Suvi jõudnud on igale poole. Nüüd on voli ükskõik kuhu minna. Linna lapsed nüüd sõidavad maale. Maalapsed sõidavad linna. Maalaps külastab, linnatädisid ja laseb plombeerida hambaid. Linnalaps korjab marju, käbisid, uurib lehmi ja uudistab lambaid. Mõnuga tõmbab ninasse head bensiini ja saiahõngu. Linnalaps vaatab taeva sinusse rohus, imetleb ämblikulõugu. Ja tegelikult on sellel luuletusel veel üks sai ka seda ma ei loe, sest ta räägib sellest, mis on siis, kui puhkus on läbi, aga tegelikult on ju puhkus alles ees. Tere hommikust, te kuulete oma tuba, mina olen Tiina. Mina olen Virkkov ja meie mõtleme täna selle üle, kuidas saaks teha nii, et kõik, mis meie ümber toimub, jääks meile meelde. Muidugi toimub iga päev meie ümber väga palju asju ja mõned asjad on sellised, et kohe väga tahaks, et nad jääksid meelde igaveseks meelde. Inimesed või, või mõned reisielamused või seiklused ja pealegi tahaks ju niimoodi, et kui minul on meeles, et teised saaksid ka sellest kuidagi osa Muidugi võib palju asju meelde jätta ja siis taas meenutustes läbi elada. Aga et väärt hetked, sündmused ja muu selline ei kaoks igaveseks. On üks võimalus teha pilt, helistada fotografeerida ja nii tehaksegi, pildistamine, see on tänapäeval imelihtne. Ja kui te ei kavatse pilte pimikus ise valmistada taid usaldate asjatundjaid, siis piirduvad teie pildistamise õpingud vaid fotoaparaadi tundmaõppimisega. Kindlasti ei ole võimalik saada mõne päevaga tipptasemel tegijaks, kelle töid ihaldavad maailma fotoagentuurid. Aga kui te olete tehniliselt taibukas ja enesekriitiline ja oskate oma vigadest õppida, vaata viie-kuue pildistamise päevaga selgeks fotografeerimise algtõed. Suvel toimub mitmeid laagrid, on toimunud ka fotole. Nüüd on üks näitus tulemas. Nimelt Tartus Anne noortekeskuses avati neljapäeval multimeedia laboris noorte fotonäitus, kus eksponeeritakse parimaid töid parimaid fotosid, suvelaagri fotoprogrammi käigus tehtud töödest. Projekte laagris oli esmakordselt üles seatud digilabortini. Fotoprogrammi käigus said kõik noored kätt proovida digikaamera kasutamisel. Palvel käis noorte fotokunstnikega vestlemast Marelle Lepik, kes on Tartu Ülikooli teoloogiatudeng ja praegu praktikal Eesti Raadio Tartu stuudios. Marelle rääkis 14 aastaste noortega mihkli samu ja Maarjaga ja küsis nende käest, kuidas teha ilusat pilti, mida neile pildistada meeldib. Igasugused kujundid ja vana maja, vanad seinad, keegi poseerivaid, lähed sinna, teed pildi ära, lihtsalt kõik poseerib pill seal kõik täiesti perfektne. Kõik on ette planeeritud, kõik oli ilus, korralik, aga sa õpid seda niimoodi välja, kuidas tuleb. Milline pilt teie arvates on, ilus pilt? Pilt, vaat õigel hetkel õigetes täitsa täiuslikku pilti müüakse, olengi, igal pildil on oma head ja vead. Teie käisite laagris ja teile õpetati natukene Fotograafiat, kas te oskaksite öelda mõne soovituse, kuidas teha head pilti või kuidas mitte teha halba pilti? Pildi peale tuleb jätta ainult see, millest seda pilti teha, mitte üleliigsed mehed. Ja niisugused puus piltisid kellegi kätt, pead midagi ette, et ma ei usu, et andes selle jaoks on kõik õpitav. Natuke on annetada kõik see teine bitav. Oma toalendreporter Mari Elle Lepik rääkis juttu ka noore fotokunstniku Kerli Ilvesega, kellelt on ilmunud näitus, millel oli vahva pealkiri. Tiitlite ja Kerli pildid on sellised viirastuslikud, kuid rõõmsad portreed. Vähemalt nii teatas meile Marele ja nüüd kuuletegi, kuidas Kerli räägib sellest, kuidas teha head fotot tema nägemusest, kuidas jäädvustada fotopaberile ilusat hetke. Ja ka sellest, et miks fotoaparaat ei tee alati sellist pilti nagu aparaadi omanik tahab. Miks fotoaparaat vingerpussi mängib? Ega aparaatide piltjaid teeb fotograaf siiski, sina oled selle pildi tegija nagu masinate pilt ja vahepeal on tõesti, et sinu hea koostöömasinaga ja tulemus ongi abilt. On sul mõni nutt soovitada, kuidas seda koostööd masinaga parandada, tuleks oma masinat tundma õppida, alati on igal kaameral kaasas siis manuaal, mis tuleks läbi lugeda, katsetada hästi palju oma masinatega enda teid, et need masinaga kokku panna. Minul tekivad peas mälupildid ja siis ma võtan oma kaamera ja proovin reaalseks, et selleks on mul vaja kindlat inimest. Siis ma proovin selle asukoha saada kätte ja selle inimese sinna panna ja siis on kaamera ja siis juba tuleb see, mis tulema peab. Mille pärast vahepeal tulevad head, vahel halvad pildid, halvad pilli, kui rei käseb teha pilti, et mine nüüd sina, see pilte te toobilt tegelikult sõidad ise, millest pilt seda teha ikkagi sina oled selle pilli autoreid, sina ise valid selle, mis sa teed kus on näiteks kellelegi, inimese pea on tegelikult peale, mida sa ei tahtnud sinna peale saada, nende juus seal panna. Igaüks, mis näeb maailma erinevalt, missugune siis on hea või ilus foto. Päikseline foto on hästi ilus. Näed selle pildi peal soojust ja ilu ja päike või on muidugi ilusad inimesed, naeratavad pealse hingest, ilus. Mina püüaks inimestele lähemale saada. Kuigi mul ei ole eesmärk nende inimestega tuttavaks saada, keda pildistan, prooviks pildistades edasi anda, millised tegelikult tonni sekkuma, neid ei tunne neid, keda ma tunnen neid pildistada. Proovin avada nende erinevaid nurki. Näha, et kui erinev üks inimene võib olla. Kas on olemas, kas asjad, mida pildistades tuleb alati hea foto ja asjad, mida pildistades tuleb ettevaatlik olla. Paljud inimesed ei taha, et pildistatakse, siis sellest võiks kinni pidada, et mitte igaühe peale kohe paraadiga peale joosta. Kuigi varjatud kaadrit inimestest ongi tegelikult Tõivad huvita maad ja siis võib nendest väga häid nurki saada. Mina ütleksin, et kui laps pildi peal on, siis on see pilt on hea. Teile meeldib, kui neid pildistatakse, naeratad seal ja see on hästi näha lastena ratast. Kas sa soovitaksid mõned nipid, kuidas tabada ilusat hetke? Mõnel on ilus, kui tormine meri läheb vastu kive, mõnede, nii ilus, kui mesilane lendab lille peal. Kui päike tekitab, kuidas sa ise tunned, kas sa näed mingit hetke ja kui sulle see tõesti meeldib, siis sa pildistad seda sinu jaoks ongi ilus hetk. Pildistamisega käib juures paratamatu, halb asi, et pildistamine on kallis, kuidas olla kokkuhoidlik ja hea fotograaf? Rahaprobleem fotograafias? Üks väga tõsine probleem, eriti noorte jaoks. Mina olen praegu leidnud päästerõnga digifotograaf näol, kuigi samas on digifotokas, on ikkagi kallis asi. Tavafotograafias ma soovitaksin kaadri puhul ennem nagu öelda paigutada, see laseb kõik nii, nagu on, et see oleks tõesti sinu arust hea foto. Et seal ei oleks midagi üleliigset. Et sa keskenduksid ühele kaader korralikult, tehke oma sõprade ühte väikesest emast isast ja naeratage. Ühest kangist spreiliimi linnurrigeeri matkakott. Ja siis lennujaamade matkakott Pill kaalutakse. Lektiivutaksi. Näpus ainud, seedub pele. Kaugele ei jää ta kõik, mis maa peal paistab päike peaagu p või paistab päike. Tulles. Nüüd on oma toas külas rändurid. Rändureid on tulnud Norrast ja nemad on Madli Susan Katriin iiris. Teie käisite Norras. Tere tulemast Eestisse. Õigupoolest on rändurid meie vanad head sõbrad ja tuttavad, kes meil on siin toas ennegi külas käinud, sest te olete Eesti Raadio laulustuudio lapsed. Ja norra sõitki, on teil just sellesama laulustuudio laulmisega seotud? Miks te sinna härra õigupoolest läksite? Meid kutsuti Põhja-Norra kunsti ja kultuurifestivalile, mida seal tehakse, mida seal näidatakse, igasugused laulud ja tantsud ja mingit filme näidati ka. Ja siis akrobaadid olid ka iga päev laval ja siis ma käisin kunstinäitusel, aga kas te teate ka, miks just teid sinna kutsuti? Ei tea, aga flaierite peale, mis oli, mis me ise laiali jagasime, mis plakatid igal pool üleval oli seal kirjutatud, et me parim eesti koor. Seda me saame täna saate jooksul kuulata, kui hästi te laulate. Aga hakkame päris algusest peale, väljasõit toimus Tallinnast sõitsite laevaga Helsingisse, mis siis edasi sai? Siis me sõitsime kõigepealt bussiga olles seal, kus me ööbisime, ühe ei saamika, läksime Rootsi sõita ja siis raatsist narresse. See on nüüd teine reisipäev. Teie olete Norras, mis Norras kõigepealt silma puutus, mis oli sellist vahvat? Näed saime lumega mängida, mis oli mina, mina loomulikult kakasin sa sellisesse mädasas seisma, siis mu kõik valge pluus säin mustaks, aga muidu oli väga tore, sest suvel ja lumega mängida. Aga, aga siis oli veel see ka, et algul üldse ei olnud nagu lumiseid mägesid pais täis kõik, juba, kui mõni üks paistsid, siis oli juba niimoodi o'ga, tegelikult pärast oli kõik neid täis. Millised need mäed olid, rääkige, on päss, kõige suurem mägi oli 1200 meetrit. Olete te varem nii kõrge seal käinud või nii kõrget mäge näinud ja me nägime veel 2000-st ka? Meile öeldi, et see on nii kõrge. Millise mulje mäed teile jätsid? Suure, võimsa käreda, hästi ilus, tahaks siia Eestisse ka kohe munamäe kõrvale, veel mõned. Eesti tundub nii harjumatu nüüd, et ei olegi mägesid. Munamägi ja nende mägede kõrval kelgule väike küngas. Me kõigepealt ööbisime Salttenis, õppisime seal viised ja me käisime kogu aeg esinemas Harstades. Et see oli, eks Linimise siis Norra kõige suurema saare peal ja sinna sai hästi pika sillaga silla pehmega. Mida sa tahad endast kujutab? Seal vanalinn on nagu palju väiksem kui Eestis, aga, aga see on ikkagi päris Eesti vanalinnaga sarnane, kuigi noh, seal on ikkagi palju uuemad majad kõik ja ja, aga, aga seal on hästi ilusti ikka vesi on ookeanivesi sisend täpset ookeani, sinist värvi, hästi ilus. Seal on see ka polaarpäev nägu ehk ei olegi, et teisese ikka magada, äge nagu kogu aeg on valge ja kui päike loojub, siis läheb veepiirini, hakkab kohe häälest tagasi tõusma. Kas polaarpäev kuidagi teie und ei häirinud, et kui kogu aeg on valged, siis siis uni ei tulegi peale? Häiris Me meie tuba näiteks ei saanud üldse magama jääda, jälle mingi pool neli või kolm oli seitse püdib üles ärkama. Und ei tulnud ka. Meie jäime küll väga hästi magama, meil minule küll meeldib valges rohkem magada. Mul oli hästi harjumatu alguses, aga nüüd, kui ma Eestisse tulin tagasi, siis oli õudselt harjumatu see pime oli ka siis mulle üldse ei meeldinud praegu on ju Eestis. Kesti valgeid valgemaid päris valged ööd on praegu pissida. Võrreldes Norraga on meie ööd praegu pimedad. Väga pimedad, nagu oleks koti. Kui laevaga Tallinnasse jõudsime, siis vaatasime sealt tallipuldist aknast alla, siis võtsime appikene, kui pime tehti pimedasse jätsime alles kell 12. Kuidas need norrakad ise rahul on sellega, et meil on praegu polaar. Minu meelest aga sellega väga harjunud, nii nagu nad on ju kõik seal terve elu elanud, aga nad muidu tunduvad hästi sõbralikud ka. Ei saa me selline, kui bussiga sõitsime, siis läksime tagaaknale, lehvitasime soomlastele ainult üksalt ei lehvitanud vastu. Et ka soomlased olid väga sõbralikud. Aga kuidas võeti vastu teie esinemisi? Väga hästi, Eestis pole meid kunagi hästi vastu võetud. Suurel kontserdil nõuti kohe kahte lisalugu. Ja pidime 10 karidele äsja kummardama säitsi säilik sisse, talle säru Kõime lõpus lehvitasime. Hiljem ei plaksutanud. Ja siis, kui üks esinemine oli lõppenud, kus me lihtsalt olime mingil mingil tänava platsil pärast seda tuli mingi mees meie selle ühe juhataja juurde, siis palusid, meie läksime veel järgmisel päeval või millalgi väljas. Oskate te kuidagi põhjendada või arvata, miks teie esinemine nii väga neile meeldib? Näete, pole võib-olla varem eesti laule kuulnud. Ja meie kuulsime neid norra lapsi lähelmassis, nemad tahtsid ka väga hästi. Kas te norra lastega saite suhelda ka ingliskeeles öelda? Minu meelest me ei rääkinud nendega midagi, aga nad paist tegelikult õudselt imelikult, sest et et tantsus mõni naljakam liigutasin, kohe naersid, aga ka tegelikult ise nende laulud ja tantsud, kõik niimoodi olid täiesti liikumatult, täiesti ilmetud ja seda oli igav vaadata. Nii, teie olite oma esinemiste, oma kava üle seekord päris uhked, kohe olime kyll. Mis teile Norra reisist veel meelde on jäänud, sõbralikud inimesed, ilusad mäed, kaunis looduse valged ööd, mis rääkimata D-värk. Ja sellel tehtud nimetate linnas on ka nagu niimoodi koopaden, nagu näed, on nagu maal. Ei, see oli tehtud nagu veepark koobastesse. Et see oli nagu seina tellide niimoodi nagu koopa sees. Ja selleni ainult dikter ikkagi selge, väga vahva. Kas hirmus ei olnud natuke? Ei, ma hüppasin kõige kõrgemad paadisõitjaid meelde, kui me sõitsime sinna laiule ja püüdsime kala, siis marja püüdis kõige suurema kala 14 kilose tursa. Kuidas te kalu püüdsite, õngega, mingid seedrit algul on keritud ümber see mil ta meile ja siis seda lastakse, nemad rullitakse võite umbes 30 meetrit alla. Me tegime peatusi, noh, me tulime siis linnusaarelt, kus me käisime. See oli vist, said ühel päeval. Linnusaar oli see, et me seal ei saanud peatuda, küll, aga esiteks, seal oli hästi palju linde, kõik oli nagu linde täis. Kaljusein oli täitsa, ainult linnud olidki, aga seal haises kaudselt. See oli siis selline, ütleme looduse vaatamisväärsus, saar, mis, mis kuulub lindudele. Aga see on asustatud kohe niimoodi ka sellise nimega. Räägime natuke sellest kalapüügist, olite te varem ka kala püüdnud, mis elamusse teie jaoks oli, kui keegi suutis püüda nii suure kala nagu sa ütlesid? Mina pole nad kunagi enne kala püüdnud, minul oli seal täitsa põnev asi. Ja mina olin ennem ühe kõre käepunnid ja ma sain pisikese kala veel. Kas te saite mingit kalamehi nõksega teada, läksite te varavalges või õhtu õhtuhämaruses või millal on väga hea aeg kalale püügiks? Ja me läksime täiesti ei näe. Kohaliku aja järgi kell kolm, siis sõime ka väga suuri kalu ja siis see mees ütles, et kes seal oli, kapten, et ütles, et see on Eesti rekord, 14 kilone kala. See oli muidugi tegelikult nali, mis koht see oli, mis, mis veekogu see oli, kus ta kolla püüdsite? Atlandi ookeanist päris ookeani ääres püüdsite kalu ja siis nende osadega sai siin ära. Pidin ise ära prääkile äärel, see noh seal oli hästi. Ise tursk, sessioon aga pooled veidi Kaiaga, aga räägime siis toidust ka, mida norrakad söövad? 20 Norrasse jõudsime siis meile anti tomatisuppi. Ja see sul on hirmunud nägu. Aga vürtsikas ja niuke, väga harjumatu. Siis näete, näete täpselt, kuidas seda nimetati, aga no lauluõpetaja rääkis meile, et et sellega kohalik, et seal on väga palju muna saiaga või millegiga. Et ta käis hotellis ja siis seal kahe hommikul antiseda. Mingisugune eriline kook oli ka norrakatele, mis meile pakuti seal saare peal, kus me käisime, aga ma ei mäleta selle nime hästi, palju muna oli seal sees ja mulle see eriti ei maitsenud. Aga see oli hästi magus ja mingid pähklid ka sellel peal. Aga tegelikult oli päris jah, mulle see kook väga maitses. Vaid varem sellist saanud. Kui pikk tee reis oli üheksa päeva mis oli selles, reisis niisugust, mis oli nii eriline, mis jääb eluks ajaks meelde. See oli Norra ja seal olid mäed ja nii ilus loodus oli seal. Selle tralli legendi pärast on see minu meelest nii salapärane ja seal on nagu selliseid metsad ka, mis on tihedad metsad nagu vist jäävad huvitavamaks, et, et võib täitsa olla selline legend seal. Missugune on Norra trollilegend? Seal elavad trollid ja kõigi trolle pole eriti hea nimel, nagu tuntud peaksid seal olema halvad siis tegelikult, kui inimesed proovivad nendega hästi läbi saada, siis nad mõnikord võivad tulla inimesi aidata. Ja kui me käisime saami külas, siis seal oli üks suur kivi. Säält oli ka nagu selle kohta mingi legend või müüt et sealt alt tulevad trallid välja öösel või niimoodi õnnestus teil ka trolle näha. Me nägime aineid Norras, esimesel teatas sellest teha väga suurt tralli, kes hoidi sihte nagu seal kõrval, kas sa siis puu ja siis väitis seda puud nagu käes. Aga see kuju kahjuks. Mis mulje see troll teile jättis, oli ta sõbralik või, või polnudki nii väga sõbralik? Ka lahke näoga naeratas ka väga palju aga Harzdadeistkümne linnas käisime ja ma käisin suveniiripoest, siis seal oli ka trollid nagu väikeste kujudena ja mingisugused magnetid olid veel ja siis nemad küll eriti väga lahkete nägudega ei olnud. Mõned olid ka näiteks kaks tüdrukut testide, samasugused trollid, kes mõlemad naeratasid, istusid tädikut. Milliseid põnevaid kohti või, või vaatamisväärsuste filmegit, põhilised vaatamisväärsused, mäed, kui me käisime mäe otsa ronisime, siis oli ka lahe siis vega Päljeli näädelka koski peal, ehk siis see tuleneb ka sellest, et kui talvel on lähedal jääd, siis jää, see jääb ära ja siis tähte nagu Kosena alla. Me käisime seal Zoltunis, kus me ööbisime, seal lähedal oli kohe ka ookean meri või noh, ja siis seal ääres, kui me käisime, siis alati kõik kordasid igalt poolt merekarpe, siis tüdrukud, paljud leidsid meriseelikuid ja siis meiliseelikute kesti. Ja siis veel krabisid ka venekeelne päris mere silikate nagu elamas liigute saanid, väikseid kaid, ta oli väga roosa, lilla ja siis kõik tahtis roosat lillaga seda meriseelikut kätte saada. Aga siis see oli nagu see ei olnud üldse sügaval, aga seal oli niimoodi kivid ees, et keegi ei saanud sinna minna, meelial riideid ka, et noh, et pärast oleks vahetada. Aga kõik tahtsid saada. Toite Norra reisilt kaasa kivikesi ja merikarpe. Mida veel? Suveniire, milliseid suveniire võib Norrast tuua Tralle tralliga õieti tralli piltidega tassi ja pajalappe? Siis võib sädevel trelli, võtsime haiged ja, ja siis veel üks tassile vägeljas, kes oli päikeseloojang peal ja kaks tüdrukut, kolm tüdrukut tasside paari kaelaga ette sain näiteks niimoodi, et oli üks oli käsi ja teine oli jalg, siis oli peale kirjutatud Best Friend, ehk siis nagu ka sõbrale niimoodi omavahel anda. Lisaks norrakate elu-olu nägemisele käsitleda ka ühes saami külas, mis seal oli ja mismoodi see paik välja nägi, seal oli nagu mäe otsas, no mitte täitsa mäe otsas, aga seal külje peal ja siis tutvustati saamikombeid ja nii rahvariideid ja majasid, kus saamid elasid, püstkodasid ühes püstkojas olid, olid maas põhjapõdra naasmisel õudselt saajad ja siis seal sees oli lõke, kus niimoodi, et kohvil keedeti, niimoodi pandi lihtsalt mingi kannu sisse kohvipuru ja siis vana hästi palju, ütleme siis selle lõkke peal seda keedeti. Seal oli hästi väike maja ja öeldi, et lapsed magasid kõik pere Magahes, mingi kümnelapseline pere magas põranda, pean nende nahkade peale. Neid nimetati kammed, eks, ja siis, ja siis need olid üleni kaetud mingite rahumatastega, aga see oli nii väike ja siis. Ja siis, aga ometigi mõtlesime kõik sinna ära, kui me seal käisime, et selleni Ahikese hetk talvel seal kelme ja läks. Ja siis yks giid, kes seda rääkisite, tema ütles, et seal on väike lauake ja siis, kui magama minnakse, lükatakse neid lauakihte nurka. Ja siis veel räägiti seda, et kui on suvi, siis maja nagu on seest jahe, nagu siis ta oligi. Ja kui on tall, siis ta on, sest soe, et see on kuidagi niimoodi tehtud. Hästi huvitavalt. Aga see oli kõik täitsa tühi nagu peale laua ja niukse pika pingi seal, mitte midagi ei olnud. Jah, ja meeldiks teile sellises majas elada. Mulle meeldiks siis, enne kui teistsugune nagu näiteks linnakorterist Sel ajal, kui ta Norras olid, siis oli meil ka üks telefonikõne ühega teie hulgast ja juttu oli ka sellest, et osad teist tahaksid tingimata jää jätagi Norrasse. Kas jäi keegi maha ka? Ei jäänud, aga nüüd on teil siis Norrast selge pilt ja rohkem norra vaja minna ei olegi. On tagasi, miks ilusaid seal hoopis teistsugune kui Eestist? Ja nii kui ma tagasi tulin, mõtlesime kahe emale, et me peame sinna minema. Uuesti igal maal ja igal paigal on selline eriline õhkkond või seal olles tunned kuidagi isemoodi, mis tunne norras olla soonid ja siis seal on nagu isegi küünlaga külmemiin. Et seal ikka nagu vihma ei 100. Meil oli ka niimoodi, et me olime nii üllatunud, kogedal ilusad ilmad. Minu arust seal väga nagu kodune tunne, kõik inimesed olid nii sõbralikud ja naeratasid vastu, ma neile tänaval naeratasin. Maagiline tunne oli. Mis see tähendab, selline hästi ilus tunne. Minul olid veendunud, et kui, kui oli hästi päikselised ilmad, siis oli nagu õudselt hea olla ja siis kui olid nagu selline hall ja vihmane, et siis nagu see just õudselt rõõmus nagu peale et ta hästi mõju, mõjutused nagu see, kuidas ilm täpselt oli. See nagu õudselt mõeldes. Me leiame, aitas kae lähedal, Eli eksel hobuste tall, Lelliks hobune ja norra hobused, enne kui väga lühikesed jalad. Jäälten nagu kabja kahest karvased talleli lakke läheb vigade punk käriks. Kas te vabas looduses seal norra laantes ka ka mööda sõites mõnda looma kohtasite toetra, viite, põtra nägime ja mõned nägid oravaid ja siis öösel mõnedki sillal olid, nägid rebast ja seda üks üks poiss pildistas ka. Nüüd on teil Norras käidud, kontsertreis on selja taga ja suvepuhkus võib alata. Rääkige siis teie ka oma suveplaanid ära. Me lähme laule, kas lähme siitsamast laudu, Castlega, lähme koos Saaremaale laagrisse, 12-ks päevaks. Sealne Coretaste kasaka sõita. Mina lähen kerile, seal saab ujumas käia, seal on nii mõnus olla. Ma lähen kindlasti juuli lõpus Viljandisse folgipäevadele ja siis veel augustis kahte laagrisse. Ma ei tea veel. Ühesõnaga, ma arvan, et ma lähen Tartusse. Siit on Eestis ringi käia. Meie soovime teile mõnusat puhkust ja kui me jälle kõik suvevaheajalt tagasi tuleme, saame jälle rääkida, mis me vahepeal ära teinud oleme, mis me näinud oleme? Suur-suur aitäh Eesti Raadio laste laulustuudio lastele, kes jagasid meiega muljeid Norramaa reisilt, kus muide eesti laste laulu ja eesti muusikat võeti väga soojalt vastu. Meil on ka väga soojalt vastu võetud ja meile on tulnud üks ütlemata soe ja vahva kiri. Meie sõber kätsin Türilt, on saatnud meile lõpmata pika aja vahva kirja oma suvest. Ma arvan, et me võiksime teilegi lugeda mõned tema. Suveelamused niisiis kirjutab Kätlin, mina õed ja ema, käisime kolm päeva tartus kirja sõbral külas. Me tuuseldasime mööda tänavaid ja otsisime põhiliselt muuseumite asukohti. Me olime nagu tõelised turistid, orienteerusime kaardi järgi. Keegi meist ei tunne eriti Tartu linna, aga nüüd oleme juba proffid. Muuseumitest meeldis mulle kõige rohkem Postimuuseum, sest sealt sai endale ka mälestused, nimelt Tartu botaanikaaia juubeli mardi ja sellele enda trükitud templid. Veel käisime viltuses majas ehk Tartu kunstimuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Tartu mänguasjamuuseumis, kuradisillal, inglisillal zooloogiamuuseumis, püssirohukeldris, Tartu Ülikooli botaanikaaias. Püssirohukeldris vaatasime Hansa pilt, kakstuhatkolm, töid, seal olid ka meie joonistused viltuses majas oli näitus, kus esinesid noored kunstnikud ja vaatasime ka läbilõiget eesti kunstist. Kõige huvitavamad olid need pildid, mis olid hoopis fotod ja siis nagu maalideks töödeldud ja arvutist sai vaadata just väga huvitavat fotode seeriat ühest lagunevast vanast majast. Tartu botaanikaaias õitses veel rohkem lilli kui siis, kui me klassiga käisime. Kõige rohkem meeldis mulle turbaaed. Kas teie teate, mis kujuga on turbaaed? Turbaaed on ümarik ja seest õõnes, sees on kividega kaetud peenrad. Väga ilusad olid hele, helesinised iirised. Seal oleks võinud kauemgi olla, aga inimene ju väsib ära. Nii meiegi. Tartu mänguasjamuuseumis oli näitusi igasugustest erinevate maade nukkudest pärast sain viltuses majas arvutist nende nukkude kohta rohkem teada, sest need olid ühe kunstikooli õpilase tehtud. Seal oli veel kõige suurem karu ja kaisukaru 100.-le aastapäevale pühendatud karu. Kogu. Eesti Rahva Muuseumis oli kaks näitust. Johannes Pääsukese fotod ja portselannukud. Vaatasime ka nende alalist välja panekut. Otsisime kas Türi kohta ka midagi leidsimegi, kindad, ööd, nüüd ma tean, millised need välja näevad. Portselannukud olid väga ilusad, aga nende tegemiseks kulus sellel tädil 300 tundi. Need olid eesti rahvarõivastes nukud, kusjuures riided olid riidest ja siis kuidagi portselaniga ahjus ära glasuuritud. Nägid välja, nagu oleks päris portselanist. Zooloogiamuuseumis olid loomade topised, jaga eluskonnad, kalad leidsime aga sellise liblika, mida sel suvel nägime pääsusaba, mille kohtamine on alati sündmuseks. Tore, et ainult meile näitas Tore, et Kätlin meile oma suvest kirjutas ja meie loodame teiega meile kirjutate, sest meil on nüüd aeg katkestada oma igapühapäevane ilmumine teie tubadesse ja minna omakorda suvevaheajale. Jah, aga enne uue kooliaasta algust oleme tagasi. Seniks soovime teile kõike, mõnusat tegusat, lahedat päikselist ja nii edasi suve. Ja ütleme ikka oma aadressiga oma tuba, vikerraadio Gonsiori 21, Tallinn, 15, null 20 või saatke e-kiri oma suvest ja muudest põnevatest aegadest ja hetkedest, teie elus ja e-kirja aadress oma ät r punkt ee mõnusat suve ja kuulmiseni kuulmiseni. Viis lambile nulli viib mõnda aega mererannas, vaba. Päike on, Kuige kutsub, naerab lahesuu. Laide küll vahtu puusadega onu. Loba ajamist, luud raadiosool Kuubanedu valja ja Locklast kividel käi. Tuju on kui vahel aina lollus, taeva. Päikest täis.