Sadamasillale jõudes nägin, et paadi põhjas, kuhu pidime astuma, lebasid vikat ja kolm labidad, kõik pealtnäha uued. Mida see kõik tähendab, jupp pärisema, nüüd vikat Masa ja labidas. Täitsa õige. Aga mis nad siin teevad? Olete pikalt ja labidas, mis massabil käskes temale nats ostma kurradi pallur raha tuli peale välja anda. Nähtaks pagan seda sinu salapärast keerutamist. Mida summassa vill nende vikatit labidatega peale hakkab. Nõnda pallumaksin, laide jäävad kui mind, kurat, kui ta isegi ei tea. Aga see on kõik selle Madriga pärast. Nähes, et Jupiteri käest, kellel peale Madrikka enam muud meeles ei olnud, õiget aru kätte ei saa. Astusin Mopaatia, hiivasin purjed. Hea ja tugeva pärituulega, sõitsime peagi sisse pisikesse lahesopi põhja pool Molt kindlust. Ja umbes kahemiiline jalgsikäik tõi meid hüti juurde. Kell oli kolm pärast lõunat, kui kohale jõudsime. Rand oli meid pikisilmi oodanud, ta pigistas nii närvilise tormakusega mu kätte. Ärevusse sattusin ja mu esialgsed kahtlused taas tugevnesid. Ta nägu oli tontlikult kahvatu ning sügaval asetsevad silmad hiilgasid ebaloomuliku läikega. Pärinud paari lausega ta tervise järele, küsisin talt, oskamata midagi paremat öelda, kas ta on juba leitnant šiigest Matteuse kätte saanud. Vastaste tugevasti punastades sain selle ta käest järgmisel hommikul. Miski ei tohi ahvatleda rabeost loovutama jupiterile teate on selles suhtes täiesti õigusMismõttes küsisin ma südames halba aimates selles mõttes, et arvab selle olevat tõelisest kullast mardika. Ta ütles seda täiesti tõsise näoga ning see kohutas mu hoopis ära. See mardikas toob mulle õnne, jätkas ta võidurõõmsa naeratusega. Ta annab mulle tagasi perekonnavaldused. On see siis ime, et ma teda nii hindan? Kuna saatus on arvanud kohaseks ta mulle annetada, tuleb mõõdetavaid õigesti kasutada ning ma jõuan kulleni, mille märk tamm juppida. Ta jõudis siia Kasmodrikas moodsa maa paremaid tülitakse Tammadrikast. Te peate Daisy tooma. Seepeale tõusis legranud tõsise ja väärika näoga püsti ja tõi põrnika karbist, kus seda hoiti minu kätte. See oli ilus karabeus ning kuna loodusteadlased teda tollal veel ei tundnud, omasta teaduslikust seisukohast muidugi suurt väärtust. Selja peal oli tal ühes otsas kaks ümmargust musta laiku ja teises üks piklik. Koorik oli äärmiselt kõva ja läikiv ning jättis tõesti poleeritud kulla mulje. Putukas oli tähelepanuväärselt raske ning kõiki arvesse võttes oli mõistetav, et Jupiter arvestab puhtast kullast olevat. Et Jaan temaga päri oli, see ei mahtunud mulle ka kõige parema tahtmise juures pähe. Saatsin teile järele, ütles ta pateetiliselt, kui olin lõpetanud sitika uurimise, saatsin teile järele, et annaksite nõu ja abi. Kuidas saatuse ja mardika plaani seletada. Kallis lektranud, hüüdsin teda katkestades. Te pole kindlasti päris terve ning peaksite parem pisut ettevaatlikum olema. Heitke voodi ja ma jään mõneks päevaks teie juurde, kuni saate sellest üle. Küllap on teil palavik ja katsuge oma pulssi ütelda. Katsusin ega leidnud õigust öelda kõige vähimatki märki palavikust. Haigi võite olla aga ka ilma palavikud. Lubage seekord minul arsti aset täita. Kõigepealt heitke voodisse. Teiseks teeksite segaste vahel. Ma olen täiesti terve, ainult väga erutatud. Kui te mind aidata tahate, leevendage seda erutust. Ja kuidas seda teha, aga lihtsalt meil, Jupiteri on plaanis minna mandril mägedesse uurimisretkele ja selleks vajame inimese abi, keda võime usaldada. Teie olete ainus, kellele võime kindlad olla, ükskõik, kas ettevõtmine õnnestub või äpardub erutus, mida minu juures praegu märkate, vaibub igal juhul. Tahaksin teile igati vastu tulla. Vastasin ma. Aga kas te tahate öelda, et see paganama sitikas on kuidagi seotud selle uurimisretkega? On küll. Sel juhul ekraan ei saama sellest totras toimingust osa võtta. Kahju, väga kahju, siis peame oma käe peal proovima oma käe peal proovima. Hull, aga pidage. Kaua see teie arvates aega võtab? Arvatavasti terve, asume kohe teele ja oleme igal juhul päikesetõusuks tagasi. Ja kas lubate aujuures, et kui olete selle veidrustega hakkama saanud ja see mardika jama taevane jumal on rahuldavalt lahenenud, et siis koju tulete ja vastuvaidlematult minu nõuannet järgite, nagu oleksin ma teie ihuarst ja luban, aga hakkame nüüd minema, sest meil pole enam aega raisata. Raske südamega läksin sõbraga kaasa. Asusime selle kella nelja paiku legranud Jupiter, koer ja mina. Jupiteri käes olid vikatilabidad, mida ta ilmtingimata tahtis kanda mulle naised mitte niivõrd liigsest usinusest või vastutulelikkust, kuivõrd hirmusted. Ükski neist riistapuudest ta isanda käeulatusse ei satuks. Üldse paistis olevat hirmus trotsi täis ja tuu kurradi mammatrikas olid ainsad sõnad, mis kogu teekonna vältel ta huulilt pudenesid. Mis minusse puutub, siis minu poole all olid kaks süütamata laternat legrandaga leppis karabeusiga, mida ta nagu mõni mustkunstnik käies piitsa nöörijupi otsas edasi-tagasi kõlgutes. Seda viimast selget tõendit. Sõbra meelesegadusest suutsin ma vaevu pisaraid tagasi hoida. Ometi pidasin targemaks ta tujule järele anda, vähemalt esialgu või seni, kuni avaneb võimalus edukalt tarvitusele võtta tõhusamad vahendid. Vahepeal püüdsin asjatult ta käest uurimisretk eesmärki teada saada. Pärast seda, kui tal oli õnnestunud mind end vaat ma keelitada ei paistnud tal tahtmist olevat igasugu tühjast-tähjast juttu ajada ning kõigile mu küsimustele vastast ainult küll näeme. Ületasime abajas Vare tipust lootsikuga ning tõustes mandri kõrgele kaldale, jätkasime teekonda loode poole läbi metsiku tühermaa, kus polnud märkigi inimjälgedest. Ekraan kõndis kindlalt kõige ees, peatudes vaid hetkeks siin-seal, et uurida nähtavasti mõnest eelmisest käigust meelde jäetud maamärki. Niisiis kõndisime umbes paar tundi ja päike hakkas juba loojuma, kui jõudsime paika, mis osutus eelpool nähtuist tunduvalt süngemaks. See oli avar kiltmaa pea praegu ligipääsmatu jalamist kuni harjani tihedalt metsaga kaetud mäe lähedal mille küljed olid täis tohutuid, otsekui lahtiselt maapinnalt lebavaid kaljurahne, mis tihti vaid seetõttu alla orgu ei paiskunud. Et puud, mille vastu nad toetusid, neid üleval hoidsid sügavat mitmes suunas kulgevad kuristikud lisasid kogu vaatepildile karmi pühalikkust. Loodusliku lava, kuhu olime roninud, kattis põldmuraka tehnikus, nagu me peagi avastasime ilma vikati abita. Võimatu oleks olnud läbi tungida oma isanda juhatusel asuski, siis Jupiter rajama meile teed tohutult kõrge tulbipuu juurde, mis koos kümnekonnatammega kõrglaval seisis ja neid nagu kõiki teisi puidki, mida seni näinud olin oma lehestiku ja kuju, ilu, laia võra ja üldise Maiesteetlikkuse poolest kaugelt ületas. Kui me selle puu juurde jõudsime, pöördusega rahand Jupiteri poole ja küsis, kas ta endale arvates suudab selle otsa ronida. Küsimus näis vanamehest jahmatavad ja veidi aega ei vastanud sõnagi. Lõpuks astus ta hiiglase juurde, tegi sellel aeglase tiiru ümber ja silmitses jämedat tüve üpris tähelepanelikult. Kui ta oma uurimisi oli lõpetanud, ütles ta vaid. Jaa, Maša jupp ronib puu otsa, mis eales näeb. Ronin siis nii kähku, kui saad üles, sest varsti on liiga pime näha, mida meile tarvis. Kui kõrgele ronima massa küsis Jupiter. Roni pea tõde mööda üles, siis ma ütlen sulle, kuhu minna ja siin. Võta see sitikas kaasa. Madrikas Mossabil, kuld, rikas. Hüüdis neeger kohkunult tagasi, põrkudes Madrikas üles puusse võttama. Mis hinna eest võtab? Kui sinusugune suur tugev neeger jupp kardab pisikest süütut surnud mardikad kätte võtta, eks viida siis nööri otsas üles. Kui sa teda ükskõik mil viisil üles ei vii, siis olen sunnitud sellel labidaga sul pea lõhki lööma. Siis nüüd lahti, Massa ütles jupp ilmselt häbi pärast nõusse jäädes Kepomaszabanna neegriga tüli norima. Ma käin alla. Sina pead seda madreikast kartma, mis temast. Siinkohal võttistan nööri teisest otsast ettevaatlikult kinni ning kogu aeg putukat endast nii kaugel hoides, kui olukord võimaldas, hakkas puu otsa ronima. Noorena on tulbipuu või liri, Jodendran tuli pihteruumil seal kõige toredamal ameerika metsa asukal erakordselt sile tüvi ning tihti kasvab ta väga kõrgeks, ilma külgoksteta. Küpsemas eas aga muutub Corbahtlikuks ja krobeliseks ning tüvele sigineb palju lühikesi oksi. Seega oli ülesmineku raskus käesoleval juhul pigem näilik kui tõeline. Liibudes nii tihedalt kui võimalik, käsivarte põlvedega vastupäratud silindrid haaras Jupiter kätega konarustest kinni, toetas paljaste varvastega teistele konaerustele ning vinnas end paar korda vaevu kukkumisest pääsenud lõpuks hingeldades esimese suurema oksaharu vahele niisuguse näoga, nagu oleks kogu asi sama hästi kui kombes. Vägiteoga kaasnenud oht oli nüüd tõesti möödas, kuigi Nonii asus oma kuus, 70 jalga maapinnast kõrgemal. Kost kanti nüüd minna massabil, küsis ta. Mine üles mööndusega kõige suuremat oksa. Seda, mis jääb siiapoole, ütles legranud neeger asus kohe käsku täitma ja ilmselt ilma suurema vaevata. Ta tõusis ikka kõrgemale ja kõrgemale, kuni läbi tiheda lehestiku polnud võimalik enam ühtki pilkude jässakale kogule heita. Peagi kostis kuskilt kaugelt. Tähel alluma ei pea minema. Kui kõrgel sa oled, küsis legranud. Nõmme kõrges, vastas neeger, et näe taevast puu ladvast taevas taevaks, aga pane nüüd tähele, mis ma ütlen. Vaata puutüve mööda alla ja loe ära oksad all, siinpool küljes. Mitmest oksast mööda läksid. Ööd õõd õrn. Vees. Läksin viiest suurest otsast mööda, massaa selle külje peal. Mine siis veel üks oks kõrgemale. Mõne minuti pärast teatas hääl uuesti, et oli jõutud seitsmendale oksale. Ööd jupp hüüdis ilmselt erutatud legranud. Tule nüüd seda oksa mööda nii kaugele välja kui saad. Kui näed midagi imelikku, anna teada. Mis õrnu lootusi ma siiani oma vaese sõbra vaimse seisundi kohta ka olin hellitanud, olid need nüüd lõplikult kadunud. Olin sunnitud tunnistama, et mu vaene sõber oli hulluks läinud. Ja mul hakkas tõsiselt hirm, kuidas ma koju saan. Kui ma parajasti palusin, mida oleks kõige targem ette võtta, kostis uuesti Jupiteri hääl. Tähendab, taeva pärast pean tegema, kysis Le Grand nähtavasti suures hädas tegema, ütlesin ma rõõmus, et avanes võimalus sõna sekka öelda. Tulge koju ja heitke voodi. Olge nüüd hea poiss, on juba hilja ja pealegi ärge unustage oma lubadust. Õpither hüüdis ta ilma ette, must üldse oleks välja teinud. Kas sa kuuled mind? Ja ma kuulen selgelt. Proovi siis nüüd puud hoolega proovi noaga ja vaata, kas on su meelest väga mäda. Hüüdis legranud ilmsesti kergendatult. Loba ajad, nii kui sa selle sitika maha pillad, murran su kaela. Jube tark, kas sa kuuled mind? Omasa maisini krempli karjuda? Jaa küll, kuula nüüd, kui sa riskid mööda oksa nii kaugele minna, kui sinu arust ohutu ega, Pille sitikad maha, siis ma kingin sulle hõbedat, dollari, kui sa alla tuled. Laudise oksa külge kinnitatud on. Mis teda kinni hoiab? Mis teda puu küljes hoiab? Hästi, Jupiter, tee nüüd täpselt nii, nagu ma ütlen, kas kuuled? Pane nüüd tähele, otsi pealuu, vasak silm üles. Õige oled vasakukäeline, järsu vasak silm on samal pool, kus vasak käsi. Nüüd arvatavasti leiad kabjaluu vasaku silma või selle koha, kus vabaks ilm oli. Kas leidsid? Järgnes pikk paus. Lõpuks küsis neeger. Nii kaugele kui nöör ulatub. Aga vaata, et sa nööri lahti lase. Kogu selle kõneluse vältel polnud jupiterist endast mitte midagi näha. Mardikas aga, mille ta nii lahkesti oli rippu lasknud, paistis nüüd nööri otsas kätte ja helkis nagu poleeritud kuldkera loojuva päikese viimastes kiirtes, mis kohati ikka veel valgustasid kõrgendiku, kus me seisime. Skarabeus rippus ilma, et oksad teda oleksid puutunud ja kui teda kukkuda oleks lasknud, oleks ta langenud meie jalge ette legranud, haaras kohe vikati ja niitis kolme, nelja jardilise diameetriga ümmarguse platsi otse sitika Allagedaks. Töö tehtud, käskis ta jupiterile nöör lahti lasta ja puu otsast alla tulla.