Koosolemistel kirikutesse suurtel pühadel toimub püha sööma Satramint. Jeesus on sel puhul vahetult oma kannatamise ees. Kui see sakramendid seati täisi seadis, selle. Toimetas selle ise. Ja see näitab, kuidas Sacramento on alguse saanud. Põhjust on arvata, et pühadesse söömaaegadega on olnud tegemist ka enne ristiusku. Näiteks ulatavad pühad sööma tagasi inimkonna alg. Ega te ohvrisöömaaegadel kujul siis Jeesuseaegsed ristimisi ja ühissööma nende liikumised, innukate liikumised, mandalased, manilased, taipajate gnoosislaste liikumised. Praegugi süüakse ja juuakse kloostrites ühiselt. Jeesuse üliõpilased, sõitja jõid igav päev koos endastmõistetavalt meie sööme, joome koos. Nad mõtlesid ka igaveses ajas ette maitsmiseni on toimunud niisugune suur osadussöömaaeg Jeesuse eluajal. Galileas. Enne seda, kui ta jõudis juudamaale Jeruusalemma jõule, algas kannatamine. Ja loeti meil neid on piibli andmetel olnud neli-viis 1000 meest. Naised juure arvata siis vahest 10000 inimest. Kirikus on ka koosmehed ja naised ja naisi mitte vähem naised taid toovad usuelu tähtsust hästi. Nii praegu kui ka tol kaugel ajal. Seda sündmust kirjeldavad kõiki evangeeliumit. Markuse kuues ja kaheksas tükke Matteuse 15., Luuka, üheksas Johannese kuues pead. Eriti hoolega. Elimi Kuuendat päädib, usud ja ta seda off veel? Lühidalt see oli söömaaeg inimese pojaga VEEL maitsmine sööma, mis toimub igaveses ajas koos jumalaga. Ja sellele järgneb Jeesuse viimase söömaaja kirjeldus ja koos tema üliõpilaste ja lähedastega. See on kirjas Markuse evangeelium neljateistkümnendas peatükis Matteuse 20 kuuendas, Luuka 20 teises siin tähendusrikkalt ütleb Jeesus. Olen südamest igatsenud seda söömaaega süüa koos teiega enne oma kannatamist enne kannatamist. Pärast ei ole suunatud mõtte mitte tulevasele taevasele sööma vaid tegelikule tänapäev sele meie aegsele söömaajale. Seepärast toimetatakse püha sööma ja sakramendi ka surijate juures kodus. Kuna Jeesus ütleb, kõnni oma kannatamist enne oma surma. Need, kes enne oma surma Tahavad osa võtta pühast söömaajast kodus. Nende kohta peab kirid eriarvestust. Millal see toimus? Kuupäev pannakse kirja nimi, kes seda toimetab õpetajani. Seda Jeesuse viimast söömaaega oma üliõpilastega kirjeldab ka Johannese evangeeliumi kolmeteistkümnendas peatükk. Seal on enda mõistetavad asjad jäetudki korrutamata. Ilmselt on Johannes juba lugenud teisi evangi. Lisab juure ainult need asjad, mida teised ei ole tähele pannud või tähtsaks pidanud. See on näiteks jalgade pesemine. Niisiis, Jeesus teab kiriku püha söömaaja toimetab ka seda ise. See on Sacramento, mis toimub kirikutes ja mida me, eestlased nimetame armulauaks. See toimub pühapäevastel jumalateenistustel ja suurtel pühadel. Mis tulemuse Jeesus saavutab sellega? Loovutab osaduse süüakse, juuakse ja Jeesus ütleb mina teiega koos jumal koos meiega. Näiteks lähen Kaarli kirikusse, kus Jeesus koos minuga. Pääsele, teadmisega, et seal Jeesus, see koos minuga. Teine tähendusrikas ja mõtte peale osaduse. On seda tehke minu mälestuseks minu mäletamiseks. Jeesus. Rõhutab, et me mälestaksime teda. Ta annab sel puhul meelega ülesande nagu kirjutatud Pauluse poolt esimese Korintose kirja kolmeteistkümnendas peatükis. Nii sagedasti kui te sööte, joote, kuulutage issanda surma, kuni tema tuleb. Nii peab kirikuõpetaja ütlema. Ja see on ka kirjas kirikukäsiraamatus 1979. aasta väljaandeks. Siin ei ütle piibel mitte veenvalt, mitte pealiskaudselt. Nii sagedasti, kui te sööte, joote. Ometi on nii kirjutatud. Esimese Korintose kirja 13. päev. Piiblitõlkijad peaksid selle parandama järgmises välja. See viga tuleb parandada, tuleb selgesti ütelda. Nii sagedasti, kui te sööte ja joote, kuulutage issanda surma. Kuulutage, see on ülesanne. Igale osavõtjale. Edasi, mida süüakse ja mida juuakse? Muidugi katekismuse järgi Jeesuse ihu ja verd. Sellest räägib üksikasjaliselt ka uus testament. On küsimus, mingil hetkel muutub leid iluks ja viin vereks. Kas armulauatalituse ajal enne söömist ja joomist? Ka siis, kui lauldakse pühalt hüva või loetakse meieisapalve? Ei, mitte. Muutus toimub söömise ja joomise hetkel. See toimub inimeses osavõtjas. Kuidas sööb leiba, joob karikast. Leib ei ole muutunud enne söömist Jeesuse ihuga ja viin ei ole muutunud enne joomist Jeesuse. Muud sõnad mis ütleb kogudus, püha püha pühavägede jumal, sinu au on tähistaevas ja maa. Ja ka see, mida ütleb preester meie isa palvega on armulauatalituse ilustused. Neid ei ole seal algselt olnud. Jeesus ei ole olnud püha püha Jeesus ei lugenudki meie isa palvet sel puhul, kuigi ta selle ise õpetan. Kokkuvõte teeksime. Mis tähtsus on selle armulaua püha sööma osaldukse? Mis tähtsus on see? Sellest eile prae? See on üks tähtsamaid sakramente Pääle ristimise üks tähtsam toiming. See peab olema, muidu ei ole kirik üldse olemas. Hetkes vaatavad tulevikku, ütlevad kirik, Puusepp ja kasvab, kui armulaual käiakse tihti. Näiteks Soomes näiteks Rõuges, sõja ajal. Kõik kirikulised tulid armulauale. Elu leiba tuleb süüa. Täna me seda võimalikult sagedasti. Siin öeldakse. Seod uue lepingu veri, esimese Korintose kirja 13. peatükk, 25. sai siin, teeb jumal meiega uue lepingu. Viitab meile seda, et me oleme tema lapsed, tema rahvalt tema valitud. Et see mõju evib inimkonnas. Ja et kord võib-olla aastal 3000 on terve inimkond kristlased ja me sööksime, siis sel puhul jooksime koos terve inimkonnaga. Niisugune on välja pianiisuguna tulevikku lood. Öeldud on, et armulaua sakramendi oleme koos kõikide pühadega taevas. Mida me peaksime mõistma ja mõtlema sel ajal? Vanal kirikul on niisugune uskumus et seal, sel ajal, kui meie siin pühapäeviti toimetan oma jumalateenistust ja siin oleme palves ja osaduses sel Al toimub nendega, kes on juba siit ära keda kri kirik nimetab võitjateks või võitnuteks kristlasteks, et see toiming toimub nendega ka meie pää kohal kuini piltlikult ütelda igaveses ajas seal nõnda pühapäevast pühapäeva. Kas armulaua sakramente, igas kirikus ja igas erinevast konfessioonist? Jah, see on igas ristiusukirikus Igaskondades joonis. Nii nagu ristiminegioon igas konfessioonist. Ja mis on see armulaua leib ja vein kuidas on tehtud üks ja kuidas teine? Õieti öelda peax leib, olema tehtud odrajahust sest sel ajal, kui Jeesus selle sakramendi paadis oli, seal laual odraleib, uudseleib ilma hapnemata leib. Praegu me kasutame, nisuleib. Aga viina kohta tuleb ütelda, et seon, käeline komme, Jeesus võttis kõige kättesaadavamat asjad maailmast et seda pühad talitust toimetada. Vesi on seal raskemini kättesaadav ja vesi, mida saadaksegi kätte ei ole igav, kurb, puhas. Juuakse. Viinamarjaviina. No kirikud on läinud ka sellele mõttele, et Jeesuse kannatust ja verd meenutades võiks olla see viin punane. Kuidas on armulauale tulemisega? Tänasel päeval elame ühiskonnas, kus enamik inimesi on ristimata, nad ei kuulu ühegi kiriku juurde, aga ometigi, võib-olla mõnel pühapäeval keegi on tulnud kirikusse saanud sealt enese jaoks mingi väga tähendusrikka leidmise ja ta tunneb, et ta tahab tulla armulauale. Aga kas Ta tohib seda või mitte? Me ei saa ütelda inimesele hetke, et sa tohid seda ja ei tohi niisuguseid juhiseid, ei ole kiriku uksele pandud. Päris vanal ajal algristikoguduse päevil, kõiki need kes olid ristimata ja kes kirikutes olid selleks, et ristiusku tundma õppida pidid lahkuma jumalateenistusest jumalateenistusest, kus toimus püha söömaaeg. Ja nii ka meil sellest minu arust see maast osa, kui me oleme ise riskimata. Me peaksime olema ristitud. Me peaksime põlema mingi koguduse liikmed. Sest muidu ei saame kõnelda osadusest, muidu see on juhuslik, mööda käimine. Aga mida on mõeldud Matteuse evangeeliumis selle lause all. Tulge minu juurde, kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete. Mida on mõeldud selle tulemise käsu all? Ilmselt on mõeldud siin seda, et tule ja kuula, tule seisa, õpi tundma ristiusku ja otsusta kas sinusse, kas sa viitsid, kas sa tahad saada jumala eri eraldi valitud lapseks või oled sa niisugune hulkuv laps kes tuleb ainult siis õhtul koju, kui väljas on külm või kui kõht on tühi? Ja nüüd lastest olen näinud küllap Soomegi televisioonist seda, kuidas lapsed saavad osa armulaua sakramendi-ist, aga meil see nii vist ei ole. See on kõigil kirikutel omamoodi vanad kirikud, jaga lastele alaealistele püha söömaaega roomakatoliku kirik hommikuma kirik. Ja kuna siin Põhjamaades on inimesed jahedaloomulised ja vanemad kardavad, et võib-olla lapsed kaotavad sideme üldse kirikuga siis tahetakse neid kuidagi nagu ema ja isa tiival tuua jumalale võimalikult lähedale. Armulaud on nende inimeste meelest see kõige suurem lähedus Jumalaga. See on hea ja vaga soov. Muidugi arvata võib, et eesti kirikus see mõttekäik läbi eile on teiste sakramente tegidki nõnda. Näiteks baptisti kirik tahab, et ka ristimine toimuks täisealisena. Et inimene avaldaks soovi ise etaristitaks. Ja kuidas on erinevate konfessioonide puhul selle sakramendi, kas luterlane võib minna armulauale baptisti kirikusse või katoliku kirikusse ja ja vastupidi? Nii nagu baptistikirikut võime nimetada reformitud kirikuks, nii nagu on Šveitsis ja ka osad Austrias reformitud kirikut, seal võib võõras Kui ta on ristitud, tulla pühale söömaajal kui keegi koguduse liige teda kutsub või kaasa võtta. Meil eestlastel on veel võimalus pühast söömaajast osa saada anglikaani kirikus Inglise kirikus. Meil on juba kaua aega, võib-olla oli see 1938. aastal, kui anglikaani kirik ja Eesti kirik leppisid selles asjas kokku. Ja nõnda on vastastikuga käidud. Palju eestlasi sattus anglikaani kiriku mõjupiirkonda viimase sõjaeelsete ja järelsündmuste käigus. Meil on see asi endastmõistetav, aga endastmõistetav ei ole see mitte, kui me tuleksime roomakatoliku kirikus. Me kuulsime isegi teiste talitlustega, on nõnda. Kui siin siis Haanjas oli kuninglik laulatus, siis laulatati see noorpaar kahe kiriku poolt eraldi, kuna üks oli ühe, teine teise kirikuliik. Ka see on mõelda, et kirikutel on veel palju teha, et nad üksteisele läheneksid jaat meie usulised talitused toimuksid nõnda, et me ei ole Mikke päält vaatajat teiste jumalateenistustel, vaid oleme osalis. Aga see on tuleviku küsimus. Kirikute liitumise küsimus, mida varem ise toimub, seda parem. Varsti on tulemas suur neljapäev. Missugune sõnum sinu jaoks isiklikult on olnud väga oluline sellest püha söömaajast. Suur neljapäev on nädalapäevade Reašee päev, mil Jeesus selle sakramendi seadis. Selle pühitses süda jaga. Ja seepärast ongi eesti kirikutes, kuna siin on teadvus sellest hea, väga palju püha söömaajast osavõtjaid, sel puhul toimuvad õhtu jumalateenistused, kus kirikutäied, rahvast tulevad püha söömaajale. Me oleme kaheksa kirikuõpetajaga sõja ajal suurel neljapäeval jaganud püha söömaaega selles Kaarli kirikus sest tulid ka need, kes sisse ei mahtunud ja väljassess