Eks me tea, kui palju elurõõmu ja kui palju verd õhkub Shakespeari võimsast loomingust. Hirmu ja kriminaaltraumadele on Inglismaal sügav traditsioon. Ütlen ausalt, et mulle meeldivad head kriminaalromaanid. Mulle meeldisid ka vanad lossid ning Inglismaa udu mis seal ammustest aegadest inimeste fantaasiat kütnud nende lugude loomiseks. Nii kirjutas Voldemar Panso oma reisiloos teaterlik Inglismaa ja inglise teater aastal 1966. Tänase saate peategelane ei olnud siis veel sündinudki. Aga mida arvab tema vanast heast Inglismaast? Temaga kaasa minust väärikus ja aristokraatia, see nagu õhkub sellest on õnnestunud käia ka õnneks paar korda seal sellel maal ja seda õhkuka sealt. Nad kannavad seda endas väga sügavalt. Ja ma olen ka kuulnud paari taga põnevat lugu inglise aristokraatide, sest neis on ikkagi sügav austus oma vanemate vastu. Sügav austus oma maa vastu, sügava austuse kirjanduse vastu, sellest tuleb ka eneseväärikus, eneseuhkus heas mõttes. Raadiosaade hiirelõks on näitleja portree peaosaline täna linnateatri näitleja Indrek Sammul. Koduteatri laval Shakespeari Romeo jala etes, Wisconti rokkov, temaa Tartonian, Dostojevski, Raskolnikov, näitleja, Teo ainus ja igavene elu, kirjanik Strandberg, unenägude sinine torn. Pisi povi Bennett inismani igerik, Hans kastarp Võlumägi Arkadi Nikolajevitš kirsanov isad ja pojad. Lende ning pühapäev, Edward, et keegi mind valvaks ja veel mitmed rollid. Külalisena suvel 2003 rüütel Kuuno lavastuses tasuja. Richard klaasik teleseriaalis panin poisid lavalise võitluse musketäride, leia Hamletile, Linnateater, Tris Shakespeari komöödiat Kaheteistkümnes öö ning silleri tragöödia, avalusi armastus Vanemuises suvelavastusele Toomas Kipper Lähed Ugalas ja meie uusimale Hamletile Lembit Petersoni lavastusele Theatrumis. Mina olen saate autor Pille-Riin Purje. Algav jutuajamine toimus aastal 2003 enne jõulupühi. Tere tulemast hiirelõksu saatesse Indrek Sammul. Selle saatega algab nüüd uus hiirelõksu aasta 2004, sellepärast ma tahtsin, et oleks meesnäitleja uuel aastal esimene nagu hea enne. Ja siis ma mõtlesin, et eriti hea saate pealkirja silmas pidades oleks, kui see oleks Hamletit mänginud. Näitleja kas Hamlet on mängitud või mängimata sinud? Ma ei tea, iga päev mängime Hamleti Krollidena Hamletit koguni muidugi ikka ju selles mõttes, et ta on tehtud nagu raskemaks, et teda looritab selline nagu must vari, et see on nüüd selline õua-õua, raske asi. Aga nad on inimesed nagu kõike. No ma vihjasin siin pigem sellele, et sa oled mänginud näitlejad, kes on mänginud Hamletit ja selle kaudu ka natukene Hamletist osa saanud küll esimesest tõlkes ülemendis Theodor Altermanni. No kui palju sa seal ainsas ja igaveses elus sele Theodor Altermanni enda peale mõtlesid või püüdsid teda tabada? Ütleme sellise füüsilisena nad kindlasti ei püüdnud teda tabada. Temast on säilinud suhteliselt vähe, ega ma neid fotosid vaatasin, aga mingi olemuse ma tabasin ära ühest kirjast, mille ta saatis Saksamaalt ja see oli siis mille peale ma nagu toetasime. Su poja nimi on ka Teodor, jah. On see nüüd lugupidamisavaldus Altermanni-le või on siin huvid tagamaid? Sellega on naljakas asi, et kui me olime nime ära pandud, siis ja kui ma ütlesin sõpradele, et mis nimi on, siis ütlesid sõbrad? No muidugi, sa oled ju mänginud kahte deodorant ja siis mul plahvatas, et lihtsalt tõesti maadiodorit, mängijad. Et mitte ainult ühte või teist veel. Aga ime panime siis mul tõesti ei olnud meeles. Näitleja, kes teine teadlarali, väike Teodor, onu Teodor, kolm sõpra, protokoll seinast on selle venekeelne nagu nimi ühesõnaga koer, kass ja väike poiss. Sa oled linnateatri näitleja, aga tegelikult ju sinu näitleja elu algas hoopis ühes teises teatris. Ma viitan nüüd Viljandi Ugalale, kuidas sa täna mäletad seda lavastust, mille nimi vihmameister on? Ma mäletan seda väga hästi. Olen sellest ääretult head mälestused. On isegi vahel mõelnud, et võiks seda ju nüüd, lavastajana on ta nii palju aega nagu mööda läinud, et keegi võiks teha seda uuesti. Kujutaksid nüüd ennast mõnda rolli seal. Vihma meistrisse võib-olla pigem pigem midagi muud, kes seal seda vanemat venda või siis politseinik või üksik. Et tegelikult sa alustasid Kaarin Raidi. See oli siis 89 lõpp. Sellel ajal oli ta seal ka Elmo Nüganen, Allan Noormets ja Andres on seal siiamaani, Andres Noormets. Nende selline heas mõttes tulihingeline suhtumine teatrisse pani minusse nagu esimese jälje võiks ma enam-vähem olen nagu püüdnud seda suhtlemist. Kannan seda ilmselt edasi ka, et ega sellest mõjutusest on nagu raske lahti saada. Sest ma mäletan seda, kui me tegime vihmameistrit, siis ma istusin koolitunnis, kui Nüganen sõitis aknalt mööda jalgrattaga ja vilistas sõitis poodi saia järgi. Et siuksed, asjad on meeles siis, kui palju sellele rajale astutud. No aga see mõte juba oli siis. Ta oli, eks ma üldiselt peitsin iseendas seda, aga ma ei võtnud väga tõsiselt seda. Ma ei ole mingi väga selline aatoristid, ma proovin seda ei proovinud täiesti seal isegi väga suur sammul minu poolt, et ma üldse sinna läksin. Et ma nägin ennast ikkagi mingi muu inimesena kirgas, reaalainete või siis geograafia või ma üldiselt nagu mõtlesin seda liini pidi, ega ma teatri liini mõelnud. Aga kuna sattus niimoodi, et kohe tulid need sisseastumiseksamid, siis ma mõtlesin, ma lähen, ma lähen siis proovin siis ära loomulikult muidugi täisrauaga. Et ega ma nagu poole vinnaga saan, siis saan, ei saa seda ma nagu ei ma ikkagi läksin, siis mõtlesin, et proovin aga seal siis reaalainetes tugev, lõpupoole olin, jah, ma mingil hetkel võtsin nagu ennast kokku seal kuskil keskkoolis ja mujal meeldima see lahendamine, nüüd ma ei mäleta muidugi enam midagi sellest matemaatikast ja füüsikast, aga tol hetkel mulle meeldis see, et ma võin õige valemi leidmise korral lahendada nagu väga pikka skeemi, et see oli nagu põnev minu jaoks oli, leidmisel on ka, on ka sama asi, üheksa pead mingi valemi leidnud, kuidas need asjad siis algusest hakkavad jooksma, kuidas need lõppu välja jooksevad? Neid tegelasi omavahel ühendab? Ilmselt on mingi mingid niisama. Kuigi see ei ole niisugune nagu teadlik. Kui Indrek Sammul mängis 1990. aastal Ugalas Kaarin Raidi lavastuses Vihmameister Chimmit oli vihmameistri osas Allan Noormets. Etteantud teemal Indrek Sammul improviseeribki nüüd. Linnateatri näitleja Allan Noormets. Ta ju alustas seal Raidi stuudios, me olime just lavakunstikateedri lõpetanud ja Raidil oli niisugune tõusuperiood, siis ta võttis endale stuudio, kus oli siis igasuguseid lapsi keskkoolist ja enamus oligi keskkooli omad. Seal, Indrek ka seal ja siis me mingil hetkel hakkasime vihma meistrit tegema. Karl raideks seda lavastama ja seal oli vaja siukest noort poissi, siis oli vist esimene hetk, kus ma Indrekut mäletan, seal oli selle osa peal, oli kaks poissi eksnestele Indrek. Mingil hetkel ma mäletan seda, et kui etendusest juba käisid siis me Killikis alleriga, millel oli üks niisugune konkus, seen või kuuris stseen, kus aeg-ajalt pandi jälle see kuuri uks kinni, aga me ei saanud sealt välja, siis me vahtisime sealt laudade vahelt mis laval toimub. Siis me vaatasime seda Indrekut ja mõtlesin, et huvitav, seal küll vist enam rohkem haridust ei ole vaja, et läheb nagu ütleme kadunud Rein Malmsteniga, tuleb üks mees lihtsalt metsast ja, ja astub lavalaudadele ja on seda mingit siukest mälupilti. Ma mäletan. Ja siis ma mäletan veel ühte mälupilti, mis mida ma aeg-ajalt nüüd praegu ka teen ja nagu ma kuulnud olen, Indrek ka teeb selle sellesama vihmameistri esietenduse pidu. Aga ma käisin aega vot niimoodi peale esietendust lava peal istumas. Ja vot siis me mina ei mäleta seda, kas ma võtsin Indreku kaasa vä? Üldiselt ma olin siis väga suure tähtis mees ja võtsin ilmselt Indreku kaasa, mul on niisugune tunne. Aga siis me istusime seal Ugala tühja suure laadal, mis seal kõik. Et see on täitsa selline müstiline koht, kui kui on öö juba pime ja peaaegu kõik tuled on kustunud ja ja lava peal on ainult paar sellist tuletõrjeavarii valgusti. On täiesti puhtaks võetud, see on tohutu suur lava, tegelikult ma mäletan, panime ühe pingi ja istusime selle pingiga sealsel Ugala suurel laval ja see mul siiamaani meeles. Ma tean seda, et aeg-ajalt Indrek käib jälle mõnda etendust, mis talle meeldib samamoodi lava peal istumas. Lihtsalt noh, koht nagu läbi lasta mõttes, mida sa seal teinud oled, mida sa tegemata oled jätnud. Ja millised võimalused veel on niisugune imelik imelik, veider tunne, aga seal on vahest kihvt istuda seda Indrekuga istumist maa peale vihmameistri esietendust ma mäletan seal küll. Hästi tähelepanelik ja saan minu arusteks. Kohusetundlikum Aid inimesi ja kohusetundlikumad, näitleja, keda mina kohanud olen. Ma lihtsalt imestan seda et ta teab näiteks asju laval, mida mina ei tea, tihtipeale juhtub mingisugune selline asi, et keegi ma ei tea, mingi asi pillatakse laval maha ja siis näitlejalt astuks sellest lihtsalt üle, märkamata, et sa üldse seal on, aga aga Indreku peas käib mingisugune plõks ära. Ta mõtleb sedapidi, et see asi on praegu siin maas. Aga järgmises stseenis ta peaks juba selle mehe käes olema, siis mees peaks sellega uuesti sisse tulema. Ja siis on just nimelt indrek see, kes selle üles korjab, selle suvaliselt lava taha viib ja õige mehe pihku pistab ja ütleb lihtsalt aitäh. Muidu oleks mingi jama toimunud, aga mind imestab alati see, ta teab, kus kuskil mingi asi on ja kus kuidas käib. Igal aastal on temaga väga head koostööd teha. Siis teda muidugi kasutatakse palju ja lihtsalt mul on aeg-ajalt mure, et, et kas kas teater teda liialt ei, eks pluateeri. Lihtsalt sellist annet lihtsalt kulutatakse palju. Rõueta ta on hea näitleja ja, ja väga hea näitleja ja, ja ta vist ei ole õppinud veel ei ütlema. Töökoormuse juures, mis temal on, võiks ta mõnikord vei öelda mõnele asjale küll lihtsalt natukene rohkem puhataja mõne vingema rolli jaoks jõudu koguda. Kas see nüüd päris tõsiselt mõtlesid seda, et iga roll on nagu Hamlet? Üldiselt on niimoodi, et ükskõik mille kallal sa asud siiamaani vähemalt minu kogemus on see, et intensiivsus ei ole nagu väiksem vä? Valmimise protsess on sama, närv on sama, peatöötamine on sama, hingeseisund on sama, et lõpuks sa seal lavale lähed, on tunne ikka sama, et selles mõttes on nad nagu kõik võrreldavad. Loomulikult saab öelda, et mingi härra, teile on kiri, noh seda ei saa öelda, aga noh, kui me räägime trollidest, et siis siis ma ei näe energia vahet. Aga sul vist ei olegi olnud seda härra, teile on kiri ralli. Päris ei ole jah, ma olen vist püstoli olen teinud küll niimoodi asendanud, aga, aga õnneks ei ole. Ja ega väga palju vist niisuguseid kõrvalusi ka ei ole olnud. Rohkem ei käi, ikka on olnud, on ikka olnud? See on nagu linnateatri eripära, et ei ole tööpuudust karta või on see lihtsalt sinu näitleja õnn või? Ma arvan, et see on ühest küljest näitleja õnn. Tähendab, see ongi näitleja õnn ainult ühest küljest vaid ongi teine asi on see, et mul on õnn olnud mängida selliseid rolle sellistes lugudes, mis on, kuidas nüüd öelda, nad on välja kukkunud paremad kui keskmise. Ja tänu sellele on kaua repertuaaris püsinud. Ütleme, minu eakaaslased on teinud minust kaks-kolm korda rohkem rolle kohe kindlasti. Lihtsalt meie teatri eripära on see, et meie tükid püsivad kaua repertuaaris ja võib-olla lihtsalt see, et kuna mul on olnud õnn mängida selliseid tegelasi järjest, et kohe teatrisse tulles, siis on jäänud mulje, et mul on nagu kogu aeg olnud palju tööd mul on ka olnud, sest meie prooviperiood on natukene pikem ja üks proov lõpeb, teine algab samamoodi nagu teistel, aga teised jõuavad sellele ühe aastaga teha kuus rollimine, jõuan kolm teha. Et selles mõttes on teised kaks korda rohkem teinud, ütleme, minuealised. See lavastus püsib väga kaua repertuaaris. Kuidas sa seda hindad? Minule meeldib see, kui aga huvitav roll, siis ütleme, kui mängida kolm aastat, sa alustad selle mängimist seal, et 22 siis kui seal õpetajad olid 25 see elukogemuse vahe on nagu ääretult suur. Ja kui lavastus on tugev, siis sa saad seal sees areneda, ise sinu enda mõtted arenevad, sa hakkad saama millestki teistmoodi aru. Ja tänu sellele läheb see järjest sügavamaks. Sa avastad enda jaoks mingeid uusi asju. No siin sa ütlesid kolm aastat tegelikult droome oli ju lausa viis aastat 20.-st 25. eluaastani. Kas seda juba juba nagu ei tundnud, et hakkad vanaks saama? Tekkis niisugune tunne, aga kui päris lõpp oli, siis siis tekkis nagu juba uus mingisugune ülesanne, endal mingi näitleja ülesanne, need oskasid endale nagu püstitada mingeid teisi eesmärke. Ja siis nagu läks jälle põnevaks. Oled sa mõne rolli puhul mõelnud, et kas liiga vara mängin seda või vastupidi, juba võiks, enam mitte seda. Mõne ralli puhul ma olen mõelnud, et võiks, enam mitte. Aga nende puhul on üldiselt läinud niimoodi, et, et kas on lavastaja aidanud nii palju, et ma olen leidnud sealt mingi huvitava lonksu või siis on lihtsalt õnn endale naeratanud, et on tulnud idee, mis siis päästab olukorra, ütleme, samalt lende ning tegelikult on kirjutatud lihtsalt kogutava noore poisina, tal ei ole nagu vaimupuuet selle lisandumisega ja siis natukene sellise saladusliku läbi nägemisega inimeste läbinägemisega sain nagu leidsin enda jaoks mingi põneva tee. Aga ma loodan, et see jõuab publikusse kaeta. On rohkemat, kui ta välja paistab. Pühapäev on üldse selles mõttes omapärane näidend ja lavastus, et mulle tundub ka, et sinna üldse on väga palju saladusi sisse kodeeritud, mida, mida teksti lugedes justkui ei leiagi. Tekstid on räägitud, on väga pinnapealne, lihtne, siis sinna taha nagu annab mõelda. Ja ilmselt ka autor on andnud vihjeid sinna sisse ühte või teistpidi erinevat teed. Ja siis ongi trupi esinejad tõid üles leida. No siit võib peaaegu minna selle hiirelõksu teise märksõna juurde, mis on kriminull võib-olla see on ka tänase vaataja rikutus, et hakkad seal peaaegu mingeid seebiseriaali või, või kriminaalseid asju otsima mingeid tegelaste suhetes, mida seal üldse Jah, jah, jah, jah, ei pruugi, tegelikult ju peabki natukene mängima kõike nagu kriminulli. Saladus peab olema, siis on publikul mida, mida nagu üllatusega jälgida, sest vastasel korral on kõik selge, siis on juba esimese viie minuti järel koju minna nagu Mehhiko seriaalis, sa vaatad esimesed viis minutit ära, siis sa tead, et seisab surmade ja pimedaks seisab pärast uuesti ellu, siis nad saavad lõpuks kokku. Ühesõnaga siis ei ole mõtet. No kuidas sa niisugustesse puhastverd kriminullidega suhtuda? Suht väga hästi. Väiksena mulle väga meeldis kuulata ainult kuuldemäng ja mul on kahju, et enam ei tehta neid just puhast kriminulli. No siit tuleb välja, et sa oled ikka olnud usin raadioteatri kuulaja. Kuuldemängu rolle on Indrek sammulil tänaseks kogunenud kõigest kolm. Kuulame katkendeid. Paul-Eerik Rummo rapsoodia kohvri virnaga, sõdur lindistus aasta 1992. Jüri Tuulik kuuldemäng karumaa, 1997 Anton Hansen Tammsaare, noored hinged, muhem 2001. Lavastajad Tanel Lään, Kalju Oro, Pille-Riin Purje partnerid Katariina Lauk, Ago Roo, Sepo Seeman. Hei, kas siin on märgusõna näite valgust. Kas sa mind tantsupeolt ei mäleta, kui te asulast rongile läksite? Mina sind mäletan. Mismoodi sa siia said? Oma 200 kilomeetrit rohkem sa tulid vett võtma ja kui siia jõudsime, tegime avastusretke ja leidsime siit selle kõige parema allika. Sa oled keegi täna, jah, näed sa, ma tean kõike. Eile oli üks teine lüheni tumedamat verd, Heil ille. Jah, oli. Kuule, oli ta siis juba eile ka siin või juba üleeile. Aga siis ei käinud siin keegi kolmas päev selle vihmaga. Hull või mis sa tulid siis meie rongiga või siin on see vana saun, lähme sisse, söönud seal vähemalt oled? Ei ole niikuinii, kust sa said? Olen, mul oli kaasas raske uskuda. Sa ei ole just pagasiga reisija moodi. Pealegi, mina arvan küll, et sul on palavik. Hambad plaagisavad, silmad hiilgavad läbi pimedate õlle, lähme siis sisse, mis see aitab kütta ei saa seda niikuinii. Ma lähen viin vee laagrisse ja vaatan sealt midagi, toon sulle nii ruttu, kui saan, siis mõtleme edasi, mis suga teha. Ära mine. Ma ei taha enam üksi olla, mitte minutitki. Kui sa mind ei karda ja kui masinad meelest liiga kole pole, siis pane mulle käed ümber, lollakas jutt, kui sa ei karda. Ma kardan, et sa saad selle. Kuidas teie keeles on? Kopsupõletikku, kui sul see juba ei ole, noh, niisiis ameti sisse. Kui kaua ma kutsun vähemalt vihma käest ära, sina saad gaasi märjaks. Kui sa-le seal sa laua või kapi taga meega, sa, ma olen siin ometi välja ära lödid, haava lehekene, no kas pole kedagi, mitte kedagi? Aga tegelikult on see varuvärk. Näha ei ole mitte kedagi, ainult loodus ümberringi ja järsku kuulane. Varuvärk või mõtlevad juba tulevane tõu, vaata, räägi. Räägime. Kuuled. Tule tuppa, räägi toas, seal on, tegelikult on see värk, see on looduse orel, ma ei saa aru. No tule ometi välja, otu niisugune, ise oled veel kirjanik. Kuule, sa saatsid inspiratsiooni, ausõna. Tra, võivad värk, võivad värk. Jälle vaikuse. Vaata, Mihkelson, oota, oota natuke. Ta sai nüüd aru, kes niisugust muusikat teeb. Kastanid kukuvad katusele uhkemat sümfooniat, annab välja mõelda. Kell värvisemusi ujuma arvamus on hell, magusam on viin kuid teda pooleks ilma peal soo elu oleks parem. Ära naera, seekord on asi tõsine. Mis sul on siis? Mitte minul, vaid sinule? Ei saa aru, mind ei peta, olen ise sellest samast leegist läbi käinud, sellepärast olen suure põnevusega siin silmas pidanud, kas julged või ei, nii või teisiti, mis mina pole julgenud tänini pole julgenud. Mõistad. Niisuguse ainuvoorused ajavad hirmu peale. Aga nemad tahavad, et peab julgema, teab just vooruste pärast, vooruste kiuste. Sest mis patune Semmagus Nad kõige armastavad pata juba eedenis saadik, ainult nad ise ei tea seda. Loomu sunnilikult avatelevad, see on see kõige hirmsam. Ja tead, miks? Kas sellepärast kardamegi ainutaolistega patustada? Me kardame abielu, ära räägi rumalusi, usu, kes ainusilma vaatab, tahab tema kätt puutuda. Aga kes puutub kätt, see tahaks, pead silitada noaga, kord pead säilitatud süsimustad palmikuid lahti päästa ja häda sellele, kes seda teinud sa räägid, oleks ta mõni vana nõid. Hei, ta on noor nõid ja see on palju hullem. Nägid Karl Raismik ristis pläsku, nüüd on kord sinu käes. Ainult mina pean kõige kauem vastu. Joodikud peavad ikka kaua vastu, kauem igatahes küll luuletajad. Alkohol on hea külma ja armurohi, sina ei joo. Peatage see, aita pead kaasa jooma. Ei minust joodikud. Kunagi sa ütlesid näiteks, et niisugune žanr nagu salongikomöödiat, et seda sa võib-olla üldse ei ei mõistaks mängida, see on ju ka üsna haruldane. No nüüd on linnateatris üks sealsel pole osanud, mõtlen see vaene kunstnik. Jah, jah, ma ei saa nüüd öelda, et ma killukesed vaimustusest, kui ma peaksin seal mängima. Aga praegu võib-olla ma ütleks, et võib-olla isegi juba midagi oskaks kõigiga koos saaks midagi nagu valmis tehtud. Võib-olla nii abitult enam ei tunneks ennast, aga kunagi mõtlesin seda, ma usun, et ma mõtlesin seda tõsiselt. On sul olnud kunagi enda meelest midagi ampluaa taolist ja kui palju see nüüd on muutunud või avardunud? Ma ei oska öelda, seda peab ilusalt teiste käest küsima aga kindlasti oli selline esimese armastaja rida mul, ma usun ka kõrvalt vaadates, eks mul endal hakkas ka tunduma, et kas ta nüüd nii lähebki ja nii jääbki. Aga õnneks ma pean ütlema seda, et esimesed armastajad, need, mida ma mängima pidi ei olnud nagu klassikalises mõttes nad olid kõik ikkagi ääretult äärmuslikud tüübid. Et selles mõttes des ütleme, roomia, Tartanniaanlan nagu täiesti erinevad tüübid, eks võib-olla Rocco läheb sinna kuskile sinna vahesse, tal nagu sarnane natuke nendega. Ja ütleme, Altermann on ka täiesti omamoodi tüüp. Neil kõigil on nagu mingi oma rida ajada, nad ei ole nagu lihtsalt sinisilmsed armastajad. Kas või näiteks nii keerulisest mehest nagu Strandberg said ka aru, kui sa teda mängisid oli kunagi selline näitemäng. Ma sain aru mingisugusest valustamas. Loomulikult oli minu jaoks võõras tema natukene ekspressiivne ja haiglane maailm, see tema kujutlused nii sügavale nagu tema ära käis, noh, annaks jumal, et keegi peaks käima. Loomulikult seda oli keeruline mõista, rääkimata sellest, et see kätkes nagu tervet tema elu. See on üldse keeruline mängida väiksest viie aastasest poisist kuni siis surmani. Aga ma pean ütlema, et mul oli põnev. Mulle see täitsa meeldis. Ja siis ma sain katsetada esimest korda seda, et kuidas ma pean mängima ilma Krimmi ilma mingisuguste muude vahenditeta vanemate inimeste, et ma pean nagu muutuma selle aja jooksul vanemaks. Et see oli nagu kõige põnevam ülesanne selle asja juures. Milliste detailidega seda annab, nagu teha? See oli nagu huvitav üldse muidugi kokku puutuda ka selle suhteliselt põhjalikult võtsime ette tšilliga kõnev. Tundub, et see Rootsi näitekirjanduse ja maailm ongi natuke haiglane, depressiivne, kuidas? Kummaline. Vihjanud sellele noreeni näidendile ööpäeva, kuidas seda endale vastuvõetavaks teha? Mina oleksin lavastajaks seda lavast aga see ei tähenda seda, et seda ilmselt ei pea lavastama oma publik. Ma tean väga paljusid inimesi, kes on ääretult tänulikud, et see tükk repertuaarist ja samas ka neid, kes on ääretult arusaamatuses. Sa pead ikka olema oma rolli kaitseala ja see on suhteliselt sügavale liikuv, haiglane maailm. Minu selline lapsepõlv puudub ja ma ei saa öelda, et seda on nagu väga raske nagu omaseks teha. Ikka sa leiad endas mingisugused punktid, mingisugused mõtted, mida sa oled mõtelnud, mis seal sarnased, kas või uitmõtted. Sa leiad mingi ühisosa ikka. Aga selles niisugust ängistavat mõju endale ei ole või proovide ajal või etenduste ajal vä? Kindlasti proovide ajal oli aga etenduste ajal ei ole, ilmselt on siis mingi sisemine relee, mis paneb asja paika, mis ei lase sul nagu puruks minna, ei lase päris sellesse maailma süveneda. Ja teine asi on ka see, et sa oled oma rolli advokaat, sa tead, miks sa seda teed, et sa ei tee seda ilma põhjuseta. Sa oled millegipärast selliseks muutunud ja eesmärk konsul vabaks saada. See on võib-olla üks asi, mis nagu päästab vaimu. Väga sünge vend Raskolnikov, kuidas, kuidas tema näitleja hingeelule mõjunud on? Temal näitleja hingeellu väga hästi. Ma olen tänu temale väga palju õppinud ja väga palju iseenda sees avastanud hiljuti meil oli 96. etendus ja tänu sellele. Ma olen palju õppinud just tundma iseennast näitlejana oskama nagu käsitseda, mingit käsitleda käsitada mingisuguseid enda hingekeeli, mingisuguseid vahendeid. Et see on päris põnev, kui sa avastad, et seda suudavad käia mingisugusel. Ma ei oska öelda libedal jääl ja sinu enda käes, Loped, sa vajutad seda nuppu peale, jää puruneb, kukub külma vette. Samal hetkel sa võid vajutada teise nupu peale ja hüpata taas jää peale tagasi ja vaikselt ära kuivada või siis hästi kiiresti. Et selles mõttes, et kõik on nagu sinu enda kätes, siis on seesama tundmaõppimine tänu sellele rollile, ma olen väga palju neid nuppe endas leidnud. Aga teisest küljest ütleme, seesama vaimne tervis, loom pool on jälle, mille nimel. Eks üldiselt on nii, et kui asjal puudub eesmärk, siis kes seda viitsib tehases. Aga selle tüki eesmärk on minul ääretult vastu võetud ja sellepärast on ka lõpuks sõna otseses mõttes nagu puhastus. Et sa saad sellest koormast lahti. Ütleme, kui selle tüki lõppu ei oleks, siis oleks, seda on teised ka ülalt, siis oleks päris raske minna koju. On sul on niisuguseid rolle ka, kus ei leia seda eesmärki või ei leiagi seda ühisosa üles. Õnneks ei ole, või siis ma olen suutnud nendest midagigi kõrvale. Oled sa ära öelnud mõnest rollist? Mitte teatris muidugi oma teatris, see on loomulik, seda on üldse väga keeruline teha. Aga mul ei ole ka oma teatris olnud põhjust ära ütelda. Aga on siis kutsete teistesse teatritesse kutsutud seal osaliselt ma olen ära öelnud aja pärast, et lihtsalt ei ole nagu puhtfüüsiliselt aega teha ja teine asi on see, et, et ei ole aega mängida. Ja siis teine kategooria on see, kus materjali Veina lihtsalt või siis materjal nagu veenab, aga ei veena. Kogu kompott, mis seal ümber on. Seal Reiu jõe ääres tasulises vennas kõik. Reiu jõeteenus mind kõik see oli ikka väga paljud teised asjad, sest sest see oli mul üldse tegelikult esimene võimalus pääseda teiste inimeste juurde. Et see mulle selles mõttes nagu täielik värske tuulepuhang. Sealne roll nüüd läks rohkem, võib-olla sinna negatiivses või, või Lorjustelleeri seda laadi asi on seal ikka vähemuses. Üldiselt küll mingite rollidega on ju ka niimoodi, et sul on võimalus mängida lurjusteks väga vabalt ja samas on seal võimalik ta mängida nagu seesama lurjus on võimalik nagu ära õigustada. Et mina olen võib-olla siiamaani lihtsalt läinud natukene teist teed, et ma olen üldiselt neid võimalikke lurjused natukene keeranud nagu titel teist külge. Niisugune kurjuse atraktiivsus, millest ikka räägitakse, see sind siis nii väga ei ahvatle, sa ikka otsid seda heledamalt? Lase aga ma tahaksin loomulikult seda tüüpi rollidega kokku puutuda, ikka oleks põnev üldse minu arust tehakse viga sellega, et negatiivset kangelast pannakse mängima negatiivse auraga, näitleja, et see on minu arust totaalne viga. Tegelikult oleks palju põnevam, kui pannakse positiivse auraga näitleja, see oleks palju ootamatum, minu arust, aga mis, ma ei tea, kas lavastajad ei julge. Minu arust on see palju huvitavam kui üdini positiivse auraga. Inimene hakkab tegema siukseid tegusid. Et see on nagu palju ootamatum, palju valusam, palju arusaamatum. Mul on palju rohkem vaja mõistatada seda, miks ta teeb seda. No Indrek Sammul on ka see üdini positiivse auraga näitleja. Ei, ma olen märganud ka, et võib-olla ei ole enam jah nii üdini kui alguses, et ikka mingi teravam ja kavalam naeratus on sugenenud rollidesse šaakali või. Eks ma seda niimoodi tasahilju ja, ja süstemaatiliselt pikel arendada ja läbi suruda, et äkki siis mingil hetkel keegi näeb, kuule äkki paneksite veel mingiks mõrtsukaks? Ma ei tea, eks ta niimoodi vaikselt ja püüan muidugi natuke teisi värve ka leida antud olukordades ja mingisugustes rollides, mida ma pean tegema. See elukogemus aitab selleks kaasa. Elukogemus aitab alati. Elukogemus aitab alati kaasas. Ma ei oska öelda, ikka ikka, sa näed rohkem, saad inimestest rohkem aru. Saad aru nende käitumiseesmärgist põhjusest, miks ta tegelikult niimoodi käitub. Näed kiiremini läbi, et läbi selle, et naiivsus natukene kaob. Et sa paratamatult hakkad nagu nägema asjade taha natuke rohkem kui nooruses. Küünilisemaks kaotad. Kindlasti parematel päevadel ikka väga keeruliseks. Et eks see ikka püüad ju tegelikult iseendas leida seda positiivset ja hoida seda ja kasvatada teda. Aga noh, on paremad ja halvemad päevad nagu kõigil. Etteantud teemal Indrek Sammul improviseerib tema kursuseõde Juulia osatäitja Katariina Lauk. Raamest juulist sai jah partnerlus küll alguse, aga kõik edasised rallid, kus me olime kahekesi lava peal on olnud on tegelikult seda esimest koosmängimise rõõmu kinnitanud. Et, et Indreku näol on tegemist suurepärase partneriga. Kelle peale saab, et toetada ja, ja kindel olla. Ta on küllaltki tõsine, küllaltki reserveeritud, päris proovi algusperioodis ja temast selline naljasoon või selline Säde tuleb lähtuvale hiljem. Tegelikult on ta selles mõttes lõbus inimene, et ta püüab neid nalja vinni ette ikkagi alati leida materjalist ja, ja koosmängust partnerlusest. Aga need on vahel üsna visad tulema. Aga kui need tulevad, siis on muidugi rõõm palju. Ta on väga tugeva terviku tunnetusega näitleja. Ta ei tee mitte ainult oma rolli, vaid seisab hea kogu lavastuse terviku eest. Ma arvan, et ta on väga truu lavastajale, materjalile, sellele tükile, mida ta teeb oma tööle. Mingid asjad on ta oma elus väga-väga selgeks mõelnud mida ta tahab teha ja kuidas tahab teha ja kes ta on, ja ma arvan, et ta on oma koha leidnud. Vähemalt minule tundub temaga koos mängides ja tema töid vaadates ta ei teinud, ülalt allahindlused on küllaltki maksimaalselt töötav, aga mis ei tähenda, et ta ei oleks kompromissialdis, kui see on vajalik. See on tema puhul hästi hea omadus, aga need kompromissid alati ta räägib läbi ja mõtleb läbi, niisama naljalt ei anna kergelt midagi käest. Ta on ennast väga tugevalt tõestanud, temas on väga suur jõud minu jaoks üllatav. Et kui vaadata tema uuemaid rolle, mida alguses ei osanudki nii väga aimata. Isegi ootaks tema puhul uuesti midagi, mitte samalaadset güroome, aga midagi, midagi sellist, romantilist, lihtsalt kirglikku. Ta on tõesti palju karaktereid viimasel ajal teinud. Ja hästi keeruliste rallijoonistega, mitte ainult sisemiselt või väliselt ka. Tegelikult ma arvan, see on väga hea, et ta on tõesti selle sisemise rõõmu saanud endast uuesti välja. Ja saab seda mõnuga rakendada, ta kohe mõnuga on lavale mängib mõnuga roll, mida ma temaga koos mängin, kahjuks seda küll ei ole, väga tihti on inismanni igerik, kus ta teeb ka hästi tugeva ja samas väga sügava karakteri. Aga selliseid hetki, kus ikka tuleb laval selg pöörata, et lihtsalt Oro, naera naerda, ikka on juhtunud päris tihti. Ja ma isegi ükskord imestasin, et ohoo, Indrek on hakanud laval naerma kui näitlejana. Et varasematel aegadel, pigem see ärritas teda kui näitleja läks rollist ja ei saanud osasse keskenduda ja naer tuli peale ja, ja tekkisid augud või ükskõik, ei läinud enam edasi, et kohe nii ennastunustavalt kui mõni näitleja lihtsalt välja langes. Aga nüüd ma vaatasin, et ei ole siin midagi. Tegelikult jah, nokib ja otsib samamoodi sellist tõelist sidet ja minule see väga meeldib. Mulle meeldib see indrek, ei varja ja ei valeta, ükskõik mida ta siis ka ei tunne. Või kuidas ta enda elu ei lähe. See aitab väga palju ja ta on selline näitleja, kes Åland'i sobitub ansamblisse, ta ei eralduselt, ei kuku välja, ükskõik kui groteskne roll ka ei ole. Alati tunnetab seda nivood ja, ja selles mõttes ma arvan, et on ka väga hea materjal lavastaja jaoks. Ta on kogu aeg kohal olemas, otsib. Ma arvan, et on väga võimekas ja tal on minu ees selliseid avastamata tahke. Et jah, tema puhul võib öelda jah, et ei ole sellist rollimis, et miks Indrek, et tõesti, et on küll hea näitleja, aga, aga see ei olnud talle sobiv või, või kui keegi teine oleks teinud, et oleks olnud tulemus parem või midagi sellist. Aga tal on hästi läinud. Kas sa ise ka niimoodi pidevalt jälgid kõrvalt või fikseerib, ütleme, elukogemuse pinnalt mingeid asju näitlejatöö jaoks? See ongi see, et sa oled kogu aeg nagu kõrvaltvaataja. Kas sa oled seal laval või oled sa elus mingisugune kontroll, on sul kogu aeg peal see nagu kaasa kuidagi kodeeritud, ilmselt nende aastatega seal lihtsalt järjest suureneb. Et sa kogu aeg kontrollid ka laval kontrollid ka siis kui sa mingisuguse sammu mängitud rollis nüüd mingite aastate tagant leiad uue lähenemisnurga koheselt fikseerida. A, see on põnev. Näe, nii saab ka ise räägid samal ajal teksti kontrollid, mis publik teeb, samal ajal vaatad partnerit, vaatad, kas midagi maha kukkunud, kas samal ajal mõtlesid, et näed, see on päris põnev. Oot, järgmine kord peab seda vaatame kaugemale minna. Et selles mõttes käib kogu aeg ikka. Öeldakse, et näitleja on, eks ole, litseda müüb kõik ära, et see ei ole? Mõistab seda erinevalt. Minu jaoks ei tähenda see seda, et, et sa nüüd nagu oma tunded maha. Et see, et seisan matusel, vaatan seda, mõtlen, mis ma tunnen ja pärast siis laval mängin seda, et see ei ole päris nii, see on. See käib natukene teistmoodi. Minu jaoks on noh, ütleme seesama väljend näitlejal, lits tähendab hoopis midagi muud. See on natuke nagu ropem asi see, et ma kasutan mingeid oma kogemusi. Selleks, et publikule midagi edasi anda nimetatakse seal litsiks olemine. See on nagu midagi muud. Üks osa hiirelõksust on kirjandusminutit näitleja valikul. Indrek Sammul valis lugemiseks Doris Kareva luulet kogust Mandragora. Linnateatri mängukavas on samanimeline luulelavastus. Otsekui asendit unes. Me otsime õnne. Kel õnne, näeb niisugust und, et unustab enda ta kõnnakusse. Ta kan kannatlikkuse kaudu. Kõiksus on sisenenud. Müra sees varjul on vaikusepaiku. Vaikusepaiku on vaja selleks, et hing kuuleks vaikuse kaiku. Vaikuse kaiku jagaja. Pimedus varjab valguse laiku, nii nagu kõrb varjab kaevu. Vanadus varjab lapse ja maiku olev tulevaid aegu. Kõiges on kõike. Maailmatu tule võib süüdata sädemega. Kui tahad näha siis silmad sule. Et vaadata südamega. Kui oleme koos siis oleme jumala juures aegade segases sahtlis, sobides teineteise kui hõbelusikad, hingates hingamata. Kui oleme koos, siis oleme kõiksus, kirgastus, kaos, suhkur veel sulamata. Maailma Gulbis suures. Siinse on maailma meelekoht, neelukoht, keskpunkte keeristorm siin sinu sees, pärani silmi, lõtku, Vi põlvi, põlevi palvi ülima ees selgeks ja saledaks tao, minu tahe heldakse heledaks loominu, meel, laavana tuline, jääveena jahe. Vuliseb kujutlus tõeluse eel. Su nimi mus heliseb tasa. Tasa, kuid templi Kell. Ülemeyrgeva merre ülemaavärina üle tule ja balangu. Valu hell. Ei ole lahkumisohtu neil, kes elus ei kohtu ei puuduta sama keelt. Kuid mis ka ei muutu, ei juhtu. See tuluke kestab ei kustu, ei väärata valitud teelt. Me oleme ühtsama usku ühtsama unemeelt. Ühest rollist ma tahaksin veel kindlasti rääkida, sellepärast et olen teda päris mitu korda näinud ei olnud, vist ei ole kunagi. Meil on sulle, kui väga ta mulle meeldib. Ma nüüd ütle mikrofoni ees koheva, mõtlen isad ja pojad lavastust. Ja noh, see on selles mõttes niisugune isemoodi roll, see norgitsanoveta ju tegelikult mõnes mõttes on väga tugevasti teiste mõju all väga tugevasti jäljendab seal teisi, algul üht, siis teist Rolli sünd, kuidas see siis on, siis peab partneri osa nagu valmis olema, et sinul oleks, mida jäljendada või, või mismoodi see protsess on käinud. No esiteks ütleme, mõtteliselt oli seal siis Adolf Shapiro lavastus tal oli endal väga selge kogu mõtteliin, mis selles tükis jookseb. See oli väga selge ja väga palju vaeva, ma nägin sellega, et see nagu omandada õigemini mõtteliini, mul ei olnudki raske omandada, kui pigem leida seesama mõte, jõuaks ka nagu publikuni. Aga siin sa paned 10-sse selles mõttes, et tõesti, et ega ma enne sellest mõnu tundma ei hakanud, enne kui teised rollid olid valmis. Sest sellesse kogu aeg räägitud, et ta on nagu mõjutatav, samas ta ei lähe ühegi lolliga ka selles mõttes, ta on tark inimene, ta läheb ikkagi kaasa tarkade inimestega või siis läheb kasa armastusega. Aga lihtsalt ja olemas on mõjutatav. Ja Ma ise elus tähele pannud, et ma taban ennast tegemas mõnikord mõne inimese liigutust, kes mulle on nagu mõju avaldanud ja mõnu ma hakkasin tundma sellest rollist, siis kui tõesti teised rollid olid valmis, et noh, mõtteliinile sain füüsise juurde panna. Ta alguses on üks, siis on teine, lõpuks on ta ikkagi oma isa poeg. Kui mõjutatavuse näitlejana oled või kui isepäine Ma olen väga mõjutatav selles mõttes, ma ootan kohutavalt igasugust vastukaja. Ma olen seda tüüpi, kes vajab lavastajat. Ma päris selline isenokitseja nagu noh, on heas mõttes mõned ei ole, et ma ikkagi tahan tajuda tervikut. Ma tahan näha teisi enda ümber, tahan, nagu saad aru sellest, mis on enne mind, mis on pärast mind, et ma seda mul küll vaja väga, ma tean. No siin oli enne juttu külalisena oled alles nüüd seal Pärnu teatri lavastuses mänginud, aga sa oled külalisena teistes teatrites ühes teises rollis olnud. Ma mõtlen seda lavalise võitluse seadmist. Räägime sellest asjast ka natukene, kust, kust see huvi on alguse saanud ja kuidas seni? No see on lihtsalt, see on nüüd puhtalt olude sund, et kunagi roomi Juliaga hakkas pihta, del, mul oli vaja, et oleks. Ta tahtis ääretult ehedat võitlust. Kuna kedagi ei olnudki seda õpetaks, siis ta hakkas ise raamatust vaatama. Ja siis siis hakkasime vaikselt õppima ja siis noh, siis tulid juba musketärid, siis tulid juba teised musketärid, ini läks edasi, kuni siis lihtsalt selgus, et mul lihtsalt äkki avastasin, et see füüsilt istub mulle, et mulle sobib, rapiiri mõõtis, hüppasid mulle, mulle istub lihtsalt füüsiliselt kõigi ta lihtsalt istu. Et igal ühel on omad asjad, võid hästi tantsida, aga sa ei pruugi nagu relvadega mitte midagi osata teha. Et see lihtsalt ei sobi sulle kätte, kui ma sind vaatan, et selles mõttes see on nagu nagu erinev ja nüüd on läinud, kuni siis saatus tõi siiamaile Inglismaalt ja Rootsist ja Ameerikast. Väga tugevad õppejõud, tõeliselt maailmatasemel õppejõud, kes siis just nimelt lavalist võitlus siin hakkasid õpetama Eestis ja siis sai sinna mindud ja avastatud, et me ei olegi leiutanud jalgratast, vaid oleme läinud täitsa õiget rada ja nüüd me oleme siis see aasta, tegin õpetaja paberid ja see on kõva sõna. Mulle meeldib seda rõhutada, sellepärast et väga paljud arvavad, et see on selline. No siis ma ei oska need laval lüüa või ma ei oska nüüd laval. Ma ei tea, kakelda või ma ei oska nüüd kukkuda laval, aga kui sa tegema hakkad, siis selgub, et keegi ei oska. Tegelikult ei osata, on vaja ikkagi teada pisinippe pisiasju, et seal saaksid ikkagi mängida 100 korda seda et siin selline ise nokitsemine, ise tampimine lõpeb väga sageli halvast. Ja mis puudutab nüüd õpetaja paberitesse, siis testib, ma saime teada, Skandinaavias ei olegi nii väga palju, neid on tegelikult ainult kümmekond ja üldse, kes on nagu selle tee läbi käinud ja kes on paberid kätte saanud. Nad tahavad hoida taset, nad ei taha nagu anda kõigile, eks mingi võitluse võidudelt kõik seada, aga ütleme, õpetada ja laval nagu võitlus seada. See on lihtsalt nõuab kogemust Eestis paberid veelgi ja Rein Ojal Indrek Saarele kallega juhul neljakesi, nagu alustasime. No aga kui nüüd minna kuhugi teise teatrisse seda võitlust seadma, kuidas siis selle terviku tajumisega on, kui palju siis peab lavastusprotsessi sees olema või kuidas see käib? Kõige rohkem, no alati on aja tagasi, mulle väga meeldib see, et ma saan aru, mis tükk on lõpp, ma saaks aidata kaasa sellele stiilile. Me võime küll rääkida lavastajaga läbi ja siis hakata tegema, aga pärast kui ma näen seda etenduses, siis ma saan aru, et see ei ole see, et ma oleks teinud teistmoodi. Päris rahul ma olen viimase selle Hamleti võitlusega, mis oli seal Theatrumis. Sellega ma olen rahul, sest ma väga põhjalikult rääkisime poistega Lembituga ja et mis asi see ikkagi, mida Hamlet mõtleb, mida mõtleb flirtis, mis asi see täpselt nagu endast peab, kujutas tema kui kaugele nad on jõudnud, kes mida teab kes mida ei tea. Et sellest kõigest sõltub tegelikult see, kes alustab, kuidas ma punkti võidan, kuidas ma edasi läheb. Et selles mõttes selle võitlusega, ma olen tõeliselt rahul, et see on psühholoogiliselt läbi töötatud. Millised oskused on seal väljaspool seda teatrimaailma, mida sa oskad hästi teha või on midagi hobiks nimetada või? Ei ole. Ei tee midagi. Tähendab, eks suvel püüan õngega proovida kala püüda. Õngega tavalise puuridvaga lõikan võsast ja siis mingisugune professionaalne kalamees ma ei ole, aga mulle meeldib istuda, minna ära ja istud natuke aega. Ja mis, mis, mis veel? Noh, seal on maja ehitanud, räägitakse. Nojah, mis ma nüüd teda nii väga ise ehitasin, eks me seal rohkem hoidsin lauajupi ja siis ma oskasin seda Maitasin teha ja kogemusi panin kõrva taha, et selles mõttes ma õppisin selle ehituse käigus päris palju, et kuidas mingeid asju teha ja ja päris kõige jaoks mul ei ole vaja meestena välja kutsuda. Hobina, ma võtan tegelikult ka seda tavalist võitlust. Annan siin-seal mõnele grupile, kes vabatahtlikud on, et mulle meeldib seda õpetada ja mulle meeldib, kui inimestel välja tuleb, eks. Et see ei ole mul ka nagu noh, selles mõttes töö, töö mul ikkagi nagu teatris. Kas Linnateater on kuidagi erandlik teater seestpoolt vaadates? Kuidas need seest vaadata, eks ole ma olen käinud siin, kui seal teadvus ja kõik on oma teatripatrioodid, fännid ja mina olen oma teatrifänn, et mulla seestpoolt vaadates mulle meeldib see maja kõige rohkem. Loomulikult seal on omad vead ja omad, sellised raskused ja mured ja rääkimata sellest, et üks kamp on koos töötanud juba väga pikalt. Et ka sellega kaasneb alati teatav mingis mõttes noh, kas pinged või aga samas mõistetakse 11 palju paremini. Ja ei oska öelda mulle sisemise õhu mõttes, ma ei ole teist nii mõnusat maja näinud. Kindlasti on sealjuures ka maja aurana, et lihtsalt see on ajal, on lihtsalt teine lõhn juures. Ta on natuke teistsugune, kusjuures seal on võib-olla rohkem teatri, lõhnab mõnes spetsiaalselt teatriks ehitatud teatrimaja. On selline ütlemine, et esimesed 10 aastat on raske, siis läheb kergemaks. On nii. Läheb järjest raskemaks. Nii palju kui ma nagu oskan kõrvaldada, vaadata, sõltub suhtumisest. Selles mõttes, et mõnes mõttes ma kadestan nagu heas mõttes andekaid näitlejaid, kellel on nagu. Me oleme meeleorgaanika, eks ole. Ja kui nad saavutavad mingi sellise sisemise lõtvus, et nad ei pane nii palju närvi sellesse asja ja ma südant, siis võib päris mõnus olla, aga kui sa pead nagu rohkem vaeva nägema kui sul ei ole nagu looduse poolt nii palju antud siis läheb aina raskemaks ja raskemaks läheb ja läheb ja ma tunnen ise ka, et läheb iga uue rolliga, lihtsalt läheb raskemaks. Ei ole, nii et oo, seda ma oskan, seda ma oskan, mingeid asju sa oskad, sa oskad nagu võib-olla vaadata tükkis oskad, võib olla lugeda teksti, valla, oskad misenseeni võtta, laval oskad midagi nagu välja mõelda, natuke rohkem, aga sünnitamine ikka täpselt sama, et järjest raskemaks läheb. See läheb raskemaks see, et sa pead uusi asju mõtlema veel see samas uute kohandumiste ja uute mõtetega, uue inimese loomine läheb raskeks. Aga samas ma pean ütlema, et need ürgürgandekad, kes ennast lõdvaks lasevad ei pakkuge midagi uut. Nii palju ma olen kõrvalt nagu ka aru saanud, et nad lähevad ühele teisele libedale jääle, kus ta on ka väga suhteliselt raske tagasi tulla. Et ennast praegu nende ürgandekate Ei kao ürgandekas ja selles mõttes, et ürgsiukest naturaalselt nutva realistliku niisugust powerit jõudu ei olemas. Ma viitan korraks sellele ainsale igavesele elule, ma ei küsinud seda, kas elusid on üks või mitu, aga ma küsin, et kas näitleja peab sõlmima lepingu, kas siis saatanaga, nagu seal Miks ei pea, ei pea? Ma arvan, et iga inimene peab sõlmima lepingu. Ja kui inimene, ükskõik, mida ta teeb see on tema tee, mis ta on valinud, ta peab valima mingi teed mööda seda käima kogu aeg. Me peame valima. Iga järgmine valik annab sulle järgmised valikud ja sa pead minema mööda seda teed. Et kui sa mingil hetkel no mitte ei vali valesti, aga sa pigistad silma kinni ja valid ühe ja kahe vahel nagu teise või kolmanda. Et külma pärast valin uuesti tagasi, siis avastad üks hetk, et sa oled ammu juba võsas. Tegelikult see tee läks sinna, ma näen seda torni, aga millegipärast ma ise olen hoopis seal, miks ma siin olen sellepärast et seal pigistasid silma kinni ja tegin ühe valiku, mis andis, tegelikult sundis tegema järgmisi valikuid. Et tegelikult on ikka kõigil üks sama see, et sa pead käima mööda tuletorn minema mööda oma teed. Ükskõik mida sa, mida sa teed, mis eluvaldkonda. Sa ei tohi iseennast ära kaotada. Et kui sa iseenda ära kaotad, siis siis on nagu raske. Ma arvan, Altermann just nimelt selle sõlmiski, see sihuke lapselik kujunduse, see kuradiga kolm tilka verd. Et tegelikult see sõlminud ikkagi iseendaga, otsustad iseendas. Ühe valiku. Mida sa tahad, millest sa loobud ja mida sa. Mida sa kaotad, mida sa võidad, seda see selgub muidugi pärast. Lõks. Hiirelõksu peaosaline oli linnateatri näitleja Indrek Sammul. Portreesaate seadsid kokku helirežissöör Külliki Valdma ja Pille-Riin Purje. Jälle kuulmiseni.