Tervist vikerraadiokuulajatele stuudios on taas Hardo Aasmäe, Uku toom ja seekord on teemaks ajalugu. Mõtlesime, et saade võiks kanda pealkirja kaks pakti, mis muutsid Euroopat ja jutt on siis Müncheni kokkulepetest septembris 1938 ja Molotov-Ribbentropi pakti 1939. aasta augustis. Ja Hardo, loomulikult me teame, et need lepped muutsid Euroopat. Aga mis mõtteid see sul tekitas ja miks sa just sellise teema välja pakkusid? No kõigepealt pakkusin selle teema välja sellepärast, et ma ei ole ajaloolane ja ajalugu on teadupärast selline, mida kipuvad kirjutama võitjad ja selle ümber hädaldama kaotajad. Aga ajalugu on teinekord selles mõttes põnev ja õpetlik. Et ta näitab ära need toimemehhanismid ja need reaalsed tagajärjed, sest me ju teame seda vana ütlemist, et mõtlesime, kuidas saaks paremini, aga välja kukkus nagu alati. Ja Me oleme ajalooliselt nüüd Eesti oludes keskendunud oma tähelepanu tõepoolest eelkõige Ribbentropp, Molotovi paktile ja endaski mõista Ribbentropp Molotovi pakti, noh ütleme see saatanlik, kangelane on meie oludes olnud enamasti seltsimees Stalin ja, ja see hinnang on õige. Kuid paraku ei ole ta ainuke maastikul sellepärast, et sedalaadi kokkuleppeid, kus mingid asjad on kas siis eelnevalt või järgnevalt kuidagi ära jagatud ja sellega kaasnenud etnilised puhastused. Neid kokkuleppeid on olnud ka ennem. Ja kui me jõuame nüüd praegu varsti juba Müncheni lepp vete juurde, siis eelnevalt võiks öelda seda, et näiteks päris õpetlik selles vallas oleks võib-olla inimestel tunda huvi nende lepete vastu, mis reguleerisid Kreeka ja Türgi suhteid. Kui oli kolm sõda eelmise sajandi algul 1000 918000 920922. Ja seal teadupärast lõppes kõik sellega. Piir tõmmati Egeuse merre niimoodi, et saared jäid kõik kreeklastele aga vastutasuks selle eest siis kõik kreeklased, kes asusid Väike-Aasias seal siis mürnas või praegune Izmiris, mis oli tegelikult kreeka linn ja tõenäoliselt olnud mõni 1000 aastat arvata võib samuti ka Konstantinoopol, Istanbul, mis kala nagu põline Kreekale iidset kreekaalad ja tulemus oli see, et Konstantinoopolisse jäeti siis patriarh tollel ajal ja ja meil on, meil on ta tähtis, sellepärast et üks osa õigeusklikke praegu kanoonilisel seotud Konstantinoopoliga ja kreeklased muidugi löödi sealt, et kõik välja tsiviilelanikkond kokkuleppe alusel muidugi, mis tehti 1963. aastal, aga samal ajal siis ka nõndanimetatud saloniiki türklased, need siis ju pagendati täpselt samamoodi Türki ja selle järellainetus Ena jällegi kokkulepeteni mitusada 1000 türklast ju lahkus Bulgaariast hoopiski. Ja nii edasi. Aga nüüd, kui me püüaksime kehastuda või kuidagi hinnata sellega, millega tegeles siis Stalin Ribbentropp, Molotovi pakti puhul, siis tundub, et võib-olla need hinnangud, mida on tema lähikondlased andnud Stalinile ja millest on võib-olla parem jutuvestja varem selgitaja muidugi, David Vseviov, ta teeb seda kindlasti mingitel lähinädalatel või kuudel. Kuid see iseloomustus Stalinile, mis on antud, on see, et tali erakordselt saatanlik, aga erakordselt ettevaatlik ja ei ole välistatud, et Meister ja Margarita s üks kuju, mis kujutas pulgaakovil või kelle prototüübiks võis olla Stalin oli ju kas Peemat võteda ilmus ootamatult ja siis olgu need osa noh, ütleme poolandil ja, ja nii edasi. Kuid see, et Stalin oli erakordselt ettevaatlik ka rahvusvahelistes asjades, see on ilmselge ja, ja selles mõttes oleks päris huvitav vaadata tegelikult, et seda, mis siis ikkagi tegelikult Münchenis juhtus. Ja kui need, kes on raadiokuulajatest lugenud Viktor Suvorovi raamatut jäälõhkuja, kus on hüpotees siis selles, et Stalin või ütleme, Venemaa toetab Saksamaad ja toetades kaudselt ka Hitlerit suunas Hitleri ründama Lääne demokraatiad, kellest siis Stalin ja ütleme, kogu see kommunistlike asjaajamine nagu jagu hästi ei saanud ja siis eeldusel, et mõlemad pooled nõrgenevad ja sellele siis peaks järgnema nõukogude riigi suur vabastusretk Euroopasse, kus on siis juba kõik niimoodi Stalini ja tolleaegse nõukogude liidu juhtkonna kujutelmad järgi kõik siis noh, ütleme imperialism omavahel kõri läbi närinud. Ja nüüd kui Hitler hakkas nõudmisi esitama piiririikidele, siis nägi see ju välja niimoodi, et ta asus nende kallal norima. Ja siin on väike paralleel praegu nüüd nüüdse Venemaaga, ses mõttes, et edega lehma Norritega kogu aeg piiririikidega. Me oleme selle eesti norimisega nagu harjunud, aga aga kui mõtleme, kuidas noritakse Gruusia kallal, kuidas narritakse ukraina kallal, siis Hitler hakkasime norima ka tegelikult piiririikide kaalud Tõnurist poolakate kallal, Norris tšekkide kallal. Ja põhiline norimise aluseks oli see, et vaat, et saksakeelset elanikkonda ei kohelda võrdsetena või saksakeelset elanikkonda ahistatakse ja nii edasi ja nii edasi. Kuni siis ühel hetkel jõuda tee selleni, mille nagu Hitler tegelikult ära tabas, et Euroopa ei ole 15 aastat. No ütleme, 20 aastat pärast suure sõja lõppu uueks sõjaks valmis ja see Münchenis demokraatlikud riigid, kus osapooleks olnud siis Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes siis tsehhid maha müüsid. Siis me võime tänasel päeval öelda tagantjärele, et vaata, et kus olid seal ikkagi poliitilised rõhud, et nad ei, ei taibanud ära, mis sellest kõigest saab, et türannidel ei tohi järele anda ja nii edasi ja nii edasi. Kui meiegi peaksime kõigepealt natukene mõtlema, millises olukorras tollel ajal oli tegelikult euroop, esimene maailmasõda oli ju tegelikult Euroopale üllatus katuseks Euroopale üllatuseks mitte ainult Euroopa rahvastele, mitte ainult Euroopa valitsustele, vaid ta oli suureks üllatuseks ka Euroopas, strateegidele, sõjaväejuhtidele ja ei tuldud selle peale, et kui esimest ilmasõda alustati, siis oli vahepeal relvastus niivõrd palju muutunud võimsamaks. Et see esimene kohkumus esimeses ilmasõjas oli see ju, et inimelu ei maksa enam midagi. Ja see langenuid ei loetud enam tuhandete või kümnete tuhandetega nagu Napoleoni sõdade ajal vaid sadade tuhandete ja miljonitega. See oli pärast seda esimest ilmasõda, mis teatud mõttes nagu ei lõppenudki millegagi. No hea küll, Prantsusmaa sai Elsasse lotringi, aga noh, kas, kas sellepärast oli nüüd mõtet panna magama miljoneid inimesi? See tulemus oli nagu ütleme, kahtlase väärtusega. Hästi sakslastelt võeti ära tema kolooniad kas siis Ida-Aafrikas või kusagil vaiksel ookeanil. No ja mis siis, ega neid eriti palju ei olnud, kui me mõtleme, et sakslastele Ida-Aafrika ja siis Saksa Edela-Aafrika, noh siis oli pool või natukene Uuzginjaad ja veidikene seal saari, see ei ole miljoneid inimesi väärt. Aga ma ütleksin sulle seda, et see esimene maailmasõda tõi kaasa kahe suure riigi lagunemise, üks oli Austria-Ungari keisririik ja teine oli Tsaari-Venemaa ja sealt tekkisidki needsamad uued riigid, mida hakati 30.-te aastate lõpus maha müüma. Ehk kas üks põhjus, miks see asi nii läks, ei ole see? Neid riik ei võetud nagu väga tõsiselt, nad olid nagu liiga uued ja polnudki nagu päris. See on nüüd nagu selle asja üks pool, aga et seda õhkkonda veel mõista, siis tollel ajal alles Euroopa lakkus suurest sõjast haavu ja kogu aeg oli humanitaaridele hulgas oli ju selline meeleolu, et ei iialgi. Ja teiselt poolt, kui sa ütled seda, et kas neid riike, mis Austria-Ungari lagunemisele Vene riigi lagunemisel väga tõsiselt võeti, siis sealt teatud mööndus, nagu oli, sellepärast tolleaegsed osapooled olid ju kõik suured koloniaal metropoliit ehk kui me asetame ennast näiteks 1924. aastal Londonisse ja vaatame, kuidas London suhtlus Eestisse me oleme harjunud sellega vattet, inglased saatsid siis vabadussõja ajal Tallinna reidile saatsid laevastiku laevastiku, aitas eestlasi, see kõik vastab tõele, sealt anti toidumoona, seal anti relvastust, anti laskemoona ja kõik, kõik on nagu selge. Kuid 24. aastal vaadates seda, milliseid aruandeid tegi tol ajal Inglise välisministeerium omavalitsusele tollel ajal oli ju tõsine kahtlus neil, et kas Eesti riik suudab olla jätkusuutlik ja seotud, oli see tollel ajal sellise episoodiga nagu esimese detsembrimäss või kuidas me seda ütleme? Ütleme, esimese detsembri bolševike mäss ja ega ta Eesti ühiskonda ja ka teatud mõttes jahmatas, sest vabadussõda oli läbi, inimesed olevat harjunud niisuguse rahuliku eluga ja olid harjunud sellega, et Venemaaga on hea äri teha. Teadupärast oli siin Harju Panka seal ütleme, pesti seda bolševike kuldaväärtesemeid ja, ja raha ja väga palju ärist käis läbi Eesti, kuni siis Rapallos 22. aasta viimastel päevadel sõlmitud leppe Saksamaaga ja siis tekkis olukord, kus Eestit nagu enam Venemaale vajab olnud ja noh, siis oli kohe nagu see ütleme, mäska tagataskust võtta. Aga tollel ajal ju Eesti suursaadik Suurbritannias ju palus, et Eesti seltskonna meeleolu tõstmiseks on väga huvitav formuleering. Et seltskonna meeleolu tõstmiseks, noh, tollel seltskonnas nimetati eliiti, ühiskonna eliit. Et tema meeleolu tõstmiseks ja enesekindluse tõstmiseks, et britid saadaksid laevastiku Tallinna reidile annaksid märku, et, et kui ikkagi venelased proovivad seal, millega jälle hakkama saada, siis nad peavad Inglismaaga tegelema, tegemist tegema. Paraku tulemus oli, see britid ei saatnud. Ja mitte sellepärast, et ei olnud laevu, vaid seal mõeldi nagu see asi läbi ja mõeldes sellele, et, et tegemist oli suurte koloniaalriikidega ja siis ega tolleaegses niukses prantsuse ja Suurbritannia poliitilise eliidi mõtlemises näiteks mingi iseseisev Nigeeria tänasel päeval on tõsiasi, on, mida keegi ei kahtlusta, ega see, nagu väga ette ei tulnud, tolleaegne kujutelm oli ikkagi selles, et tegemist on alaarenenud rahvastega nad vajavad valitsemist. Ja tõepoolest noh, ütleme, kui me võtame kasvõi india, siis brittide osa India moderniseerimine, seal oli ju määratu suur kõigepealt raudteevõrgu rajamine, mis hindudele endal oleks olnud täiesti üle jõu käiv paljudel põhjustel, alates rahast, lõpetades tehnilise kogemuse ja kõige sellega, mis sellega seotud. Aga tollel ajal arvata võib, et nii prantsuse kui ka Suurbritannia eliidis oli terve hulk või vähemalt niukene mõjukas imperialistlik rühmitus, impeeriumi-meelne rühmitus, kelle kujutelmades siin Ida-Euroopas ja Austria-Ungari järel tekkinud riikide olemasolu ei ole seotud mitte sellega niivõrd sellega, et neid riike oleks vaja ja et need riigid peaksid olema ja see rahvaste enesemääramisel on tõepoolest oma niisugune üldhumanitaarne, üldpoliitiline üldkultuuriline väärtus, mis on seotud kuidagi inimõigustega, aga lihtsalt endiste impeeriumide nõrkusega uksed, et, et seal tekkisid reeglid, sellepärast et Austria ei saanud oma impeeriumi valitsemisega hakkama või noh, Venemaa läks selle Venemaaga nagu läks. Ja siis oli veel selline kasulik termin nagu sanitaarkordon. Mingil hetkel ja, ja sellele järgnes lihtsalt see, et nendele riikidele siis selles poliitilises olukorras püüti tõepoolest leida siis mingisugust, et noh, nagu kasutust või pidi olema mingi seletust, kui need riigid on olemas, võis öelda näiteks sedamoodi, et, et kui need riigid olid olemas, siis peaks olema neil ka rahvusvahelises tööjaotuses mingi roll. Ja siis tollel ajal paistis, et see kõige mõistlikum roll on just bolševike infiltreerumise ärahoidmiseks Euroopasse. Vaat see oli tol ajal ju, ütleme üks üks suuremat sorti kartusi ja kui vaadata seda, kuidas ennastunustavalt Nõukogude Venemaa püüdis 23. aastal ju Saksamaalgi riiki pöörata ja proovida seda ju hiljemgi tehasest kommunistide liider järjest tähelepanu oli ikkagi root frondi pealik. Me oleme harjunud sellega, et oli SA ja SS, et vot natsidel olid oma niuksed, paramilitaarseid rühmad, nagu tänasel päeval mõistlik öelda või poolsõjaväelaste organisatsioonid siis tegelikult root front oli ju täpselt sama voodi ja oli Jung root, front oli Hitleri juugend ja kuna Saksamaal kord läks käest täiesti ära riik ajus, kus siis sisuliselt see Weimari vabariik ajusi kokku ja ta polnud suuteline oma ülesandeid täitma ja tulemus oli muidugi see, et selle igaüks hakkas ennast ise kaitsma, ütleme niimoodi noh nagu asi tegelikult on. Ja nüüd selles õhkkonnas kui Hitler, kelle jaoks tegelikult siseriikliku konsolideerimise huvides oli vaja mingit väikest välispoliitilist võitu või nagu, nagu selle kohta öeldakse, et kui sisepoliitiliselt on olukord mäda, siis lühiajaline võidukas sõda parandab alati olukorda riigis. Nii on öelnud juba aegade hämarusest mitmed valitsejad mitmel erineval moel, aga, aga mõte on ikka tegelikult seesama. Ja nüüd hakati tšehhide kallal norima ja kuna Hitler oli teadupärast austerlane, sest tema kujutelm oli selles ikkagi Austriat ei olegi olemas. See on umbes nii, nagu praegu türklased ütlevad, pole kurde olemas, onu hoopis mägitürklased. Kuigi kurdid räägivad teadupärast iraani keelte hulka kuuluvat keelt ja türgi türklased räägivad hoopis türgi keelte hulka kuuluvat keelt ja ja, ja see oleks umbes samamoodi kui meie siin ütleksime, et meil ei ole või Ida-Virumaal venelasi, vaid on põlevkivi, eestlased näiteks midagi niisugust. Niisugust juttu räägivad praegu türklased. Ja tollel ajal muidugi Hitleri idee, mis oli sügavalt natsionalistlikud idee, oli see, et, et kõik sakslased tuleb koondada katuse alla ja see oli idee, mis kõigepealt tegelikult ärritus hoopis šveitslase. Sellest on jälle ka üsna vähe räägitud, aga, aga ärritas üsna palju šveitslase ja ka muide itaallasi. Sellepärast et kui 30.-te aastate keskel Saksamaa esimest korda 34. 35. aastal ähvardasid Austriat, siis Mussolini ähvardas Breneri kurule saata kohe väed. Sellepärast et lõunat irool, mis oli saksakeelne teadupärast ja oli läinud Itaaliale pärast Austria-Ungari lagunemist esimese ilmasõja ajal siis Hitleri, et kõik sakslased ühe katuse alla ei, ei tähendanud Itaalia või, või Benito Mussolini jaoks üldsegi mitte mitte ainult seda, et vaat et tema sõber Austria kuidagi on seal ahistatud, vaid see tähendas ju tegelikult ka lõuna tirooli kaotust. Ja meie oleme nagu tänasel päeval väga harjunud sellega, et vat oli vankumatu liit, Berliin, Rooma telg ja et, et selle fašismi, noh, vaata venelased ja, ja nõukogudepropagandas nimetataks seda sakslaste ettevõtmiste fašistiks. Aga tegelikult on see kõik jällegi omamoodi eksitus, sest sakslased olid ikkagi natsid ja see on terminoloogiliselt õige ja fašistid olid ikka itaallased. Ja kui siin on Eestis on, ütleme, antifašiste vähemalt nime poolest siin tekkinud või olnud, siis minul on alati olnud nendele see küsimus, et huvitav, mis arvetel siin Benito Mussolini on. Et mulle teadaolevalt Eestil pole väga asja, aga näiteks 1935 veel mõni aasta enne seda, kui Mussolini ja Hitler koos juba jagasid Tšehhoslovakkias olid Rooma ja Berliini suhted üsna teravad. Ja just nimelt austria pärast. Ja nüüd, kui Austria küsimuses jäi Itaalia alla Austria ühendati Saksamaaga, siis Hitler lihtsalt järgis seda poliitikat, et kõik sakslased, vähemalt naabrus olevat sakslased, kõik siis nagu ühe katuse alla koondada ühte riiki siis Berliin, Rooma kokkulepe, üks lisatingimus oli just nimelt see. Itaalia territoriaalne terviklikkus jääb muutmata või puutumatu, ehk teisisõnu öeldes, et, et liitlase maade kallale ei minda. Ja nüüd, kui Austria oli hõivatud, siis tegelikult tundus Hitlerile, et aeg on küps ja võiks tõepoolest Tšehhimaa hõivamisega tegelema hakata või tähendab, aeg on küps selleks, et alustada Tšehhimaa hõivamist ja nüüd võib küsida, et miks see Tšehhimaa nii probleem oli, Saksamaa poolt vaadates poleks olnud nüüd teab kui tähtis. Kuid kaks tõsiasja on olulised. Esiteks, Tšehhoslovaki oli demokraatlik riik ja demokraatlik naabrus ei sobinud Hitlerile mitte üks raas. Kui me võrdleme näiteks Poolat, mis oli ikka nagu autokraatlik, olid pikka aega pill suts kriik ja pärast oli olid seal teised tegelased ja nii nagu nii nagu meilgi pätsu kehtestatud autoritaarse režiimi ja autoritaarne režiim kehtestati Rumeenias, autoritaarne režiim kehtestati Jugoslaavias tollel ajal, see oli Euroopa suundumus, rääkimata juba sellest, et Hispaanias käis ju juba kodusõda ja fašistid kehtestasid oma režiimi Itaalias, Saksamaal ja nii edasi. Ja kui me nii mõtleme, siis ega siin Euroopas seda demokraatiat enam teab, kui palju ei olnudki, oli Prantsusmaa ja Suurbritannia, mis olid suured ja siis edasi olid juba väiksemad riigid või ütleme, väikesed riigid tolleaegses mõistes. See on siis Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Madalmaad. Ja nüüd äkki keset seda nihukest autokraatlikku merd, mis oli siis Poola, Saksa, Rumeenia, Nõukogude Liidust ei hakka üldse rääkima, oli äkki demokraatlik Tšehhoslovakkia. Ja see tundus Hitlerile ilmselt olevat ühelt poolt kerge saak. Ja teiselt poolt muidugi suhteliselt ebamugav sellepärast et tõenäoliselt, et ei sobinud Hitlerile mitte ainult see, et need sakslased olid seal tšehhide valitseda, ütleme niimoodi. Aga ega nende suudeedi sakslaste hulgas niisugune demokraatlik ellusuhtumine võib kujutelm või demokraatlikud arusaamadele üsna levinud. Ja ega Hitlerile see ei sobinud, et tal on seal piiri taga mingisugused demokraatlikult meelestatud sakslased. Need, tema, see kaalutlus oli ikka väga lihtlabane Austria demokraatia tuleb ära kaotada, sest see on halb eeskuju. Ja nüüd jäi siis piirialadele need suudeedi sakslased ja sealt siis kedagi leiti. Noh, ütleme nende omad, leebed, levinud näiteks, või omad noh, kes siis hakkasid ajama seda, et vaata ikkagi saksa riigi rüppe ja nii edasi ja teine, mis oli ülimalt oluline, oli see, et Tšehhoslovakkia Ta oli tol ajal väga tugev tööstusriik. Ja Tšehhoslovakkia Škoda tehased tootsid mitte ainult autosid, nagu me oleme harjunud, vaid tootsid ka tanke, tootsid lennukeid, tootsid kahureid ja ja Tšehhi oli üsna hästi relvastatud riik. Ja kui me võrdleme seda, millised kitsendused olid tehtud sakslastele seoses versai lepinguga, kus neil tohtisid Iisraelis üldse olla ainult 100000 meest ja 20.-te aastate algul Eesti kahurvägi oli suurem kui saksa kahurvägi siis oli täitsa selge, et tšehhid kui ka sõjalise jõuna seal Saksamaa külje all oli täiesti arvestatav ja nüüd oli selge, et kui Saksamaa oleks sõjaliselt hinnanud ilma ütleme, lääneriikide toetuseta või, või, või mahituseta või eemale jäämiseta, siis oleks tõenäoliselt puhkenud üsna tülikas sõda, mis ei oleks pruukinud olla üldse sakslastele eduks. Ja kui me arvestame isegi seda, et tollel hetkel, kui juba Münchenis liitlased olid tšehhid maha müünud ja kui tšehhid tegid üldmobilisatsiooni, siis õnnestus äärmiselt hästi. Tšehhid on muidu olnud ju, noh, ütleme selline rahvas, mida me loeme ikka šveikist võimalik deserteeruda, siis oleks mõistlik deserteeruda. Aga tollel ajal tšehhid ikkagi oma vabaduse ja demokraatia eest olid nõus sõdima ja nende piirid olid üsna hästi välja ehitatud kaitse seisukohalt. Ja tšehhide, kogu see kaitseliinide ülesehitus sarnanes sellele, mida olid üles ehitanud šveitslased. Ja kui oli kunagi sõja keskel teise maailmasõja keskel, nüüd juba oli sakslastel salaplaan edelveis, mis oleks näinud ette šveitsi hõivamist siis šveitslased tegid ju ka üldmobilisatsiooni ja see on ju see tuntud lugu, kui ühel hommikul Šveitsis, kes teinud katse mobilisatsiooni, siis kui Saksa piirivalvurid vaatasid siis päikesetõusul siis šveitslased tõstsid kõik kaevikutest oma püssid tääkidega ülesse ja siis see peegeldus nagu okas ja okaste rida mööda Šveitsi mägesid ja see oli üks põhjus tegelikult, miks Hitler loobus uue rinde avamisest, aga selline plaan tegelikult oli sakslastel ka välja töötatud. Ja nüüd oli Saksamaal paratamatult tarvis, kui nad tahtsid Tšehhimaa ära võtta, puhtsõjaliselt seda otseselt ei olnud võimalik teha, oli sakslastel tarvis. Ta on ilma lääneliitlaste toetuseta ehk Tšehhi demokraatia tuli jätta ilma suurriikide demokraatlike suurriikide toest. Nüüd tänapäeva raadiokuulaja võiks küsida, et noh, et hea küll, prantslased ja Suurbritannia, kus ameeriklased olid ameeriklased tol ajal lihtsalt Ameerikas. Ja teadupärast eurooplased keeldusid jonnakalt vastu võtmast Woodrow Wilsoni Euroopa rahuplaani pärast esimest ilmasõda mis tõi kaasa selle, et versai rahulepingut Ameerika kongress üldse ei ratifitseerinud. Ja selle tulemusel teatavasti ameeriklased sõlmisid ju Saksamaaga eraldi rahulepingu 21. aastal ja Ameerika ühendriigid ei astunud ju rahvasteliit. Kuigi Wilsoni ameeriklased ise olid selle rahvasteliidu idee autorid ja ameeriklased tõmbusid Ameerikasse tagasi ja otsustas tegeleda oma oma ameerika asjadega, mis siis tähendas Ameerika Ühendriike, Kanadat ja kogu seda Ladina-Ameerikat ja nemad põhimõtteliselt oma nina Euroopa asjadesse toppinud jäigi Suurbritannia ja Prantsusmaa. Ja, ja see oli Saksamaale tegelikult üsna niisugune, noh ütleme soodus hetk. Ja Saksamaa hakkas fantaseerima lääneliitlasi uue sõjaga ja samal ajal nii Suurbritanniaga, eriti Prantsusmaa ühiskond mingisuguseks sõjaks valmis ei olnud ja eriti ei olnud ta valmis veel sõjaks kellegi kolmanda nimel, ehk ütleme, Tšehhoslovakkia. Tulevad meelde loosungid tolle ajakirjandusest, ma olen ka lugenud seda kirjandust, et prantsuse lehed kirjutasid, et Tšehhoslovakkia ei ole väärt ühe prantslase verd. Ja tolle aja meeleolud olid, meeleolud olid sellised ja, ja nüüd siis igal asjal peab olema oma põhjendus. Ja kummaline on see, et põhjenduse leidsid mõlemad pooled just nimelt selles samas Woodrow Wilsoni üldiselt äärmiselt demokraatlikus plaanis, mis oli Euroopa jaoks mõeldud, kus oli ka üks punkt sees, mida rakendati, noh, ütleme kaudselt siis ka meie puhul see on siis rahvaste enesemääramisõigus. Ja kuna nõukogu kude, Liit teatavasti bolševistliku Venemaa ju kuulutas kõigi rahvaste enesemääramisõigust, ainult et ei armastanud seda praktikas ellu viia, kuid põhimõtteliselt see enesemääramise õigus kostis kahelt poolt Euroopat idast ja läänest. Ja Me peame jälle mõistma, mismoodi kõlas see näiteks Londonis ameeriklaste ja, ja bolševike üleskutse tunnustada rahvaste enesemääramisõigust ei tähendanud mitte midagi muud, näiteks mõne inimese jaoks Londonis kui seda, et kutsutakse, hindusid üles Inglismaast lahku lööma, aga teades juba seda, millega ma Hatmakandi juba seal tegeles ja Indias juba liikumine oli juba käimas, siis sisuliselt need üleskutsed õõnestasid briti ja prantsuse impeeriumi aluseid. Ja selles vastuolulises olukorras õnnestus neil sakslastel mängida selle rahvaste enesemääramisõiguse printsiibi peale ja sellepärast nad ka niivõrd innukalt finantseerisid kõikvõimalike Sudeedi, sakslaste organisatsioone, kes siis hakkasid nõudma seda, et ühineda nüüd emamaaga. Nüüd miks me sellest nii pikalt räägime? Me räägime sellest nii pikalt, sellepärast et Moskvas jälgiti suure tähelepanuga, mis siis ikka nüüd saab, kuna Moskva, ütleme, Stalin, aga ka tolleaegne poliitbüroo nende kujutelm oli see, et igal juhul tuleb võimalikult palju õhutada nende lääneriikide või Euroopa demokraatlike ja mittedemokraatlike riikide omavahelisi vastuolusid. Ja otsustati, et Tšehhoslovakkia peab loobuma saksaaladest ja tühjenemist saksaaladest. Alad ise olid selles mõttes väärt looduslikud, et seal oli mitmeid maagi maardlaid, mis oli tsehhi rasketööstusele tarvilik kuid tegelikult põhiline, mida tähendas nende piirkondade kaotus oli seotud sellega, et seal paiknesid, millest seal paiknesid tšehhide hästi välja ehitatud kaitseliinid. Sisuliselt tähendas see seda, et kõik kaitserajatised tuli sakslastele üle anda ja Tšehhimaa jäi või Tšehhoslovakkia tervikuna jäi tegelikult selles mõttes kaitset. Nii. Nüüd see osa anti ära, seda võiks nimetada esimeseks Tšehhoslovakkia jagamiseks. Sellele järgnes nüüd natside omavoli, mille tulemus oli see, et hõivati Tšehhoslovakkia. Kusjuures see on niivõrd põnev jälgida, et see retoorika või need poliitilised põhjendused, millega natsid tollel ajal õigustasid Tšehhoslovakkia hõivamist, on nagu kaks tilka vett sellega, millega 1940. aastal õigustas Nõukogude Liit balti riikide hõivamist. Et põhiline oli ju see, et kui Tšehhoslovakkia pidi loobuma oma või ta andis ära oma piirialad, mis olid sakslastega asustatud ja, ja kus olid siis kaitserajatised, siis tuli uus valitsus ja uus valitsus püüdis sakslastega käituda võimalikult, mitte provotseerivalt. Ütleme nii, et äärmiselt kuulekalt. Hadža valitsus oli ju tegelikult äärmiselt kuulekas ja tegi kõik endast oleneva, et mitte Berliini provotseerida. Aga ühel hetkel teatas Berliin ikkagi, et me ei saa välja kannatada seda, nagu ütles Hitler, et BNSi vaim ei ole Prahast kadunud. Ja nüüd on põnev see, et kõigepealt mängiti seal läbi peaaegu seesama mis Ribbentropp. Molotovi pakti puhul oli meie baaside leping meie baaside lepingut ka ei võetud meilt ühtegi formaalselt ühtegi tüki riiki küljest ära. Küll aga võeti ära meil ju tegelikult igasugune sisuline kaitsevõime, sest 1939.-st aastast alates, kui Vene laevastik oli juba Paldis Vene laevastik oli Tallinnas kui Eestis ei tohtinud pealinnas välismaalased ilma registreerimata elada. Kui Eesti merevälispiir oli juba tegelikult sisuliselt, et punalaevastiku kontrolli all, kui Eesti oli muutunud tegelikult protektoraadiks, siis samasugune olukordadega Tšehhoslovakkiast aga ainult teises vormis. Ja nüüd Hitler lihtsalt varitses seda hetke, millal kuulutada, et BNS-i vaim on selline, mida ta Ma ei talu ja see on ümber sõnastatud seesama, mida Nõukogude valitsus ütles Eesti, Läti ja Leedu valitsustele täiesti üheaegselt. Vaatamata kõigele, et Eesti valitsus täidab baaside või vastastikuse abistamise lepet ei tee ta seda piltlikult öeldes puhta südametunnistusega. Singes seal hingitseb ikkagi mingi vastane vaim ja seoses sellega tuleb, nagu öeldakse, see asi ära likvideerida ja seal tuleb leida uus valitsusvorm. Täpselt samamoodi. Tegelikult tegid sakslased kõigepealt tehti Böömi-Määri protektoraat ja moodustati iseseisev Slovakkia. Nüüd sedalaadi tehingute juures. Paistab, et. Alati olnud teatud poliitiline vajadus kaasata veel kolmandaid ja neljandaid osapooli sest kui Tšehhoslovakkia jagati, siis kõigepealt ühe osa sai, Saksamaa, teise osa sai formaalselt sai. Ju sai Austria kolmanda osa teetsini piirkonna sai ju Poola ja sel ajal kui Tšehhoslovakkia demokraatiat hävitati, sel ajal seesama autokraatlik Poola osale sisesele Tšehhoslovakkia jagamises. Ja nüüd samal ajal moodustati veel iseseisev Slovakkia ja iseseisva Slovakkia moodustamisele ühe osa sellest endises Tšehhoslovakkias Sail Ungari. Nii et kui lõpuks võtame need kaks tsehhi jagamist väga tinglikult, kuna mina ei ole ajaloole, ma võin endale sellist vabadust lubada nimetada neid sina ei tohi, sa oled ajalooline, aga, aga mina võin, mina vaatan seda geograafiliselt ja seal oli kaks Tšehhoslovakkia jagamist, kus siis selle jagamise käigus saajaid oli neli formaalselt. See on nii nagu hiljem ka Poola jagamine ei olnud ainult Saksa ja Nõukogude liidu vahel. Ütleme niimoodi. Ja, ja nüüd, kui see asi oli seal ära tehtud siis meie jaoks praegu saate seisukohalt on oluline, et tulevase Ribbentropp, Molotovi pakti puhul üks osapool on sama, ehk natslik Saksamaa. Ja nüüd Moskvas jälgiti tegelikult, kas see skeem töötab ja tuldi järeldusele, et see skeem töötab. Kui tõsiselt sa võtad lühidalt öeldes seda noh, ütleme Nõukogude sõjaajaloolaste mitu korda korrutatud seisukohta, et Nõukogude Liit oli valmis Tšehhi kaitseks välja astuma, ka Poola lihtsalt ei lasknud vägesid läbi ja nii edasi. Muidugi oli nõus välja astuma, aga nagu me teame, Nõukogude liidule selline komme, et minnakse appi ja abiandjad enam ei lahku pärast kes see oli lihtsalt üks osa sellest plaanist või üks niisugune modifikatsioon, üks vorm sellest suurest läände suunatud vabastusretkest, mida siis kavandati juba pärast seda, kui teine maailmasõda oli puhkenud ja noh, see on ilmselt ikkagi üsna selge, et et see 41. aasta Nõukogude Liidu sõjaline katastroof oli seotud sellega, et lihtsalt sakslased ründasid paar nädalat varem ja ja loomulikult väed olid kõik korrastamata. Tankid kusagil ešelonis ühe koha pealt tankimeeskond, teise koha peal laskemoon kolmandast David neljandas kohas, noh ja loomulikult niisugused vägesid võib võtta ju paljaste kätega ja saaksid seda tegidki. Aga nüüd kui Tšehhoslovakkias ära jagatud, siis olid autok saatjad, naabruses olevad autokraatiat olid ju kõik ka sellesse mingil viisil kaasa haaratud, see tähendab seda, et mitte ärritada Ungarit ja teha temast võimalik liitlane, mitte ärritada Poolat, siis anti neile ka mingi tükk. Ja nüüd, kui otsustati, et Moskvas, et vaadates natslik Saksamaa on ühe sellise tehingu teinud siis kui veenda neid teha samasugust tehingut, siis ega lääneliitlastel on või ütleme, läänele üldse oli väga raske asuda seda protestima mingite moraalsete kaalutustega, sest tegelikult tehti sedasama, mis tehti Tšehhoslovakkia ka ja seal otsustati ju Poola ära jagada, sest mõjusfäärid olid enne paigas see, see ei ole mitte midagi muud, eks ole. Ja nüüd, kui mõjusfäärid jäid niimoodi, et Soome, Eesti, Läti, siis nõukogude mõjusfääri ja siis vana Leedu-Poola, see oli siis saksa jagu hiljem mängiti Leedu teatavasti nõukogude liidule ja liit tõmbas siis nagu seda oma piiri natukene sealt tagasi neid territooriume vahetati ja ja lõppude lõpuks siis ikkagi tehti seal veel mõned vahetused, kuid sellesse jagamisse, vot me oleme harjunud nagu väga sellega ajalooliselt, et nagu sa siin juba vihjasid, et et me oleme harjunud, et Nõukogude Liit ja Saksamaa jagasid Poola ära, aga tegelikult asi ikka natuke keerulisem. Sinna oli segatud veel kaks osapoolt, sinna oli segatud veel Leedu ja sinna oli segatud veel Slovakkia. Ja nüüd siis nägi see asi välja niimoodi, et sakslased võtsid ära leedult Klaipeda. Ja samal ajal Nõukogude Liit andis asemele Vilniuse, mille eest? Noh, ma ei tea, kas seda viisakas öelda, aga aga leedulased on tänase päevani natukene nagu selle eest tänulikud ja, ja selle leedu Anclawi ja kogu sellele Leedu lülitamise eest nõukogude mõjusfääri Nõukogude Liit maksis Saksamaale ja maksis Eesti viljavarudega nii palju sisse ka Eestiga seotud ja olen minagi kunagi ühes niukses nägelemise hoos, mida ikka poliitikast tuleb Ühele leedu poliitikule öelnud, et kuulge, te seal olete oma Vilnius, aga väga uhked, eks ole, aga aga meie vilja aasta lastud makski vili tagasi või noh, midagi niisugust. Ja nüüd teise osa sellest Poolast küll väikese osa sai Slovakkia ja Slovakkia sai nüüd sellesama Teeczini piirkonna mida Tšehhoslovakkia jagamisel tib poolakat. Nüüd siis võeti ta tagasi, aga võeti saksa sõbralikule Slovakkiale ja võeti see teetsini, piirkond võeti uuesti ära. Ja nüüd, kui me vaatame ikkagi veel kord seda kahte tehingut või kahte lepingut siis oma olemuselt olnud peaaegu identsed üks osapool on seal sama natslik, Saksamaa, esimene tehing tehti ära, seal põhimõtteliselt tehti ära siis lääneliitlastega sel ajal Nõukogude Liit jälgis, kui oli näha, et see skeem töötab siis Nõukogude Liit veenis Saksamaad tegema sama. Ta on täiesti selge, et Stalin julgustas Hitlerit seda tegema. Ja mis on veel ühisjoon on, on see, et osa pooldakskisti veel neljanda, vaid et asjal oleks nagu õiglasem niukene mekk mann. Ja mõlemal juhtumil esialgu, kui need ohver, riigid, nii tinglikult öeldes ohver, riikidel võeti esimese hooga ära kaitsevõime Tšehhoslovakkias, siis ütleme, piirialade hõivamise ka meil sellega, et pandi sisuliselt piir, kinnibaasid toodi sisse. Ja ka Soomega, sest ütleme ikka otse ära, et Soome kaitsevõime oli ikkagi pärast talvesõda üsna kõvasti räsitud, kui ikkagi Hankos oli baas, see oli ju tegelikult sisuliselt Helsingi all ja Mannerheimi tollel ajal kavandas täiesti tõsimeeli seda, et et pealinn tuleks viia üldise turusse. See soomes ei olnud üldse populaarne idee. Aga Mannerheimi põhjendus oli selles, et kui, kui venelased oma kaugelaskesuurtükke Hango poolsaarel keeravad, siis nad võivad tulistada ju Helsingi või pealinna kesklinna, et nad ei pea isegi vägesid juurde tooma, et seal on legaalne relvastusse legaalne laevastik ja, ja Soome oli ju tollel ajal üsnagi niisugune noh, abitu ja ma tean, et mõned raadiokuulajad küsivad kohe, et et kuidas see Soome sai olla abitu kui ta pärast ju ründas Nõukogude liitu. Aga Soome ei kuulutanud ja nõukogude liidule kohe sõda. Vaid 25. juunil 1941 Nõukogude lennukid pommitasid Soome linnu. Ja siis ei jäänud soomlastel eriti midagi üle. Nüüd võib küsida seda, et, et kuidas siis nõukogude liit nii arutult käitused tal oli, 25.-ks juuniks oli juba näha, et sõda läheb halvasti. Sõda läheb halvasti ja nüüd hankida endale veel siin Peterburi külje all üks niisugune õel vaenlane, kellel on, nagu öeldakse, kas nuga vööl või rusikas taskus. Aga põhjus on tõenäoliselt selle süsteemi suuruses. Sest Nõukogude liidul oli plaan ikkagi rünnata Saksamaad ja arvata võib, et, et kui see suur vabastusretk läände pidi aset leidma siit, ta pidi aset leidma samal ajal ka Soome rahva vabastamisega. Ja nüüd, kui kremlist anti päevakäsk, et kuna mingit muud plaani peale rünnakuplaan ei olnud, siis anti päevakäsk väljat tegutseda vastavalt plaanile ja täpselt nii nad seal kuskilt leiti, see päevakäsk ja nii need lennukid õhku tõusid ja Soome jäi olukorda, kus tal ei jäänud mitte midagi muud üle, kui sõda välja kuulutada. Aga nõukogude liidul tollel ajal juba sõja algfaasis juba Soomega tegelemiseks mingit jõudu ega aega ei olnud. Ja see tegelikult nagu, nagu seletabki selle siukse kummalise alguse ära, sest Soome oli ju täpselt samuti demokraatlik riik ja Soomel ei, selles mõttes põnev riik, et et tema oli Saksamaa liitlaste hulgas ainuke demokraatia ja jäi selleks kuni sõja lõpuni ja teatud mõttes see teda ilmselt päästiski, sellepärast et kui britid Nõukogude Liidu survel kuulutasid Soomele sõja siis Ameerika Ühendriigid jätsid sõja kuulutamata. Ja nüüd, kui nõukogude liiduga tehti vaherahu, siis, siis just nimelt paljuski ameeriklaste toel jäid Nõukogude Liidu mitmesugused taotlused rahuldamata. Kuid äärmiselt põnev. Me räägime jällegi sellest hinnandiseerumisest nagu mingist erilisest nähtusest see tähendab, et kuulekus võitja ja kuulekust tollel hetkel siis nõukogude liidu suhtes, kus siis soome püüdis erilise täpsusega täita sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise pakti. Tegelikult oli seda proovitud juba ennem täpselt samamoodi proovis olla tšehhi valitsus sakslase suhtes, täpselt samamoodi proovisid, oli Eesti, Läti ja Leedu valitsus Nõukogude liidu suhtes ja see, mida hiljem nimetatakse finlandiseerimiseks, on tegelikult läbi mängitud juba 38 39 Tšehhoslovakkias 39 40 Eestis, Lätis, Leedus ja, ja see ta Soomes jäi nii pikaajaliseks. See on lihtsalt, ütleme, ajalooliste asjaolude kokkulangemise tõttu niimoodi, kuid see finnandiseerumine ei ole mitte midagi uut ja seda ennem harjutatud. Nüüd järeldus meie jaoks, mis on oluline, on tegelikult see, et kui me vaatame praegu Venemaa veebilehekülgi, võtame välisministeeriumi lahti, siis Venemaa siiamaani kannatlikult selgitab, et Eesti, Läti, Leedu astusid vabatahtlikult nõud liitu. Põhjendatakse seda niisuguse paberimajandusega sõna otseses mõttes, et vaat et kuna päts oli legaalselt võimul ja päts tegi siin, andis allkirju ja, ja nii edasi, paberit tehti nagu võimuvõtmisel korda, et kõik oleks nagu seaduslik ja kuna kõik on seaduslik, siis vaata Balti riigid astusidki vabatahtlikult. Et on kaks nisukest asja, mida vaatamata kõigele ei suudeta Moskvas ära seletada. Esiteks, et kuidas see tahtmine tekkis, nagu ühel nädalal kõigil kolmel rahval, see on esimene. Teiseks ei suudeta ära seletada seda, et kui Venemaal ükskõik kelle käest küsid, Putin lased, mitte Putin lased, võib seda küsida prohanov laste, ütleme täiesti paadunud šovinistide. Kelle iganes käest kommunistidega, küsige Venemaal, kelle käest tahes. Seda, kas seltsimees Stalini ajal toimus midagi vabatahtlikult ja kõik nad ütlevad üksmeelsed Stalini ajal, vabatahtlikud ei toimunud mitte midagi, välja arvatud üks erand Eesti, Läti ja Leedu vabatahtlik astumine Nõukogude Liitu. Kusjuures see tähendaks seda, et need rahvad pidid, oleme käest peast täiesti põrunud või see versioon on lihtsalt liiga vilets, kuid seal põnev jälle selles mõttes, et see on viimane stalinistlik propaganda müüt, mis elab siiamaani, kui ma hakkan mõtlema, see elab siiamaani. Hea küll, meil ta ei ela, aga ta elab kusagil vedelemas, kuskil ta veel elab ja, ja kui me räägime sellest paberite kordategemisest, siis näiteks Tšehhoslovakkias tehti paberid korda, ega siis see, kui Saksa väed marssisid Prahasse või sõitsid Prahasse sisse. Ega see sellekohase nõusoleku andis ju ju survel tšehhi valitsus ja nüüd ka Nõukogude propagandamallide järgi vaatamata sellele Tšehhoslovakkias olid paberid korda tehtud, nii-öelda, ei olnud Tšehhoslovakkia rahva vaba tahe. Vaat kui natsid tegid paberid korda, siis ei olnud see rahva vaba tahe. Aga kui seltsimees Stalin tegi paberid korda, siis oli see rahva vaba tahe. Ja, ja selles mõttes on see müüt praegu ütleme nii, et sisuliselt kokku varisenud ja eks ta Venemaal läheb ka ajalukku ühe põlvkonnaga, mingi põlvkonnaga ta läheb. Kuid kui me vaatame seda kõike, mis toimus Münchenis ja mis toimus Moskvas ja kõik see, mis toimus Soomes näiteks kuni 91. aastani siis on see üks ja see sama skeem, mis on läbi mängitud ja arvata võib, et Nõukogude Liidu kava Soome suhtes oli ikka ka selline, et nad hoiame seal väga kuulekad valitsused, Ta on seal valitsuse eesotsas Kekkonen või või Kokonen, sellel pole isegi tähtsust ja oodata lihtsalt ajaloolist hetke, millal siis algab uus vabastusele uus vabastusretk ja ega nende jagamistega ju seep Poola jagamisega ju tegelikult asi ei lõppenud. Me võiksime võtta kas või mingi järgmise saatetunni, rääkida sellest, kuid võib-olla see leping pole nii tähtis, et me peame mõtlema ka sellele, et niipea kui Saksamaa tungis kallale nõukogude liidule tehti ju kiiresti veel üks jagamise leping ja see oli Iraani jagamine. Ja selle tulemusel teadupärast Nõukogude Liit ja Suurbritannia leppisid kokku mõjusfäärides ja täpselt samamoodi Nõukogude liit oma vägedega Põhja-Iraani ja Suurbritannia tuli siis lõuna poolt. Ja selle eesmärk oli see, et Saksamaa ei saaks kasutada Iraani territooriumi. Nüüd nüüdsete juba siis teed teise ilmasõja liitlaste vastases tegevuses. Aga nagu me ajalugu natukegi mäletame, siis oli brittidel tahtmine kohe pärast teist ilmasõda sealt Iraanist ära minna ja nad hakkasidki vägesid välja, aga siis selgub, et seltsimees Stalini neid kuhugi ja siis tegemist ja ja ainult ameeriklaste ähvarduste toel tõsiste Ameerika ähvardus toel Nõukogude Liit viis ikkagi oma väed välja ja jällegi on vaja teada natukene mõista seda tausta. Sellepärast et te võite öelda, et no mis Ameerika ähvardamine siis ikka maksab. Aga ta maksab selles mõttes päris palju. Et sel ajal, kui Nõukogude liit allus Ameerika diktaadile viis Iraanist välja väed, oli olukord selline. Ameeriklastel oli tuumarelv ja nõukogude liidul tuumarelva veel ei olnud. Sellepärast et Nõukogude Liit sai valmis alles 49 ja kõik need sündmused 47 48 ja, ja see oli hetk, kus ühesõnaga ameeriklastega noh, tõenäoliselt Moskva vaatas, et ei ole mõistlik tüli norida Iraanis asi nagu lahenes, aga Saksamaa jagati ära, Austria jagati ära ja alles 55. aastal teadupärast Austria ühendate, aga Saksamaa ühendamine läks nagu vene impeeriumiga, enne kui liit kokku kukkunud ei olnud, enne ei õnnestunud Saksamaad reaalselt ikkagi kokku panna, sest juba varing oli silmapiiril. Ajalugu on teema, millest võib rääkida lõputult ja ilmselt räägitaksegi. Ja eks juba sa pakkusid variante välja, mida rääkida mõnes järgmises saates, eks me vaata, millest me räägime, aga tänane saade on läbi, stuudios olid Hardo Aasmäe, Uku Toom, aitäh kuulajatele.