Need märgid, nagu igaüks võib kergesti taibata, moodustavad salakirjad teiste sõnadega, neil on mingi tähendus, mida nad edastavad sel juhul aga nii palju, kui ma giidis tean, ei pea ma teda võimeliseks konsulteerima mõnda raskesti mõistetavat krüptogrammi. Mul oli kohe selge, et tegemist on lihtsamat laadi kirjaga niisugusega, mis ühe meremehe tahumatule mõistusele paistaks siiski ilma võtmeta, täiesti lahendamatu. Ja tõepoolest lahendasitusel kerge vaevaga olen lahendanud 10000 korda segasemaid olude sunnil ja teatavast kalduvusest olen hakanud huvi tundma selletaoliste mõistatuste vastu ning on üsna kahtlane, kas inimese leidlikkus suudab välja mõelda mõistatust, mida inimese leidlikkus õige rakendamise korral ei suudaks lahendada. Õieti. Kui mul kord juba seostatud ja loetavat kirjamärgid käes olid, ei teinud nende tähenduse väljaselgitamine mulle enam muret. Käesoleval juhul tegelikult iga salakirja puhul on esimeseks küsimuseks šifrikeel sest lahenduse põhimõtted, eriti, mis puutub lihtsamate šifritesse sõltuvad kõnealuseks keele iseloomust varieeruvad vastavalt sellele. Üldiselt pole teist võimalust, kui tõenäosuses juhindudes katsetada kõikide keeltega, mida lahenduse otsija tunneb kuni õige kätte saadakse. Meie ees olevas sihvri puhul aga oli allkiri kogu selle raskuse kõrvaldanud Kalambuur sõnaga kiit on võimalik üksnes inglise keeles. Seda arvestamata oleksin pidanud oma katsetusi alustama hispaania, prantsuse keelega, milles hispaaniavete piraadid kõige tõenäolisemalt Sedalaadi saladuse oleksid kirja pandud. Antud. Eeldasin muidugi, et krüptogramm inglisekeelne nagu näete, pole sõnade vahel vahesid oleksid vahel. Samas oleks ülesanne olnud võrdlemisi kerge. Sel juhul oleksin alustanud lühemate sõnade võrdlemise analüüsimisega ning kui oleks ette tulnud ühest tähest koosnev sõna nagu ülimalt tõenäoline näiteks A või ai Inglise keeles määramata artikkel i mina oleks asi olnud lahendatud. Kuna vahe puudusid, oli mu esimeseks sammuks teha kindlaks ülekaalus olevad tähed, samuti kõige vähem esinevad, kõik üle lugenud moodustasin järgmise tabeli, kus märkisin, mitu korda mingi märk esineb. Inglise keeles on kõige sagedamini esinevaks täheks e. Järel on järjekord niisugune A Iidee H ennerrezstee U Y C F L M WB P Q x tset e domineerib nii ülekaalukalt, et harva tuleb ette lauset, kus ta prevaleeriv täht ei oleks. Siin, niisiis on meil kohe alguses tegemist millegi enama kui pelga oletusega on ilmne, milleks seda tabelit üldiselt saab kasutada. Aluses sihvris aga vajame vaid osaliselt abi. Kuna meie domineeriv kirjamärk on kaheksa, alustame eeldusega, et see on loomulikult tähestikku. Et seda oletust tõestada, vaadelgem, kas kaheksat on tihti näha kaks korda järjest, sest e-esineb inglise keeles väga tihti kahekordselt niisugustes sõnades nagu näiteks myyd fliit, spiid, siin piin kui ja nii edasi. Käesoleval juhul näeme teda kahekordselt tervelt viiel korral, kuigi krüptogramm lühike eeldame siis, et kaheksa on kõigist sõnadest, inglise keeles on aga artikkel kõige tavalisem. Vaadelgem seepärast, kas ei kordu mingit kolm tähte samas järjestuses, kusjuures viimane oleks kaheksa. Kui avastame niisuguses järjestuses tähtede kordusi tähistavad nad kõige tõenäolisemalt sõna. Vaatlusel leiame tervelt seitse seisugust ühendit tähed semikoolon neli, kaheksa, seetõttu võime eeldada, et semikoolon tähistab. Viimane on nüüd igati kinnitust leidnud, sellega on suur samm edasi astutud. See aga, et oleme kindlaks teinud ühe sõnana ääretult tähtis seik, et saab niimoodi kindlaks määrata mitmete teiste sõnade algused ja lõpud, võtame näiteks eelviimase juhukombinatsioon. Semikoolon neli, kaheksa esineb peaaegu lõpus. Me teame, et kohe järgnev semikoolon on mingi sõna algus ja kuuest sellele tööle järgnevast märgist tunneme tervelt niit. Paneme need märgid siis kirjatähtedega, mida teame, neid tähistavad, jätaks tundmatu jaoks lünga. Tee lünk, ET siinkohal võime kõrvale heita TH kui esimese teega algava sõna juurde mittekuuluva sest proovides lünka täita mis tahes tähega Fabelist näeme, et pole võimalik moodustada sõna, mille juurde TH kuuluks. Seega on meile jäänud kombinatsioon lünk e ja proovides vajaduse korral läbi terve tähestiku. Nagu varemgi jõuame sõnani Trii kui ainsale, mida siit on võimalik välja lugeda. Kõrvuti sõnadest Tvoi saame niiviisi veel tähe r-i, mida tähistab sulg sulumärk nendest sõnadest edasi näeme lühikese vahemaa järel jälle kombinatsiooni semikoolon neli, kaheksa ning järeldame siited vahetult eelnev sõna lõpes saame niiviisi sellise järjestuse. Ta tuli semikoolon neli, sulg kaks väikest plussi küsimärk kolm, neli. Või pannes, kus teada asemele tavalised tähed, kõlab see nii. Žürii p r kaks väikest plussi küsimärk kolm H. Kui nüüd tundmatute kirjamärkide asemel jätta lüngad või panna punktid, loeme free Teehaaerr lünk, lünk, lõnghaa kus sõna truu saab kohe silmnähtavaks. See avastus annab meile aga kolm uut tähte O jälgi, mida tähistavad kaks väikest plussi küsimärk ja kolm. Vaadates nüüd salakirjad tuntud kirjamärkide kombinatsioone otsides üksipulgi läbi, leiame üsna alguses niisuguse järjestuse kolm sulumärk, kaheksa, kaheksa ehk ekvee, mis selgesti on sõna tiigrikraad, lõpp ja annab meile veel ühe tähe tee, mida tähistab suur pluss neli tähte sõnast ei vii. Edasi näeme kombinatsiooni semikoolon neli, kuus, sulg, semikoolon, kaheksa, kaheksa. Kandes tuntud tähed üle ja tähistades tundmatut punktidega, nagu eelpool saame. Mis kohe viitab sõnale rutiin? 13 ja jällegi annab meile kaks uut tähte ja n mida tähistavad kuusia, tuli puu. Nüüd aga on aeg seni avastatud võti kirja panna, et vältida segiajamist. Saame järgmise tabeli, viis on suur pluss on tee, kaheksane E kolm G neli on haakuusoni. Tärnike on n kaks väikest plussi, oo sulu, märkan err. Semikoolon on tee. Seega on meil tervelt 10 kõige olulisema tähetähised olemas. Tarbetu, üksikasjalikult kirjeldada lahenduse edasist käiku. Olen jõudnud teid küllap veenda sedalaadi salakirjade kerges lahendatavuses ja lasta teil pilku heita nende struktuuriloogikasse. Pidage ainult meeles, et meie ees olev eksemplar kuulub kõige lihtsamate krüptogrammide hulka. Jääb üle vaid anda teile pärgamendi leiduvate kirjamärkide täielik tekst. Siin ta on. Hea klaas piiskopi öömajas, kuradi istmel, 41 kraadi ja 13 minutit kirbe põhi peamine haru, seitsmes oks idakülg lasta surnu pealuu vasakust silmast linnulennutee puust läbi lasu 50 jalga edasi. Aga mõistatus, ütlesin ma sinna ei põrmugi lahenevat. Kuidas saab kogu selle kuradi istmed surnupealuude ja piiskopi võõrastemajade segapudrust mingit mõtet välja pinnida? Tunnistan vastas, et asi paistab esimesel pilgul ikka veel õige keeruline. Kõigepealt katsusin anda lausele loomuliku liigendust, nii nagu kiri ja panin ja seda oli mõeldud. Te peate silmas kirjavahemärke enam-vähem, aga mismoodi oli neid võimalik panna? Minu arust oli kirjutaja nimme lasknud sõnad ilma vahedeta kui joosta niinisi lahendamist raskendada. Taotledes läheb inimene, kes pole just üleliia kaval asjaga enamasti liiale. Kui ta oma kirjatükis jõuab kohale, kus mõttekatked mis loomulikult nõuaks pausi või punkti, kipub ta tähti eriti tihedalt kokku kirjutama. Selles käsikirjas torkavad silma Viist avatult kokku surutud kohta. Seda arvestades sain järgmised jaotused. Hea klaas piiskopi majas, kuradi istmel. 41 kraadi 13 minutit. Kirde põhi peamine haru, seitsmes oks idakülg. Lasta surnu pealuu vasakust silmast linnulennutee puust läbi lasu 50 jalga edasi. Säärasele jaotusele vaatamata ütlesin ma ei taipa ikka mitte midagi. Ega minagi taibanud vastasele kraam. Oma paar päeva selle aja jooksul pärisin, kandis usinasti hoone järele, mida kutsuti piiskoppi võõrastemajaks sest loomulikult ei kasutanud ma vananenud sõna öömaja. Kuna keegi sellest midagi ei teadnud, tahtsin juba oma otsimisringi laiendada ja veelgi süstemaatiliselt jätkata, kui mul ühel hommikul äkki pähe turgatas, et too Bishop vastu võib-olla seotud vana päss pin-nimelise perekonnaga, kelle valduses iidsetest aegadest peale oli kuulunud vana mõisahoone umbes neli miili saarest põhja poole. Läksin sinna istandusse ja hakkasin kohalike vanade neegrite käest järele pärima. Lõpuks ütles üks muldvana naine, ta oli kuulnud väshopi lossi nimelisest paigast ning arvas, et oskab mu sinna viia. Aga et see ei olevatki loss ega kõrts, vaid hoopis kõrge kalju. Lubasin talle ta vaeva eest hästi tasuda ja pisut järele mõelnud, oli ta nõus minuga sinna kaasa tulema. Leidsime koha kerge vaevaga üles saatnud naise tagasi hakkasin paike lähemalt uurima. Loss oli kaljurahnude rägastik, millest üks üksikrahn oli nii oma kõrguse kui kunstliku kuju poolest eriti silma. Ronisin selle tippu ja olin päris nõutu, teadmata, mida nüüd peale hakata. Kui ma parajasti selle üle pead murdsin, langes mu pilk kitsale nukile kaljuidapoolsel küljel vast kaardi võrra madalamal tipust, kus ma seisin. Nukk ulatus umbes 12 tolli võrra depoole ega olnud üle ühe jala lai, jättes just tema kohal kaljuseinas asuva tühimiku tõttu mulje rohmakas õõnsa korjuga toolist, nagu meie esivanemad neid kasutasid. Polnud kahtlust, et siin oligi see tellis märgitud kuradi iste ning kogu mõistatuse saladus hakkas selguma. Hea klaas võis käia ainult pikksilma kohta, sest sõnaklaas tarvitavad meremehed harva muus tähenduses. Taipasin kohe, et siin tuli kasutada pikksilma, pealegi ühest kindlast erinevusi välistavast punktist. Kauli pikemata selge, et 41 kraadi ja 13 minutit ning kirde ja põhja andsid juhtnööre klaasi suunamiseks. Nendest avastustest, mille aetud rutasin koju, võtsin pikksilma, jäädutasin tagasi rannapangale. Laskusin alla kaljunukil, kust selgus, et seal oli võimalik istet võtta ainult ühes teatud asendis. See tõik kinnitas mu aindusi. Võtsin kasutusele klaasi, need 41 kraadi ja 13 minutit võisid käia üksnes kõrguse kohta silmapiirist. Kuna horisontaal-sele suunale viitasid selgesti sõnad kirde põhja. Selle viimase suunama härra siin kohe kindlaks oma taskukompassi abil ristides järeleklaasi silma järgi 41 kraadise nurga all kõrgemale, liigutasin teda ettevaatlikult üles-alla, kuni mu tähelepanu köitis ümmargune lõhe või avaus ühe teistest omasugustest üle ulatuva suure puulehestiku eemal kõrgel lõhe keskel paistis mingi valge laik, aga algul ei suutnud ma eraldada, mis oli sättinud pikksilma fookusesse, vaatasin uuesti, nägin nüüd, et see oli inimese pealuu. See avastus andis lootust, et mõistatus on lahendatud, sest sõnad peamine haru, kaheksas oks idakülg võis käia vaid pealuuasendi kohta puul kuna lasta surnu pealuu vasakust silmast, lubas samuti vaid üht tõlgendust. Kui silmas pidada maetud arrete otsingut. Sain aru, et kui kukutada mingi kuul läbi kolju vasaku silma ja tõmmata puutüve kõige lähemast punktist linnulennutee ehk teiste sõnadega sirgjoon läbilasu või läbi koha, kuhu kuul langes ja pikendada sealt 50 jala kaugusele, saame ühe kindla punkti ja minu arust oli vähemalt võimalik, et selle punkti all ongi peidus varandus. Ja see kõik äärmiselt selge, ütlesin ma. Ja kuigi leidlik ikkagi lihtne ühemõtteline. Mis sai edasi, kui lahkusite piiskoppi võõrastemajast? Määranud hoolega kindlaks puu asukoha, hakkasin minema koju, niipea kui lahkusin, kuradi istmelt, kadus ümmargune lõhe ega suutnud teda enam tabada. Kuidas ma ennast ka ei pööranud. Minu arust kogu loo leidlikkus just selles seisabki, et kõnealune ümmargune ava on nähtav üksnes sellelt kitsalt kaldunud kilt. Tol retkel piiskopi võõrastemajja saatis mind Jupiter, kes kahtlemata paari viimase nädala jooksul oli märganud Evil olekut ja oli eriti valvas, et ma üksi ei jääks. Järgmisel hommikul aga tõusin väga vara üles ning mul õnnestus ta käest minema lipsata ja minna mägedesse seda puud otsima. Tuli tublisti vaeva näha, enne kui ma ta leidsin. Kui ma öösel koju jõudsin mulle kere peale anda, mis sellest seiklusest edasi sai, seda teate sama hästi kui minagi. Minu arust ütlesin, ma ei sattunud esimesel kaevamisel õige koha peale Jupiteri rumaluse pärast, kes laskis mardika kukkuda läbi surnu pealuu parema ja vasaku silmaost. Viga võrdluslasu, see tähendab puule kõige lähema pulga juures kahele poolele tollile. Ja kui aare oleks asunud lasu all oleks viga olnud tühine, aga lask koos lähima punktiga, puul oli vaid kaks punkti suuna määramiseks viga kuitahes tühine alguses kasvas muidugi sedamööda, mida kaugemale läksime ja kui olime jõudnud 50 jalane viis meid jalgadelt sootuks kõrvale. Kui ma poleks olnud sügavalt veendunud haare, on tõesti kuhugi sinna maetud, oleks tervem vaev olnud asjata. Eeldatavasti andis just piraatide Lippgiidile surnu pealuu idee mõte lasta kuul langeda läbi pealuu silmakoopa. Küllap äratas temas mingi poeetilise ühtekuuluvustunded saabuma oma raha tagasi selle pahaendelise sümboli abil. Võib küll olla. Siiski kipun arvama, et praktilised kaalutlused mängisid kogu loos sama suurt osa kui poeetiline ühtekuuluvustunne. Et kuradi istmele kätte paista, pidi too objekt juhul, kui tegemist oli väikese esemega oleme valge. Inimpealuu on aga just selle poolest kõige kohasem, et tema Valevuse igasuguste ilmastikumuutuste kätte, et mitte ainult ei säili, vaid lausa suureneb. Aga kogu see teie suuresõnaline jutt ja käitumine, kui te nööri otsas mardikad viibutasid, kui kui veider see oli, olin kindel, et olete hulluks läinud ja miks tahtsite tingimata lasta läbi pealuu kukkuda Mardikal ja mittekuulil. Õigust öelda ärritas mind kahtlesite mu terves mõistuses ja ma otsustasin teid vaikselt omamoodi pisikesi müstifikatsiooni ka karistada. Sel põhjusel viibutasingi mardikad ja lasksin ta puu otsast alla kukutada. See viimane mõte tekkis mul siis, kui imestasid, et ta nii raske on. Narrus jääb veel vaid üks asi lahendada. Mida arvata august leitud luukeradest? Sellele oskan mina sama vähe vastata kui teiegi. Paistab, et nende olemasolu saab vaid ühtviisi seletada, kuigi on hirmus uskuda julmust, mis selles hooletuses peitub. On selge, et kid kuigi ikka tõepoolest selle aarde peitis, milles ma ei kahtle. Kuulge, ta üksi selle tööga toime ei tulnud. Kui aga töö oli tehtud, pidas ta nähtavasti otstarbekaks kõrvaldada kõik abilised, kes saladuses osalesid. Võib-olla piisas paarist maa kirvehoobist, kui abilised veel augus õiendasid. Võib-olla läks tarvis kümmekond? Kes teab?