Tänases saates riigita rahvas räägib Andrus Mölder Iraanis elavatest Ginakidest. Külake on mitu korda rohkem kui eestlasi kaasajal hinnangute kohaselt umbes kolm ja pool kuni neli miljonit. Kylakid ise ütlevad oma rahva kohta läki ja lääni ja eesti keeles vanasti nimetati kylace kiloniteks. Kaasajal on aga siis eelistatum see nime kujuki lakid. Kilokid elavad Kaspia mere lõunarannikul peamiselt kylaani provintsist vähemal määral ka Dylani provintsi naaberaladel, eeskätt Dylani provintsist ida poole jääva Masandaraani provintsi alal aga ka mitmel pool mujal Iraanis ja sealhulgas ka Iraani pealinnas Teheranis. Teheran ei, asukiloni provintsist üldse mitte, kuigi kaugel tasub umbes 130 kilomeetri kaugusel kaguvool. Dylani provintsis moodustavad nad elanikkonnast valdava enamuse kusjuures eriti suur ongi lakkide osatähtsus Dylani provintsi maapiirkondades. Ironi elanikkonnast moodustavadki lakid väikese osa. Iraanis elab täna enam kui 77 miljonit inimest. Ja Ki lakid moodustavad sellest siis umbes viis protsenti. Iraani suurim rahvas on teadagi pärslased. Pärslasi on siis iraani elanikkonnast natukene enam kui pool. Kiloni provints on väikese pindalaga ta natukene enam kui 14000 ruutkilomeetrit. Suur. See tähendab, et pisut vähem kui üks kolmandik Eesti territooriumist. Selles provintsis elab enam kui kolm miljonit elanikku. See tähendab, et rahvastiku keskmine tihedus on väga suur. See on enam kui 200 inimest ruutkilomeetri kohta. Samas me peame arvestama, et kiloni provints küllalt mägine piirkond. See aga tähendab, et elamiskõlblikku maad on oluliselt vähem kui 14000 ruutkilomeetrit ja rahvastiku tegelik keskmine tihedus elamiskõlblikud alal on veel palju suurem kui 200 inimest ruutkilomeetri kohta. Dylani provintsi keskus on rasti linn. Selles linnas elab enam kui 620000 elanikku ja see linn on Iraani Kaspia ranniku kõige suurem linn. Kylaani provintsist idas asub Masanderaani provints läänes ja loodes Ardabili provints põhjas ja kirdes Kaspia meri. Nüüd selle kiloni provintsi põhjaosa on ajalooliselt olnud tekilokkide ala vaid talusside ala aga kaasajal on just eeskätt see kylaani provintsi põhjaosa selline piirkond, kus elab koos palju erinevaid rahvaid. Kõrvuti kylakidega elab seal talusse Asereid, kurde ja üldiselt ongi nii, et kiloni provintsis kõrvutigi lokikeelega räägitakse ka Iraanis kõige enamkasutatavat keelt, pärsia keelt aga räägitakse katalussi, keelt, aserbaidžaani keelt ja kurdi keelt. Ja valdav enamus kylaki provintsi elanikest oskab kiloki keelt. Sealhulgas paljud teiste rahvaste esindajad oskavad seda keelt. Aga provintsi põhjaosas on niigi logikeele kui katalussi. Keele positsioon viimastel aastakümnetel halvenenud ja põhjuseks on see, et sinna provintsi põhjaosasse on vägagi tugev aserite migratsioon. Aserid moodustavad seal järjest suurem osa elanikkonnast ja seetõttu lõuna aserbaidžaani keel, see keel, mida räägitakse Iraanis. See keel on siis sisuliselt nagu kilogija talussi keelt kylaani provintsi põhjaosast välja surumas. Dylani provintsis valitseb niiske subtroopiline kliima. Seal on väga palju sademeid. Keskmiselt on sademeid 1400 millimeetrit, aga mõnel pool peaaegu 2000 millimeetrit. Kui me mõtleme selle peale, et Eestis sajab enam kui 600 millimeetrit aastas siis tõepoolest kiloni provintsis võrreldes Eestiga sajab palju rohkem. Kõige enam sademeid septembrist detsembrini. Kiloni provintsis on ka väga kõrge keskmine suhteline õhuniiskus. Suvekuudel on see 90 protsendi lähedal ja kui me arvestame seda, et seal aga temperatuurid väga kõrged siis on seal klimaatilistes mõttes üpris raske olla. No näiteks suvekuudel on maksimumtemperatuurid keskmiselt 30 kraadi lähedal, aga sageli võivad nad ulatuda isegi 40 seisuse kraadi lähedal. Mõnevõrra jahedam on kiloni provintsis ainult Kaspia merelähedastel aladel ja mäestiku kõrge osas. Iraanis metsaga kaetud alade osatähtsus ei ole just eriti suur. Aga kiloni provintsis, eeskätt mägedes, on metsa küllalt palju. Kylaani provintsid tasandikualad, Kaspia mereäärsed rannikutasandikud, need on kasutusele võetud peamiselt riisi kasvatamiseks. Riisi kasvatamise juures ongi lani provintsis oluline see, et seal on välja aretatud mitmed kohalikud riisisordid ja, ja need riisisordid on siis sellised, mis kõige paremini vastavad just nimelt kohalikele oludele, kohalikule ilmastikule. Ja mõned nendest riisisortidest on populaarseks saanud ka Iraanis, laiemalt aga kõrvuti riisiga kasvatatakse ka otra, tubakat, nisu, suhkruroogu, teepõõsaid, köögivilja ja mitmesuguseid Citruseid. Arvestataval tasemel ongi lakkide poolka siidi tootmine sest kiloni provints on Iraani üks tähtsamatest siidiussikasvatamise piirkondadest. Rahvusvaheliselt on väga kõrgelt hinnatud kiloni provintsi kalamarjatoodang. Kaspia merest püütakse Touralisi ja Touralistelt saadav must kalamari on maailma kõige hinnatum. Kylakide kõige olulisem koduloom on seebu. Seebu on siis kõrge turja küüruga kodustatud veis aga kõrvuti Seebudega kasvatatakse ka lambaid, kitsi, hobuseid, trühvleid. Kilokkide toidus on kõige tähtsamal kohal riis. Aga väga tähtsal kohal on ka piimatooted, kala, köögivili ja puuviljad. Samas liha ja leiba süüakse maapiirkondades vägagi vähe. Liha ja leib on olulised linnaelanikel, liha ja leiba süüakse ka mägedes aga väljaspool mägede piirkondi maapiirkondades siis üldiselt jah, liha leiba süüakse küllalt harv. Kylakide peamine ehitusmaterjal maapiirkondades on puit. Madalamates niisketes kohtades ongi lakkide elamud ehitatud vaiadele ja hoonete seinad on kaetud saviga. Hoonete eripäraks on kõrged katused. Ruumid on siis kõrged ja need katused on sageli kaetud kas õlgede või rooga. Usu poolest ongi lakid, moslemid täpsemalt šiiidid ja usk on diakkide jaoks väga oluline. No ta on tervikuna Iraani rahvaste jaoks väga oluline. Usk on see peamine ühendav tegur. Usk on see, mille järgi ennast määratletakse. Ja nii nagu enamus Iraani elanikkonnast on moslemid, täpsemalt shiidid, nii ka jah, siiski lokid, kusjuure esse kilokid on siis shiidid olnud juba tuhatkond aastat. Enne islami vastuvõtmist kummardasid kylakide esivanemad, loodusjõude. Näiteks olid nende jaoks olemas pühad puud, pühad kivid, mitmesugused muud pühad looduslikud esemed. Ja kohati leidub sellist pühade looduslike objektide kummardamiski lakkide poolt ka kaasajal kuigi islam seda absoluutselt heaks ei kiida. Aga jah, mõnevõrra on sellist loodusjõudude kummardamistki lakkide seas säilinud ka tänapäevane traditsioonilised tongiloki naised, liikunud ringi paljajalu ka kaasajal, mõnel pool maapiirkondades võib seda kohata. Aga üldiselt siiski kaasajal ollakse jõutud selleni, et kaki laki naised kannavad jalanõusid. Naiste traditsiooniline riietus koosneb pikast värvilisest õhukesest riidest valmistatud seelikust valgest pluusist ja pikkade varrukatega tumedast jakist. Samas avalikkuses me naisi sellise riietusega ei näe. Sellist riietust võivad naised kanda kodus. Aga kui naised lähevad välja, siis teadagi Iraanis valitsevad ranged moraalinormid. Naiste riietus on täpselt ära määratletud. Kuigi lokki naised lähevad välja, siis nad kannavad pikki laie musti pükse, mis kinnitatakse tagant rippuva musta salliga. Peas on naistel kindlasti kas rätik või sall. Aga kiloki, meeste rõivad kaasajal ei ole midagi erilist. Selliseid rõivaid võib Iraanis kohata väga erinevatel rahvastel. Iraanis üldiselt on naiste roll ühiskondlikus elus tagasihoidlik. Iraan on siiski väga tugev islami ühiskond väga traditsioonides kinni olev islami ühiskond ja mehed on seal igas valdkonnas juhtpositsioonil. Aga kiloki ühiskond erineb sellest mõnevõrra. Kilokkide season naistelt täita küllaltki oluline roll muuhulgas näiteks kiloki naised tegelevad raskete põllumajandustöödega kylaki naised osalevad ka perekondlike otsuste vastuvõtmisel ja kylaki naised on kaasatud ka ühiskondlikku ellu. Samas kilokkide seas on vägagi huvitav sooline tööjaotus, kusjuures tööjaotus erineb sellest, mida meie siin Eestis oleme võib-olla harjunud nägema traditsiooniliste meeste või naistetöödega. No näiteks kiloki mehed lüpsavad lehmi samal ajal kylaki naised tegelevad loomade karjatamisega, Tiloki poisid koovad näiteks sokke ja kindaid. Kiloki tüdrukud jällegi samuti tegelevad loomade karjatamise, ka aitavad emadel loomi karjatada. Linnades elavatel kiloki naistel on kaasajal vägagi hea haridus ja erinevalt paljudest teistest Iraani rahvaste naistest. Kiloki naised abielluvad üsna hilja ja neil on oluliselt vähem lapsi kui Iraanis keskmiselt. Nii et selline küllalt haritud rahvas ja ei paista jah silmaga mitte väga suurte perekondadega ja eks need asjadki on teatavas mõttes omavahel seotud. Enamasti sa ikkagi arengumaades nii on, et haritumatel inimestel lapsi palju ei ole. Jookide puhul on väga oluline ka see, et erinevalt mitmetest teistest islamirahvastest ongi lokkide abielu üldjuhul vaba. See tähendab seda, et nii naispool kui meespool otsustavad ise, kellega nad abielluvad. Vanemate sundi üldjuhul ei ole iroonis, see ei ole just mitte väga tavaline. Et vanemad kaasa ei räägi. Agagilokkidel jah, siis abiellu ja enamasti otsustavad ise. Samas ka kilokkide puhul abiellumine tähendab seda eriti maapiirkondades, et naistele antakse vanemate poolt kaasa kaasavara. Kusjuures kilokkide juures on eripäraks see, et väga sageli pruudid ise lepivad peigmehe ja peigmehe vanematega. Mida siis kaasavaraks tahetakse saada või mis võiks sinna kaasavarasse kuuluda. Nii et jällegi naised on suhteliselt aktiivsed pruudid ise osalevad selles kaasavara kokkuleppimiseks. Iraan tundub olevat selline isoleeritud maa, kus turiste käib suhteliselt harva, kuigi me ei saa öelda, et need üldse ei käi. Ka Eestist on viimastel aastatel turismigrupp Pepe Iraani saadetud aga üldiselt välisturism on Iraanis siiski suhteliselt vähene. Kiloni provints on selline piirkond, kus turiste on palju, aastas umbes kaks miljonit inimest. Aga valdav enamus nendest on siiski Iraani siseturistid. Välisturiste kaagilooni provintsis täna veel kuigi palju ei ole. Vaatamata sellele, et kylaani provints on huviväärsuste poolest rikkas. See tänane turism on seal küllaltki nii-öelda ühekülgne, ühekülgne selles mõttes, et väga paljud turistid külastavad ühte konkreetset väikest asulat, asulat, kus elab natukene enam kui 500 inimest. See on masu lehi nimeline asula ja paitab ta kylaani provintsi keskosas. No see asula asub merepinnast enam kui kilomeetri kõrgusel. Mäeveerul ja selle asula kõige kõrgem osa on umbes sadakond meetrit kõrgemal kui asula kõige madalam osa. Asula peamiseks huviväärsuseks on sealne arhitektuur. Kõik sealsed hooned on justkui omavahel kokku kasvatatud. Ei ole nii, et hoonetel on omavahel suured vahed vaid hooned on justkui omavahel kokku kasvatatud, kusjuures hoonete kokku kasvatamine on eriti silmatorkav vertikaalsest plaanis. Nimelt sealsete hoonete eripäraks on siis see, et ühe hoone katus on järgmise tasandi jaoks kõnnitee või väike aiaala. Ja seda siis läbi kõikide tasandite, neid kõrgustasandeid on seal enam kui 10 ja enamus sealsetest hoonetest on kahekorruselised. Aga tulenevalt selle asula eripärast ei ole selles asulas lubatud liikuda mitte ühelgi mootorsõidukil. See on teadaolevalt ainus asula kogu Iraanis, kus ei ole lubatud liikuda mitte ühelgi mootorsõidukil. Aga õigupoolest, ega see ei ole seal ka võimalik, sest sealsed tänavad on hästi kitsad. Nendel tänavatel üldjuhul puudub välimine piire, puudub selles küljes piire, mis ei ole mäe poole, aga mis on siis mäe vastasküljel ja nendel kitsastel tänavatel jah, lihtsalt näiteks sõiduautode ei mahuks sõitma ja mootorratastel või mootor rolleritelgi oleks seal küllalt keeruline liikuda. Tänapäeva kiloni provintsiala on olnud asustatud juba tuhandeid aastaid kuid islamieelsest ajast on ajaloo kohta teada üpris vähe. Umbes 2200 kuni 1800 aastat tagasi kuulusse piirkond Pärsia riigi koosseisu ja seal asus Taylaami provints nüüd alates kolmanda sajandi keskpaigast Kuulus alazzaniidide riigivõimu alla. Ja see Sossaniidide riik oli omal ajal vägagi suur ja võimas. Selle riigi pindala hiilgeaegadel oli enam kui kuus ja pool miljonit ruutkilomeetrid. Ajaloo jooksul on vaid mõnekümne riigil olnud pindala veelgi suurem. Esimene dokumenteeritud võitlus kylakide esivanematele ja piirkonda tunginud araablaste vahel toimus 637. aastal soli lahing, kus kilokke oli peaaegu kaks korda rohkem kui araablasi kuid sellest hoolimata saavutasid lahingus võidu araablased. Seitsmenda sajandi keskel alistus enamus pärsijast araablastele. Samas kiloni piirkonna ulatuslikud mägi, jalad jäid mitmeks sajandiks araablaste sisulise võimu alt välja. Kylakide esivanemaid Peeti sõjameestena väga vaprateks ja muuhulgas siis teenisid need vaprad sõjamehed palgasõduritena ka mitmete ümberkaudsete riikide vägedes ja kõike seda arvestades ei ole siis jah, üldse imekspandav, et piirkonnas, kus looduslikud olud aitasid kaasa, ei suutnud araablased kylakide esivanemaid täielikult ära vallutada. Üheksandal sajandil hakkas kiloni piirkonnas laiemalt levima islam, täpsemalt Siitluse eri Vormsaidism. Ja sellest ajast alates ja võib siis rääkidagi lakkide puhul. Islami usust see islam ei saavutanud suurt populaarsust, küll mitte kohe, vaid see võttis aega lausa mitu sajandit. Aga siiski jah, pea tuhatkond aastat on kylakid olnud siis islamiusulised. 11. sajandil vallutasid enamuse pärisest ära Seltsukid. Sukki dünastia oli turgi rahvaste, täpsemalt hooguusi turgi rändrahvasteliidu poolt rajatud dünastia. Se dünastia valitses Lääne-Aasiat 11.-st 14. sajandini. Sealhulgas keda impeeriumit 11. ja 12. sajandil. Ja 11. sajandil vallutas siis riik äraga kylakide ala. Samas sõltumata sellest, et formaalselt kilokid kuulusid Seltšukide riigi koosseisu olidki lokkide ülikud küllalt iseseisvad. Nad maksid küll tribuuti, maksid andamit, aga kohalikus asjaajamises sukkide võim, eriti ei sekkunud kylagitsaid oma asju ajada iseseisvalt. 14. sajandi algul läkski laani piirkond lühikeseks ajaks umbes 30-ks aastaks mongolite võimu alla täpsemalt hulagiidide dünastia võimu all. Aga selle võimu alla minemise juures on huvitav asjaolu, et mongolid püüdsid seda piirkonda alistada umbes 30 aasta jooksul. Umbes 30 aasta jooksul tehti erinevaid katseid kiloki alistada ja see õnnestus siis jah, alles pärast pikka võitlust. Ja samas suutsid siis mongolid seda valdust enda käes hoida ainult umbes 30 aasta jooksul. Ja Tilogid ja nende idapoolsed, naabrid Masandaroonid on mongolite võitluse ajast olulised seetõttu et tänapäeva Iraani territooriumilt olid need kaks rahvast ainsad, keda siis mongolid Teil ei õnnestunud pikemaks ajaks ära vallutada. Neljateistkümnenda sajandi keskpaigas oli kylaani piirkond iseseisev aga samas oli tegemist üpris vaese alaga. See piirkond jäi eemale peamistest kaubateedest. Seal ei toimunud justkui midagi erilist ja selle piirkonna vastu ei ilmutanud keegiga erilist huvision. Ent olukord hakkas muutuma 15. sajandil, mil piirkonnas hakkas arenema siiditootmine. Ja tasapisi muutus kylaani piirkond Pärsia üheks kõige rikkamaks osaks 16. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi alguseni. Välja oli Dylani piirkond Aasia üks kõige olulisemaid siidieksportijaid. Ja see siidiusside kasvatamine selles piirkonnas omakorda siis suurendas vallutajate huvi kylaani piirkonna vastu. 16. sajandil oligi lani piirkond sunnitud kahel korral lühikeseks ajaks alistuma Ottomani impeeriumi võimule. Aga sajandi lõpus muutus kylaan pärslaste impeeriumi osaks, täpsemalt Salafiidide dünastia poolt rajatud riigi osaks. Ja sellest ajast alates siis 16. sajandi lõpust alates hakati kylaani piirkonna valitsejaid määrama Pärsia šahhi poolt. Seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul pärslaste riik nõrgenes ning 18. sajandi algul oli riigis kodusõda. See oli aeg, kui päri, seal tuli pidevalt tegemist teha Venemaa vallutustega. Ja nii ei ole imekspandav, et aastatel 1722 kuni 1723 oli kylaan okupeeritud vene maavägede poolt. 19. sajandi keskpaigast on väga oluline, et kiloonis levis laiaulatuslikult siidiusside epideemia. See vähendas piirkonna siiditoodangut ja kahjustas laiemalt kogugi laani, majandust. Ja see siiditootmise vähenemine tõi kaasa küllaltki olulisi ümberkorraldusi kiloni põllumajanduses. Seal hakati senisest oluliselt suuremat tähelepanu pöörama riisikasvatusele ja teepõõsaste kasvatamisele 20. sajandi esimestel aastakümnetel Elaskilaani provints üle väga keerulisi aegu. Seal toimus pidevalt kokkupõrkeid erinevate inimgruppide vahel. Aastatel 1905 kuni 1911 toimus Iraanis niinimetatud konstitutsiooniline revolutsioon ja selles revolutsioonis mängisid kilokid väga tähtsat rolli. Revolutsiooni eestvedajate seas oli mitmeidki. See revolutsioon oli Fionalismi vastane ja selle revolutsiooni tulemusena loodi Iraanile parlament ja võeti vastu põhiseadusaastatel. 1914 kuni 1921 juhiti kylaani provintsist ülestõusu Kaidžaaride monarhia vastu. Iraanis oli võimul Siskatsiaaride monarhia ja ülestõusujuhiks oli jällegi mees, kes oli rahvuselt kylak. Selle ülestõusu eesmärk oli luua Iraanis riik, mis ühest küljest küll väga selgelt austaks islamit kuid teisest küljest kaitseks kõiki oma elanikkonna kihte sotsiaalse ebavõrdsuse eest. Ülestõusu korraldajatel oli muuhulgas kavas läbi viia maareform, üldine sotsiaalne reform ja lõpetada välisriikide eeskätt Suurbritannia ja Venemaa vahelesegamine Iraani siseasjadesse. 1920. aastal Musta mere lõunarannik oli küllat aktiivne piirkond, kus erinevad riigid tegutsesid. Muuhulgas randusid seal korduvalt Suurbritannia laevad. Aga mõist 1920 randusid kiloonis Nõukogude sõjalaevad. Kiloni piirkonnast juhitud ülestõusu juht nägi selles oma võimalust. Ta leppis nõukogude sõjaväelastega kokku, et tegutseb koos Venemaaga inglaste vastu. Vastutasuks pidi taaga välja kuulutama Nõukogude Sotsialistliku vabariigi. Ja seda tehtigi. 1920. aasta juunis kuulutati välja kylaani nõukogude sotsialistlik vabariik. Seda Venemaa tuge ei saanud ülestõusnud kasutada kuigi kaua, sest juba veebruaris 1921 loobus Nõukogude võim kylaani Sotsialistliku vabariigi toetamisest. Selle asemel sõlmiti Nõukogude Iraani sõprusleping ja selle sõpruslepingu kohaselt viidi Iraani vetest äraga Vene NFSV sõjalaevad. Juunis 1921 nimetatigi laani ENSV ümber Pärsia NSV. Eks Dylani sotsialistid püüdsid vastupanu Iraani keskvõimule jätkata, kuid olid sunnitud siiski ühel hetkel alistuma. Ja septembris 1921 läks kontroll kylaani piirkonna üle jälle Iraani keskvõimu kätte. Teise maailmasõjajärgsest ajast kiloni piirkonnas. Väga eredaid huvitavaid sündmusi ei ole. Peamised sündmused on seotud Iraani kui terviku arenguga. 1953. aastal toimus Iraanis sõjaväeline riigipööre. 1900 seitsmekümnendatel aastatel tegi Iraanis hirmutegusid julgeolekupolitsei ja 1979. aastal toimus Iraanis väga ulatuslik rahva ülestõus. Šahh põgenes riigist ja Iraan muutus demokraatlikuks riigiks. Selline demokraatlik kord on Iraanis ka kaasajal. Viimastest aastakümnetest kilooni provintsiga seostub ainult üks rahvusvaheliselt levinud uudis. See uudis on paraku Negavatt tiivne. Nimelt mais 1990. aastal toimuski loonis väga tugev maavärin. Selle tagajärjel sai surma umbes 40000 inimest. Umbes 60000 inimest sai vigastusi ja umbes pool miljonit inimest jäi kodutuks. Selle maavärina epitsenter asuski laani provintsikeskuse lähedal. Ja see tõsine looduskatastroof tekitas suuri purustusi enam kui 500. külas. Kiloki keel kuulub indoiraani keelte hulka ka täpsemalt siis iraani keelte looderühma Kaspia keelte harusse ja sellesse Kaspia keelte harusse kuulub ka Masandaroni keel ja kiloki keelel ja Masandaraani keelel ongi väga sarnane sõnavara. Väga palju sõnu nendes keeltes on täiesti ühesugused. Ja mõned keeleteadlased on isegi arvanud, et võib-olla kiloki keele Masandaraani keel ei olegi erinevad keeled, vaid on ühe keele erinevad dialektid. Aga nii või teisiti valdavalt kaasajal siiski peetaksegi laki keelt ja Masandaraani keelt erinevateks keelteks ja Glocki keelele suhteliselt lähedaste keelte hulka ka kuigi siis mitte sellesse Kaspia keelte rühma. Aga Iraani keelte looderühma kuuluvad ka talussi, keel, kurdi keel ja näiteks pelussi, keel. Filoki keelel on kaasajal olemas kolm peamist murret. Idapoolne murre, läänepoolne murre ja mägimurre. Ja seda mägimurret nimetatakse eraldi kalesi keeleks. Ja mõned peavad seda Kalessi keelt veel koguni oma keeleks. Kaasaegses kilogi keeles on vägagi palju sõnu pärit pärsia keelest või araabia keelest. Aga huvitav on see, et osadel ühesugustel sõnadel Dylaki keeles pärsia keeles on täiesti erinev tähendus. Aga osadel ühesugustel sõnadel on kiloki keeles oluliselt kitsam tähendus kui pärsia keeles. Nii pärsia keelest kui ka araabia keelest pärinevad sõnad on esindatud praktiliselt kõikides eluvaldkondades aga araabia keele puhul on oluline see, et araabia keelel baseeruvad sõnad on eriti eriti rohkearvuliselt esindatud religiooni, hariduse, kultuuri, teaduse ja õiguse valdkonnas. Samas otseseid toorlaene araabiakeelestki lokikeelde siiski väga palju üle tulnud ei ole. Pigem ongi lakikeelset sõna tuletatud araabiakeelsetest sõnadest. Aga jah, üks-ühele üle võetud sõnu väga palju ei ole. Kiloki keeles on ka sõnu, mis on pärit turgi rahvaste keeltest eeskätt Aserbaidžaani keelest, aga kylaki keelde on jõudnud sõnuga Euroopa erinevatest keeltest, kusjuures need euroopa keeltest jõudnud sõnad ongi lokki keelde valdavalt jõudnud prantsuse keele vahendusel. Kiloki keelt kirjutatakse araabia pärsia kirjas. Ent samas tuleb öelda, et ametlikku kiloki kirjakeelt olemas ei ole. Ei ole olemas mingisugust institutsiooni, mis oleks kehtestanud ametlikud kiloki, kirjakeelereeglid kiloki keele reeglid on kaasajal küllaltki sarnased pärsia keele reeglitega. Kiloki keeles kasutatakse kaashäälikuid, mis on samasugused nagu pärsia keeles. Ent samas täishäälikud ongi lokki keeles mõnevõrra erinevad pärsia keele täis häälikutest. Kiloki keeles võib rõhuasetus olla sõna- erinevatel silpidel, kuid enamikel sõnadel on see siiski viimasel silbil. Kiloki keelt on küllaltki põhjalikult uuritud. Esimesed kirjalikud üle vaadatud teedki laki keelest avaldati juba 19. sajandi keskel aga 20. sajandil on siis lisandunud erinevaid uurimusi juurde. Üheks põhjalikumaks uurimuseks on 1970.-te aastate algul vene keeles avaldatud uurimus. See uurimus mõned aastad tagasi avaldati uuesti inglise keeles kaasajal enamus kilokkidest oskabki laki keelt. Aga Sägiloki keele oskajate arv on siiski vähenevas ja väheneb ta eeskätt noorte hulgas. Küllalt paljud nooremad kilokid on üle läinud pärsia keelele, mis on Iraanis ametikeel. Glocki keel on kaasajal kasutusel eeskätt kõnekeelena. Kirjakeelt kohtab väga harva, viimase 70 aasta jooksul on küll välja antudki laki keeles aeg-ajalt ajalehti, ajakirju, isegi raamatuid luulekogusid. Aga üldiselt siiski lakikeelset kirjandust on väga vähe. Minu teada Iraani Iraani provintsis ei tehtabki laki keeles ei raadio- ega telesaateid ja kiloki keelt ei ole Iraanis võimalik õppida ka koolides ega ülikoolides. Kuna kiloki keel on siiski küllalt lähedane pärsia keelele. Siiski lakid õpivad pärsia keeles. Pärsia keel ongi Iraanis väga valdav hariduse keel. Mõnel pool on vähemusrahvastel võimalik õppida Iraanis, omakeelsetes koolides aga Pärsia, kellele lähedasematele sugulusrahvastel sellist võimalust üldiselt ei ole. Ametlikku asjaajamist kiloki keeles ei ole Iraanis laiemalt ega kylaani provintsis kitsamalt mitte mingisugusel kujul võimalik saada. Selles mõttes Iraanis on ametikeel ikkagi väga selgelt pärsia keel ja see keel domineerib kõikides eluvaldkondades. Kylaani provintsis ei kohta meiega mitte mingisuguseidki lakikeelseid teeviit, tasid silte, infotahvleid, kõik see on pärsia keeles. Kiloki keel on viimasel ajal õnneks jõudnud internetti, seni küll suhteliselt vähe, aga õnneks on praeguseks ajaks jah olemas juba mõned kiloki keelsed õppematerjalid internetis ja see on selles mõttes lootustandev, et kuna internetis keeleõppematerjalide avaldamine on selgelt odavam kui mingisuguste trükiväljaannete avaldamine siis on lootust, et ehk see kylaki keel jõuab Interneti-laiemalt ja ehk ka neid õppematerjale tuleb järjest juurde. Tiloki keel on jõudnud ka Vikipeediasse. Praegusel ajal on vikipeedias umbes 6000 kiloki keelset artiklit. Enamus nendest artiklitest on küll väga lühikesed, nad koosnevad sageli ühest lausest või mõnest lausest ent on ka selliseid artikleid, mis on põhjalikumad. Need artiklid on siis seotud kaski, laki, keelega, kilokkide kultuuriga, õigilooni provintsiga. Kui tuua siin võrdluseks teiste rahvaste Vikipeedia artiklite arv siis kylakide idapoolseid naabreid Masandaroone on täna umbes sama palju, kuigi aga ma Sanderaanidel on Vikipeedias umbes 11000 Masanderaani keelset artiklit ehk siis peaaegu kaks korda enam, kuigi lakkidel see näitab ilmselt seda, et jakid on siiski oma keele ja kultuuri edendamise mõttes mõnevõrra vähem aktiivsed kui Masanderoonid. Mõistagigi lakkide võimasandaraanide Vikipeedia artiklite arvu ei ole otstarbekas võrrelda Euroopa rahvaste omadega eesti keeles on seal ju praegusel ajal enam kui 120000 artiklit baski keeles enam kui 150000 ja nii edasi. Aga väga paljude Aasia rahvaste keeltes on vikipeedias täna artikleid vähe või ei ole üldse. Nii et selles mõttes kilokid jah, on siiski jõudnud midagi ära teha ja kuna nende artiklite arv on seal viimasel ajal selgelt kasvanud, siis on lootust, et ühel hetkel võib-olla muutub see kiloki keelne Vikipeediaga täiesti arvestatavaks info kandjaks. Mis puutub kilokkide tulevikku, siis keelelises kultuurilises mõttes mulle tundub, et see rahvas lähematel aastakümnetel kindlasti säilib. Vaatamata sellele, et kilokid moodustavad Iraani elanikkonnast ikkagi väga väikese osa on nende rahvuslik ühtsus küllalt tugev. Ja seda ka selle kõrval, et usk on nende jaoks olulisem kui rahvuslik tunnus. Aga kylakidel on palju omi traditsioone ja, ja väga positiivne on kindlasti ka see, et suur enamus kylakides kylaki keelt oskab ja pidevalt kasutab. Seda lootust, et kilokid võiksid saada Iraani koosseisus mingisuguse rahvusliku autonoomia. Seda lootust eriti ei ole. Selleks oleks vaja, et Iraan muutuks täielikult föderatiivseks riigiks. Teisest küljest arvestades seda, et kylakide asuala on vägagi selgelt piiritletud territoorium arvestades seda, et kilokid on väga valdavas enamuses oma kylaani provintsis siis teoreetilised, sellise rahvusliku autonoomia andmine kylaani provintsile on täiesti võimalik. Geograafiliselt mingisuguseid takistusi sellele ei ole, niisamuti nagu oleks võimalik seda andaga naabruses masenderaanidele. Nii et pigem see rahvuslik autonoomia mitteandmine on tingitud keskvõimu tahtmise puudumisest. Kui tegelike võimaluste olemasolust. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord rääkis Andrus Mölder Iraanis elavatest Ginakidest.