Tänases saates riigita rahvas tuleb juttu Venemaal Dagestani vabariigis elavatest avaaridest. Stuudios Andrus Mölder ja Marje Lenk. Ovaare elab täna Dagestanis umbes 900000 Nad moodustavad Dagestani umbes kolmest miljonist inimesest ligikaudu 30 protsenti ja seeläbi on siis avaarid Dagestani suurim rahvusrühm. Avaarid traditsiooniline asuala on olnud Dagestani läänepoolses osas mis valdavalt on väga mägine piirkond ja seal ei asu mitte ühtegi linna. Neil on seal umbes kümmekond rajooni ja kõikide nende rajoonidekeskused on külad. Ent sellest hoolimata on umbes 30 protsenti Dagestani avaaridest linnaelanikud. Avaarid elavad Dagestanis tõesti väga mitmel pool ja küllalt palju vaar elab ka linnades. Näiteks Dagestani pealinna mahedžgala elanikkonnast moodustavad avaarid enam kui veerandi ja seeläbi anovaarid siis Mahatškala kõige suurem rahvusrühm. Kuigi Mahhatshkalasse ei asu üldsegi mitte avaaride traditsioonilisel asualal. Avaarid elavad ka Aserbaidžaani loodepoolses nurgas, mis piirneb Dagestani ja Gruusiaga. Ja seal elavad siis avaarid peamiselt kahes rajoonis sakatala rajoonis ja palakani rajoonis. Ja ametlikult elab neid seal kahes rajoonis umbes 50000 inimest ja Nad moodustavad nende rajoonide elanikkonnast veidi üle veerandi ent arvatakse. Tegelikkuses võib Aserbaidžaanis avaari olla palju-palju rohkem, pigem arvatakse ta. Vaare võib elada Aserbaidžaanis ka mitmel pool mujal. Mõnedel andmetel võib avara Aserbaidžaanis olla isegi enam kui 200000. Üsna palju paar elab ka Türgis, aga kui Dagestanis elavad avaarid väga valdavalt räägivad avaari keelt, siis Türgis vähem kui pooleda vaaridest oskavad täna veel keelt. Türki on avaarid asunud valdavalt 19. sajandil. Vene-Kaukaasia sõdade ajal ja järgselt Türgis on avaaride arvuks hinnatud 50000, see number võib olla ka suurem ja tegelikult ega ka Dagestanis. Me ei saa avaaride arvukust väga täpselt määratleda. Dagestanis on probleemiks see, et küllalt paljusid väikerahvaid siis avaaridele, lähedasi, sugulusrahvaid loendatakse, ametlikult avaaride hulk. Rahvaloendusel ei ole võimalik ennast pisikese rahvana kirja panna. Ja, ja seetõttu jah, siis ametlikult loendatakse vaara rohkem, kui need tegelikult on. Paaride kohta võib piltlikult öelda ka nii, et eile oli neid kindlasti vähem kui eestlasi. Täna on neid ilmselt rohkem kui eestlasi, aga homme on neid kindlasti rohkem kui eestlasi. Avaarid on küllalt suure sündivusega rahvas, küllalt kõrge loomuliku iibe rahvas. Ja seetõttu see avaaride hulk eriti Dagestanis kasvab pidevalt ja kasvab küllalt kiiresti. Aga nende jõukus ei kasva, avaarid on väga vaene, rahvas. Jah, Dagestani Havaaride ala eritise traditsiooniline asuala on vägagi vaene piirkond. See on piirkond, mis väga valdavalt asub mägedes küllalt kõrgel mägedes. Paljud alad on enam kui ühe kilomeetri kõrgusel merepinnast ja ega sellel mägisel alal suurt midagi ei kasva. Mägedes avaarid eeskätt kasvatavad lambaid. Mõnel pool kasvatatakse kitsi kasvatavad puuvilju, juurvilju kasvatatakse ka. Teraviljateraviljakasvatuse jaoks on siis loodud selline terrasside süsteem, aga üldiselt mägedes avaarid aladelt, teraviljakasvatust on siiski küllalt vähe. Nüüd lauskmaal elavad avaarid kasvatavad rohkem teravilja, lauskmaal kasvatavad nad ka veiseid. Kasvatatakse ka puu- ja juurvilja ja mõnel poolavaaride aladel kasvatatakse ka näiteks mesilasi. Võib vist öelda, et Havaaridel, eriti nendel, kes elavad mägedes, on naturaalmajandus. Jah, sellist rahamajandust nii-öelda kuigi palju ei ole, väga paljusid asju toodetakse enda jaoks ise neid inimesi, kes kusagil palgatööl käivad, ega neid väga palju ei ole. Linnades muidugi me naturaalmajandusest rääkida ei saa. Kuigi Dagestani on üks selliseid piirkondi, kus isegi linnades mõnedes ettevõtetes on probleeme sularahaliste maksetega mis tähendab seda, et kasutusele on võetud pongide süsteem, mille alusel siis ainult mingitest kindlatest kohtadest saab midagi osta. Neid probleeme Dagestanis, laiemalt ja kitsamalt avaarid aladel on palju teisigi. Näiteks väga tõsine probleem on korruptsioon ja ametnike omavoli. Dagestani kohta me võime täna öelda küll, nii et see on Venemaa üks kõige rahutumaid piirkondi üldse. Vastasseis erinevate inimgrupp pide vahel on seal väga tõsine ja, ja kui meile võib-olla ollakse harjutud serveerima seda vastasseisu kui riigivõimu ja islamistide vahelist vastasseisu, siis tegelikkuses vastasseis seal Dagestanis on palju laiem, palju mitmepalgelise, kindlasti ühe osa sellest vastasseisust moodustavad ka sellise väga tugeva islami usuga inimeste vastasseis nii-öelda riigivõimudele. Ent Me Peame tunnistama, et sellest usulisest vastasseisust olulisem põhjus nendele probleemidele seal Dagestanis tuleneb sellest, et see vabariik on küllalt vaene. Seal elab vägagi palju rahvast. Ja Nende hüvede jaotus on ebaõiglane. Dagestanis elavad rahvad on väga valdavalt klanni ühiskonnad ja klanni ühiskonnad ka tänasel päeval ja seetõttu on väga oluline olla võimu juures, sest olles võimu juures on võimalik neid väheseid hüvesid suunata oma klannile suunata nii-öelda oma inimestele. Paraku Dagestanis elavad rahvad on väga emotsionaalsed ja seal võib väikestest konfliktidest tõusta väga suur tüli mille käigus võetakse kasutusele relvad. Ja pole siis ime, et me ikka ja jälle kuuleme Dagestanis uudiseid selle kohta et kusagil on pandud pomm, kusagil on kedagi maha lastud, kusagil kedagi pantvangiks võetud ja nii edasi ja nii edasi ja küllalt sageli on nende negatiivsete uudistega seotud ka just nimelt avaarid. Ja rääkides sellest võimude oma volist, siis me võime Stalini kohta öelda, et seadused kehtivad seal küll paberitel, aga reaalsuses seaduste kehtivus on küllalt nõrk. Ja see ametnike omavoli on seal tõepoolest kõikehõlmav. See ulatub välja ka rajoonide tasemele isegi tõesti küladeni välja ja pole siis üldse imekspandav, et inimesed aeg-ajalt selle tohutu omavolitingimustes ei pea vastu ja püüavad sellele oma volile siis vastu hakata ja, ja sageli vahendeid valimata vastu hakata. Nii et avaarid jah, elavad vägagi keerulistes tingimustes ja seda mitte ainult siis looduse mõttes aga seda ka poliitilises mõttes. Kuidas need avaarid ja traditsioonilised külad seal mägistel aladel välja näevad? Avaaride traditsioonilised külad mägises piirkonnas on kinnist tüüpi, mis välimuselt sarnanevad justkui väikestele kindlustele. Need külahooned on üksteisele väga lähedal, sageli isegi täiesti kõrvuti ja nende hoonete keskel on siis moodustunud väljak, kus külaelanikud omavahel läbi käivad, kus toimuvad usuüritused, kus toimub palvetamine ja nii edasi ja sellistele asulatele on traditsiooniliselt vaatetorn vaatetorn siis selleks, et kiiresti avastada lähiümbrusest tulenevad võimalikud ohud. No näiteks see, kui kusagilt naaberküladest keegi rünnata püüab või mingisugused muud võimalikud ohud. Need asulad vanasti olid, valdavad, nende hooned on ehitatud kivist jah, kivist, kusjuures juba küllalt ammu on ehitatud ka kahe ja isegi kolme korruselisi hooneid. Aga noh, enamasti need hooned on olnud küllalt väikesed ja võib öelda küll seda täna seal mägedes. Elamud on suhteliselt väikeselt ja nendes elamutes on tähtsal kohal keskmine tuba see keskne tuba. See on selline asi, mis Kaukaasias väga paljude rahvaste juures on erilise tähendusega koht. See on siis see koht, kus pere käib koos ja kui võib-olla siin Põhjamaades on inimesed rohkem huvitatud sellest, et tube oleks rohkem siis paljude rahvaste juures Kaukaasias ja erandiks ei ole ka vaarid, on olulisem see, et elamus oleks olemas üks suur ruum. See ülejäänud ruumide hulk ei ole väga oluline. Linnades elavate avaarid täna muidugi linnaelamutes. Noh, ega need Dagestani linnaelamud ka just midagi väga suurt ja kaunist enamasti ei ole, sest et Dagestani on ühest küljest vaene piirkond, aga teisest küljest Dagestan on ka väga tihedasti asustatud piirkond. Nagu ma ütlesin, Dagestanis on umbes kolm miljonit inimest, aga need kolm miljonit inimest elavad umbes viie 10-l 1000-l ruutkilomeetril. See läbise tihedus justkui ei olegi väga suur umbes 60 inimest ruutkilomeetri kohta. Ent me peame arvestama, et küllalt suure osa Dagestanist võtavad enda alla mäed ja mägedes teadagi neid elamisväärset kohti on küllalt vähe. Lisaks Dagestani põhjaosas Nogaide aladel on küllalt suur kõrbeala. Seda elamiskõlblikku maad on Dagestanis üpris vähe ja see on asustatud vägagi tihedasti ja seda nii linnades kui ka maapiirkondades. Usu poolest on avaarid väga valdavalt moslemid. Täpsemalt sunniidid. Kaukaasias on enamus rahvaid moslemid. Aga usu tähtsus nende erinevate moslemirahvaste seas on küllalt erinev. Kaukaasias idapoolsetel rahvastel on see islamiusk tugevam läänepoolsetel rahvastel, nõrge aga eraldi võiks välja tuua kolme rahva väga tugeva usu. See on siis Ingusside, tšetšeenide ja avaaride usu. Nii et Dagestanis elavatest rahvastest me võimegi öelda, et avaarid on ühed kõige tugevama islamiga rahvas seal üldse. Nad järgivad neid kombeid vägagi täpselt. Ja võib ka öelda, et nad on oma elukorralduses küllalt konservatiivsed. Dagestani täna selles mõttes huvitav paik, et linnades võib kohata väga erineva riietusega inimesi. Dagestani linnades võib kohata naisi, kes on üleni ära kaetud kelle nägu paistab väga vähesel määral välja. Ehk siis seal võib kohata selliseid naisi, keda võib-olla traditsiooniliselt me seostame näiteks Saudi Araabias. Ent Dagestani linnades, täna võib kohata ka väga nappides rõivastes naisi, miniseelikuid kandvaid naisi ja väga suuri probleeme vähemasti Mahhatshkalasse seni veel kaasa toonud ei ole. Ent kui me räägime avaaride traditsioonilistest asualadest Dagestani läänepoolses osas mägisel alal siis seal nappides rõivastes naise kohtamine on küll täiesti välistatud seal mitte ainult et usk ei luba, aga inimesed ise ei lähe kindlasti sellisele teele, et nad sellist asja teeksid, sest nad teavad, et sellele järgneb väga karm hukkamõist kogu kohaliku elanikkonna poolt. Nii et jah, me võime vaadelda seda Dagestani avaaride traditsioonilist ala, seda ala, mida avaarid ise nimetavad avaristanics kui Dagestani üht kõige konservatiivsemat piirkonda. Kui palju on teada vaaride varajasest ajaloost? Väga vähe, teadlased ei ole omavahel suutnud kokkuleppele jõuda, kes on täpseda vaaride esivanemad, isegi selles ei ole suudetud kokkuleppele jõuda, millest tuleneb see sõna avaarid ja pealegi me teame, et ajaloos vaarideks on nimetatud tegelikult erinevaid rahvaid, mitte siis ainult seda rahvast, kes elab seal tänapäeva Dagestanis. Vaida nimetust avaarid on kasutatud erinevate rahvaste puhul kusjuures osa Vaare on näiteks käinud vallutamas ka Ida-Euroopas. Aga kui nüüd rääkida Dagestanis elavatestavaaridest, siis nende varasest ajaloost on teada, et alates kuuendast sajandist kuni 11. sajandi keskpaigani eksisteeris Dagestani mägistel aladel avaaride riik, mida me võiksime nimetada sarniir. Seal oli küll tegelikult selle riigi valitseja nimetus, selle valitseja tiitel, aga selle valitseja tiitel on siis laienenud ka selle riigi nimeks ja, ja üldiselt jah, sellest riigist rääkides, enamasti kasutatakse siis nime Sarir või Sereer. Kui täna on avaarid valdavalt moslemid, siis see riik oli kristlik riik. Kuid oma eksisteerimise hilisematel sajanditel oli ta valdavalt ümbritsetud islamiusulistest rahvastest sest islami usk hakkas Dagestanis laiemalt levima juba seitsmendal sajandil. Kaheksanda sajandi keskpaigas vallutasid Sarri ajutiselt ära araablased. Nad surusid Saririle peale küllalt tõsise maksukoorma ja jätsid selle riigi siis omapead, aga araablaste sisuline ülemvõim seal rivis ei kestnud kuigi pikka aega. Nii et juba üheksanda sajandi keskpaigas suutis Sariini sellest võimust vabaks saada. Nüüd samas see araablaste võimust vabaks saamine ei tähendanud seda, et seal piirkonnas oleks olnud väga rahulik. Üheksandal ja 10. sajandil toimusid pidevalt erinevad väikesed ja suuremad sõjad, sari ja sari naaberalade vahel sealsete erinevate rahvaste vahel. Nii et jah, sellist rahulikku aega sarile sisuliselt ei näinudki. Nüüd oma suurima õitsengu saavutas saride 10. sajandil ja 11. sajandi alguses ja see oli aeg, kui sa rivi valduses olid mitte ainult siis Dagestani mägised alad, vaid ka avaaride, mitmete naaberrahvastealad ja sarniir oli selles mõttes tugev riik, et temaga pidid arvestama ka Kaukaasia tugevamad riigid. 19. sajandi keskpaigas toimus rivi mõjuvõimu järsk langus ja, ja mõnes mõttes on see ka seotud sellega, et sarniir muutus tasapisi islami usuliseks. 12. sajandi teiseks pooleks oli seal valdavalt islamiusuline maa ja sealt edasi me võime sellest riigist rääkida kui avaari khaaniriigist. Nimetus avaar tuli kasutusele küll mitu sajandit hiljem aga kuna selle riigi elanikkonna põhiosa moodustasid avaarid ja kuna selle riigi võimulolija oli sisuliselt khaan, siis me jah, võime sealt edasi rääkida avaari khaaniriigist. Hilisemast ajaloost on huvitav, et avaaride ala mägedes ei jäänud 13. sajandil mongolite võimu alla. Mongolid vallutasid Põhja-Kaukaasias ära mitmeid piirkondi, ent avaaridega sõlmiti rahu, sõlmiti koostööleping ja avaaride ala jäi siis jah, mongolite võimu alt välja. Avaarid olid keskajal pika aja jooksul vägagi sõjakas rahvas. Sisuliselt kogu täiskasvanud elanikkond võttis ühel või teisel viisil osa oma maa kaitsmisest ja sisuliselt kõik täiskasvanud terved mehed olid ka sõjamehed. Avaari khaaniriik eksisteeris õige mitme sajandi jooksul ja alles 1803. aastal enamus avaari riigist muutus Venemaa Fasalliks. Nüüd nõukogude ajaloo käsitluse ja ka kaasaegse vene ajaloo käsitluse kohaselt toimus avaari khaaniriigi ajutine likvideerimine ja vaaride Venemaaga ühinemine vabatahtlikult. Tegelikkuses mingisugusest vabatahtlikkusest me rääkida ei saa, toimusid tõsised vastu hakud vene vallutajatele. Vene võim vallutatud aladel võttis ära vaaridelt maa ja, ja püüdis siis teha vaaridest sisuliselt orjad, avaaridele määrati kõrged maksud ja iga tühisemagi üleastumise eest määrati julmad karistused. Ja, ja lisaks siis hakati avaarid aladele kiiresti rajama ka Venemaa tugipunkte ja neid tugipunkte kasutati siis mitte ainult võimu teostamise kohana. Aga neid tugipunkte kasutati ka vaaride vastaste karistusaktsioonide organiseerimise paigana. See Venemaa vallutussõda Põhja-Kaukaasias. See oli suuresti selline kättemaksuoperatsioonide läbiviimise sõda. Kui kusagil julgesid põliselanikud vene võimule vastu hakata, siis see piirkond sageli tehti täiesti maatasa. Eriti julmalt rakendati sellist taktikat tšetšeenide aladel ja tänapäeva Dagestani aladel, eriti avaaride aladel. Ja, ja see külade maatasa tegemine tähendas seda, et külad sageli põletati maha kariloomad varastati, teravili rööviti samuti ära ja, ja need inimesed, kes seal külades elasid, jäeti lageda taeva alla, nälga või siis tapeti ära. Ja, ja võitlus Venemaa ja Põhja-Kaukaasia põlisrahvaste vahel kestis väga pikka aega ja ka suhteliselt arvukad rahvad seal Põhja-Kaukaasias kavaarid noh, nende arv vähenes sõja tulemusena väga märkimisväärselt. Venemaal olid sõdureid võtta palju, paraku avaaridel ja teistel Põhja-Kaukaasia rahvastel seda suurt inimhulka kuskilt võtta ei olnud ja niisiis oli loomulik, et ühel hetkel avaarid pididki Venemaa võimul olla jääma. Pideva sõjalise vastasseisu ajal toimis aastatel 1829 kuni 1859 avaaride aladel ja ka laiemalt Dagestanis, Põhja-Kaukaasia ima Maat ja nendel aastatel Savaari khaaniriik oli selle ima maadi üks osa. 1829. aastal valiti ima maadi esimene ima, kes oli rahvuselt avar. Ta sai aga valitseda kolm aastat. Järgmine imaam sai aga tegutseda veelgi lühemat aega kõigest kaks aastat. Ja aastal 1834 valiti maamiks 37 aastane Šamill Shomill, kes siis suutis valitseda 25 aastat. Ja kuigi ametlik tiitel oli imaam, siis sisuliselt oli ta mitte ainult religioosne juht, aga ka poliitiline ja sõjaline juht. Ja võib öelda nii, et see ima Maat saavutas oma suurima õitsengu just nimelt Šamilli ajal ima voodil oli ka oma pealinn, milleks olid siis erinevad väikesed asulad ja ima maantee oli sunnitud oma pealinna ühest kohast teise viima seetõttu et Vene väed siis korduvalt seda imomaadi pealinna vallutasid ja iga kord peale vallutamist siis see pealind tehti jõhkralt maatasa, selleks et sellel imomaadil ei oleks oma keskust. Lima moodi erinevatest keskustest kõige kuulsam on veedeno küla. Veideno küla asub tänapäeva Tšetšeenia kaguosas. See on küla, mis ka viimase 20 aasta jooksul on küllalt tihti jõudnud uudistesse. Selle ima moodi alla kuulusid esialgu eeskätt osa Dagestani ja Tšetšeenia. Aga 1800 neljakümnendatel aastatel kuulusid ima maadi olla ka osa tšerkesside aladest. Ima maantee ei olnud küll kaasaegses mõttes kõikide riiklike tunnustega, ta ei olnud riik selle sõna kaasaegses tähenduses, ent tal oli siiski väga palju riigile omaseid tunnuseid ima Maatoli jagada neetud Naipide poolt juhitud territooriumideks ja vot nendel territooriumitel oli vägagi suur autonoomia. Neil oli vägagi suur võim oma kohalike asjade üle otsustamisel ja, ja see tähendas seda, et nende territooriumite juhtidel Naipidel oli väga suur võim. Ent need nipid ei olnud kohalikes asjades ainuvalitsejad. Shomili süsteem tähendas seda, et naine oli võimalik välja vahetada, kui rahvas oli oma kohaliku juhiga rahulolematu ja kui teated sellest rahulolematusest jõudsid somillini, siis saamill võis selle kohaliku juhi välja vahetada ja korduvalt ja korduvalt ta seda õigust kasutas, ehk siis need juhid välja vahetas. Väga oluline on see Essomilsay aru hariduse tähtsusest. Shomili korraldusel pidi igas suuremas Aulis seal ima maadis tegutsema kool, kus anti siis nii üldharidust kui ka islamiusulist haridust. Lima maadil oli ka oma läbimõeldud sise- ja välispoliitika olid oma sõjalised üksused. Ja Shomilli üheks teeneks oli ka see, et Samil viis läbi üpris korraliku sõjaväereformi. Samil kinnitas hädaolukorras sõjaväekohustuse 15 kuni 50 aastastele meestele ja lõi ima maadile regulaararmee. Oma võimu viimastel aastatel organiseerisid somil aga ka näiteks püssirohukuulide ja suurtükimürskude tootmise siis oma võimu alustel aladel. Sa sõjaväekeskne jõud oli ratsavägi ja seda ratsaväge toetas siis jalavägi. Shomili teeneid ei hinnatud mitte ainult imamaadi territooriumil, vaid ka väljaspool seda. Näiteks osmani impeerium andis somillile marssali aunimetuse aga 1854. aastal lendatis somil koguni generalissimiseks. Shomil ise oli aga mees, kes tegelikult ei tahtnud iseennast ja oma juhitavat piirkonda kuidagi osmani impeeriumi valitsemise alla painutada. Ja, ja väidetavalt siis ei olnud ta tegelikult nendest Talle eemalt määratud tiitlitest sugugi vaimustuses, sest ta sai aru, et tegelikult tähendasid need tiitlid seda, et türklastel oli huvi Shomilli ja Shomilli poolt juhitud alasid oma võimu alla saada. Vene-Kaukaasia sõjad olid sedavõrd julmad, et paljud inimesed põgenesid Põhja-Kaukaasias. 19. sajandi lõpust on teada avaarida täpsem arv, siis loendati neid seal umbes 160000 inimest. 20. sajandi algus oli avaaride jaoks jälle keeruline aeg. Venemaa kodusõja ajal toimusid ka Põhja-Kaukaasias, sealhulgas Dagestanis mitmesugused erinevad lahingud. Ja augustis 1919 algas mitmel pool Põhja-Kaukaasias valge kaardlastest väe juhide niikini vastane ülestõus. Ja sellesama 1919. aasta septembris vabastati siis Põhja-Kaukaasia põliselanike poolt küllalt paljud piirkonnad valge kaardlaste hõimust. Muuhulgas vabastati ka Dagestani mägised alad ehk siis avaaride asualad. Ja peale seda, kui valgekaartlased olid välja löödud, kuulutati välja Põhja-Kaukaasia emiraat. Ja selle emiraadid olla kuulusid siis peamiselt Tšetšeenia ja Dagestani läänepoolsed alad. Selleemiraadid pealinnaks nimetati jällegi seesama veedenu. See Paul siis Tšetšeenia kaguosas nüüd selle emiraadi juhiks, kuulutas ennast vastu akujuht ja, ja selle vastu hoogu juhiks oli avaari rahvusest. Usun Hadži ja usun, Hazzy võttis endale nii imaami kui ka emiiri tiitli. Ning siinkohal on põhjust rääkida ühest linnalegendist, millest paraku räägiti ka kevadel ühes eestikeelses telemälumängus. Nimelt väideti siis seal, et too emiir käskis peatada emiraadid territooriumil rongiliikluse ja võtta maha vedurite korstnad ja katlad. Ja väidetavalt siis seda seetõttu, et tal oli soov vermida sellest metallist riigile münte. Tegelikkuses ei ole ühtegi kindlat allikat, mis seda väidaks. Seda enam, et selle emiraadi territooriumile teed peaaegu ei jäänud. Põhja-Kaukaasia emiraat ei jäänud paraku püsima. Ühel hetkel vallutasid selle territooriumi ära bolševikud ja 1921. aastal loodi Dagestani ANSV. Dagestani ANSV loomise järel ei antud avaaridele selle ANSV sees mitte mingisugust autonoomset piirkonda. Dagestani ANSV jaotati lihtsalt rajoonideks ja avaarid elasid siis paljudes rajoonides, aga see piirkond, kus nad moodustasid elanikkonnast väga valdava enamuse selles piirkonnas, kui mingisugust autonoomiat ei saanud. 1926. aastal loendati jälle Vaare ja tol ajal elas siis Dagestanis Vaare umbes 185000. Nüüd, 1928. aastal muudeti Dagestanis leski torgi avaari aserbaidžaani keel ameti Keldeks ent sisulises mõttes jäi siiski peamiseks keeleks vene keel. Ja, ja tegelikult algas Dagestanis väga ulatuslik venestamine. Kogu asjaajamine viidi üle vene keelele. Hariduses oli valdav vene keel. 1000 920.-te aastate lõpus algas Dagestanis ka kollektiiviseerimine ja industrialiseerimine ja nüüd industrialiseerimine Dagestani mägiseid alasid vaaride alasid eriti ei puudutanud. Aga kollektiviseerimine puudutas seda ala küll väga tõsiselt ja vaarid, kes olid harjunud mägedes elama, täiesti vabalt, kellelegi alla ennast painutama ja seda isegi erinevate võimude tingimustes avaaride jaoks loomulikult see selline kolhoosidesse sunniviisiline astumine oli väga valuline. Avaarid hakkasid sellele väga tõsiselt vastu ja see tõi kaasa küllalt tõsiseid võimude poolseid repressioone avaaride aladel. Nüüd on alates 1940.-test aastatest asusid paljud varem mägedes elanud avaarid elama lauskmaale ja seda protsessi toetas ka siis Dagestani ANSV võim. Ja seda protsessi toetas ka Moskva keskvõim sest üldiselt arvati, et lauskmaal elavaid paare on lihtsam ohjes hoida kui kusagil kõrgmägedes elavaid avar. Kui palju on praegu Dagestani võimueliidi hulgas Aware? Dagestani võimueliit on pika aja jooksul koosnenud suuresti avaaridest ja kui Mõkkidest kummutide kuulumine Dagestani võimueliiti seletus sellega, et Dagestani pealinn mahedžgala asuku, Mõkkide ajaloolisel asualal, aga avaaride kuulumine võimueliiti seletu paljuski sellega, et avaarid lihtsalt on piirkonnas selgelt kõige suurem ja kõige võimsam rahvas. Ja kui rääkida näiteks tänastest võimukandjatest, siis praegune presidendi ametikohusetäitja Dagestani vabariigis on rahvuselt avaar. Üle-eelmine president oli avar, eelmine peaminister oli samuti avar ja ka paljud ministrid on rahvuselt avaarid. Nüüd vahepealsetel aastatel siin kümmekond aastat tagasi avaarid olid oma võimu Dagestanis natuke kaotamas tol ajal siis targid, vahetasid avaarid peamiselt võimuladvikus välja ja seda protsessi toetas väga selgelt, et Moskva keskvõim avaarid olid Moskva keskvõimu jaoks juskui ennast ammendanud. Aga pakku targile võimuletulekuga mitte midagi paremaks läinud vastasseis pigem suurenes. Ja seetõttu siis jah, viimastel aastatel on ka Moskva keskvõim lasknud avaarid Dagestani võimuladvikus tagasi. Kui palju on maailmas avaari keele kõnelejaid? Avaari keel on selline keel, mida räägivad Dagestanis, mitte ainult avaarid, aga mida räägivad ka mitmete väiksemate rahvaste esindajad eeskätt siis selliste rahvaste esindajad, keda loeti, tehakse ka rahvaloendustele vaaride hulka ja kes siis on avaaridele vägagi lähedased rahvad? No üldiselt on kaasajal avaari keelel enam kui 800000 kõnelejad ja Dagestanis väga valdav enamus Aware oskab avaari keelt, kasutab seda avaari keelt ja kasutab seda sisuliselt igapäevaselt. Noh, me võime Dagestani kohta öelda, et sealsest 900-st 1000-st avaarist vähemasti 750000 tavaari kasutab avariaid. Viimastel aastakümnetel on see avaari keeleoskuse vaaride seas küll vähenenud neid inimesi, kes peavad oma emakeeleks avaari keelt, nende inimeste osatähtsuse paaride seas on vähenenud, aga õnneks jah, siiski veel valdav enamus Vaare on avaarikeelsed. Kuigi mitmete teiste rahvastega võrreldes paistavad avaarid ja silma selle poolest, et küllalt paljud neist on üle võtnud vene keele. Põhja-Kaukaasias on küllalt palju põlisrahvaid, kus emakeele oskajate hulk on enam kui 95 protsenti ka näiteks avaride naabrite, tšetšeenide juures isegi tänasel päeval peale ülimalt jõhkraid repressioone. Väga valdav enamus inimestest peavad oma emakeeleks tšetšeeni keelt aga avaaride seas protsent on natukene madalam. Ja ega see väga imekspandav ei ole. Avar elab täna küllalt palju linnades, eriti mahedžkalaas. Selles paljurahvuselise linnas on küllalt suur osa elanikkonnast ikkagi igapäevaselt omaks võtnud vene keele. Avaari keeles on kolm peamist dialekti, üks põhjapoolne dialekt ja, ja kaks lõunapoolset dialekti, kusjuures dialektid jagunevad veel omakorda alamdialektid. Eks. Avaari keelt peetakse väga keeruliseks keeleks. Juba neid tähemärke on neil nii palju. Avaari keel on vägagi keeruline keel. Selles keeles on küll ainult kuus täishäälikut, aga samas on seal peaaegu 50 kaashäälikut kusjuures kaashäälikut omavaheline kooslus võib olla väga keeruline ja seda nii kirjapildi kui ka häälduse poolest. Tänapäeval kasutavad avaarid kirjakeelena kirillitsa, et see on neile peale surutud. Tänapäeval ju Venemaal kehtib seadus juba mitu aastat, kus kõik Venemaal elavad rahvad peavad kasutama kirjakeelena Kirylitsed ent kunagi ammu näiteks 15. sajandil. Osa Vaare kasutasid kirjakeelena vana gruusia kirja. Ja, ja ilmselt 16. sajandil hakati rohkem kasutama araabia tähestiku põhinevat kirja. Samas araabia tähestik juurdus avaaride seas laiemalt alles 19. sajandil. 1928. aastal Nõukogude võimu ajal viidi avaarid üle ladina tähestikule avaaride kirjakeel, siis loodi tol ajal ladina tähestiku baasil. Ja 1900 kolmekümnendatel aastatel hakkas nõukogude võim massiliselt hävitama avaarikeelset kirjandust, mis oli siis välja antud kasutades araabia tähestiku põhinevat kirja. Seda tehti siis selleks, et näidata, et enne nõukogude võimu ei olnud avaaridel mitte midagi. Et neil ei olnud oma kirja, et neil ei olnud mingisugust kultuuri ja siis jah, selle eesmärgi nimel siis hävitati tohutul hulgal seda avaaride varasemat kirjandust, ladina tähestiku saida, vaarid olla küllalt lühikest aega. Juba 1938. aastal viidi avaarid sunniviisiliselt ülegi, Rillitsale põhiosas on tegemist vene kirjaga, aga sellele vene kirjale on siis lisatud terve hulk erinevaid tähemärke ja nendest lisatud tähemärkidest. Ilmselt kõige tuntum on selline tähemärk, mida kirjutatakse nagu eesti keele suurt tähte ja mida sageli näiteks slaavi klaviatuuri peal asendatakse numbriga. Üks aastatel 1938 kuni 55 oli Dagestani lääneosas mõnel pool võimalik koolis esimeses viies klassis õppida kõiki aineid avaari keeles. Vanemates klassides toimus õppetöö vene keeles aga avaari keel ja kirjandus oli vanemates klassides eraldi aine. Nüüd 50.-te aastate keskel läks avaarid ajaloolistel aladel õppetöö täielikult üle vene keelele ja Dagestani linnades lõpetati põlisrahvaste keeltes hariduse andmine 60.-te aastate keskel. Praegusel ajal on Dagestani vabariigis 14 ametikeelt nende hulgas ka siis avaarikeel aga sisulises mõttes on nendest 14-st keeles siiski väga valdavalt kasutatav keel, vene keel ja ka hariduses on täna peamine keel. Vene keel. No mõnel Poola vaaride aladel maapiirkondades, kus avaarid moodustavad enamuse, mõnes rajoonis näiteks moodustavad nad enam kui 95 protsenti elanikkonnast. Vot sellistes rajoonides mõnel pool on täna võimalik koolides kolmes esimeses klassis saada avaarikeelset õpet. Dagestani linnades ei saa varikeelset õpet esimestes klassides. Seal mõnedes üksikutes koolides on avaari keelt võimalik pida valikainena. Aga kuidas on lood avaarikeelsete, ajalehtede ja ajakirjadega, raadio- ja telesaadetega? Ori keeles antakse kaasajal välja ajalehti ja ajakirju, kuid nende tiraažid on ja tagasihoidlikud. Avaari keeles tehakse ka tele- ja raadiosaateid, aga jällegi nende saadete maht on väga väike. Esimene avaarikeelne teater alustas tegevust 1935. aastal aga avaarid ei olnud sellega kaugeltki esimene rahvas, Dagestanis, kus alustas tegevust omakeelne teater. Mitmed hoopis väiksemad rahvad olid omakeelse teatrini jõudnud palju varasemalt. Kas avaari keel on jõudnud ka internetti? Internetti on avaari keel jõudnud aga seda siiski suhteliselt piiratud ulatuses. Minu teada on internetis olemas ka avaari keeles sõnastikke tavaari keeleõppematerjale ja Vikipeedias on avaari keeles umbes 1100 artiklit. Enamus neist vikipeedias olevatest avaari kestast artiklitest on väga lühikesed. Erandiks on mõned artiklid, mis on seotud Kaukaasiaga ja islamiga. Kui rääkida kuulsatest staaridest, siis kõige kuulsama kaar läbi aegade on olnud kindlasti Šamil kellest oli enne juttu. Kuigi somiljoni rahvuselt avaar, siis me ei tea tegelikult täna seda, kui tähtis somilie jaoks avaariks olemine tegelikult oli. Tol ajal oli avaaride seas kõige tähtsamal kohal usk, ehk siis eeskätt inimene tunnetas ennast moslemina. Järgmisel kohal. Tähtsuselt oli kuulumine mägilaste hulka kuulumine mägedes elavate rahvaste hulka. Kolmandal kohal tähtsuselt oli kuulumine oma kindlasse klanni ja alles kusagil neljandal kohal oli siis keele ja sellega seotud kultuurilise identiteedi tähtsus. Aga mis on huvitav? Tsaarivõim suhtus milli küllaltki hästi. Šomiljoni siiski esmalt usuline liider ja tsaarivõim üldiselt respekteeris Shomil Shomil asus elama väljaspool vaaride alaga väljaspool tänapäeva Dagestani Enso milli käsutusse anti väga uhke elamine ja näiteks 1869. aastal lubas tsaarivõim Samiilil minna mekasse. Shomil suri 1871. aastal ja surida Mediinas. Ja, ja selles mõttes me võime Shomilli kohta öelda, et ta oli vägagi õnnelik inimene, sest ta oli nende väheste moslemite seas õnnestus oma eluajal külastada islamiusuliste kahte kõige pühamat linna nii mekat kui ka Mediinas. Kaasajal anovaaride kõige tuntumad esindajad, sportlased, eeskätt tegelevad avaarid, raskejõustikuga ja kõige enam tunnustust on avaarid võitnud vabamaadlejate. Avaaride seas on vähemasti seitse olümpiavõitjat individuaalaladel enamus neist vabamaadlejad, agaaga, poksijad ja džuudakad ja viimati võitis avaari rahvusest sportlane olümpiakulla 2012. aastal Londonis. Olid tänapäeval võistlevad olümpiamängudel Venemaa koondises ja Venemaa koondisesse saamine raske õhustik aladel on loomulikult ülimalt keeruline, sest konkurents on kõva ja võib küll öelda nii, et viimasel paaril aastakümnel see raskejõustik Venemaal ongi olnud suuresti kaubkaaslaste pärusmaa ja paljuski konkureerivad nende koondisekohtade pärast avaarid ja Osseedid. Need on need kaks Põhja-Kaukaasia rahvast, kus eeskätt vabamaadlus on väga tugev ja paljud Venemaa koondise vabamaadlejad suurvõistlustel on siis rahvuselt kassavaarid või Osseedid. Rahvuselt avaar on ka tuntud vene katselendur Magomeetolboojev, kes aastatel 1983 kuni 1994 oli ka kosmonautide treeningprogrammis, nii et ta oli siis potentsiaalne kosmonaut. See, et ta sai tuntuks, ei ole kaugeltki mitte seotud tema ametiga vaid hoopis seetõttu, et 2004. aasta septembris Moskvas olles langes ta miilitsate ülimalt jõhkra vägivalla ohvriks. Siinkohal on põhjust rääkida sellest, et peale esimest Tšetšeenia sõda Venemaal väga kiiresti ja väga ulatuslikult kasvasid tšetšeenide vastased meeleolud. Võib ka öelda seda, et Venemaa riiklikul tasemel ei teinud mitte midagi selleks, et tšetšeenide vastast viha kuidagi vaigistada, vastupidi seda viha tati takka. Ja Se tšetšeenide vastane viha kasvas laiemalt kaubkaaslaste vastaseks vihaks. Toon siinkohal ühe arvulise näite. 20 aastat tagasi elas Venemaa pealinnas Moskvas enam kui 100000 tšetšeeni. Tänasel päeval elab nüüd Moskvas vähem kui 5000 ja see, et need seal täna nii vähe elab, tuleneb asjaolust, et nad mitte piltlikult öeldes, aga sõna otseses mõttes peksti Moskvast välja. Samasugune saatus on mitte ainult Tšetšeeniaga paljusid kaugkaaslasi tabanud väga paljudes Venemaa linnades. Venemaal on viimase 15 aasta jooksul olnud perioode kus suurlinnades näiteks metroosse, Kaukaasias ei, sageli ei lastud. Kohalik miilits takistas metroosse sisenemas. Venemaal on olnud perioode, kus suurtes kaubamajades visati kaukaasia inimesed välja. Ja Moskvas viimase 15 aasta jooksul korravalvurid, keda siis vanasti nimetati, seal miilitsatakse, kes nüüd on, politseinikud kontrollivad sageli inimeste dokument. Ja sama komeetur. Voo sattus samamoodi miilitsat kontrolli alla ja kui miilitsad nägid tema nime, mis selgelt oli Kaukaasia päritolu, siis ilma igasuguse põhjuseta asuti teda peksma. Võiks öelda nii, et Dolbooja peksti poolsandiks. Kui rääkida vaaride sümbolitest, siis milline sümbol on neile kõige tähtsam? Avaaride sümbolitest on ilmselt tähtsaim svastika eeskätt kumerate servadega svastika. Segasvastikat on avaari khaani riigis kasutatud juba palju sajandeid tagasi. Nii et me võime täna rääkida sellest svastika kasutamisel on enam kui seitsme sajandipikkune ajalugu avaaride seas. Samas on avaarid kasutanud ka erinevaid riste, näiteks malta, riste ja nii svastikat kui ka neid. Erinevaid riste võib kohata näiteks avaari vaipadel, naiste ehetel, mitmesugustel kaunistustel ja nii edasi. Avariidel on olemas ka oma rahvuslipp. Seda kasutatakse siiski väga harva ja rahvuslipuna kasutatakse tegelikult avaaride khaaniriigi kunagist lippu, selle lipu modifitseeritud varianti ja sellel lipul on siis kujutatud jooksvat hunt. D ja pool kuud. Hunt on Põhja-Kaukaasias mitmete rahvaste jaoks väga oluline sümbol. No siinkohal võib eeskätt nimetada kolme rahvast, hunt on väga tähtis tšetšeenide jaoks, hunt on väga tähtis vaaride jaoks ja kurkide jaoks, aga ka mitmed teised sealsed rahvad suhtuvad hunti väga suure austusega. Milliseks võib kujuneda avaaride tulevik? Avaarikeel ei ole täna väga suures kadumisohus, ent ohumärgid on siiski üleval ja, ja need ohumärgid üldiselt süvenevad, sest tavaari keele kasutamine pigem väheneb kui suureneb. Kuna Dagestanis tervikuna rahvaste sündivus on väga suur, piirkond on aga suhteliselt vaene ja tööpuudus on väga kõrge, seal suurt midagi teha ei ole, siis mulle tundub, et väga raske on seda olukorda paremaks muuta. Vaaride tulevik on üsna segane ja, ja paraku see tulevik ei sõltu kaugeltki mitte ainult vaaridest. Sõltub ühest küljest Venemaa keskvõimust, aga sõltub kindlasti ka nendest naaberrahvastest, kelle ka kõrvuti avaarid elavad. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.