Tere vikerraadiokuulajatele stuudios taas Hardo Aasmäe, Uku toom ja kui me oleme oma saadetes rääkinud Aafrika riikidest ja Euroopa riikidest ja uute riikide tekkimisest Euroopas siis täna räägime uute riikide tekkimisest Aafrikas või võimalikust uute riikide tekkimisest. Euroopas on kuum teema praegu Kosovo. Mis teemad on üleval Aafrikas, Hardo? Ega teemad on ikka samad objektid ainult erinevad, sellepärast et kui me räägime kas või Kosovost, siis ikkagi see põhiküsimus on selline, mis on üleval juba Woodrow Wilsoni ajast tõenäoliselt eelmise sajandi algusest. Et kui rahvastel on enesemääramisõigus, kuidas see läheb kokku piiride puutumatusega ja sellega, et enamus riike peavad ennast ühtseks jagamatuks ja nüüd küsimus on ikkagi selles, kuidas seda vastuolu lahendada ja tõenäoliselt on ikkagi olnud see senini vähemalt eelmise sajandi jooksul läinud seda teed. Et ikkagi see ühtne ja jagamatu positsioon kipub peale jääma. Aga kui tekib nõrkusehetk, kasutatakse mingit ajaloolist, soodsat situatsiooni, sisse eraldumine toimub, noh, Eesti lugu on teil kõigile teada, see enam-vähem sedamoodi tegelikult ka oli. Ja kui me nüüd räägime Aafrikas, siis Aafrikas on muidugi kahtlemata atavama oma värving seotud sellega, et Aafrika riikide piirid on kujunenud üsna suvaliselt ega arvesta absoluutselt mitte mingisuguseid etnilisi piire. Ehk teisisõnu öeldes Aafrikas on väga keeruline rajada riik, mis on kujunenud euroop vabariikide mudeli alusel, sest Euroopas ikkagi põhimõtteliselt tegemist on rahvusriikidega, noh, on seal Saksamaa või Prantsusmaa või Eesti või Venemaa ühel või teisel moel on tegemist rahvusriikidega. Aga kuna Aafrikas koloniaal Nemad vedasid neid piire kõigepealt tõenäoliselt kaardi peal ja kui me mõtleme sellele, et koloniaalalade piirid vähemalt suures plaanis said paika ka alles 20. sajandi algul ehk 100 aastat tagasi ja 50 aasta pärast hakkas süsteem kõige lagunema siis võite isegi ette kujutada, milline segadus ja rahvaste paabel seal valitseb. Ja kui me mõtleme veel sellele, et Euroopa mõistes rahvusi väljund kujunenud ju reeglina Aafrikas ei ole, kui me jätame nüüd Põhja-Aafrika oma araabia elanikkonnaga kõrvale, kuid see on veel omaette lugu, sest lõppude lõpuks eemalt vaadates võiks ju Põhja-Aafrikas olla ju üks suur Araabia kalifaat ja mida on siis ühel või teisel moel siin eelmise 40 50 aasta jooksul proovitud ka teha. Kui me mõtleme kasvõi sellele, et, et korra tehti kaablil ühinenud vabariik, mis oli siis Egiptus ja Süüria siis prooviti teha Ühendriike Egiptusest, Liibüast ja Sudaanist. Loomulikult ei tulnud sellest ka midagi välja, kuigi üks rahvas mitu riiki siis paraku mustas Aafrikas ehk lõuna pool Sahharaton jälle kipub olema vastupidi, et üks rahvas on mitme riigi peale laiali jaotanud ja ma olen tõenäoliselt ka meie raadio stuudios toonud selle näite, et inimestel oleks piltlikum ettekujutus sellest, kuidas niisugused segadused tekivad, siis väga hea näide Kongo jõgi on täitsa selge, et Kongo jõe kaldal teatavasti lõunakaldal on siis Saiir või praeguses Kongo Demokraatlik Vabariik. Põhjakaldal on siis teine Kongo ühed Kongot kõik. Ja tõepoolest nad ongi ühetcongot kõik, sest enamasti nii ühel kui teisel kaldal elavad ju Kongode hõimud, tõenäoliselt sugulased on kõik üle jõe, aga nüüd on ta sattunud eri riikidesse eri riikidesse on sattunud väga lihtsalt lõunapoolne kallas oli algul Belgia kuninga eravaldus nagu mõis ja kui me mõtleme sellele Kongole, mis oli siis Belgia kuninga eravaldus, siis oli see umbes sama suur kui Lääne-Euroopa kopp, kui noh, ütleme Saksamaa ja Austria sealt alates kõik Hispaaniat, Prantsusmaad, Suurbritanniat, kõik kokku on umbes nagu see üks eravaldus, no hiljem sai sellest siis belgia asuma. Ja, ja põhjus oli seotud eelkõige sellega, et Kongo kui veetee oli kõige lihtsam viis, kuidas seda administreerida, neid alasid ühel pool jõgesid paremkaldal administreerida, prantslased, vasakkaldal administreerida belglased ja kui nad kõik ise seisvusid, siis Kongode hõimud olidki lahutatud, tegelikult ütleme see õige piir oleks ikkagi mööda džunglit ja, ja mäeahelike ja selle keskmes võiks olla siis Kongo jõgi, see oleks niisugune loomulik ja valvamatu piir. Loomulikult valvamatu piire, ega ta on praegu ka valvamatu ja ainuke, mida suudetakse, valvatan jõe peal, no ja niivõrd-kuivõrd, eks ole. Ja, ja põhimõtteliselt on see nisukene eripära, mis annab Aafrikale selle värvingu ja nüüd kui koloniaalpiiridega riigid tekkisid nii nagu nõukogude liidu puhul tekkisid riigid nendes piirides, millel ei pannud seltsimees Stalin oma konstitutsiooni ka 1936. aastal. Ja siis, kui need riigid olid tekkinud, siis enamus riikides muidugi tõstis pead kohe hõimuliikumine, kui nii võib nimetada, ja hõimudevahelised tülid lahvandusid uue hooga, sest hõimud said kätte tulirelvi, mida enne koloniaalvõimud neile reeglina ei lubanud ja see on toonud kaasa lõppu, tuid sõdasid ja enamasti on riigid lagunemata sellepärast et need, kes omavahel sõdivad, nende teadvus on hõimuteadvus, pole nihuke riigiteaduseks valmis selleks, et nad oleksid võimelised oma riiki looma. Kuid on erandeid ja loomulikult Aafrikas hoitakse erilise kiirusega kinni nendest piiride puutumatusest, nii nagu sa ütled, mida tegelikult ei valva keegi. Ja enamus piirid on tõesti valvamatud, kuid on senini Taani siiski tekkinud üks erand, kus tõepoolest riigid on jagunenud ja see riik on Eritrea mõista meie eelnevat ja järgnevat juttu oleks võib-olla mõistlik siiski vaadata korra, kuidas Eritrea ikkagi tekkis. Algas see kõik tegelikult peale sellest, et Itaalia hõivas Eritrea siis Etioopia alt või Abessini Alt. Itaallased hõivasid Eritrea 1936. aastal. Olukorras, kus varasematel aegadel Eritrea piirkond, mis siis eraldab Etioopia punasest Ühest ja sulgeb talle otsese väljapääsu merele, oli ennem see alamveel lausa egiptlaste käes. See oli sündmused, mida me tunneme sisabessiina sõja nime all. Jah, ja, ja pealegi on see piirkond veel selline olnud mille omandas 1869. aastal Itaalia laevakompanii, see oli nagu kompanii eravaldus. Ja nüüd, kui puhkes teine maailmasõda, siis 41. aastal hõivasid selle ala inglased. Teatavasti Itaalia oli vahepeal Abessiinias sõjas hõivanud mitte ainult Eritrea, vaid kogu Abessiinias. Ja loomulikult, kui itaallased seal alla andsid brittidele siis toodi keiser Haile selle asja needus ning kisti, nagu teda kohalikus keeles nimetatakse, toodi siis kohale. Siis jätkas oma võimu nüüd juba lääne liitlastena. Ja 1950. aastal moodustati Eritreasse ÜRO juhtimisel omavalitsuslikku provints. Mis siis 52. aastal, see on umbes nagu Kosovo käik, et kõigepealt on siis ÜRO teda haldab ja 52. aastal lülitati ta siis Etioopia keisrikoosseisu. Kuna peale Libeeria ja Lõuna-Aafrika vabariigi tollel ajal rohkem iseseisvaid riike jättes muidugi need Põhja-Aafrika vähemalt Egiptuse kõrvale, aga üldiselt need olid ka kõik juba salli riigid mingil viisil siis rohkem iseseisvaid riike ei olnudki, aga kuna Haile selle asja oli Lääne liitlane siis anti talle see piirkond. Ja Ta sai laialdase autonoomia. Aga 1961. aastal, see tähendab, et üheksa aastat hiljem mõtles keisri keskvõim selle ümber täpselt nagu Kosovo käik, et algul oli seal autonoomia sisse mõelda ümber mis tõi kaasa selle, et 62. aastal asutati Eritrea rahvavabastusrinne ja Läks sõjaks. Sõda kestis pikka aega. Kuid et kui me küsime seda, kuidas siis Eritrea lõpuks sai iseseisvaks, siis see oli seotud hoopiski Etioopia kodusõjaga, mille käigus kukutati seal marksistlik reziim. Ja nüüd, kui see oli vaja seda marksistliku režiimi kukutada, siis oli neid Eritrea vägesid vaja ehk teisisõnu öeldes, et teised ülestõusud mujalt Etioopiast leppisid ja eriti hea üles tõusnud kui, et kui teie annate oma sõjajõud keskvõimu kukutamiseks, meid toetate siis meie põhimõtteliselt nõustume Teie iseseisvumisega ja nii tegelikult läkski ja kui hakata arvama, et see on jälle maailmas noh, midagi väga kummalist või et seda pole ennem olnud, siis jälle paraku ei vasta tõele. Sest kui me mõtleme sellele, kuidas Eesti vabariik vabadussõjas andis lätlastele sõjalist abi tingimusel et Eesti annab abi Lätile, Ulmanise valitsusele, siis Lätti ei vaidlusta Valga kuulumist Eestile. Analoogiline näide on jälle, mille pärast me jo teeninud siit ei toetanud, kuna Judeenis mingit iseseisvast Eestist ei tahtnud kuuldagi. Ja kui me nüüd mõtleme sellele, et miks toetas, ütleme niimoodi tinglikult öeldes Jeltsini Venemaa Baltikumi iseseisvusliikumist, sellepärast et meie andsime oma jõu Moskva võimude kukutamiseks, noh ütleme meie jõudu hetkel ei ole tarvis. Ja vastutasuks siis tunnustatud tee Eesti iseseisvust Venemaalt nüüd Etioopiast, tegelikult toimus samasugune lugu Eritrea iseseisvust tunnustati ära, kuid ei läinud palju aega mööda, kui uued, ütleme demokraatiat tulid siis Etioopias võimule nagu Venemaalgi ja juba poole aasta pärast hakkas neile tunduma, et me küll tunnustama iseseisvust, aga me ikka niisugust iseseisvust, et kas me sellist iseseisvust tahtsime. Et kui Eritrea hakkas tõepoolest iseseisvaks ja kui Baltikum hakkas tõepoolest iseseisvaks ja kui hakati nõudma meil, et Vene väed tuleb välja viia, siis hakkas juba tekkima tunne, et et noh, et, et suhted ei olegi kõige paremad, et mis sest, et me selle kõik ära tunnustasime. Ja täpselt samamoodi on olnud ka Eritreaga, sest kui 1993. aastal kolmandal mail, siis Eritrea kuulutati sõltumatuks ja samal ajal siis ka etioopia seda tunnustas, siis ega see ei tähendanud midagi. Sellepärast, et juba 1995. aastal sõdisse sama Eritrea Jeemeniga mõne saare pärast, noh, see on loomulik sealkandis. Ja 1998.-st kuni 2000. aastani on ta pidanud Etioopiaga mitu piirisõda, sest seal oli täpselt samamoodi nagu veelgi Venemaaga Eesti iseseisvust tunnustati ära seal tunnustada, Eritrea iseseisvus ära, aga piiride küsimuses lepingut ei sõlmitud ja seal tekkisid vaidlused. Ja tänase päeva seisuga võib öelda. Eritrea on iseseisev ja ÜRO vahendusel on sõlmitud rahu Etioopiaga. Aga piiri tegelikult ikkagi ei ole. Ja nüüd Me saame öelda seda, et, et see on Aafrikas seni ainukene pretsedent, kus uus riik on tekkinud ja paljuski on see seotud sellega, et seal oli enne olemas riiklik moodustis ja seal olevad rahvad olid riikluseks valmis ehk teisisõnu öeldes, et nadolid tõusnud veidi kõrgemale niisugustest hõimu vastuoludest, mis tavaliselt on seotud kas tülidega karjamaade, põllumaade, karjade ja noh, varasematel aegadel ka naiste pärast ja kui me räägime Eritreasse Is erit reas on kusagil 4,2, kaks miljonit inimest ja umbes pooled neist on siis kristlased ja pooled on siis moslemid. Ja niipalju veel täpsustuseks Etioopia ja Eritrea on siis Aafrikas niuksed ürgkristlikud maad, mille siis Euroopa kristlased avastasid kusagil 18. sajandil, et vaat, et seal on mingi jäänuk kristluse saar ja nende varakristlik elukorraldus on selles mõttes tõesti huvitav. Ja riigikeelteks on siis seal kaks keelt, seal siis araabia tiigrina keel ja digiRinjad ongi siis tegelikult tuumikrahvas heid erit reas, kes siis selle iseseisvuse on nagu öeldakse välja, kuid igale peegeldus on ka vastupeegeldus. Ja tänu sellele, et kui Etioopias kukutati marksistlik reziim, siis need, kes marksistliku režiimi kukutama läksid, olid väga erinevad poliitilised jõud, kes Etioopias põhimõtteliselt toetusid erinevatele rahvustele. Ja kui me vaatame Etioopia rahvusliku koosseisu, siis üks tavaline etioopia rahvas on mitme miljonini, ei ole mitte ühe miljoni, nagu Eestis mitmemiljoniline ja enamik neist, jättes somaalid kõrvale, on siiski üsna iidse kultuuriga. Ja nüüd, mis juhtus, kui me rääkisime sellest, et Eritrea Vabastusrinne andis oma panuse keskvõimu kukutamiseni, siis ülejäänud relvarühmad olid samuti kujunenud. No me võime öelda, et mitte hõimuvaid rahvuslikul alusel. Ja selle tulemuseks on üks eripärane punkt Etioopia pea konstitutsioonis, mis ütleb seda. Et Etioopia provintsid on põhimõtteliselt moodustatud rahvuslikul alusel, nii nagu kunagi Liivimaal, Läti ja Eesti piir veeti mööda nende valdade piire, mis olid siis kas valdavalt lätikeelset valdavalt eestikeelsed ja seetõttu Etioopia põhiseaduses üks niisugune punkt, mis ütleb, et iga provints võib vabalt Etioopia koosseisust välja astuda ja see on Aafrikas üsna ainulaadne ja ega seda maailmas ka kusagil ei ole peale Nõukogude Liidu konstitutsiooni, kus kõik liiduvabariigid võiksid vabalt välja astuda, aga aga kuna Nõukogude liidus oli kõige demokraatlikum konstitutsioon ainult vabadust ei olnud, siis vabalt väljaastumine ei saanud kuidagi realiseeruda. Nüüd Etioopias tähendab see paraku seda, et keskvõim peab arvestama kogu aeg sellega, et, et ta peab olema kuidagi nendele provintsides kasulik ja sellest Eritrea iseseisvusvõitlusest on jäänud tänaseks päevaks konstitutsiooni. See paragrahv ja minul on niisugune kuri kahtlus, et need piiritülid Eritreaga on teinekord just nimelt põhjustatud paljuski keskvõimu sisepoliitilistest vajadustest sest riigi kooshoidmiseks on ju tõesti päris hea leida mingi välisvaenlane. Ja kui me kohe hakkame rääkima Sobaalist, siis järgmine välisvaenlane Etioopiale, Monju somaali islamikohtute liit ja seetõttu on alust arvata, et ega see Etioopia kooshoidmine nii pilvitu ei ole. Kuigi tõepoolest ütleme seda, ütleme, et just niisuguse välisvaenlase leidmine, mis koondaks ühiskonda, see oleks siis üks võimalus, kuidas teda koos hoida. Niisugune olukord on praegu kujunenud siis Etioopiasse ja Eritreasse ja arvata võib, et kui Etioopia madalama suurem sotsiaalne, majanduslik või siis ökoloogiline katastroof. Nii nagu ökoloogilisest katastroofist räägin, ma sellepärast, et mõnikümmend aastat tagasi oli, oli seal suur näljahäda seoses sellega, et aastaid ei tulnud teatud piirkonnas üldse vihma ja see lõppkokkuvõttes viiski marksistliku reziimi langemisele. Arvata võib, et ka siis ütleme, toekamat või, või jõukamad püüavad Etioopiast lahkuda ja ei ole välistatud, et ühel korral. Me näeme Etioopiast kui teist Jugoslaavia, et kus kõigepealt, kui suur Jugoslaavia laev hakkab põhja minema, siis jõukamad nagu Sloveenia püüavad kõigepealt sealt eraldada, siis Horvaatia ja nii edasi. Niipalju siis Etioopia Jah, nüüd me oleme ühe riigi näitel rääkinud praegu Aafrikast läheme laiemaks. Väga segane olukord on kujunenud Somaalias, Somaalia teatavasti iseseisvus enam-vähem samaaegselt kui teisedki Aafrika riigid ja ta iseseisvus 1960. aastal kuid arvestada tuleb sellega, et somaali on oma eellugu ja eellugu nimelt on seotud sellega, et Somaalia oli põhimõtteliselt, mitte praegustes piirides, päriselt aga oli itaalia asumaaga. Kuna Itaalia oli lüüa saanud riik, siis Taali loomulikult ÜRO halduspiirkond, nii nagu erit reagi ja 1960. aastal sai ta iseseisvaks ja selle iseseisvuse juures on üks eripära. Nimelt üks osa Somaaliast, mis praegu formaalselt Somaalia koosseisu kuulub, oli nii-öelda briti, Somaalia ja Briti Somaalia, kui koloonia samuti iseseisvusjada ühines somaaliaga. Sest tollel ajal oli niisugune idee, et Somaalia või somaalid on antud piirkonnas üks väheseid rahvaid, kes on noh, teatud mõttes monoetniline ehk ühed somaalid kõik. Ja kuigi tänasel päeval selgub, et need ühed somaalid on lihtsalt väga paljud somaali hõimud ja nisugune hõimuteadvusele kuhugi lagunenud ja paistab, et neil väga niisugust tugevat teadvuse tugevat alust selleks, et luua ühtne riik ikkagi ei ole. Aga tollel ajal oli, ütleme, somaalijuhtidel oli niisugune suur idee, et me teeme Suur-Somaalia nii nagu Milosevici idee teha Suur-Serbia. Nii tahtsid nemad teha Suur-Somaalia. No enamiku riigijuhtidel on see mõte, et mida suurem riik, seda parem. Jah, võib küll olla ja siis idee oli selline, et ühendatakse Itaalia, Somaalia, Briti Somaalia, prantsuse Somaalia, see, mis täna Džibuti siis Etioopiast, ogadel ogadeni piirkond, mis on somaali hõimud ja siis ka üks osa Keeniast, see tähendab seda, et, et uus Suur-Somaalia pidi kokku pandama viiest osast. Asi oli selles, et kui 60. aastal see toimus, siis prantsuse somaali, tänane Džibuti ei olnud iseseisev riik ja kui britid olid nõus, et nad annavad iseseisvuse, see ühineb ja samal ajal ju Keenia oli ikkagi veel briti koloonia ja koloonia piiride muutmine. Kui britid Poolt olid nõus osa ära andma siis miks mitte anda teiselt poolt ja Etioopia iseseisev Etioopia käest küll ei küsitud, aga Etioopiaga selleks, et küsimus mingil viisil lahendada, alustas Somaalia 1977. aastal ogadeni pärast sõda Etioopiaga, mis kestis päris mitu aastat ja lõppes ikkagi sellega väed et ära tuua. Ja nad ei saanud oma tulemust pärast seda, kui see sõda oli kaotatud. Tegelikult kukutati tolleaegne juht diktaator või ma ei tea, kuidas teda nimetada president sead Barrett kes vahest oli nõukogudemeelne ja siis ta jälle mitte nõukogudemeelne ning pärast seda on Somaalia täiesti lagunenud ja tänaseks päevaks see osa, mis oli kunagine Briti Somaalia, on kuulutanud ennast iseseisvaks. Teda ei ole keegi küll tunnustanud. Klassikaline näide, juhatus seda toob kaasa riigi lagunemise üsnagi ja tema kuulutas ennast iseseisvaks juba 1991. aastal. See on siis, kui endises Nõukogude liidus tekkisid Abhaasia ja Lõuna-Osseetia rõivad ja need Nestri äärsed vabariigid. Ja ega siia eriti ei paistnud, et seal on täpselt samasugune oma Abhaasia. Ja kummaline kummaline peab ütlema seda, et seal, kus oli enne Briti somaalimaa toimivad täiesti rahumeelselt võimuorganid, seal ei ole omavahelisi tülisid ja sõdasid. Ja kui me vaatame Somaalia tervikuna, siis on see kõik üks suur rahuoaas. Aga rahvusvaheliselt, arvestades piiride puutumatuse põhimõtet, ei taas oma Halijad keegi tunnustada. Välja arvatud siis see, et ÜRO on andnud abipolitseijõudude välja Peaks ja politseijõudude varustamiseks. Nii et ÜRO peab nende politseid nagu ülal, et seal valitseks kord ja selgus. Ja ainukene probleem peale selle somaalimaad keegi maailmas ei taha tunnustada, on neil vaidlus puntimaaga ehk puntilanud. Selgub, et Somaalia põhjaosa üks osa sellest, mis oli itaallaste käes, on kuulutanud ennast puntylandiks ehk puntima nihuke, muistne puntland. Nemad küll ei taha iseseisvust, aga nemad tahaksid laialdast autonoomiat ja nendel on nüüd territoriaalne vaidlus selle somaalimaaga, seda meil raske ette kujutada, et riigisiseselt üks osa tahab iseseisvust, teine tahab autonoomiat ja nemad veel omakorda vaidlevad mingi territooriumi pärast ja see territooriumil üldse mitte väike. Nii palju neil siiski naguhoid on olnud, et selle piirkonna pärast punti Land ja somaalimaa ei ole nagu sõtta asunud. Ja selleks, et seda punti landi hoida nagu ühtse Somaalia rüpes on siis praegu somaalima ajutise valitsuse presidendiks tehtud puntylandi Parlamendi esimees ehk teisisõnu öeldes, et see, kes taotleb laialdast autonoomiat keskvõimust, on pandud nagu formaalselt keskvõimupealikuks. Aga kuna keskvõim pealinna ei kontrolli ja see valitsus on julgeoleku kaalutlustel hoopis Keenias siis on tekkinud niisugune olukord, et, et valitsus nagu Keenias aga president on hoopis hoopis puntylandis. Ja nüüd, kui te kujutate ette sealset side olukorda või mida iganes, siis tõenäoliselt see on üsna paljuski paberil. Ja kui arvestada nüüd nüüd seda punti land nõuab endale laialdast autonoomiat, siis ka pealinnast läänes edelas olev piirkond on samuti teatanud, et nemad tahavad ka laialdast autonoomiat ja seega jääb mulje, et Somaalias peale iseseisvuse ja laialdase autonoomia nagu midagi jäägi, jääb mingisugune föderaalpiirkond. Ja kui me siia paneme otsa veel selle teadmise, et pealinnas rivaalitsevad erinevad poliitilised jõud ja seda ajutist valitsust, keda rahvusvaheliselt tunnustatakse, seda hoopis sõjaliselt toetab Etioopia ja tema vastas seisab islamikohtute liit, kes on islamistlik liit keda jälle omakorda toetab hoopis Eritrea tõenäoliselt kiusu pärast, kuigi erid reas, jäme ots kristlaste käes. Mis asja neil võiks olla islamikohtute ka, kes on islami fundamentalistid, aga tõenäoliselt kehtib seal piirkonnas, kus kõik on segi nagu kört-pärtli särk ikkagi seesama idamaine põhimõte. Minu vaenlase vaenlane on minu sõber ja kui Eritrea on võimalus kiusata Etioopiast, siis ta seda teeb. Kui Etioopia on võimalus toetada kedagi, kes ei taha ogadeni tagasi siis ta seda toetab ka Somaalias ja Somaalia siseselt tõenäoliselt piirkondlik või siis hõimuliitude tasandil siis nõutakse kas iseseisvust, autonoomiat ja suure tõenäosusega. No mina hindan küll olukorda selliselt, et varem või hiljem, kui seal mingisugune stabiilne keskvõim tekib, siis ta ikkagi tekib ilma somaalimaata, aga võib-olla see riik laguneb üldse osadeks. Ja kunagine unistus suur Somaaliast, mis pidi kokkupandava viiest erinevast osast, jääb niisuguseks vaimseks suur somaaliaks, mis koosneb kaheksast või üheksast osast hoopiski. Aga me kujutame ette umbes väikeriiki Euroopas, aga mida teeb väike riik Aafrikas, kuidas ta oma asju ajab, kuidas ta ennast majandab? Vaat seda on väga raske öelda, et tõenäoliselt on see asi pigem sedamoodi, et, et kui me räägime näiteks sellest somaalimaast kui sellisest või ütleme näiteks Džibutist, mis on veel väiksem riik sealsamas kõrval ehk prantsuse somaalimaa või afaaride issa, tema siis Džibuti majandab ennast väga lihtsalt. Džibuti sadam on põhiline väljaveosadam Etioopia jaoks. See on transiit ja peale selle on seal suur prantsuse sõjaväebaas, mille eest prantsus maksad renti, seal on võõrleegion ja nüüd on sinna paigutatud seoses kogu selle Lähis-Ida kriisiga ka veel Ameerika sõjaväebaasid ja ongi raha koos selleks, et seda väikest piirkonda ülal pidada. Kuigi näiteks Džibuti on looduslikult selline kant, et magedat vett peaaegu ei olegi ja ta nii kõrbeline, et noh, meil on raske ette kujutada, kuidas nad seal elavad, aga kui on kaks suurt sõjaväebaasi korralik sadam ja etioopia transiit, siis väikese rahva peab täitsa ülal. Ütleme nii, et hädapäraselt meie mõistes pole see loomulikult ütleme inimväärne elutase. Ja somaalimaa saab kattuma. Praegu ta ju on nii nagu meie imeprogrammi alusel on viidud üle täielikule isemajandamisele, saavad hakkama, neil on isegi oma raha tekitatud seal ja, ja nii nad hakkama saavad. Aga kuidas puntilanud või need teised osad hakkama saavad? Seda on tänasel päeval küll väga raske öelda. See oli nüüd üks piirkond, mis ülejäänud kohtades toimub veel. No järgmine suur pundar, kus on õiguslikult lausa riigi lagunemine ette valmistatud, on Sudaan teatavasti Sudaan on veel suurem riik kui Belgia Kongo ja kui me räägime Sudaanist, siis kõigile meenub kohe Darfuur. Kuid tegelikult me tänadarfuurist ei räägi. Nimelt põhimõtteliselt on Sudaani jaotunud etniliselt ja ka usuliselt ja ka majanduslikult kahte ossa, see on siis Lõuna-Sudaan ja, ja põhja-Sudaan ja Põhja-Sudaanis elavad siis valged. Meie jaoks muidugi täiesti harjumatu väide, aga seal kõik saavad aru, et põhjas elavad alged. Ja kui need, kes ütlevad, et põhjas elavad valged ehk see lõunaosa neegrid siis meie oleme nende jaoks kas pimestavvalged või piimvalged. Sest nii valgeid inimesi seal on raske üldse ette kujutada. Kui meie oleme ja see etniline piir on seal üsna hästi välja kujunenud, jättes Darfuri kõrvale, kus on tegemist ka neeger hõimudega, aga Muhamedlikega siis lõunaosa on valdavalt siis kas hõimuusulised või kristlased. Ja kui Sudaan iseseisvus eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel, nimelt ta kuulutati iseseisvaks esimesel jaanuaril 1956. aastal ja enne seda oli tema valitsemine, no meie jaoks veidi harjumatu. Teda nimetati inglise egiptuse Sudaaniks ehk teda valitsesid nii britid kui egiptlased. Ja kui ta iseseisvus ja siis see probleem lõuna ja põhja vahel oli üleval juba tollel ajal ja koloniaalvõimud vedasidki ühe piiri, mis on siis Lõuna-Sudaan ja põhja-Sudaan ja Lõuna-Sudaan nõudis autonoomiat, aeg-ajalt seda neile lubati. See trall lõuna- ja Põhja-Sudaani vahel on käinud umbes samas rütmis nagu Iraagis Iraagi Kurdistani korda antakse autonoomia korda ei anta autonoomia Gordon Lõuna ja Põhisõjas. Kuid tavaliselt maailmas on nafta ajanud erinevad rahvad tülli. Tundub, et Sudaanis on nafta olnud suur lepitaja ja selle lepitaja niukene jumalike esindaja on olnud Hiina rahvavabariik ehk Puna-Hiina. Ja 2005. aastal sõlmiti lepe, mille järgi lõuna ja põhja-Sudaan eralduvad autonoomia alusel. Ja kõik see meenutab kangesti seda lepet, mis kunagi tehti Jugoslaavia lõpetamiseks ja mida nimetati Serbia Montenegro liitriigiks. Ja seal on tänasel päeval tõenäoliselt see mudel aluseks võetud. Ja kokku on lepitud, et 2011. aastal on lõunaosale õigus läbi viia iseseisvusreferendum ja kui see läheb läbi ja siis põhi peab seda tunnustama. Ja kui me nüüd pöördume korraks tagasi Jugoslaavias ja siis seal oli ju täpselt samamoodi see nisugune viisakas lahutus nägi välja. Ta nägi ette seda, et Montenegro on õigus teatud aja pärast viia läbi iseseisvusreferendum ja ta viis selle läbi ja ta iseseisvus, kuigi Serbiale see üldse ei meeldinud, nii et võite ette kujutada, kuivõrd meeldib Sudaani keskvõimule see perspektiiv, et 2011. aastal see Lõuna-Sudaan iseseisvus. Mõistagi ei lähe see kõik pilvitult ja kui me rääkisime naftast, siis nafta on rahu tegemas seal piirkonnas, sellepärast naftamaardlad on valdavalt Lõuna-Sudaanis, aga väljaveoteed ehk naftajuhe, mis selle nafta peaks välja vedama, millest siis kõik saaksid nagu osa nii keskvalitsus kui ka Lõuna-Sudaan. See läbib jälle Sudaani põhjaosa ja nüüd kui hakata seda naftajuhet ehitama valdav osa nafta maardlatesse on evitatud siis Hiina rahvavabariigi riiklike kompaniide poolt, Lääne kompaniid läksid ära, seal on küll ka India veel ja ja seal on ka Malaisia, kuid punahiinlaste käes on jäme ots. Umbes 40 protsenti Lääne jaoks oli liiga ohtlik või segane lääne jaoks liiga ohtlik ja Lääne valitsused ei toetanud oma naftakompaniisid, kuna Põhja-Sudaan rikub inimõigusi. Et kuna seal on sõda praktikas nägi see välja niimoodi, et põhja-Sudaan teatas Puna-Hiinale, et nad tagavad igal juhul Hiina kompaniide julgeolek. Ja tõepoolest, naftamaardla piirkondadesse viidi sõjavägi sisse ja kui Hiina töölised hakkasid ehitama naftajuhet, siis neid kaitsesid soomusautot ja juhe sai valmis. Aga kui juhe oli valmis saanud ja aeg oli nafta sisse lasta, siis tekkis küsimus, et kuidas seda 1000 kilomeetrist juhet valvata. Nii et partisanid need lõunat partisanid need lõputult õhku ei laseks ning hiinlaste survel ja vahendusel sõlmitigi selline leping, mida Hiina oma kodumaal mitte mingil juhul näha ei taha. Sest kujutage nüüd ette Hiinat, kes peaks ühel hetkel alla neelama näiteks lepingu, et ütleme, ka siin yangil või Tiibeti on õigus mingi aja pärast korraldada, iseseisvusreferendum tunnustama ja samal ajal nad taotlevad kogu aeg seda, et Taiwan peaks rahumeelselt emamaaga ühinema. Kuid naftapuudus on nii suur Hiina survel, aga seal oli ka teisi mõjureid, ka Malaisia ja India sõlmiti siis kokkulepe, kokkulepet muidugi katab ÜRO ja kui vaadata neid rahuvalvejõude, kes peavad praegusele kõik seal tagama, siis rahuvalvejõude juhib turbaniga India kindral. Aga seal on ka päris suur Hiina väekontingent, keda India kindral kiidab aeg-ajalt. Nende kodulehtedel on võimalik seda vaadata. Ja lõunas on moodustatud nüüd omaette valitsus lõuna viis oma väed välja põhjapool seda piiri, mille kunagi koloniaalajal panid britid ja egiptlased paika ja praegu on kahe aasta jooksul kohustus põhjal viia välja kõik oma väed lõunast. Nii et tegelikult see sõjaline situatsioon sellel hetkel, kui see rahu sõlmiti, nägi välja ikkagi niimoodi. Lõuna väed kontrollisid teatud piirkondi ka väljaspool seda ametlikku lõunat ja nüüd on lepitud kokku, et lähiaegadel ja sellel aastal eriti on, on öeldud, et see on 2007. Peaks toime pandama piiri mugandused ja seal on veel rahuleppes märgitud, et teatud piirkondades viiakse läbi referendumit, et piirkonna elanikud saaksid öelda, kas nad tahavad kuuluda siis lõunasse või põhja ja kui väga hoolsalt vaadata, siis vaidlusalused piirkonnad on need, kus on siis naftat leitud ja põnev on võib-olla eestlaste jaoks ka see, et lõunapresidendiks on kindralleitnant kiir Ta kirjutataksegi niimoodi K2 iidja err nagu Jorhaadnell ja suurima provintsi kuberner on brigaadikindral leek, täpselt nii kirjutataksegi l kaks eetia ka. Aga mehed on muidugi puru mustad ja sealsest poliitilisest kultuurist või üldse noh, nendest arusaamadest annab tunnistust see, et nad on eripärased. Kas või tõsiasi, mis juhtus siin kusagil poolteist kuud tagasi, nimelt lõunas hakati levitama kuuldust, et president kiir on tapetud, sest ta mitu päeva ei ilmunud vaatevälja. Ja ühel päeval ilmus ta ajakirjanikke eikellegi muuga kui ÜRO peasekretäriga ja lükkas kategooriliselt ümber kuuldused tema tapmisest. Kusjuures see oli esimene avaldus, mille peale ÜRO peasekretär, kes olid kohale lennanud seoses sellega, et põhja ja lõunasuhted olid pingestunud, sest lõuna ja põhi on omavahel ära jaganud naftatulud 2011. aastani naftatuludest lõuna peaks saama pool ja põhi peaks saama pool, et mingid rahad on seal üle kandmata ja oli üks tüli seoses sellega, et põhisüüdistas lõunavõime selles, et nad ei ole tähtajaliselt välja viinud oma vägesid põhja pool seda kehtestatud piiri. Aga lõunavõimud jällegi väitsid, et teie ei ole viinud vägesid meie aladelt piisava innukusega ära ja peale selle on üleujutused ja mee saama kahureid ja muud rasketehnikat selliste tümade teedega kuidagi koju tuua. Ja nagu siit jutus lipsaski läbi praegu, et see sõda, mida seal lõpus p, et ega see nisukene päris partisanisõda ei olnud ainitiselt, sest kui me ikka mõtleme, et sellel lõunavägedel on omad kahurvägi ja oma soomusvägi siis võib ette kujutada, et seal asi on siiski üsna tõsine ja see lõuna kujutab enesest arvestatavat sõjalist jõudu. Ja tänaseks on siis kokku loetud, et need erinevad kodusõjad, mis on lõuna ja põhja vahel peetud see on nõudnud umbes miljon inimelu ja umbes kaks pool miljonit on siis põgenenud sõjapõgenikud. Tänasel päeval tuleb neid juba põgenike tagasi. Aga hetkeseisuga võib öelda, et lõuna ja põhjasuhted on kriisis ja isegi sellises kriisis. Salva Kiir, kes on siis lõuna president ja tema samaaegselt on teatavasti ka Sudaani asepresident, aga ta ei presideeruda, ei paikne Hartumis ja tõenäoliselt paiknekartuumis lihtsalt sellepärast, et Lõuna-legendaarne väejuht Jon, ka rang oli see, kes siis lõpuks kirjutas selle rahuleppele alla. Temast sai Hartumis resideeruv asepresident ja mõni päev pärast seda, kui ta ametisse astus, kukkus ta helikopteriga alla ja hukkus loomulikult. Ja kui praegu vaadata Lõuna-Sudaani veebilehekülgi, siis aeg-ajalt tõstetakse uuesti üles küsimus, et tuleb hakata seda asja uurima, et tõenäoliselt oli see ikkagi mõrv. Et see oli ikkagi atentaat ja sellepärast Salva Kiir tõenäoliselt ei armasta olla väga kartumis. Nüüd on tal tekkinud uus kahtlus, et need lõunast saadetud ministrid, kes on keskvalitsuse koosseisus, ei ole piisavalt järjekindlalt lõuna huve kaitsnud ja on hakanud mehkeldama põhja keskvalitsusega, et lõunavalitsus ei saa kätterahasid ja, ja ta teatas, et tee iseseisvusele saab olema veel konarlik. Ja nüüd on teinud ta korralduse kõikidel ministritel, kes kuulub muide tema oma parteisse kes on Sudaani keskvalitsuses viivitamatult tagasi pöörduda Lõuna-Sudaani ja ta määrab siin uued ministrid. Nii et hetkel on seal seis selline, et õiguslik alus Lõuna-Sudaani eraldamiseks on täiesti olemas. Lõuna-Sudaanis on alanud vähemalt tema pealinnas youbas või Juvas. Arvata võib, et seda hääldatakse erinevalt, on ikkagi alanud ehitusbuum, mingid rahad seal liiguvad. Ja tõenäoliselt me hakkame sellest Lõuna-Sudaanist veel üsna palju kuulma, sest praegu me kuuleme temast vähe ja sellest kriisist keskvalitsusega, sest kõik teated, mis tulevad Sudaanist, on seotud pigem Darfuuriga. Ja Darfuri puhul on jällegi eripärane olukord sest seal on tegemist põlisrahvaste puhul kaneeder hõimudega, aga nemad on moslemid, erinevalt siis Lõuna-Sudaanist. Ja kuna seal on leitud ka naftat, siis ainukene takistus, mis võiks sellel piirkonnal nõuda ka teatud iseseisvumist on see, et seal tõenäoliselt niisuguste liiklusteadvust ja niisugust vaimsust nagu Lõuna-Sudaanis ja niisugust kokkuhoidmist ja arusaama võimalikust tulevikust, no ei ole, seal on praegu probleem selles, kuidas erinevad relvarühmad ja poliitilised rühmitused ühe laua taha üldse saada. Ja Liibüas peavad hakkama varsti läbirääkimised Darfuri ülestõusnute ka. Ja seal on päris huvitav vaadata, kuidas maailma kogukond või ÜRO või, või ütleme, lääneriigid on huvitatud ühest ja Sudaan on huvitatud teisest. Nimelt lääneriigid on huvitatud sellest ja ÜRO ka, et need relvarühmad tuleksid kokku, lepiksid omavahel kokku, mida nad tahavad, ehk nad ühineksid, aga keskvalitsus tahab nende vahel hoopis kiilu ajada a la et ühedega teeme relvarahu, need tahavad autonoomiat, teised tahavad iseseisvust, mida iganes. Ja praegu nendest läbirääkimistest hästi nagu asja polegi saanud, sest Sudaani keskvalitsus püüab nende ülestõusnute vahele kiilu ajada. Aga ÜRO, Ameerika Ühendriigid ja lääneriigid püüavad vastupidi neid konsolideerida, et, et oleks ühtne poliitiline positsioon ja püüda siis kuidagi see Darfuri asi poliitiliselt lahendada. Nii palju siis Sudaanist. Järgmine riik, mis väärib kõnelemist, on Nigeeria, Nigeeria teadupärast on riik, kus elab umbes 160 miljonit inimest. Umbes ütlen ma sellepärast, et ega seal väga täpset arvet ei peeta. See elanike arv on arvestuslik. Ja kui me mõtleme sellele, ta on Aafrika kõige suurem naftatootja siis Nigeeria on maailma seisukohalt tähtis riik. Ja teatavasti Nigeeria lagunemiseks on kõik alused olemas ja kui me vaatame Nigeeria rahvastiku, siis erinevatel andmetel on seal kuni 400 rahvast ja hõimu erinevate keeltega. Kuigi viimasel ajal antakse arvuks 250. Ja kui me mõtleme sellele, et ta jaotub kolme põhilise Hossa seon, siis Houssad ja Fulbed Juruubad ja yybod, siis näiteks Fulbesid Jahaussasid, kes on siis valdavalt muhameedlased, on ainult 30 protsenti. See tähendab seda, et need kolm suurt rahvarühma iseenesest määravad ära selle riigi näo. Üleliigne ei ole märkida seda, et joruubade keskuseks on Lagos see, mis on suur majandus ja poliitiline keskus. See on joruubade keskus ja algselt pealinna oligi laagoses, aga see ei rahuldanud põhja Haussasid ja seetõttu viidi pealinn ülem-kesk- Nigeerias Abuutšasse, mis on siis yybode tinglikult Hyybode Aussade ja joruubade etnilise leviala Nonii kolmnurgas. Nüüd Hyybode ala on tähtis ses mõttes, et Ivo tõi alal on valdav osa naftast ja viimaseid peetakse kõige arenenumaks rahvaks sealkandis üldse. Ja loomulikult ka Euroopas, et nemad on ranna ääres ja siis sisema Haussad ja kogu see piirkond on maha jäänud. Nüüd probleemiks on osutunud see, et kui see pealinn viidi üle kesk Nigeerias siis nende lõputute sõjaväeliste riigipöörete tulemusel kipuvad nende riigipöörajate juhid olema just nimelt muhameedlased ja tänasel või moslemid, nagu nüüd on muslimid, nagu nüüd on kombeks öelda ja probleemiks on paljuski selles, et tänaseks päevaks on juba Nigeerias tekkinud kaks õigussüsteemi. Põhja-Nigeerias Aussade aladel on rakendatud juba sariaati ehk ta on läinud, õiguslik alus on läinud juba usuliseks, mis lähtub siis koraanist ja lõunapoolsed alad siis joruubade yybode alada on säilitanud mingil viisil ilmaliku inglise õigussüsteemi ehk teisisõnu öeldes, et kui joruubade yybode juures abielurikkumise pärast võib tulla perekonnatüli siis autode juures loobitakse kividega surnuks ja on täitsa selge, et niisugust riiki pidada. Püsivalt on üsnagi keeruline. Eriti kui arvestada veel seda, et nii Oruubad kui ka yybod jaga Houssad omavad täiesti arvestatavat riiklus teadvust sest seal olid juba üsna arenenud kuningriigid juba 11. 12. sajandil ja arvata võib, et nendes piirkondades riiklus ei olnud sugugi vähem arenenud kui muinaseestlastel pigem võib-olla isegi rohkem. Ja kuna Haussad olid võimu haaramas siis 1967. aasta 30. mail kuulutas nii-öelda ida regioon, see, mis on siis yybody ala, kus on valdav osa naftast ennast iseseisvaks ja, ja iseseisvuse juhiks oli loomulikult kolonelleitnant. Kodu on jobu ja seda peafra Vabariiki toetasid päris mitmed riigid Aafrikas, kuid peale Aafrika riikide sai ta toetust ka Prantsusmaalt ja Portugalist. Ja diplomaatiliselt tunnustas Sis Haiitika poon elevandiluurannik Sambia, Tansaania ja paljuski mitmed teised riigid. Nüüd samal ajal, kui Portugal ja Prantsusmaa toetasid peafrat, siis Suurbritannia ja Nõukogude liit toetasid jällegi hoopiski keskvalitsust ning tulemuseks oli kodusõda, milles peafra kaotas ja seal hukkub kuus umbes kaks miljonit inimest. Ja võib öelda, et siis naftatulud läksid uuesti keskvalitsuse kätte, kuid tänasel päeval võib öelda, et see riik on läbinisti korrumpeerunud. See raha riisutakse, varastatakse ära ja kui vaadata kas või uudiseid Nigeeriast, mis meie ajalehe lehekülgedele peaaegu ei jõua, siis ma võin seda öelda, et Nigeerias on olnud juhtumeid, kus varastate ära raha vaid varastatakse ära naftat, toornaftat ja mitte väiksemates kogustes kui tanker haaval. Nii et sealne varguse ja laostumise tase on selline. Ning tänasel päeval on juba moodustatud uuesti peafra eksiilvalitsus. Ja paistab, et, et igal juhul Hyybod, jaga Ruubad või vähemalt üks osa nende eliidist on võtnud praegu suuna sellele, et afro, Waba riik tuleks kas taasasutada või või tuleks igal juhul eralduda Nigeeriast, sest see kooselu tundub meile siiski üsna võimatu olevat. Ja kui me mõtleme seda tyybosid on 160-st miljonist 18 protsenti V8, no ütleme, teeme lihtsa arvutuse 20-ga siis 10 protsenti teatavasti on 16 miljonit ja, ja 20 protsenti 32 miljonit jämedalt 30 miljoniline rahvas peaks täiesti hakkama saama Juruubasena veel rohkem riigiks. Hästi küllalt. Järgmine riik, millest on põhjust juttu teha, on Lääne-Sahara, seal elab, ütleme pool miljonit inimest, aga territoorium on üle 250000 ruutkilomeetri, et see oleks arusaadav, siis Eesti territoorium neli, 45000 ruutkilomeetrit ning teda on tänasel päeval tunnustanud 72 riiki. Ta okupeeritud Maroko poolt. Ja riik on selles mõttes põnev, et Maroko okupatsioon on kaasa toonud loomulikult ÜRO järelevalve all vaherahu ja Maroko on rajanud hiiglaslikku valli Lääne-Sahara idaossa, mis peab siis tõkestama nii nagu näiteks Jordani jõe läänekaldal on Iisrael püstitanud turvatara, mis peab tõkestama siis Palestiina sisside rünnakuid Iisraelile. Täpselt samamoodi on vaherahu tingimustes seal püstitatud see vall, mis on mitusada kilomeetrit pikk ja ÜRO on järjekindlalt nõudnud, et seda riiki, mida tunnustab 72 maailma riiki ja valdav osa Aafrika liidust, mistõttu Maroko ongi jäänud Aafrika liidu tegevusest kõrvale. Et seal viidaks läbi referendum ja Maroko on isegi referendumiga nõus aga referendumist pole asja saanud, sellepärast et Boris saar ja need, kes on siis need ülestõusnud iseseisvuslased nõuavad, et vastavalt ÜRO deegoloniseerimis resolutsioonile saaksid hääletada ainult põliselanikud. Amorokolased tahavad, et saaks hääletada ka need marokolasega, kes on sinna elama asunud. Ehk tüüpolukord nagu Eestiski, et kas, kas kõik need, kes pärast sõda on Eestisse tulnud, saavad kodakondsuse ja õiguse kõigis küsimustes täieõiguslikult langetada otsuseid või osaleda otsuste langetamisel? Samasugune olukord on tegelikult tekkinud praegu ka Lääne Sahharas ja peamine põhjus on siin seotud sellega, et seal on leitud hiiglaslikud fosforiidivarud ja nüüd on rannikul leitud ka naftat. Ja kui küsida, kuidas see poolemiljoniline rahvas ära elaks siis Lääne-Sahara on küll põhjust teha oma riik, sest see pool miljonit sellest hiiglaslikust fosforiidimäest ja leitud naftast igal juhul elavad ära ja päris korralikult, kui suur territoorium on, kui palju sellest üles kaevatakse? Territoorium on 250000 ruutkilomeetrit ja see osa, mis üles kaevatakse, täiesti tühine. Nii et selles kõrbes, kas seal kaevatakse üles natukene vähem või natukene rohkem, see tõenäoliselt ei jäta kohalikele elanikele, kellele mitte mingit muljet. Ja kui me läheksime Aafrikas veel edasi, võiksime täna rääkida rikkalt Kongost Sa iirist Jombest, kes kunagi katangas kuulutas välja iseseisvuse. Me teame, et on kongos välja kuulutatud ka teemandivabariik, mis on toiminud. Ja kui me tänast Kongo olukorda vaatame, siis ega seal ühtset riiki ju ei ole. Tegelikult on teatud välispiirides toimivad erinevad võimukeskused ja mis sellest riigist saab, ei ole teada, kuid mul on kahtlus, et seal võiks rahu ja selguse saada siis, kui see endine Belgia Kongo jaotataks. Samasugused probleemid on tegelikult Lõuna-Aafrika vabariigis ja mitmel pool mujal Aafrikas, kus minu veendumuse kohaselt just nimelt riikide jagamine võiks tuua rahu ja stabiilsuse. No sellest võib-olla kunagi järgmine kord, igal juhul täna rääkisime siis kadustest Aafrikas, mis toob ilmselt kaasa uusi liikmesriike ÜRO-s ja osavõtja maid olümpiamängudel ja kus veel iganes stuudios olid Hardo Aasmäe, Uku Toom, aitäh kuulamast.