Algavas saates riigita rahvas tuleb juttu Mehhikos elavatest Nowadest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Lauad on indiaani rahas ja nad kõnelevad Novaatle keelt. Selles keeles on tulnud mitmeid sõnuga teistesse keeltesse, sealhulgas eesti keelde. Vaatli keelest on sõnad kõigepealt läinud hispaania keelde hispaania keelest teistesse keeltesse ja üksjagu sõnu on muutunud rahvusvahelisteks. Võib-olla tuntumaks sõnaks on tomat. Kusjuures selle tomatiga on see lugu, et tomatiga nimetasid lauad esivanemad rohelisi tomateid. Punaseid tomateid nimetati natukene teistmoodi. Aga selliseid tuntud sõnu on teisigi. Kas või kakao, šokolaad, tšilli kui ott ja need sõnad, mis sellest keelest pärit on. Need on siis enamasti selliste asjade või esemete tähistamiseks, millega hispaanlased Nauade juures esimest korda kokku puutusid. Tomatki on selline asi, mida Euroopas varem ei tuntud. Ja, ja siiski osa neid sõnu tõesti võetigi sealt üle. Aga lauad on andnud nime ka vähemasti kahele tänapäeva riigile. Guatemala nimi on pärit nootli keelest. Aga veelgi olulisem on see, et Mehhiko riigi nimi on seotud Nauadega. Täpsemalt lauade esivanemate üheks rühmaks oli rahvas, keda nimetatakse Mexico ja keda nimetatakse Meksikaano. Ja selle rahvakeskne linn oli nimega, kus samuti oli Mexico sõna sees. Ja see linn asus alal, kus tänapäeval asub Mehhiko pealinn Mexico. Ja kui hispaanlased selle piirkonna olid ära vallutanud, siis nad selle nime Mexico jätsid kasutusse. See linn ajapikku kasvas. Ja ikkagi see nimi Mexico jäi alles hiljem, see linna nimi kandus edasi siis piirkonna nimele selle uus Hispaania koloonia Ühe osa nimele ja sealt edasi kandus see nimi juba siis iseseisvale mehhiko riigile. Nii et nii Mehhiko pealinn, Mexico kui ka riik ise on saanud oma nime vaatli keelest. Aga kust on tulnud rahvanimetus, nõuad selle rahva nimi ongi seotud selle sõnaga nagu all ja see tähendab siis midagi puhast või mõistetavat ja, ja see tähistab ka siis mõistetava keele rääkimist. Ja kuna see nõuade jaoks oma keel oli mõistetav keel, siis sellest tekkiski selle rahvakeelele see nimi. Kuigi lauad ei olegi tegelikult mitte üks rahvas, vaid ta on lähedaste rahvaste üldnimetaja. Nii et see nimigi laua, jah, see on see üldnimetus. Aga tegelikult selle rahva erinevad osad nimetavad sageli ennast siiski mingisuguste kitsamate nimedega. Ja näiteks aeg-ajalt nimetatakse lauas ikka jätkuvalt Meksikuteks, võimeksikaanodeks või Mexicateks. Nii et selle rahva kohta on kasutusel õige mitmeid nimesid ja on kasutusel olnud siis õige pikka aega. Aga meie jah, räägime täna nõuadest lähedastest Indiaani rahvastest kusjuures sellistest rahvastest, kelle keelte kohta mõned teadlased ütlevad, et tegemist on ühe keele erinevate dialektidega. Teised keeleteadlased aga ütlevad, et tegemist on siiski väga lähedaste, kuid siiski erinevate keeltega. Mehhiko. Kus nad elavad, on niivõrd suure pindalaga riik, et me ei suuda seda endale ette kujutadagi. Ja, ja kui me mõtleme, et Mehhikos elab enam kui 113 miljonit inimest mehi, on pikka aega tegelikult kuulunud ka maailma mastaabis kõige kõrgema hõivega riikide hulka. Kui me võib-olla oleme harjunud sellise mõtlemisega, et kusagil Aasias võib-olla kusagil Pakistanis või kusagil Bangladeshis, et seal peaks olema väga kõrge iive, siis seal tõesti sündivus on väga kõrge, aga nende piirkondade iive mõjub negatiivselt, seega suremus on kõrge, arstiabi arengutase on vilets. Aga Mehhiko on oma arengutasemest siiski täiesti midagi muud, kui ei ole üldse võrreldav Pakistani või bangladeshi kaasas. Ja seetõttu Mehhikos, kus sündivus on väga suur, seal ka suremus ei ole väga kõrge, sealhulgas laste suremus on suhteliselt väike ja see tähendabki seda, et kokkuvõttes Mehhiko tohutult kiire rahvastiku kasvuga maa. Muidugi, Mehhiko oli kunagi palju, palju suurem, kui ta on täna. Me ju teame, et sisuliselt kogu USA edelaosa on kunagi USA poolt mehhiko käest ära võetud ala. Ent Mehhiko on siiski ka täna suur. Ja nüüd sellest enam kui 113 miljoni inimese seast indiaanlasi on täna natukene enam kui 12 miljonit. Et siin andmed natukene kõiguvad, on 11-st 15 miljonini, aga ilmselt Jahan neid indiaanlasi seal kusagil natukene enam kui 12 miljonit. Kokkuvõttes Mehhiko elanikkonnast indiaanlased väga suurt osa ei moodusta, aga siiski. Mehhiko indiaanlaste seas kõige suurem rahvas ongi Nowas Nauasid Mehhikos on umbes kaks ja pool miljonit sellest kahest ja poolest miljonist. Ligikaudu poolteist miljonit on selliseid nõuasid, kes räägivad oma esivanemate keelt, kes räägivad Novaatle keelt. Umbes 200000. Lauad ei räägigi muud keelt peale nõuatli keele. Sellised lauad elavad valdavalt mägises piirkonnas suhteliselt isoleeritud aladel. Mehhiko lõunapoolne keskosa on see ala, kus lauad on kõige enam. Ent Novosid kohtab tegelikult täna Mehhiko kõikides osariikides. Ajaloo käigus on nad niimoodi sinna erinevatesse piirkondadesse sattunud. Osatähtsus ei ole kusagil väga kõrge. Aga kui me mõtleme sellele, et Mehhiko kui terviku elanikkonnast on Nauasid vähem kui kaks ja pool protsenti siis Mehhikos on siiski piirkondi, kus nõuasid on umbes 10 protsenti elanikkonnast. Lauad on kindlasti kogu Mehhiko kõige tuntum indiaani rahvas. Veelgi enam, lauad on ilmselt ka kogu Ameerika mastaabis üks tuntumaid indiaanirahvaid üldse. Ja lauad on selline indiaani rahvas, kelle keelt ja kultuuri on väga palju uuritud ja näiteks sellena Oottle keele kohta öeldakse, et mitte ühtegi indiaani keelt ei ole nii põhjalikult uuritud ja seda juba sajandeid nii põhjalikult uuritud. Kuis Novaatliged, lauad ei ela täna mitte ainult Mehhikos, lauad kunagi asustasid üldse laiemaid alasid ja Nauade asuala lõunapoolsed alad olid tänapäeva Guatemala tänava veel Salvadori, tänapäeva Nicaragua territooriumi. No enamus neid lõunapoolseid Nauasid neid, kes sinna kunagi oli Sännanud, enamus neist sulandus teiste indiaanirahvaste sisse. Aga mõnel pool siiski hauad suutsid oma keelt ja kultuuri säilitada. Ja, ja seetõttu siis kaasajal kõige lõunapoolsem lauade grupp elab veel Salvadoris ja vot neid El Salvadori Nauasid tuntakse siis Pipilitena lauad on selline indiaani rahvas, kelle ajaloos on tõesti väga silmapaistvaid perioode. Arvatakse, et lauad on oma asualale rännanud põhja poolt praeguse USA ja Mehhiko piirialadelt siis nendel piirialadel asuvast kõrbepiirkonnast üsna sealt samast kandist, kus täna elavad tuhan, oodamid, see indiaani rahvas kui järjest. Me oleme oma saadetes rääkinud. Aga sellest tänapäeva Mehhiko-USA piirialast lõuna poole rändasid lauad ilmselt umbes 1500 kuni 1600 aastat tagasi. Juba seitsmendal sajandil suutsid lauad Kesk-Mehhikos muutuda domineerivaks rahvaks kusjuures Kesk-Ameerika mitmed vanad kõrgkultuurid ongi just nimelt seotud nõuadega. Siinkohal on põhjust kindlasti nimetada tolteeke ja steike. Nii tolteekide kui asteekide kõrgkultuurid on seotud Nauadega niidolteegid kui ka asteegid olid etniliselt peamiselt lauad. Üsna pikka aega on Nauasid ka rahvusena nimetatud Assteekideks. Aga tänasel päeval üldiselt on keeleteadlased ja ajaloolased kokku leppinud, et me kaasaja lauasid siiski Assteekideks ei nimetaks, et jätkamise termin asteegid selle kunagise asteekide kõrgkultuuri kandjatele. Jätkem see termin asteegid sellele kunagisele asteekide riigile, sellel asteekide impeeriumile ja, ja täna siis ikkagi tuleks tõesti rääkida, mitte Asteikidest. Aga Nowadest tolteegi saavutasid oma võimsuse umbes 1000 aastat tagasi. Siis kuulus nende valitsuse alla suur osa tänapäeva Kesk-Mehhikost. Aga nagu see kõikide rahvastega, kes ühel hetkel on võimsad, on olnud. Ühel hetkel käib võimsus olla nii Kadolteekide puhul. Ja tolteekide languse järgselt vallandus siis Nauade migratsioon lõuna suunas. Et just peale seda, kui see teekide selline kõrgaeg läbi sai, hakkasid lauad rändama lõuna poole. Ja just siis asusid nad elama ka tänapäeva Nika, Raaga, El Salvadori või Guatemala aladele. Lauad olid üks peamisi rahvaid, kes moodustasid asteekide riigi, kes moodustasid asteekide impeeriumi, kes kandsid seda asteekide kultuuri ja seeläbi suurenes Nauade mõju Kesk-Ameerikas veel tublisti. Niiet et siin vahetult enne hispaanlastest vallutajate saabumist. Naootli keel oli Kesk-Ameerikas omamoodi Lingo Franco, seda räägiti küllalt laialdasel alal ja, ja seda räägiti siis vägagi erinevate rahvaste poolt. Ja seda just seetõttu, et see asteekide riik oli ühest küljest ise suur, aga teisest küljest omas ka sellist teatavat mõju naaberaladele. Asteekide riik oli oma võimsuse tipul 14. sajandi lõpus Viieteistkümnenda sajandi esimesel poolel. Sel ajal ulatusse riik ühe ookeani kaariest teise ookeani äärde ulatus Vaikse ookeani äärest Atlandi ookeani äärde seal tänapäeva Kesk-Mehhikos. Samas selle riigi pindala isegi hiilgeaegadel ei olnud üldse väga suur. Arvatakse, et maksimaalselt olid umbes 220000 ruutkilomeetrit. Võrdluseks võib siinkohal öelda, et tänapäeva Soome pindala on enam kui 330000 ruutkilomeetrit. Ent olulisem kui see pindala on see asteekide riigi kultuur ja selle asteekide riigi mõju ka naaberaladele. Asteekide võimsus põhines suuresti vägagi oskuslikult põllumajandusel. Asteegid oskasid praktiliselt kõiki vähegi viljakandvaid alasid ära kasutada, muu hulgas Nad rajasid näiteks järvedele kunstlikke saari. Nad ehitasid ulatuslikke niisutussüsteeme aga nad ka näiteks kuivendasid liigniiskeid alasid ja see tähendas seda, et asteegid suutsid toota nii palju toitu, et seda jätkus mitte ainult iseenda jaoks, aga seda jätkus näiteks ka kaubanduse jaoks, et seda jätkus ka selleks, et naabritega seda mingi muu kauba vastu vahetada. Asteegid olid vägagi sõjakas rahvas. Nad tegelesid pidevalt naabruses olevate nõrgemate indiaanirahvaste maa-alade valguga tamisega kusjuures vallutatud alade elanikud muudeti enamasti orjadeks. Kuigi asteegid hiljem said tunda hispaanlaste tohutut jõhkrust, siis tegelikult asteegid. Mõnes mõttes olid selle justkui nagu ära teeninud, sest et mitmete sajandite jooksul olid asteegid ise oma naaberrahvastega käitunud üsna samamoodi, kui hiljem hispaanlased nendega käitusid. Asteekide jaoks oli väga tähtsal kohal ohverdamine ja eeskätt inimeste ohverdamine. Apteekidel oli palju jumalaid ja nende jumalate jaoks ohverdati pidevalt inimesi kusjuures vahel võis juhtuda nii, et ohverdati korraga isegi tuhandeid inimesi. Näiteks kui oma jumalatelt taheti millegipärast andeks paluda, siis ohverdamine tõesti võis ulatuda tohututesse massidesse. Asteekide kuulus pealinn asus alal, kus tänapäeval asub Mehhiko riigi pealinn Mexico. Ja see nende pealine asus umbes 13 ruutkilomeetri suurusel järve saarel. Ja järvesaar oli siis järveäärsete aladega ühendatud mitmete tee tammidega. Selles pealinnas oli uhkeid losse, suuri templeid, aga ka lihtsaid, käsitööliste elamuid selle pealinna elanike arvuga. Ta on erinevatel aegadel antud väga erinevaid hinnanguid. Vael võib kohati isegi selliseid uskumatuid numbreid nagu 350000 inimest. Enamasti siiski arvatakse, et maksimaalne elanike arv, mis seal võis olla on ilmselt natukene enam kui 200000 inimest. Aga mõned ajaloolased arvavad, et see elanike arv jäi siiski väiksemaks kui 100000 inimest. No nii või teisiti, selle 13 ruutkilomeetri rahvastiku tihedus oli väga suur ja täiesti võrreldav tänapäeva maailma suurlinnade rahvastiku tihedusega. Kusjuures me võime siin väga julgelt öelda, et tänapäeva Tallinna rahvastiku tihedus on oluliselt väiksem, kui oli asteekide riigi pealinna rahvastiku tihedus. Asteekide riik, mida on nimetatud impeeriumiks, ei olnud siiski väga tugev. See riik oli allutanud endale erinevaid rahvaid. Selles riigis elas palju inimesi, kes tegelikult vihkasid oma vallutajaid. Need olid inimesed, keda sunniti orjusesse ja tänu sellele kõigele. See asteekide riik ei olnud kuigi tugev ja ei olnud ka väga ühtne. Selle riigi erinevad piirkonnad ei olnud omavahel väga tihedalt seotud ja see kõik aitas natukene kaasa sellele, et hispaanlased suutsid asteekide riigi väga lühikese aja jooksul ära vallutada nelja aastaga. Ajavahemikul 1519 kuni 1523. Asteegid olid hispaanlasi vastu võtnud kui külalisi käitusid nendega igati sõbralikult. Hispaanlased paraku mitte kuidagi külaliste moodi käitunud teekonnal asteekide riigipealinnani olid nad barbaarsed, tapsid indiaanlasi, hävitasid indiaanlaste vara, aga samas, kui nad jõudsid asteekide pealinna, siis ikkagi asteekide ülikond võttis hispaanlasi jätkuvalt vastu nagu külalisi. Kusjuures hispaanlased kasutasid seda olukorda vägagi räigelt ära. Nad võtsid asteekide valitseja vangi, see aga vallandas asteekide vastuhaku ja läkski siis sõjategevuseks seal asteekide pealinna alal. Asteegid suutsid esimese hooga võõrad oma pealinnaaladelt minema lüüa, aga hispaanlased ei jätnud jonni. Algul, kui hispaanlased liikusid asteekide riigi pealinna poole, olid nad kasutanud ka mõnede kohalike indiaanlaste abi. Nagu ma siin eelnevalt ütlesin. Pasteekidel oli palju vallutatud alasid nende riigi territooriumil elas rahvaid, kes vihkasid riigi isandaid ja hispaanlased, siis kasutasid neid inimesi enda kasuks ära ja ka hilisemates võitlustes. Hispaanlased kasutasid ära indiaanigruppe, nii et need indiaanlased, kes tundsid paremini kohalikke olusid aitasid hispaanlastel siis asteekide riigist jagu saada. Peale seda siis, kui hispaanlased olid asteekide pealinnast lahkunud. Nad kogusid jõudu, ootasid uut momenti ründamiseks ja mõne järgneva aasta jooksul suutsid ära vallutada kogu asteekide riigi. Ja lõpuks suudeti ära vallutada ka asteekide riigi pealinn. Ja kuulutati siis seal asteekide riigi alal välja. Hispaaniale kuuluv Uus-Hispaania koloonia. Nauad esivanemate jaoks oli Molgul positiivne see, et hispaanlased suhtusid neisse pisut teisiti kui paljudesse teistesse Indiaani rahvastesse nõuadele jäätia olles teatavad õigused. Nauade ülikonnale jäeti alles teatavad õigused ja üldse võib öelda, et hispaanlased algul väga otseselt lauad sellisesse igapäevaelu juhtimisse ei sekkunud. Eeskätt huvitas hispaanlasi see, et lauad maksaksid neile makse. Ehk siis hispaanlased kehtestasid neile sobiva maksusüsteemi. Ja teine, mis neid huvitas, oli see, et lauad võtaksid vastu ristiusu sõduritega koos olid piirkonda tulnud ka preestriga. Missa näärikes hakkasid koheselt tegema oma tööd ja püüti siis Nauasid muuta kristlasteks. Seda püüti teha nii hea kui kurjaga. Osan hauasid muidugi hakka sellele vastu, aga osa rauasid suhtusid asjasse targemalt ja kavalemalt. Nad võtsid näiliselt küll kristluse omaks, aga tegelikult säilitasid ka oma kombed ja uskumused kusjuures siiski oldi hispaanlaste silma alt ära, siis tegeleti jätkuvalt oma rituaalidega ja hispaanlaste silme all, siis nii-öelda mängiti kristlasi ja mõnes piirkonnas suutsin indiaanlased pikka aega siis vallutajaid lollitada ja vallutavad jah, ei saanudki aru, et et tegelikult ei ole siis indiaanlasi suudetud sisulises mõttes ikkagi kristlasteks muuta. Kaasajaks muidugi on täiesti selge, et lauad on valdavalt kristlased veelgi täpsemalt katoliiklased ja, ja seda sugugi mitte siis ainult näiliselt, vaid ka täiesti sisulises mõttes ent ka kaasajal osa Nowadest on säilitanud oma esivanemate uskumused, osa Nowadest järgivad oma esivanemate traditsioone ja on ka olemas selliseid inimesi, kes siis ühest küljest on kristlased, katoliiklased, aga teisest küljest ikkagi selle kristluse kõrval järgivad ka esivanemate uskumusi. Üks Nauade traditsioon, mis ulatub ilmselt asteekide aega on iga aasta teisel mail põllul peetav naiste rusikavõitlus, kus siis kaks naist kaklevad, nii et veri väljas. Ja need riidetükid, millega siis veri hiljem ära pühitakse, jäetakse. Põllule asteekide, ta oli selline lähenemine, et ainult veri on see, mis jumalatele tõsiselt meeldib ja mis seda maad tõsiselt viljakamaks muudavad. Nii et see tänane traditsioon omab väga pika aja. Asteekide impeeriumis olid lauad kasutanud kirja, mis oli vägagi keeruline tähemärkide süsteem. Nüüd hispaanlased tulid oma palju lihtsama ladina tähestikul põhineva kirjaga ja lauad võtsid selle väga kiiresti üle. Nii et jah, tõesti, juba mõnekümne aasta jooksul peale hispaanlaste kohale jõudmist. Haritumad lauad oskasid kirjutada Novaatli keeles ladina tähestikus. Ja, ja muuhulgas panid nii nii lauad ise kui ka osa hispaanlastest vallutajaid kirja nii Nauade ajaloo mitmesuguseid administratiivseid tekste, keelega seotud tekste, noh, kõikvõimalikke erinevaid tekste, kusjuures paljud nendest tekstidest pandi kirja just nimelt Naootli keeles. Esimene nootli keelne grammatika anti välja juba 1547. aastal. See on tõeliselt vara, eriti kui võrrelda seda näiteks prantsuse keele esimese grammatikaga, mis anti välja kolm aastat hiljem. Nii et indiaanikeelne vaatli keel jõudis esimese grammatika Ani vare kui prantsuse keel. 1570. aastal avaldas Hispaania kuningas soovi. Etnovaatli keel oleks kogu Uus-Hispaania provintsi üheksa ametikeeleks. See oli ema arvates vajalik selleks, et hispaanlastest ülikute ja kohaliku elanikkonna omavahelist läbikäimist parandada. Et oleks võimalik rohkem suhelda, et oleks omavahel rohkem kommunikatsiooni. Uus-Hispaania provintsis ei olnudki midagi teha kui selle kuninga sooviga leppida. Ja nii muutus siis Nowahtli keel, indiaani keel, uus Hispaania provintsi üheksa ametikeeleks. Veelgi enam, seda keelt hakati õpetama ka teistele indiaani rahvastele, kelle asualad selle provintsi territooriumil olid. Nii et hispaanlased õpetasid Ühte indiaani keelt teistele indiaani rahvastele. Tundub pisut uskumatu, aga hispaanlased leidsid, et kohalikele indiaanlastele on selle piirkonna kõige suurema indiaani rahva keele õpetamine lihtsam kui ainult hispaania keele õpetamine. Kusjuures ka geograafiline ala, kus seda keelt õpetati Oliver vägagi suur. Näiteks ka tänapäeva Hondurase ja El Salvadori aladel õpetati indiaanlastele Nowatli keelt. Nüüd juba 1571. aastal anti välja esimene nagu Atli hispaania hispaania keele sõnastik. Selle sõnastiku koostaja oli Francis Khani munk. Aga ilmus ka näiteks luulet ja isegi veel seitsmeteistkümnendal sajandil paljudes piirkondades reaalselt elanikkond kasutaski ainult Novaatli keelt, hispaania keelte osatud hispaania keelt ei olnud ka nii-öelda igapäevases elus vaja. Aga mida aeg edasi, seda rohkem hakkas Hispaania oma vallutatud aladel Kesk-Ameerikas põlisrahvastele oma võimu peale suruma. Seda keerulisemaks läks indiaanlaste olukord ja, ja loomulikult jõuti ka selleni, et ühel hetkel võeti ka Nauade ülikutelt varem kehtinud õigused ära. Lauad muudeti sisuliselt täiesti õiguseta rahvaks. Juba 1696. aastal keelas Hispaania tollane kuningas Carlos teine kogu Hispaanias kõikide teiste keelte peale hispaania keele kasuks. Ta on ise nii et ametlikult võis kasutada ainult hispaania keelt. Loomulikult võis ametlikult alates sellest ajast õpetada ainult hispaania keelt. 1770.-le Castor võetega hispaanlaste poolt vastu otsus, et Kesk, Ameerika põlisrahvaste keeled tuleb täielikult välja juurida. Nii et 18. sajandil võeti selline otsus vastu. Ja peale seda otsust Saina ootli keel sealhulgas kirjakeel tõesti praegu, et lõpliku hoobi Mehhiko iseseisvus kuulutati esimest korda välja 1810. aastal. Seda tegi käputäis inimesi, need inimesed peagi vangistati ja hukati. Aga juba 1821. aastal siiski Hispaaniat tunnustas Mehhiko iseseisvust ja sellest ajast alates, kui Mehhiko on olnud omaette riik, on hauade osatähtsus pidevalt kahanenud. 1895. aastal rääkis Novaatli keelt enam kui viis protsenti tollase Mehhiko elanikkonnast. Siis aastal 2000 rääkis Nowatli keelt vähem kui 1,5 protsenti Mehhiko elanikkonnast. Viimastel aastatel on tõesti toimunud väga palju muutusi. Nüüd suhtutakse Mehhikos ka ametivõimude tasandil Indiaani rahvastesse hoopis teistmoodi. Leitakse, et indiaanirahvad Mehhiko põliselanikkond. See on selle riigi tõeline väärtus, mida tuleb hoida väärtus, mida tuleb kaitsta, väärtus, mille edendamiseks tuleb riigi poolt anda ka rahalisi vahendeid. Ja näiteks 2003. aastal võeti vastu seadus, mis kaitseb Mehhiko kõikide põlisrahvaste keeli ja annab nendele keeltele ka vähemalt formaalselt teatavad õigused. Ja nii on siis kanovaatli keel täna Mehhiko üks rahvuslikest keeltest ja seaduse järgi on lauadel õigus seda keelt kasutada nii isiklikus elus kui ka avalikus sfääris. Veelgi enam, see seadus annab põhimõttelise võimaluse rajada kakskeelseid, multikultuursed koole, kus osa õppetööst toimub kohalikus indiaani keeles siis Nauade aladel Nowatli keeles. 2008. aastal aga näiteks kutsus Mehhiko pealinna linnapea kõiki Mehhiko valitsuse töötajaid üles õppima Nowatli keelt, nii et isegi niikaugele on juba jõutud. Et valgeid inimesi kutsutakse üles pima. Nõuatli keeld. Täna on siis niimoodi, et meid koos kakskeelsetes koolides siis sellistes koolides, kus osa õppeained toimub hispaania keeles, aga osa toimub indiaanikeeltes. Sellistes koolides õpib kaasajal enam kui 1,3 miljonit last. Muidugi, kui me mõtleme, et Mehhiko elanikkond on seal enam kui 113 miljonit siis see 1,3 miljonit ei ole justkui suur. Aga kui me mõtleme, et indiaanlasi Mehhikos on 12 miljonit või sinna kanti, siis see 1,3 miljonit on siiski vägagi kena saavutus. Ja mõnel pool Mehhikos on selline olukord, kus enam kui pooled nendest lastest, kes kooli lähevad, hispaania keelt, ei oska nad oskavadki ainult Novaatli keelt. Ja seetõttu need kakskeelsed koolid on niimoodi üles ehitatud, et kõigepealt siis õpitakse lugema ja kirjutama tama vaatli keeles ja alles seejärel hispaania keeles ja näiteks matemaatikat õpitakse siis Novaatli keeles. Ja see, et nüüd koolidesse on viidud, siis tõesti ootli keeleõpe. Noh, see on selles mõttes väga positiivne, et on tõesti lootust, et tulevikus taotle keele oskajatel aadlikeelekasutajate arv suureneb. Sest et kaasajal on selline olukord, kus näiteks vanemad lauad, Nad küll räägivad seda keelt, aga nad sisuliselt korralikku kirjakeelt ei oska, sest neil ei ole seda mitte keegi mitte kunagi õpetanud. Nii et kui me enamasti rahvaste puhul ikka oleme harjunud sellega, et vanemad inimesed kasutavad oma esivanemate keelt rohkem ja oskavad seda rohkem siis lauale puhul on küll täna selline olukord, kus jah, vanemad inimesed küll kasutavad rohkem kui noored, aga kirjaoskajaid oma esivanemate keeles on juba noorte inimeste seas rohkem kui vanemate seas. Ja see on kahtlemata positiivne. See annab lootust, et see keel ei kao ära. Põhiliselt need koolid, kus nootli keeles õpetatakse põhiliselt algkoolid on ka meie mõistes gümnaasiume, aga selliseid koole on vähe ja olla Otli keelt võimalik õppida ka Mehhiko mõnes kõrgkoolis. Vaatli keelt õpetatakse ka väljaspool mehikut asuvates kõrgkoolides. Kuna see keel on olnud väga hästi uuritud, siis indiaani keele näitena on seda tõesti mitmel pool kõrgkoolides maailmas õpetatud ja pikka aega ja mõistad Jonaa vaatli keelt võimalik õppida ka kursustel. Ja Mehhikos on siis tõesti jõutud ka juba sellise olukorrani, kus osa nii-öelda valgeid inimesi või Osame stiitse osa hispaaniakeelseid inimesi on hakanud õppima vaatli keelt. Osa teevad seda lihtsalt huvist, osa aga tunnevad, et see võib neile ka reaalselt elus midagi juurde anda. Kuidas on lood Novaatli keelse meediaga? On välja antud ajalehti, ootli, keele, mõnest dialektis tehakse raadiosaateid, aga minu teada televisiooni saateid regulaarseid televisioonisaatena aadlikeeles veel ei ole. Näiteks mängufilme on Avatle keeles tehtud juba 20 aastat. No okei, keel on täna täiesti olemas ka internetis, kuigi see keel on seni levinud internetis veel suhteliselt vähe. Ja no näiteks vikipeedias on enam kui 8000 nootli keelset artiklit. Enamus nendest artiklitest on tõesti väga lühikesed keele puhul, mis on võib-olla viimastest aastatest veel huvitav, on see, kuni 2005. aastani kehtis Mehhikos selline absurdne reegel et mehi ka hümni ei tohtinud laulda kohalikes indiaanikeeltes mõnedesse indiaani keeltesse oli Mehhiko hümni tõlgitud indiaanlaste endi poolt. Aga kui indiaanlane laulis Mehhiko hümni oma keeles, siis selle eest sai ta karistada, kusjuures rahatrahv selle eest oli väga kõrge, aga lisaks oli võimalik indiaanlane selle eest isegi lühiajaliselt vanglasse pista. Nüüd siis jah, seda reeglit enam ei ole, kusjuures nüüd on oma sellest kunagisest veast tõstiga Mehhiko võimude tasandil hästi aru saadud. Ja nüüdsel ajal siis isegi tehakse teatavat sellist kihutustööd või soositakse seda, püütakse saavutada olukorda, kus siis kõikides suuremates Mehhiko indiaanikeeltes oleks olemas oma selline ametlik tõlge. Me võime siis öelda, et kuni üsna viimase ajani on see Nauade keeleline kultuuriline olukord seal Mehhikos olnud vägagi raske osa Nauade, selliseid rahvuslikke organisatsioone on seda nimetanud ka kultuuri genotsiidis, kusjuures skulptuuri genotsiidis, mis on kestnud siis peaaegu 500 aastat. Ja see muutus on tingitud kahest vägagi erinevast protsessist. Ühest küljest Mehhikos endas, siseriiklikult on jaapanlased järjest enam asunud oma õiguste eest võitlema. Teame, et siin viimastel aastakümnetel on Mehhikos olnud lühiajaliselt isegi selliseid perioode, kus mõnede indiaanigruppidega on lausa toimunud lahingud kus on tõesti lausa toimunud väikesed ülestõusud kus on olnud suuri meeleavaldusi ja muud sellist. Nii et ühest küljest jah, see selline siseriiklik surve on avaldanud mõju aga päris kindlasti on oma rolli mänginud üldise suhtumise suhtumine maailma erinevate piirkondade põlisrahvastesse. Maailma erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on viimastel aastatel järjest enam astunud samme selle eest, et, et kõikvõimalikes maailma piirkondades põlisrahvastel oleks vähemasti samad suured õigused kui hiljem sissetunginud rahvastest. Ja Mehhiko on ju riik, kus on ju tohutul hulgal erinevaid indiaani keeli. Muidugi ka paljud Mehhiko indiaanirahvastest on ammu lõplikult hävitatud, neil ei ole seal mitte ühtegi, aga ka alles jäänud indiaani keeli on suurel hulgal. Kui rääkida Nauade majanduslikust olukorrast siis võib vist küll öelda, et lauad on vaene rahvas. Laual on täna kahjuks nii nagu ka mehhiko enamus teisi indiaanirahvaid, üpris vaene rahvas, näiteks need inimesed, kes täna kõnelevad vaatli keelt, need inimesed väga valdavalt teenivad kas vähem kui miinimumpalka või ei teeni üldse mitte midagi. Mõned uurijad on isegi arvanud, et umbes kaks kolmandikku nendest inimestest, kes tänaver räägivad vaatli keelt ei teeni isegi mitte miinimumpalka. Ehk siis see oma keelt ja kultuuri rohkem säilitanud rahva osa Nauade seas on väga vaene elanikkond. Nad elavad väga valdavalt maapiirkondades. Ka nõuade seos on selline tendents, et osa inimesi püüavad minna elama linnadesse, linnades tundub olevat natuke lihtsam tööd saada, linnades tundub olevat natukene kergem. Aga paraku linnadesse elama asunud lauad enamasti väga kiiresti hülgavad oma esivanemate keele, hülgavad oma kultuuri, püüavad seguneda selle mehi ka üldise kultuuri hulka, püüavad muutuda hispaaniakeelsed näiteks. Ja nii, ja siis tõesti see ikkagi kultuuri kandja on inimene, kes elab maapiirkonnas, ta tegeleb väga valdavalt põllumajandusega. Kusjuures Mehhiko onju suure pindalaga maa. Meikas on põllumajanduslikult väga erinevaid alasid. Me ei saa lauade puhul välja tuua seda, et nad tegelevad kindlalt ühe või teise põllumajandusega erinevates Mehhiko piirkondades ei saagi ühtsete valdkondadega tegeleda. Aga oluline on, et see rahvas tegeleb valdavalt põllumajandusega. Lauad elavad väikestes väga tagasihoidliku välimusega majakestes ja käivad ka väga tagasihoidlikult riides. Püüame Mehhikos eristada indiaanirahvaid ja kohalike mehitlasi, siis muidugi üks asi on see, see välimus, et need indiaanlaste rohkem viluki, silmad ja muu selline aga üldise riietuse järgi keskmine mehhiklane käib siiski riidest, tunduvalt jõukamad kui see keskmine indiaanlane, kui ka see keskmine laua. Ja nüüd, kui võrrelda Nauasid teiste indiaanirahvastega, siis kuigi Nauade puhul on tegemist Mehhiko kõige suurema tähtsama indiaanirahvaga ei saa öelda, et lauad oleks keskmisest jõukamad kui teised Mehhiko indiaani rahv. Seni veel on nad ikkagi suhteliselt vaesed. Ja võib-olla siin on ka üks, üks oluline põhjus ikkagi selles varem toimunud hariduselus. Kui paljud lauad läksid kooli ja üldse ei osanud hispaania keelt, aga õppetöö algas koheselt hispaania keeles siis oli neil väga raske koolis hakkama saada, neid oli väga raske neid erinevaid aineid omandada ja sel ajal, kui teised lapsed juba omandasid seal matemaatikat ja keerulisemaid aineid sel ajal lauad olid siiski paljus sunnitud keskenduma sellele, et hispaania keelt selgeks saada. Ja nii ei ole siis ime, et näiteks ka tänasel päeval Nauade keskmine haridustase Mehhikos on umbes kolm aastat lõhe, kui see on Mehhikos tervikuna inimestel. No te keskmine haridustase ja on seal 90 aasta vahel, seda ei ole väga vähe, aga siiski seda on kolm aastat vähem kui Mehhiko elanikkonnal tervikuna ja, ja see natukene kehvem haridus, see natukene viletsam hispaania keele oskus, see kõik on loomulikult mänginud rolliga Töökohtade saamisel, paljud ametid langevad ju ära, kui haridustase on kehvem ja ei olegi siis ime, et lauana on tõesti pikka aega olnudki vaesem rahvas. Ja, ja muide, üks põhjus, miks Mehhikos indiaanirahvaste haridus on kakskeelseks viidud, see on just nimelt majanduslik, selle kohta on samuti öeldud, et see kakskeelne haridus peab aitama, peab võimaldama indiaanlastel väljapääsu sellest raskest majanduslikust olukorrast. Et Mehhiko riigile kui tervikule on kasulikum, kui need inimesed on haritumad, see tähendab tegelikult seda, et nad on ka potentsiaalselt jõukamad, nad saavad endaga paremini majanduslikult hakkama. Mehhiko oma kakskeelse hariduspoliitikaga on olnud ju eeskujuks mõnedele USA osariikidele. Näiteks USA Arizona osariigis, kus on väga palju hispaaniakeelseid, kus on väga palju indiaanirahvaid on siin kümmekond aastat tagasi püütud kasutada sellist olukorda, kus kogu haridus oleksid ainult inglisekeelne. Tänaseks päevaks on siis jõutud olukorrani, kus Meikat tuuakse kaarisonale teatavaks eeskujuks Meikas. Jah, õnneks on aru saadud Nauade keele ja kultuuri hoidmine, kaitsmine, Nende aitamine, see tegelikult rikastab seda Mehhiko ühiskonda ja mitte jõhesta. Sellist kartust ei ole, sest lauad ei asu täna Mehhikos mitte kusagil nii selgetel kompaksetel aladel ja mitte kusagil ei ole nende osatähtsus väga kõrge ja kuna enamasti sellised suured riigid ka Mehhiko just eeskätt on ju ajaloo jooksul kartnud seda, et, et põliselanikud võib-olla võivad ühel hetkel püüda riisi lahku lüüa siis mehikas saadakse täna aru, et vähemalt Nowada ja enamike teiste rahvaste puhul ei ole see sisulises mõttes võimalik. Ehk siis Mehhiko riigil ei ole midagi karta. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.