tsensor on niivõrd hästi arenenud, et, et ta teeb täpselt nii, nagu tal kästakse. Ja, ja see ei ole ka päriselt Lääne mõttes ajakirjanik, sest ajakirjanike asi on leida ikkagi välja selgitada tõde ja ta ei hooli sellest, et mis tema endaga juhtunud, sest ta teab, et teda kaitsevad nii paljud õigused, ta on ühiskonna neljas võim ja ta ongi sellest makstud ebamugav poliitikutele kui suur huvi oli teie delegatsiooni vastu kohalikele ajakirjanikele? Erakordselt suur, erakordselt suur. Ja see on võib-olla ka natuke seotud sellega, et parlamendisaadikutel, kelle taga on siiski väga konkreetsed inimesed, kes neid on otse valinud on võib-olla kõige avaram võimalus ennast väljendada vabalt. Ja selles suhtes olen ma Moldovas pigemini avatuma suuga kui, kui nii-öelda väga diplomaatiliselt sõnu otsides, sest nagu me siin ennist rääkisime selline Eesti, Läti, Leedu. Meie arusaam Moldova olukorrast on neile väga tähtis, et ma annan aru, mida see tähendab, et see võib tuua kaasa samme, mis on nagu loodad täiesti õiges suunas ehk Euroopa väärtuste suunas. Nii et kui oli meil pressikonverents enne äratulekut, siis ma arvan, et seal oli oma oma 30 ajakirjaniku ja seal oli neli kaamerat, nii et need arvamused, mida me siis nägime ja, ja kellega me kohtusime, et need levisid ja, ja ma arvan, et ma ei ole ka kõige hellitavam president Foroonini suhtes ja nimetan asju õigete nimede, aga et, et võimul kommunistid ja püüan nagu järjele tuua ja anda nii-öelda mõtlemisainet, mida see tähendab, kui kui kommunistid võib-olla ei tegele kõige aktiivsemalt privatiseerimisega, et see on hädavajalik sellega tegeleda, nii et selliseid konte ajakirjanikele hambusse anda, ma püüan seal ikka nendel kordadel, mil ma käin. Ja ma pean tunnistama, et mul on üsna palju häid ajakirjanikest sõpru tekkinud ja seetõttu suheldes poliitilise eliidiga, olen ma suhteliselt hästi informeeritud koha pealt, mis tegelikult toimub, nii et, et jällegi moldaavlased on õigus, kui nad tahavad, et Eesti, Läti, Leedu neid aitaksid, siis, siis me aitame seda ka nii-öelda aga tõsises mõttes ja tunnetame oma kohustust, aga selgelt, mis tähendab seda, et meie kohtumised on alatasa suhteliselt avameelselt, et mitte öelda ka küllaltki nii-öelda karmis toonis kas see asi on tehtud või teine asi on tehtud, et, et mis te jamate, miks aega raiskate. Sa oled käinud nüüd üle 10 korra Moldovas, kui palju veel tuleb käia, enne kui tunneli lõpus valgust näete? Ma pean tunnistama, et asjad edenevad meie poolt vaadates ma nüüd mõtlen siis Euroopa Liidu institutsioonide poolt vaadates päris hästi, me teeme mitte ainult Euroopa parlament ei tee oma tööd aktiivselt ja korralikud sama hästi ja, ja ma usun, väga aktiivselt teeb oma tööd ka Euroopa Liidu liikmesriikide eriesindaja Adrian jagu, Bowiste Seged, kelle põhiülesanne on lahendada Transnistria konflikt. Ja hiljuti ehk möödunud aasta oktoobris sai avatud ka Euroopa Komisjoni delegatsioon, ehk meil on oma diplomaatiline esindatus, ehk ütleme, et kui Moldaablastel on mõtte kuidagi saada raha euro kõikvõimalikest fondides, siis kohapeal on nüüd võimalik pöörduda selle Euroopa komisjoni delegatsiooni poolel täita pabereid, töötada selles suunas, et kodanikuühiskond saaks ka seal jalad alla. Nii et meie, ma mõtlen nüüd. Ta on teinud suhteliselt palju, et neid järjele aidata. Nüüd teine küsimus on selles, et üks ja teine minister, ma pean tunnistama, et meil on tekkinud hea selline isiklik kontakt, et ta saab aru ka, et, et me oleme väga tõsised ja me tahame neid aidata. Kui me kritiseerime tõsisemalt, siis palun seda arvesse võtta, täita, sest järgmine kord kohtades me tuleme sellesama asja juurde tagasi, aga kui mitu korda tuleb käia, ei oska ma öelda ja ei sõltu ju ühest inimesest, asja sõltub nii-öelda Euroopas tervikuna ja sellisest üldisest foonist, aga ennekõike see sõltub siiski Moldaablastest endist, et näiteks nad võiksid meid kutsuda uue, mingi infotehnoloogilise tehase avamisel, et nad võiksid kutsuda ühe või teise asja jällegi mingi uue elemendi avamisele. Ja, ja eriti oluline on on see, kui, kui moldaavlased suudaksid raporteerida Euroopale, vaadake meie 700000 kuni miljon moldaavlased, kes töötavad ebaseaduslikult rajada ka ja paljud neist Itaalias, Portugalis üle Euroopa, et vaadake, need meie pool meie tööjõust on tulnud tagasi, vot see oleks see, mille puhul võiks öelda, et nüüd on Moldova asjad saanud sõna otseses mõttes õiges suunas liikuma, Nad on järjel ja moldaavlased ise on saanud tagasi usu oma oma riigi tulevikku. No selge on see, et kulub palju aastaid, enne kui Moldovast Euroopa Liidu liige saab. Sinna läheb kindlasti rohkem kui 10 aastat ja, ja on väga kahju, et aastal 91, kui me olime ühes ja samas seisus ja võib-olla Moldova isegi paremas majanduslikus seisus kui meie, et nad nii palju aega kaotasid, et nad lasid tekkida sellisel nende Kirde-Eestil ehk Transnistria all. Et sellest kõigest on väga kahju, aga nagu juutidel on ütlus tähtis ei ole see, kuidas see juhtus, vaid kuidas edasi siis see on ka alatasa mu sõnum modaalastele. Te kuulsite keskeprogrammi Moldovast. Saate külaline oli Euroopa Parlamendi Moldova delegatsiooni juht Marianne Mikko ja teda usutles Marje Lenk. Colobee Jurnele. Arve paar pööret. Beatrjektuurideletaale. Arve paar. Paar luure toonud mulle paar paar.