Tänases saates kuulete näitleja Tõnu Oja esituses humoorikaid lugusid mineviku suurkujudest. Kortegi rong, milles juhtus sõitvaga Seppe Verdi Mööduva kiirrongi tõttu jaamas pikema peatuse konduktor mainis jaamaülemale möödaminnes, et kohaliku rongi esimese klassi vagunis istub Travjaata autor. Jaamaülem, kes oli Verdi suur austaja, otsustas kasutada juhust ja heliloojaga pisut juttu ajada ning võib-olla temalt isegi autogramm välja meelitada. Kuna oli teada, sverdi on tülitajatega üsna tõrges, otsustas jaamaülem kasutada sõjakavalust. Tastus Verdi kupeesse küsis näha piletit ja lausus ametlikul häälel. Kupee tundub räpasevõitu olema, kas teid ei häiri? Häirib küll. Aga ma ei leidnud paremat. Võiksite ise ka pisut puhtuse eest hoolitseda ja vähemasti jalad pingilt maha tõsta. Kultuursed inimesed niiviisi ei istu. 1000 ja tuline, põrutas helilooja. Ah et mina pole kultuurne inimene? Ega ole küll. Kuulge, härra amet, andke siia oma kaebuste raamat ning te saate näha, kes ma olen. Jaamaülem ulatas heliloojale oma autogrammi vihiku, millesse Verdi kirjutas oma protestiavalduse ja selle alla oma nime. Nüüd rääkis Leidlik jaamaülem Berdile ära oma väikese kavaluse ja palus andeks. Mõistagi andestas Verdi jaamaülemale tema kelmuse. Pealegi kui austaja talle puhtama lilledega ehitud kobee leidis. Londonis viibides tutvus Richard Wagner Lord Pitkiniga, kes väitis end olevat tema suur austaja. Kui lord kuulis, et õhtul toimub Wagneri kontsert, lubas ta kindlasti kohal olla. Mis korraldati pärast kontserti kiitsid kõik külalised üksteise võidu Wagneri esinemist. Ma ei ole veel kunagi nii südamest naernud, rääkis Lord Pitki vaagnerile. Mul võttis vähemalt pool tundi aega, enne kui ma teid musta ka ja mustaks värvitud näoga ära tundsin. Tuli välja, et suur Wagneri austaja oli saalid segamini ajanud ja kuulas neeger orkestri esinemist. Kord juhtus, et helilooja Christoph õlli balt Club lõi jalutuskepiga sisse kaupluse vitriini, mille hind oli pool taldrit. Kaupluse omanik tormas vihaselt tänavale, helilooja ulatas talle kahjutasuks taanri. Kaupmehel polnud vahetusraha ning ta küsis Klukilt, kas teil peenemat raha pole. Saanud eitava vastuse tegi kaupmees ettepaneku minna teispool teed asuvasse kauplusse ja raha vahetada teda söönud liiga tülikas vastase klokk. Jätke kogu raha endale. Ta tõstis kepi ja lõi puruks veel ühe vitriini ruudu. Kord kutsuti ferentslist mängima Vene imperaatori Nikolai esimese paleesse. Suutmata keskenduda kuulsa helilooja ja pianisti mängusse, hakkas tsaar tasakesi juttu ajama. Enda taga istuva õukondlasega ärritas listi ning ta katkestas mängimise. Saar saatis kammerjonkru küsima, milles asi? List vastas, kui räägib, tsaar vaikivad, ülejäänud imperaator sai vihjest aru ja rohkem kontserti ei häirinud. Vene ooperilauljal Feodor Marshall Jaapanil oli hulganisti austajaid. Ent nagu kuulsustel ikka, oli tal ka vaenlasi. Ühel kontserdil Peterburis võeti tema esinemine eriti soojalt vastu. Lava sõna otseses mõttes külvati lilledega üle ja ühtäkki Endas lillebukettide keskele heinatuust. Shaljaapin tõstis toosti maast, surus selle tänutundlikult vastu rinda, palus publikult vaikust ja sõnas. Ma tänan südamest teid lillede ja ovatsioonide eest. Minu eriline tänu kuulub aga sellele inimesele teie hulgast, kes viskas mulle heina toosti. Ma usun, et ta tõesti väga armastab kunsti, kuivõrd ohverdas kunsti altarile midagi sellist, mille oleks võinud vabalt ise ära süüa. Kuulsa operetilooja Emre Kalmani nooremalt õelt küsiti kord, kuidas sünnivad teie venna, suured härrased operetid. Minu vend ja tema libretistil saavad iga päev kokku, vastas tüdruk. Nad joovad ära mitu liitrit musta kohvi, suitsetavad ära lugematu arv sigareid, räägivad, anekdoote ei anna, aeravad nii, et maja kajab. Siis räägivad nad kaua aega ilmast, naistest, poliitikast, kusjuures, kas nad kogu aeg vaidlevad, tülitsevad ja karjuvad üksteise peale. Möödub mitu kuud ja siis ühel päeval teatab vend, et operett on valmis. Dirigent, söör Toomas piidžemil hakkas kontserdi ajal kurk sügelema ja ta hoidis kramplikult köhahoogu tagasi. Oma vaevast sai ta lahti alles siis, kui üks orkest trant talle kurku pastelli andis. Miks teie antud postiljoni imeliku maitsega oli? Küsis piidžem pärast kontserti pillimehel. Vabandage, söör, kuid see past Dillon, kosmos giga neli korda keemilises puhastuses käinud. Džässikuningas Louis Armstrong on jutustanud, kui ma noor mees olin ja alles alustasin karjääri. Äri ei olnud mul kella seepärast, kui ma öösel üles ärkasin ja kellaaega tahtsin teada, hakkasin puhuma pasunat. Puhusin seni, kuni mõni naabritest hakkas vastu seina kloppima ja pahandas. Mees siis olgu kell kolm öösel puhutakse pasunat, nii sain ma alati teada, palju kell on. Aleksander Puškin oli kord väga tujust ära. Kõigil olid tema luuleread suus, peeti heaks tooniks teda igal võimalikul puhul tsiteerida. Luuletajal endal oli taga näpud põhjas. Ja just siis oli üks rikas saksa ärimees ühtäkki poeedi ukse taga ja nõudis temaga kokkusaamist. Tujutu Puškin tuli uksele. Päris pahaselt. Mida te soovite? Ma tulin teilt kaupa ostma, härbuskinud, vastas sakslane. Te kirjutate luuletusi. Ma valmistan saapamääret ja tahaksin kirjutada topsi kaanele ühe rea teie loomingust. Selgem kui päev. Pimedam, kui ma pakun teile 50 rubla, rahuldab see teid? Muidugi rahuldas powskinit nii nagu saksa kaupestki. Räägitakse, et korra olevat maak Twain, lugenud ühel uuel teelõigul imestusega järgmist silti. Meie uut teed on kasutanud kirjanik, maak Twain. Tee kasutusmaks 10 senti. Vabandust, söör tähendas, et võim tee omanikule. See tee on alles nii uus, et ma pole jõudnud seda veel kordagi kasutada. Mõne päeva pärast sattus kirjanik jälle samasse piirkonda ja luges. Veel hiljaaegu ei saanud isegi kirjanik Mark Twain meie uut teed kasutada. Sellest kirjutab ta oma äsja ilmunud romaanis. Teie võite seda nüüd teha 25 sendi eest. Mis asja? Ma pole kunagi teie teest midagi niisugust kirjutanud. Ta oli kirjanik nördinud. Mõne aja pärast oli tee otsas uus silt teekasutusmaks ainult 50 senti. Isegi kuulsal maak Twaini tuli sõnadest puudus kirjeldamaks meie uue tee võlusid. Kord otsustas üks ahve Conan Doyle'i sõpradest välja uurida, kas kirjanik ise on ka nii nupukas kui tema raamatukangelane Sherlock hals. Ta korraldas oma kodus vastuvõttu. Til kohale jõudis, küsis sõber. Arva ära, mis toimus siin toas paar minutit tagasi. Siin oli hiir, vastas kirjanik. Millest sa seda järeldad? Kõikidel toolidel on naiste kingajäljed. Lõbusa rongiga Rivieras Pariisi, kui ta Austria litsi raudteejaama ees voorimehe troskasse istus, kõnetas voorimees teda, mis toiline. Suur kirjanik oli hämmingus, kust te teate, et just ma kannan Toilalen? Ajalehed kirjutasid, et olite rivi Racia saabute peatselt Pariisi neni. Kust te teate, et just mina olen toi, kust ma tean? Aga te olete ju kõige inglasliku inglane, keda ma iial näinud olen. Kas siis Pariisis inglasi vähe on? Seda küll, aga teie juuksed on lõigatud nii, nagu on tavaks lõigata juukseid Lõuna-Prantsusmaal. Seega olete te olnud Rivieras? Imetlusväärne, ei suutnud kirjanik varjata oma vaimustust ja kas on veel midagi, mille järgi võib otsustada, et just mina olen ahve kandaalil? On küll. Teie nimi kohvril on üsna selgesti loetav. Ameerika kirjaniku James Cheunzi tunti Pariisi kirjanduslikes ringkondades paraja võllaroana. Tema hea sõber Shan kastell pidas populaarset baari ja restorani. Pikka aega oli restorani nuhtluseks keegi vana rumeenlanna, kel oli kombeks seista restorani uksel tinistada häälestamata mandoliini ja kostitada. Kas telli ropu sõimuga? Kastell kurtis naine, kahjustab tema äritegevust ja ajab ta oma mandoliini tinistamisega hulluks. Lõpuks ei kannatanud kastel enam välja ja teatas, et läheb kauaigatsetud puhkusele tahi dile. Kamp kas tellis sõpru eesotsas Chounsiga, panid rahad kokku ja ostsid tüütule vanaeidele edasi-tagasi pileti Tahitile. Kastel astus pahaaimamatu tult lennukile. Kui õhulaev Tahiitil maandus ja kastell trappi mööda lennukilt alla laskus, oleks ta peaaegu rabanduse saanud. Supi kõrval seisis tema puusa ja kelle eest ta pakku oli tulnud, tinistas mandoliini ja hüüdis. Tere tulemast arhiidile. Söökastel. Näitekirjanik ferens mol naril oli palju sugulasi ja nii mitmedki neist pöördusid rahahädas tema poole. Kui Molner 1920. aastal Viinis viibis, tuli ühel päeval tema hotellituppa terve trobikond sugulasi. Kirjanik võttis nad lahkesti vastu ja kutsus isegi fotograafi seda kohtumist jäädvustama. Kui pilt valmis oli, andis Molnar selle hotelli uksehoidjale ja ütles. Hoolitsege selle eest, et ükski neist, kes siin pildil on tulevikus hotelli, ei pääse. Ferendus Molner oli just voodisse minemas, kui talle tuli ootamatult sõber külla. Molnar ei lasknud end külaliste tulekust häirida. Ta võttis sussid jalast ja asetas need ninad vastamisi voodi ette. Miks sa sussid nii panid? Miks sa neid kõrvuti ei pannud, päris sõber. Kui need kõrvuti on, siis tuletab see mulle meelde tülli läinud meest ja naist, kes teineteise pilt ja vältides oma põrnitsavad. Aga vaata neid nüüd, sa näed hoopis vastupidist. Sepilt rahustab mind ja ma magan väga hästi. Kui Jack London Vene-Jaapani sõja ajal Koreas kirja saatjaks oli tuli tema juurde hotelli keegi ametimees ja palus tal esineda kohaliku rahvaaias. London oli meelitatud, kuna arvas, et tema kirjanikukuulsus on jõudnud isegi sellesse Koreaagol kasse. Kui ta siis välja läks ja tema jaoks valmis seatud poodiumile astus, palus ametnik, et London näitaks rahvale oma kunsthambaid. Ja nii tuligi kirjanikul oma pool tundi demonstreerida Koreaalastele kunsthambaid neid suust välja võtta ja suhu tagasi panna, välja võtta, võtta ja tagasi panna. Rahvas oli vaimustuses. 1955. aastal tähistas tuntud prantsuse dramaturg, lavastaja ja näitleja Saša Kitri oma seitsmekümnendat sünnipäeva. Juubilarile meenus, et omal ajal oli Loui 14 10. 70 aastaseks saanud Moljääri kõikidest maksudest vabastanud. Nii pöördus kingitri valitsuse poole palvega, milles loetles kõiki oma teeneid ning palus samasugust maksukergendust. Prantsusmaa tolleaegne president kotii saatis viisaka vastu läkituse, mis lõppes sõnadega. Selles, et mul jäär oli suur mees. Ma ei kahtle. Kas teie olete temaga võrdne? Seda julgema otsustada, kuid mina pole päikesekuningas. Seda tean ma täiesti kindlalt. Kirjanik shors sime Noon, kelle tuntuim raamatukangelane on politseikomissar Shell Megree oli erakordselt kiire kirju. Kord helistas talle filmirežissöör Alfred Hitchcock. Kõne võttis vastu Symenooni abikaasa, kirjanik ise töötas parasjagu oma 158. romaani kallal kusjuures on väga hõivatud. Ta kirjutab romaani. Ma ei tahaks seda häirida polühiga moleviga. Ärge pange toru ära, ma ootan, kuni ta lõpetab. Alfred Hitchcock-il oli harjumuspidudel ja vastu tudel väikest uinakut teha kurd jäida külas olles õhtul kell üheksa tukkuma ja ärkas alles nelja tunni pärast, kui naine talle õlale koputas ja ütles, et aeg on koju minna. Hitchcock ei tahtnud veel koju minna. Kell on alles üks naine, kui mööda läheb, arvab rahvas, et me lahkume igavusest. Tuntud inglise kirurg Joseph Lister kutsuti öösel ühe rikka patsiendi juurde. Pärast Pivaatust küsis Lister, kas te olete testamendi juba teinud? Kas mu seisund on tõesti nii hull, et on viimane aeg testament ära teha? Päris murelik patsient, kutsuge otsemaid advokaat ja oma kaks poega. Ma teen kõik, nii, nagu te käsite pommises lõplikult lootuse kaotanud patsient. Kas mu seisund on tõesti nii lootusetu, et enam ei anna midagi teha? Teie seisundil pole häda midagi. Ma ei taha olla lihtsalt ainus loll, kes keset tööd teie lahtise kõhu pärast üles aetakse, vastas Lister. Kui inglise teadlane maikal Farradi oli tutvustanud Inglismaa peaministrile oma avastust elektromagnetilist induktsiooni, küsis peaminister. Mis kasu meil sellest on? Kes teab? Härra peaminister ehk saab seda ühel päeval maksustada. Inglise matemaatik John vallas ja aissegi Newton olid head sõbrad. Olles on talletanud suure teadlase kohta rohkesti huvitavaid mälestusi. Näiteks meenutab ta, kuidas njuuton oma koeraga uhkustas. Kas teate, ütles ta, olles selle minu taiemand, jagab üht-teist matemaatikast. Täna näiteks tõestasid ära kaks teoreemi. Hämmastav A ei midagi erilist. Pärast seda, kui ma asja üle pisut järele olin mõelnud, selgus, et ühes tõestuses oli viga sees ja teine oli mitme erandiga. Teatavasti avastas Alexander Fleming penitsiliini täiesti juhuslikult tänu korratusele oma laboratooriumis, nagu Fleming ise hiljem väitis. Kümmekond aastat pärast oma avastust külastas Fleming üht kaasaegset teaduse ja tehnika viimase sõna järgi sisustatud mikrobioloogia laboratooriumi. Ja ta vaatas huviga uusimaid seadmeid filtreeritud õhuga steriilsed ruumi ja puhtusest säravaid laudu. Kahju, et teil sellist laboratooriumi omal ajal polnud, tähendas instituudi direktor kesklemmingut Ringkäigul saatis, kes teab, mida ta sellistes tingimustes avastanud oleksite. Igatahes mitte penitsiliinivastast teadlane naeratades. Šveitsi teadlased ogist Pikaar, Jean Felix Pikaar olid kaksikvennad. Üks nende esimestest avastustest oli see, et kahel mehel kulub toime tulemiseks sama palju raha nagu ühel mehel. Ühel päeval linnas käies läks ogest habemeajaja juurde. Ajage mu habet väga hoolega. Kasvab nii kiiresti, et kahe tunni pärast on vaja uuesti ajada, seletas ogist. Mis jamad rajate, naeris habemeajaja. Kui teie habe vajab kahe tunni pärast uuesti ajamist, teen ma seda tasuta. Kas tõesti? Kahe tunni pärast läks habemeajaja juurde kaksikvend Jean Felix ja osutas sõrmega oma karvasele lõuale habeme ajajal ei jäänud muud üle, kui oma lubadust täita. USA kunagine president Calvin kuulitš oli kuuldavasti olnud erakordselt sõna. Elas kord kutsuti ta külla ühte jõukasse majja, mis oli üle maa kuulus oma talveaia poolest. Seal oli imetlusväärseid, lilli ning kõikvõimalikke eksootilisi puid ja põõsaid. President silmitses kogu seda uhkust lausumata ühtegi sõna. Viimasel hetkel, kui ta oli juba talveaiast lahkumas, silmastad tuttavaid viljakobaraid. President seisatas ja lausus. Ennäe, banaani. Nagu riigipead ikka, niipidi ka Ühendriikide president William Howard taht teinekord kriitikat taluma. Ühel päeval söögilauas istudes kritiseeris presidendi noorim poeg lugupidamatult. Isa tekkis vaikus. Taht vajus mõttesse. Koristage teda, küsis proua taht. Kui need sõnad olid suunatud isale, saab ta muidugi karistada vastast tahtkuine Need aga olid suunatud Ühendriikide presidenti pihta. Siis selleks on tal põhiseaduslik, liikus. Ameerika suurtöösturid ja filantroop i ändriukaanigit külastas kord tuntud sotsialist, kes püüdis talle selgeks teha, et see suur varandus, mille ta on tööliste rõhulmisega teeninud, tuleb inimeste vahel võrdselt ära jagada. Kaanigi kuulas mehe rahulikult ära ning palus sekretäril oma varandus kokku arvutada. Ise selgitas samal ajal välja maailma rahvastiku arvu. Kui kõik valmis oli sõnaskaanigi, andke sellele härrale 64 senti. See on tema osa minu varandusest. Prantsuse marssalil Mac mahoonil puudus täielikult prantslastele nii omane sõnaseadmise anne. Vahetult enne üht vägede ülevaatust juhiti marssali tähelepanu mustanahalistele sõdurile, kes oli mitmetes lahingutes silma paistnud erakordse vaprusega. Üks marssali lähikondlastest palus marssalil öelda sõdurile rivi ees mõned kiidusõnad. MacMahon soostus ning kui siis sõdurid olid ülevaatuseks tema ette üles rivistatud, kutsuti prusega silma paistnud mustanahaline sõdur rivi ette. Kogu rügement ootas põnevusega, mida marssalil öelda on. Kõik olid valmistunud kuulama pikka kiidukõnet kuid Mcma hoon lausus vaid ja, ja nii, et siis must mees ja mõõtis sõdurit pealaest jalatallani. Mõistagi polnud seal muud teha, kui sellega nõustuda. Marssal seisis ja muud koega, vaatas mustanahalist sõdurit pealaest jalatallani. Lõpuks naeratas ta sõbralikult, patsutas meest õlale ja ütles. Jätkake samas vaimus. Nende sõnadega saatis ta sõduri rivvi tagasi ja jätkas ülevaatust. Räägitakse, et sõdur olla järginud täht-tähelt marssali üleskutset ja jäänud Ta nahaliseks kuni surmani. Kui paavst Johannes 23. valmistus USA presidendi abikaasa Jacques liin Kennedy vastuvõtuks kutsus ta enda juurde kardinali, kes oli mitu aastat töötanud Washingtonis. Et kuidas ma peaksin presidendi naise poole pöörduma, küsis paavst kardinalilt. Öelge talle madaam või proua, soovitas kardinal. Veel mõni tund enne külalise saabumist kordas paavst oma kabinetis kümneid kordi. Madaam Kennedy, proua Kennedy, madam proua. Kui siis lõpuks kauaoodatud hetk kätte jõudis, tõttas paavst avasüli külalisele vastu ja hüüdis kogu hingest. Jacques liin. Kunstnik Jefimov Volkoilt küsiti kord, kuidas temast sai maalikunstnik. Volkov vastas ärritatult, et igapäevase leiva hankimiseks pidi ta tööd rabama ministeeriumis kusjuures kahe eest, sest tema kõrval kulutas kas püksitagumiku vilemees, kes midagi ei osanud, midagi teha ei tahtnud, ainult istus ja vilistas päevad otsa. Ja mis sellest vilemehest sai, põrus läbi või veel. Saabunud kirju ta üles ei tähendanud, väljaminevaid ei registreerinud. Koosseisude vähendamisel olime meie esimesed, kes sule saab pasaid, tema läks konservatooriumi. Minust sai kunstnik. Muide, vilemees oli Pjotr Tšaikovski. Flaami maalikunstnik vandai otsustas külastada teist suurt kunstnikku Franz halssi. Kuna mehed polnud varem kohtunud ega tundnud teineteist nägupidi, mõtles fantaik kuulsat portratisti pisut narrida. Saabunud halsi majja tutvustas ta end välismaalasena ja palus maalida endast port Tre kuid ütles ta, tal on väga vähe aega, ainult kolm tundi. Hals nõustus ja varsti oli portree valmis. Välismaalasele töö meeldis ja ta ütles. Nüüd ma näen, et maalimine on lihtne värk mõelda, kui kiiresti saab ühe portree valmis. Laske ma proovin nüüd teist portree maalida. Vandaigastus molberti juurde. Kui portree oli valmis, heitis hals sellele ühe ainsa pilgu tas külalise juurde, embas teda ja hüüdis vaimustatult. Vannun, et millegi niisugusega on võimeline hakkama saama üksnes Wanda. Kindral mošeda Janni tunti kui agarad kunstikollektsionääri. Et tema huvialaks oli Lähis-Ida antiik, siis võis teda tihti kohata Jeruusalemma vanalinna araablaste tolmustes poevabrikutes. Kui ta leidis mõne eseme, mis talle huvi pakkus, maksis ta sellest alati tšekiga. Küsiti selle eest siis nii vähe või palju, kuitahes kaupmees aga ei mõelnudki tšeki rahaks vahetada. Ta raamis selle ära ja asetas nähtavale kohale koos hinnasildiga mošeeda Janni allkirjastatud tšekk. 200. Ei möödunud kuigi palju aega, kui mõni ameerika turist tšeki ära ostis. Sellest tehingust võitsid kõik. Kindral sai antiikeseme tasuta. Kaupmees sai kaks korda nii palju, kui oli lootnud ja turist võis rep osutada oma kabineti seinale mošeeda Janni poolt allkirjastatud tshekki. Ühe maleturniiri ajal astus malegeenius Robert Fischer suurmeister Vassilis Mõzlovi poole sisse ja võttis lauluviisi üles. Tal polnud absoluutselt muusikalist kuulmist ja häält, samuti smuzlov, aga kel endal oli erakordselt hea lauluhääl, kuid kes ühtlasi ka oli armastusväärne ja taktitundeline inimene, ütles bobi. Te olete suurepärane laulja. Fischer võttis seda puhta kullana ja kelkis edaspidi vaimustatult. Milline hea laulja ta on. Järgmise turniiri ajal, kui maletajad õhtul restoranis istusid, kuulutas kontorantsi austatud publik ja nüüd laulab teile Rover. Kuidas ta laulis, ometigi aplodeerib saal talle palavalt. Paul Keres tähendas Toby, te peaksite jätma omale, kus seda ja teist ning pühenduma laulmisele. Fischer vastas pikemalt mõtlemata jaja, ma tean seda. Aga paraku mängin ma liiga hästi malet. Austria maletajal Wilhelm staynitsil oli alatasa probleeme rahaga, õigemini selle puudumisega ning ta oli sunnitud ikka ja jälle elatusraha hankimiseks mängima kohvikus malet, raha peale. Kord leidis ta endale väga kasuliku partneri, kes maksis iga kaotatud partiiest terve naela. Staynits ohverdas ratsu ja võitis alati. Keegi maailmameistrisõpradest juhtis ta tähelepanu sellele, et ta võib oma kasuliku kliendi kaotada, kui ei lase tal kordagi võita. Ühe korra võiks ta ju talle kaotada. Staynits võttis sõpra kuulda. Ühes partiis söötis ta ootamatult ette puu ja andis siis alla. Staynits tahtis teha ettepaneku uueks partiiks, kuid tema partner kargas juubeldava hõiskega laua tagant püsti. Minu unistus on täitunud, ma võitsin maailmameistrit. Nende sõnadega lahkus ta kohvikust ega näidanud seal enam kordagi oma nägu.