Eesti luterlik tund. Tere õhtust, armsad raadiokuulajad, teiega on taas Hiiumaa kirikuõpetaja Enn Auksmann. Selleks et jagada teiega oma mõtteid jumalateenistusest ja sellega seonduvast Mäletan umbes 12 või 13 aasta tagust aega mil Tartu Jaani kirikule, mis tollal veel varemetes seisis ja ei olnud lootustki tema taastumiseks. Sellele Jaani kiriku seinale oli kreegi kriidiga kritsaldanud kaks pühakirjalõiku just nagu epistleja evangeeliumi, nii nagu me neid jumalateenistusel Ki loeme. Esimene oli pärit apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele, kus öeldakse. Kas te ei tea, et teie ihud on Kristuse ihu liikmed? Või te ei tea, et teie ihu on teis oleva püha vaimu tempel kelle te olete saanud jumalalt ning et teie ei ole iseenese päralt. Ja teine lõik oli Johannese evangeeliumist, kus Jeesus kohtub ühe Samaaria naisega ja hakkab temaga vestlema sellest kus ja kuidas tuleb kummardada jumalat. Naine ütleb Jeesusele. Isand, ma näen, et sa oled prohvet. Meie esiisad kummardasid jumalat sellel mäel ja teie ütlete, et Jeruusalemma olevat Paikus peab kummardama. Jeesus ütles talle, naine, usu mind, tuleb tund, mil te ei kummarda isa sellel mäel ega Jeruusalemmas. Teie kummardate, mida te ei tea? Sest pääste tuleb juhtidelt kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad isa vaimus ja tões, sest isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama. Need olid siis kirjalõigud millega ilmselt keegi oli tahtnud öelda, et võib-olla polegi tarvis seda varemetes kirikut üles ehitada. Me teame, et läbi aegade on olnud neid ja on kindlasti ka tänapäeval kes ütlevad, et kirik ei olegi mingi õige jumalateenimise koht. Selliseks väiteks võib inimestel olla väga erinevaid põhjendusi. Mõned seostavad kirikut väga formaalse usuga ja niinimetatud nime kristlusega. See tähendab, et kirikusse kuuluvad ja kirikus käivad vaid taolised inimesed, kes tegelikult seda kristlaseks olemist kuigi tõsiselt ei võta. Nii väidavad paljud nii-öelda entusiastlikke või väga innukate usuliikumiste esindajad. Aga on ka kirikusse kuuluvate inimeste hulgas neid, kes ütlevad, et kirikuhooned nad õigupoolest ei vaja ütleb Jeesus mäejutluses. Et kui on vaja palvetada, siis ei maksa seda teha mitte kogudusekodades ja inimeste nähes, vaid võib minna üksinda oma kambrisse, panna selle ukse kinni ja seal kahekesi koos oma taevase isaga olla. Mõlemates väidetes on omajagu tõtt. Ma arvan, et kirik peab väga tõsiselt võtma neid etteheiteid, milles öeldakse, et suur osa tema liikmetest ei võta ehk seda kristlaseks olemist väga sügavalt. Ja kirik peab arvestama ka nende inimestega, kes tõepoolest kodus üksi omaette saavad paremini. Aga sellegipoolest ei tähenda see seda, et kirikut kui hoonet ei oleks vaja või et ta oleks veel mingisugune eriti jumalata koht, nii nagu vahetevahel on ta ette heidetud. Kirikud on ehitatud ikkagi jumala auks selleks samaks, et jumalad kummardadagi sõjal igas paigas igal pool, kus taoline hoone on ehitatud vaimus ja tões. Sõna kirik, mis eesti keelde tuleb ilmselt saksa keele vahendusel pärineb ju ka tegelikult kreeka keelest ja tähendabki midagi, mis on issanda oma. Ja kirik kui hoone on jumalateenistuseks ja koguduse kooskäimiseks ikkagi hädavajalik. Kui pühakiri räägib kogudusest kui ühest ihust inimestest, kes lahutamatult kokku kuuluvad, siis see ihu saab tõelisuseks ja just siis, kui inimesed kokku tulevad. Kui nad nii nagu üks Vene õigeusu kiriku teoloog on öelnud, kogunevad kirikuks et kirik sünnib iga kord just sellel hetkel, mil inimesed jumalateenistusele kokku tulevad. Se Kristuse ihu, milles meil on osa jumala armust ja Kristuse pühadusest igaüks omaette. Me võime olla küll selle ihu liikmed, aga üksinda olles ei suudame põhipalju ainult siis, kui me jääme tihedasti seotuks kogu tervikuga. Võime teada, et meiegi kuulume sellesse pühade osadus millest me näiteks usutunnistuses räägime. Tänases saates tahan rääkida paar sõna sellest, milline tähendus on kirikuhoonele ja selle erinevatel osadel ja alustada ka jumalateenistuse käsitlemist jumalateenistuse algusosaga, milleks on enamasti meeleparandus. Pattude tunnistamine ja andekssaamine. Tihtipeale, kui mõnda mu kirikutest külastavad lapsed näiteks mõni lasteaiarühm siis ma küsin nende käest, et mis asi see kirikuhoones õieti on mille poolest ta erineb mingisugusest tavalisest paigast nende kodust või mõnest muust majast. Ja sõltuvalt sellest, kas lapsed on julgede jutukad või mitte. Neid vastuseid ka tuleb, mõnikord rohkem, mõnikord vähem. Enamasti lapsed siiski panevad tähele mingeid erinevusi näiteks seda, et kirikul on torrveed, kirikus on mitmel pool mitmesuguseid erinevaid riste. Aga on üks asi, mida lapsed tavaliselt ei tea. Ja mida vist paraku ei tea ka väga paljud inimesed. Nimelt see, et kiriku teeb kirikuks seal asuv altar. Siin jälle võib-olla on erinevaid arvamusi lääne ja idakirikute vahel, aga näiteks idakirikus öeldakse kindlalt, et selline paik, mis on ette nähtud jumalateenistust, eks kus on altar? See on kirik. Ja kui peetakse mingeid koguduse kooskäimisi mõnes teises paigas, kus aga altarit ei ole, siis tegemist kirikuga ei ole, on tegemist näiteks palvemajaga. Miks see altar siis nii oluline on? Kui me vaatame erinevaid usundeid, siis me näeme, et altaril on ka erinevaid tähendusi. Üks võib-olla kõige tuntum altariotstarve on see, et altar on paik, laud või või küngas, mille peal tuuakse mingisuguseid ohvreid. Teine tähendus on see, et altar on palvetamise koht eesti keeles on ju olemas ka selline sõna nagu palvealtar. Ja me teame, et vana testament näiteks, kui ta räägib meile Haablamist, sellest, kuidas Aabram rändas välja sealt oma maalt Mesopotaamias, ta tuli Ghanani maale siis esimene asi, mida aura tegi, oli see, et ta ehitas mullast altari sellise vähe kõrgema koha ja palvetas sealjuures. Kristlikus usundis on altaril aga veidi teistsugunegi tähendus, ta ei ole mitte ainult see koht, mille juurde minnakse palvetama. Vaid altarit nimetatakse issanda lauaks. See on armulaua pühitsemise paik. Ja nii nagu armulaua pühitsemine on kristliku jumalateenistuse keskpunkt nii on siis ka altar, kiriku keskpunkt või kõige tähtsam koht ja selline olemuslik Koht. Igas kirikus peab olema altar selleks, et seal saaks pühitseda issanda söömaaega ehk armulauda. Ja kui me käime ringi mööda Eestimaad, siis me ma arvan, ei leia ühtegi kirikut, milles ei oleks altarit. Ja kui me leiame mingeid kabeleid või palvemaju, kus altarit ei ole siis me ka teame, et Nende puhul on tegemist kabelite või palvemajadega. Altar sümboliseerib kirikus teatud mõttes jumalat ennast. Sõda nimetatakse näiteks jällegi idakirikus issanda aujärjeks või trooniks ka meie kirikus. Kui me näiteks palvetame, siis me pöördume ikka altari poole sest nõnda me seisame siis just nagu jumala enda palge ees. Kirikus on veel mitmeid teisigi taolisi esemeid või paiku millel on mingisugune sümboolne tähendus. Ja kuigi me võiksime öelda, et taoline sümboolne tähendus on ju vaid midagi välist, siis päris nii see ka ei ole. Kirikut kui jumalale pühitsetud paika on alati mõistetud ikkagi selle kohana, kus jumal on ka tõeliselt ligi. Ja kuigi me võime öelda, et jumal on igal pool ja jumalalt tuleb vaimus ja tões ja kõikjal kummardada siis ma usun, et jumal ise on kiriku seadnud selliseks kohaks, kus ta erilisel viisil kohal selle kokku kogunenud rahva ehk Kristuse ihu kaudu kuuldava ja kuulutatava jumala sõna kaudu palvete ja kindlasti ka palve vastuste kaudu ja pühade sakramentide kaudu. Vanal ajal jagati kirikuruum mõtteliselt kolmeks. Need olid siis altar ehk kooriruum, nagu seda ka hiljem on hakatud nimetama. Kuna seal paiknes jumalateenistuse läbiviimisel vajaminev koor siis koguduseruum ja eeskoda. Ja nii huvitav, kui see ka pole, isegi eeskoda, vähemalt vanal ajal mõisteti kirikus sellise olemuslikult tähtsa ruumina, mis pidi olema. Milline on nende erinevate ruumide sümboolne tähendus. Altari puhul on asi lihtne, seda ma juba ka ütlesin, altar ise sümboliseerib piltlikult jumalat või jumala aujärge. Ja niisiis võime selle altariruumi all mõista jumala valitsusala ehk siis taevast või taevariiki koguduseruumiga. Ka see on tegelikult üsna selge, mõistame kirikut siin selles maailmas kohtust, neid, kes on asunud teele jumala juurde ja kes saavad siis jumalaga kokku astudes altari juurde palves ja püha armulaua sakramendi kaudu. Ja kolmandaks eeskoda, see siis sümboliseerib ülejäänud maailma seda osa inimkonnast, kes ei kuulu kirikusse, kes ei ole ristitud aga kes sellegipoolest on juba kutsutud jumala juurde. Mõtleme selle peale ka eeskoda kuulub kirikusse. Ka see maailm kuulub ikkagi nende hulka, keda jumal on kutsunud, kelle eest jumala poeg on surnud. Ja vanal ajal oligi niimoodi, et inimesed, kes olid ristimata Ta olid nad siis paganad, juudid või muhameedlased. Ja tihtipeale ka rasket pattu teinud koguduse liikmed pidid jumalateenistust jälgima sealt eeskojast, kaugemale nad tulla ei tohtinud. Ja vanasti toimus ka ristimine alati just sealsamas eeskojas kiriku koguduseruumi ukse ees. Ja siis, kui inimene oli seal ristitud, siis ta võis juba minna edasi koguduse ruumi, jaga altari juurde. See on siis see kirikuhoone, milles endas juba nendes välistes vormides välises kujus tegelikult kuulutatud seesama evangeelium mida võime lugeda pühakirjast, mida kuulda jutlustest. Kirikuhoonel on veel teisigi erinevaid sümboleid, näiteks see, et paljud kirikuhooned on oma põhiplaanilt ristikujulised ma arvan, ei ole vaja taas kuigi pikalt seletada, mida see peaks tähendama. Üks on selge, kui inimene tuleb kirikusse ja tänapäeval võib iga inimene minna kirikusse sisse ka sinna koguduse ruumi, seegi inimene, kes ei ole ristitud siis ei tule mitte lihtsalt ühte hoonesse ühte majja isegi mitte ainult kristlaste kooskäimise kohta vaid Me tuleme jumala kotta. Tuleme paika, mis on pühitsetud just ja ainult jumalateenistuste pidamiseks. Ja Koto, mida mõistetakse, kui seda paika, kus jumal kõige otsesemalt kõige lähedasemalt on, inimeste juures ja inimesi puudutab. Tuletame meelde seda, millest kõnelesin eelmises saates. Vaimuliku ametit, mille jumal on seadnud selleks, et oma armuinimestele edasi anda siis kirik ja kõik kirikus toimuv on samamoodi määratud selleks, et inimesed võiksid kohtuda jumalaga. Leida tee tema juurde saaksid osa sellest armust, mida jumal tahab igaühele kinkida. Kui nüüd on inimesi, kes ütlevad, et jah, aga mina kummardan jumalat oma koduses kambris siis mida selle peale kosta? Seda, et koduses kambris on kindlasti palju sellist, mida kirikus ei ole. Seal on üksindus, seal on võimalus tõesti vahetult ja, ja siiralt ja ilma igasuguste maskide või väliste vormideta jumala eest seista. Aga kirikus jällegi on väga palju sellist, mida seal koduses kambris ei ole. Seal on teised kristlased, kellega koos olla, kellega moodustada, nagu ennist ütlesin, see ühine ihu. Seal on see jumala tõotatud eriline ligidusse. Ja mis võib-olla kõige tähtsam ja määravam. Seal on pühad sakramendid, need armuvarad, mida inimene ei saa ise üksinda endale võtta vaid mida jagab üksnes jumal ja just nii ja nende kaudu keda ja kuidas tema on määranud. Ja see toimub kirikus. Kristlaseks ei saa olla lihtsalt niisama, sellepärast et mulle meeldib see, mida pühakiri räägib ja ma tahan kristlane olla, et ma otsustan uskuda. Muide, usugagi on nii, et kirik mõistab seda jumalikku voorusena mille jumal ise inimesele annab. Aga loomulikult see, mismoodi toimub usu andmine ja sellest osasaamine on väga Sellest aga, mis toimub kirikus küll. Kui ma nimetasin, et vanal ajal toimus ristimine, kiriku eeskojas või eesõues ja on terve rida uusi kirikuid, mis tänapäeval on samamoodi ehitatud. Näiteks üks meile kõige lähedasem Stockholmis asuv roomakatoliku kirik, seal on kiriku eesruumis selline suur bassein, mille juures toimub ka ristimine. Ja selle mõte on siis just see, et kirikusse-kogudusse ja jumala ette pääseb inimene ainult ristimise kaudu. Mis on ristimine? Väliselt on see inimese vee alla kastmine või veega piserdamine. Nii kuidas ta parajasti erinevates kirikutes ja paikades toimub. Mida see väline veega pesemine või piserdamine võiks tähendada? Eks ikka sedasama, mida tavaline veega pesemine puhastamist. Vähemalt mitte välist, vaid sisemist. Kristlik ristimine on oma alguse saanud ehk juba vanadest amentlikust juutide erinevast pesemiskombestikus. Inimene, kui ta tahtis minna näiteks templisse või toimetada mingisuguseid jumalateenistuslik talitusi, pidi ennast enne vastavalt puhastama ja veega kümblema. Kristliku ristimise otsene eelkäija Aga ristija Johannese tegevus nimelt tema kutsus enda juurde neid inimesi, kes olid ära tundnud oma patu ja tahtsid oma elu muuta ja kastis nad selle märgiks Jordani jõe. Ristija Johannese ristimine oli väline märk sellest, mida inimene vajab ja mida ta soovib oma elus muuta ning teostada. Inimene tunneb ära, et on must, ta läheb ja peseb ennast. Ristija Johannes kutsus inimesi üles meeleparandusele oma patu tunnistamisele ja elu muutmisele. Kristliku ristimise Erinevus sellest Johannese ristimisest on see et tegemist ei ole mitte ainult välise märgija tunnistusega vaid tegemist on juba osasaamisega sellest puhastusest, mille Jeesus on meie eest teostanud siis, kui ta võttis enda peale meie patu ja suri meie eest ristil. Tegelikult ta tegi seda teatud mõttes juba siis, kui ta ennast lasi Johannesel ristida. Me võiksime ju küsida, et miks Jeesus pidi ennast üldse ristida laskma kui tema oli ilma igasuguse patuta. Ja Johannese ristimine tähendas inimese tunnistust, et inimene on patune, ta tahab muutuda ja meelt parandada. Evangeelium annab meile sellele küsimusele vastuse. Johannes ise ütleb Jeesuse kohta. Vaata. See on jumalate all. Kes võtab enda peale kogu maailma patu. Sellest lausest lähtudes me mõistame juba ka, mida tähendab siis kristlik ristimine. Inimese patud võetakse tõepoolest ära ja antakse talle, antaks inimene saab osa Kristuse ristisurmast ja ülestõusmisest. Inimene justkui sureb sellele vanale elule ja tõuseb üles uueks eluks. Kõik see peitub selles ristimise välises sümbolis selles veega pesemisest või nagu vanal ajal tavaks oli. Vee alla kastmises algab uus elu. Inimene ei kuulu enam mitte sellesse vanasse hukkaminevasse maailma vaid uude. Jumalariiki või tema valitsusalasse. Ja väga ilus on see vana sümbol sellest hetkest peale siis võis inimene minna juba sinna koguduse ruumi ja astuda ka altari ehk siis jumala aujärje ette. Aga ristitud ei saa ükski inimene üksinda vaid ta vajab selleks kedagi, kes teda ristib. Peab omakorda olema soovitavalt juba ristitud ja teadlik sellest, mis on ristimine mis on üldse kristlik usk. Ja kõiki neid teadmisi ei saa inimesed lihtsalt iseenesest või vähemalt mitte sellisel määral, nagu saab neid inimesele edasi anda kirik oma jumalateenistuste oma sulaste vaimulike kaudu. Jutlustes ja pühadus raamatutes. Eks piibelgi, mida paljud inimesed arvavad, et saab ilma kirikuta lugeda, on ju tegelikult kirikuraamat. Need ei ole tekkinud iseenesest, meie keegi ei ole seda loonud vaid pikka aeg ja paljud inimesed on need pühakirja varad meile kinkinud ja edasi andnud. Ja lõpuks on olnud kirik see, kes on otsustanud, millised raamatud kuuluvad sinna pühakirja, millised mitte. Nii et võta ainuüksi see piibel ja arvata, et ilma jumalateenistused ta ilma kirikuta on võimalik olla kristlane on tegelikult üsna isekas, väga ekslik arvamus. Keegi on võrrelnud taolist ilma kirikuta piiblit lambipesast välja keeratud pirniga. On küll pirn ja, ja võib valgustanud agaaga ilma pesata eelmisele vooluta mis sinna pesasse peaks tulema. Ei ole selle pirniga midagi peale hakata. Ilma kirikuta ja ilma jumala vaimuta kes elustab seda kirikut kui jumala püha templit, ei ole võimalik olla kristlane. Huvitav on minu meelest see et kui me vaatame kristliku jumalateenistuse ülesehitust siis me näeme seal ka taolisi viiteid mitte ainult üleüldisele lunastusloole, vaid ka iga inimese lunastamisele, Lool ristimisele ja teistelegi sakramentidele taolistele pühadele, toimingutele, armuvahenditele, mida inimene vajab selleks, et kristlasena elada. Eesti luterlik tund. Eks ole, jumalateenistus algab ju tegelikult inimeste tulemisega. Nende kogunemisega, kes on kutsutud ja kutsutud, on kõik selleks need kelladki, mis jumalateenistuse alguses kirikutornis löövad. Ja nõnda võime näha selle jumalateenistuse alguse sinna tulemise juures ju ilusat viidet sellele pühale ristimisele mille kaudu ka inimesed on kutsutud ja sellesse ühte ihusse liidetud, nii nagu nad nüüd jumalateenistuse alguses kogunevad koguduseks või kirikuks. Ja kui jumalateenistus algab isa ja poja ja püha vaimu nimel, siis niisamuti on inimesed karistitud isa ja poja ja püha vaimu nimel. Jumalateenistuse esimene osa on tavaliselt patutunnistus ja jumala armu ja andeksandmise vastuvõtmine. Seegi on ilus viide sellele mida inimene vajab kogu oma elus ja teatud mõttes ka nendele armuvahenditele, mis jumal on kiriku kätte andnud. Selleks, et inimesi teenida. On tavaks, et inimesed ristitakse üsna kohe peale nende sündimist. Kui me usume, et kõik inimesed, On osalised, patus, see tähendab kalduvad kurjale ja eemale jumalast siis vajavad kõik inimesed ristimist ja me ei saa teha tegelikult mingit vahet väikeste lasteaia täiskasvanud inimeste vahel. Sest kui me vaatame väikseid lapsi, siis me näeme nende juures tegelikult ka samasuguseid pahesid nagu täiskasvanute juures olgu toodud näiteks kadedus või, või isekus see inimesele tundub, et kõik kogu maailm tiirleb ainult tema enda ümber. See on omane nii lastele kui täiskasvanutele. Vahe on võib-olla ainult selles, et ühed mõistavad, et see on halb, teised aga mitte. Aga see ei tee olematuks seda, et üks või teine asi on vale ja halb. Kui me nüüd lähenesime ristimisele nii, nagu seda teevad mõned usuliikumised, kes ütlevad, et ristimine on nii nagu Johannese ristimine inimese isiklik tunnistus sellest, et ta on patune ja tahab andeks saada siis muidugi tuleks ristida ainult täiskasvanuid. Aga kui me usume ja tunnistame, et ristimine on jumala arm mida jumal annab igale inimesele, kes tema andestust vajab, kes vajab seda uut algust, uut elu, sest kõik on pattu teinud, et see pole mitte inimeste teguvaid jumala tegu siis pole vahet väikesel lapsel ja täiskasvanul. Ja sellepärast kirikus ristitakse ka väikseid laps. Aga see arusaamine oma patust, omatehtud kurjast ja vajadus andestuse järgi tuleb siiski. Kuigi ristimine annab meile uue elu, ei tähenda see mitte seda, et ristitud inimesed oleksid kohe pühad ja täiuslikud. Ristimine ei ole mitte lõpp, vaid ristimine on algus. Inimene pannakse ühe uue tee algusse ja ta peab seda käima hakkama. Peab hakkama kasvama. Ja selles mõttes on kõik ristitud inimesed äsjaristitud inimesed nagu vastsündinud lapsed, nii pühakiri neid ka nimetab. Kui inimene on ristitud lapsena või ka täiskasvanuna siis õige varsti tuleb aeg, mil ta hakkab aru saama, kui ta teeb midagi nii, nagu ta ei peaks, teeb midagi valesti või ka jätab midagi head tegemata. See on tegelikult nii ka täiskasvanute puhul, sest paljud taolised asjad, mida varem võib-olla tähelegi pannud hakkavad nüüd inimest häirima. Varem võis mõni öeldud halb sõna või, või kadedus või viha tunduda loomulikuna nii-öelda inimlikuna. Aga nüüd järsku, kui me vaatame Jeesuse eeskuju peale, me saame aru, et see ei olegi tegelikult inimlik ja veel vähem jumalik see on tegelikult halb. Ja see vajab andestust. Inimene vajab muutmist. Sama on ka väikeste lastega. Nende puhul on asi, võib olla veelgi selgem, sest tuleb mingi aeg, mil nad tõesti hakkavad aru saama, kui nad teevad midagi halba. Oskavad eristada head ja kurja. Päris pisikestel imikutelt seda ilmselt nõuda ei saa. Aga ükskõik, olgu siis tegemist täiskasvanu või lapsega. Kui inimene hakkab ära tundma seda halba, mida ta on teinud või head, mida ta tegemata jätnud, siis kaasneb sellega üks taoline asi nagu süütunne. Inimene hakkab tundma süüd. Ja see on ühest küljest hea sest inimene tõesti peab andma endale aru sellest, kas ta käitub hästi või halvasti, õigesti või valesti. Aga teisest küljest on see süü ka taoline väga raske koorem mille all inimene võib väga väsida ja nõrkeda ja mis võib inimese täielikult endasse mässida või enda alla matta. Võib-olla nii, et inimene eksib mingites väikestes asjades ja ta ei pane tähelegi, kuidas siis, kas tema süda kalgistub nii, et ta varsti enam ei teegi vahet heal ja kurjal või vastupidi kõik hakkab tunduma nii ahastama panev ja meeleheitele viiv. Et igasugune lootus, et midagi võiks muutuda, kaob ma arvan, nende inimeste puhul, kes ristitakse täiskasvanuna võib seda kohata päris tihti. Pärast esimest sellist rõõmu ja, ja entusiasmi, mis kaasneb ristida laskmisega võib inimene märgata, et elus nagu ei olegi väga palju muutunud. Ja siis tundub järsku kõik mõttetu ja tõepoolest lootusetu. Mida teha? Kas inimene tõesti peabki siis oma südame kalgistama või jääma maadlema selle süütundega püüdma kuidagi kõigest väest, ikkagi selle täiuse ja jumala käskude täitmise poole? Vaatamata sellele, et on üsna selge, et inimene seda ei suuda? Siin on jälle tegelikult pisut mõtlemisainet neile, kes arvavad, et nad saavad üksinda seal oma kambrikeses kõik oma asjad korda aetud. On asju, millega inimene ei saa päris üksi hakkama. Ja kirik tuleb inimestele selles appi. Saadab inimest läbi kogu tema elu. Ja selleks on kristus ise andnud kirikule ja võimulikonnale meelevalla inimeste patte andeks anda. Selleks on olemas ka vastav kiriklik talitus nimelt piht mida tihtipeale seostatakse ka meeleparanduse sakramendi, ka luterlikus kirikus ei olda päris ühel meelel selle üle, kas. On olemas kaks Kristuse poolt seatud sakramente ristimine ja armulaud või siis kolm ristimine, meeleparandus ehk pihi, sakramente ja armulaud. Ja selle sakramendid arvu üle on tegelikult arutletud nii enne kui ka pärast usupuhastust jätkuvalt ja arutletakse ilmselt veelgi. Aga meeleparandus ja pihtan luterlikus kirikus igal juhul olemas. Mis asi see meeleparanduse sakramendi või piht siis on? See on üks taoline inimese võiks öelda elutsükkel, mille jooksul ta katsub ennast sisemiselt läbi mõtleb järgi, selle üle, mida ta on teinud, on see hea või halb. Teeb selgeks, mis on tema elus valesti, mis vajab muutmist. Seejärel püüab kahetseda jumala ees, siiralt, südamest on valesti teinud, millega ta on jumala vastu eksinud. Edasi otsustab oma elu muuta. Teeb sellise konkreetse teadliku hea otsuse. Ja siis läheb vaimuliku juurde ja tunnistab talle oma patud ja võtab vastu pattude andekssaatmis. Ja viimaks saab vaimuliku käest juhiseid, kuidas oma elu nüüd uuesti jätkata. Et see võiks minna mitte enam allamäge, vaid tõusujoones. Kui tihti pihil käia? Selle kohta on raske midagi öelda, soovitatakse vähemalt üks kord aastas, aga miks mitte ka sagedamini. Nüüd, kui ma ütlesin, et jumalateenistuse alguse kogunemine viitab justkui ristimise sakramendi-le siis me näeme, et jumalateenistuse selline esimene põhiosa patutunnistus ja andekssaamine viitab samuti ühele taolisele armuvahendile nimelt pihile ja meeleparandusele. Jumalateenistuse alguses olevat patutunnistust ei nimetata küll päris otseselt pihiks, vaid üldiseks patutunnistuseks või vahel ka üldpiiks. Tähendab, et kõik inimesed, kes on kirikusse tulnud on kutsutud südames end läbi katsuma ja vaikselt oma südames jumalale tunnistama need patud, mida nad teavad endal olevat. Ja vastu võtta. Vaimulikku kinnitus selle kohta, et jumal on Jeesuses Kristuses inimesele tema patud andestanud. Kiriku moraali teoloogias tehakse tihtipeale vahet nii-öelda raskete ja kergete pattuda vahel ja selle üle pikemalt arutlemata. Tahan anda teile siiski veidi mõtlemisainet just sellelt seisukohalt, milliste pattudega inimesel on endal kergem hakkama saada. Millistega mitte. Ja võib-olla vastavalt sellele siis peaks inimene valima, kas ta lepib selle üldise patutunnistusega kirikus või vajab ta isikliku pihti vaimulikku juures. Ja mina arvan, et inimene peaks olema aus enda ees endale selgelt aru andma. Kui tema elus on taolisi asju taolisi nähtusi mis justkui hoiavad teda endas ja jaa mässivatada justkui üha tugevamini sisse, siis nende vastu ei peaks inimene püüdma üksinda võidelda. Ja ka mitte ainult lootma oma usule. Et jumal on andeks andnud, vaid minema vaimuliku juurde tunnistama oma patud saama selle kindla andeksandmise ega juhised, mida vaimulik mitte ainult oma äratundmise põhjal, vaid aastasadade pikkuse kiriku kogemuse põhjal. Aga nagu näeme kirikusse tulles on inimene samamoodi kutsutud läbi katsuma seda, milline on tema elu endale aru andma ja mõtlema selle üle, mismoodi taastub jumal, et mida ta toob sinna, issand altarite kaasa on see hea välja saada. Eelmine, ladinakeelne muusikapala kandis nime Reginald sööli, mis tähendab taeva kuninganna ja selle taeva kuninganna all mõistetakse muidugi Neitsi Maarjat, Jeesuse ema, keda kirik on läbi aegade austanud kui puhast ja püha neitsit jumalaema. Ja kui me vaatame tema isiku peale, siis me näeme, et ka tema vähemalt nii kirik õpetab, ei olnud puhase püha, mitte iseenesest mitte sellepärast, et ta oleks nii tubli olnud juba sündimisest saadik. Maid sellepärast, et jumal on andnud talle armu, et ta on jumala silmis armu leidnud ja jumal on ta valinud ja teda pühitsenud. Ja samamoodi vajame meiegi sõda jumala armu, jumala poolset pühitsemist. Jumal on meid kutsunud ja valinud. Kui me oleme ristitud, siis me oleme tema lapsed, kuulame tema rahva hulka. Aga kui me nüüd oleme kiriku kaudu selle Kristuse ihu kaudu sellest ristimisest osa saanud siis ei tohime hakata arvama, et me nüüd enam seda kirikute seda ihu ei vaja. Me oleme ristimise kaudu liidetud ühte puusse ühte ihusse just nagu ihuliige või oks. Ja me ei saa ka edaspidi selleta hakkama. Aga küsimus ei ole mitte ainult selles, et kas me saame hakkama või mitte, sest kuidagi suudaks inimene ikka elada ja kirik. Kiriku ajalugu tunneb ka erakuid, need, kes on võib-olla aastakümneid päris üksinda elanud. Ma usun, et nemadki ei ole tegelikult elanud üksinda. Nemadki on elanud tegelikult selles kiriku ühtsuses küll eraldi, aga ühises palves ühes vaimus. Kui nüüd meil on võimalik tulla kokku. Kui me oleme ristitud ja kirikukellad helisevad ja kutsuvad meidki sinna jumala kotta jumala palge ette. Ja meil on võimalik minna, siis ma ei tea küll ühtegi põhjust, miks me ei peaks sinna minema. Isegi siis, kui me arvame, et me saame üksinda hakkama. Kes võib-olla on seal neid, kes jälle meie ligiolekut varaks. Võib-olla on kedagi, kelle eest ma just seal saame koos kogudusega oma palve jumala ette tuua. Võib-olla on seal keegi, kes vajab lepitust, lepitust ka meiega. Nii nagu issand ütleb, et kui sa oma andi tood altarile ja sulle meenub, et su vennal on midagi sinu vastu, siis mine lepi temaga enne, siis too end altaril. Kui me eraldame ennast sellest ühisest ihust ja ei osale koguduse jumalateenistusel siis ma ei tea, mida me sellega näitame. Võib-olla siis oma üleolekut või võib-olla kama põlgust selle suhtes, mis seal toimub. Kuigi me ise ka oma ristimise oma jumala lapseks olemise kogu selle armu, mida me vajame kristlasena elamiseks, õndsaks saamiseks olema saanud ikka sellesama kiriku vahendusel. Ja jumalateenistusele kirikul on meile pakkuda tohutult palju. Kui me mõtleme selle peale, kui palju on tänapäeval neid inimesi, kes otsivad nõustajaid terapeute psühholooge, kes neid juhataksid ära kuulaksid siis kirik on tegelikult teatud mõttes sedasama aastasadu inimesele pakkunud ka sellesama jumalateenistuse esimese osa pattude tunnistamise ja andeksandmise kaudu. Ja samamoodi ka pihi kaudu, milleks iga kristlane on kutsutud. Need on jumala tohutud armuvarad, mis meile on antud, see on igavese elu allikas ja nii nagu ühes raamatus kirjutatakse selleks, et sellest igavesest elust sellest elavast veest osa saada tuleb seada oma sammud sinna allika poole. Ja tuleb allika kohale kummarduda. Armsad raadiokuulajad, sellega on meie tund taas lõpule jõudnud. Mina olen Hiiumaa kirikuõpetaja Enn Auksmann ja loodan teiega õige pea taas kohtuda, et jumalateenistusest edasi rääkida. Vikerraadios on meediakeskuse Eesti luterlik tund, saated kavas igal neljapäeva õhtul kell üheksa kuu viimasel reedel kohtumaga keskööprogrammis kell 23, null viis, mil on kavas saade ristteel. Klassikaraadios on meie saated igal pühapäeva õhtul kell kuus. Ajalehes Postimees ilmub iga kuu kolmandal laupäeval erilehekülg. Eesti luterliku tunni kodulehekülg internetis pakub väga mitmekülgset lugemist mõtlevale ja otsivale inimesele igas eas. Selle vahendusel saate avaldada oma arvamusi ja kommentaare erinevate elunähtuste kohta ning mõtteid kristlikel teemadel. Veel on meediakeskus Eesti luterlik tund algatanud ühe omapärase piiblikoolivormi. See on piiblikool posti teel millest võib osa võtta iga huviline. Igal ajal. Suhtlus ja vajalike materjalide saamine ja saatmine on individuaalne ja toimub kirja teel. Pole vaja midagi muud, kui helistada meediakeskuse Eesti luterlik tund telefonil. Tallinna numbril kuus 314 311 kordan telefoninumbrit kuus 314 311. Ja jäta oma aadress. Või siis kirjuta teise meile aadressil. Eesti luterlik tund. Kiriku plats kolm 10 130 Tallinn. Ning esimesed piiblikooli materjalid jõuavad teile koju ja te võite ise veenduda, kas see huvitab ja arendab teid. Mitte kunagi pole liiga hilja. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.