Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Analume tüüliseni. Oli. Ta võit šviili aitäh selle toreda gruusia rahvalaulu eest, millest rääkis. Aga see laulu on noh, nagu tavaliselt armastuse ja meiega kaslaste julgus, kas ja tavaliselt selline laul tuleb enne võistlust, enne kui planeeritakse midagi ja siis tuju muutub siis vähemaks ja tuleb motivatsioon. Tavaliselt koguaslastel temperamenti ikkagi on, aga tõuseb siis palju balla. Ühesõnaga, selline ilus ergutuslaul. No üsna ja viimasel hetkel enne teiega kohtumist sain teada, et rahvuse poolest olete te hoopiski tšetšeene tšetšeeni, kes on sündinud ja 25 aastat elanud Gruusias, omandanud enesestmõistetavalt sealse keele, õppinud tundma kirjandust, ajalugu, kultuuri ja ühel ilusal päeval Päeval tulite Eestisse ja siis hakkasite jälle siinsetele omaks võtma, et aga põikaks kõigepealt teie lapsepõlve koju. Olete mulle öelnud, et ma ei kujuta ette, kui lõbus teil seal oli. Arvestades seda, et tegelikult me kodus meie pere on siis üsna suur vanem vend, kaks õde ja sugulased on väga palju. Ütlen ausalt, ema poolt, mul on siis lähedased sugulased, see on 25 ja isa poolt on 22 ja siis me suhtleme praktiliselt. Ma ütlen, igav päev, iga nädal kindlasti praegu on võimalused on palju ja kõigi nende 50 sugulasega suhtlete pidev absoluutselt. Ja see on tavaline elu. Kaukaasia tavaline elu ja tegelikult seal suhtlevad absoluutselt kõik grusiinlased, aga kaaslaselt niimoodi. Muidugi oli lõbus ja oli väga-väga tore, väga palju positiivsed emotsioonid, lapsepõlves tõesti stress ja siis ümber ka, et tegime spurti, mängisime mina 11 aastat, laulsin ka ansamblis. Lõpetasin muusikakooli ja muidugi ühesõnaga elu oli väga huvitav ja rütmiline ja samal ajal väga huvitav. Ütleme, see lapsepõlvekodu oli siis selline, et maja oli rahvast täis, et mitte ainult apsel vennad ja õde ja isa ema, vaid pidevalt, kes keegi külas ja pidevalt istusite suure laua taga. Ja, ja tõesti, kuna minu Isagnzis sisi arst ja arst võib-olla Eestis on natuke sotsiaalsed, on teisestases ott länna Aasias ja Gruusias, arst on nagu jumal, ma ütlen niimoodi ja selles suhtes meil noh, nõukogude ajal siis käisid kõik sugulased, kellel oli Kogu aeg külastajad ja kogu aeg, me olime siis ära. Mitte ainult neljakesi lapsed, siis ema, isa, palju-palju rohkem. No Eestis on arst ka varsti jumal, sest et hästi raske arsti juurde pääseda. Aga lapsepõlvekodus siis isal ei olnud vahet, kas ta on tööl või ta on kodus, ta pidi kogu aeg, nagu öeldakse, arstima. Jah, ma mäletan, tookord oli natuke teistmoodi, nüüd on pigem arst, töötab haiglas, kodus tuleb ja siis. Peab jätma siis kõik emotsioonid, negatiivsed, positiivsed emotsioonid siis haiglas ja tuleb kodus täiesti. Noh, ta peab siis puhkama hästi, aga tookord ei olnud niimoodi, siis ma mäletan, mina kogu aeg istusin isa kõrval, patsiendid tulid koju. Tegelikult ta oma konsultatsioonid ja vastuvõtja ta tegi kodus ka ja siis mina kirjutasin retseptid ja aitasin ja ühesõnaga selles suhtes nõukogude seal töö oli siis võib-olla natuke keerulisem. Võrreldes tänase päevaga. Ütleme siis etteruttavalt, et mõistagi olete te ka ise arst, teisiti ilmselt ei oleks mõeldav olnudki ja täpsemalt öeldes olete kardioloog südamearst, aga läheme siiski veel korraks sinna lapsepõlve tagasi, et Gruusias elasite Gruusias olete te sündinud, nagu öeldud, aga kas te vahel sattusite siis tollal ja ka hiljem ka oma esiisade maale Tšetšeenias, kuidas sellega oli? Tšetšeenias esmakordselt elus läksin, see oli, kui ma ei eksi, 2006 ja minu sugulased muidugi siiani elavad krosmos elavad siis mujal ka aga no pigem siis minu kõik sugulased elavad siis Ida-Gruusias Ahmeeto rajoonis ja minu vanaema, vanaisa vanaema on siis 92 aastat vanavanaisa 91 ja siiani elavad ja siis sugulased elavad pigem siis praegu on selline küllatuishi ja Ahmet rajoonis. Nii et enamik teie sugulasi elab Gruusias, aga mõned ka Tšetšeenias ja niide seal siis ükskord ära käisite. Kui mina sattusin 2006, noh, see oli tõesti raske periood, mina tookord olin Moskvas residentuuris Jazovi kardioloogiakeskuses ja just ma 2007 lõpetasin, aga enne seda läksin vaatama, mida seal toimub ja vot see see oligi minu esimene visiit ja muidugi ütlen ausalt, negatiivsed emotsioonid oli rohkem kui positiivsed. Arusaadav, aga kuivõrd te olete endale elu jooksul siis teadvustanud, et te olete tegelikult ikkagi Chetseen või siis oletegi ikkagi ennast rohkem grusiinina tundnud? Ja ma ütlen niimoodi, et mina olen muidugi puhas tšetšeene nii isa kui emaliini pidi aga tegelikult Metshillased, etnilised tšetšeenid Gruusias elavad juba umbes 170 180 aastat ja te kujutate ette, kuidas nad selle kahe sajandi jooksul siis adapteerinud assimileerunud ja selles suhtes muidugi ma ütlen ausalt, et mina oskan ja tean sama hästi ja pareminigi kui iga grusiin gruusia keel tegelikult ja mitte ainult keelt, kirjandust, kultuur, ajalugu ja mina selle üle olen väga uhke ja geneetiliselt puhas tšetšeene ja sellega olen väga uhke, et puhas tšetšeene. Aga mul on siis tegelikult kasvatanud Gruusias ja kultuuri ja kõik muid on siis Gruusiast ja ma arvan, see on väga-väga suur pluss. Nii et hingelt oletega kruusi meelitada ja vot niimoodi Tšetšeenia tegelikult on minu isa poolt tulnud pärita, rahvuselt oled siis tšetšeene. Aga muidugi Gruusias elan ja Gruusias tuleb siis lõpuni elada, ma arvan, et ikkagi ma kunagi lähen tagasi ja muidugi siis Gruusia on minu maa. Mulle Eesti gruusia seltsis soovitati, aga tegelikult siis seal öeldi ka, et jah, et meil on üks vägev grusiin. Küll nad võib-olla arvavad õigesti, aga kuidas ta üldse Eestisse? Jah, see on tõesti pikk lugu ja sattusin ausaltöeldes neeldav plaaniväliselt esialgu kui lõpetasin Moskvas residentuuri ja dissertatsiooni kaitsmine oli 2007 novembrikuus. Siis noh, mõtlen asja, kui, et minu abikaasa ja lapsed on Eesti kodanikud ja tookord mul oli juba elamisluba Eestis elamisluba, aga ikkagi mul oli plaanis minna tagasi Gruusiasse ja läksingi koos oma perega, aga 2008 oli. Ja muidugi see 2008 te hästi mäletate, see oli Gruusia Vene Venemaa vahelise sõda ja periood oli raske ja mul oli mõtted, et lähen siis kodumaal, alustan siis nulliks kõiki. Olen haridusega siis arst ja kõik läheb kenasti, aga juhtus nagu juhtus, et umbes üks aastat töötasin kardioloogiaosakonna juhataja vääna prostaavis, kodulinn on silus, Taavi, minu vanemad siiani elavad siis Rusdaavis. Ja kuskil jah, üheksa, 10 kuud, siis olin osakonna juhata. Aga probleemid olid ikkagi sotsiaalne lapsed ja materiaalset ma ütlen niimoodi, et minu palk oli kuskil 100 dollarit natuke rohkem. Ja kujutate ette, peale Moskvad Moskvast üttasina kõige suurem Venemaa kardioloogiakeskuses ja siis läksin. Haigla oli selline väike, mul ei olnud võimalusi edasi minna ja siis pluss sotsiaalsed probleemid ja üks päev koos abikaasaga mõtlesime, et mina ise olen impulsiivne, väga impulsiivne mees ja siis üks päev. Ma ütlesin, et ei, ikkagi mina lähen siis Eestis. Sellepärast mul oli kergem alustada, Eestis oli elamisluba ka juba ja abikaasale abikaasaga koos ja siis me 2009 märtsikuus. Järsku niimoodi siis mõtlesime oma plaanid ja tulime. Eesti kodanik, ta on sündinud Gruusias, aga lapsepõlvest tulnud siia ja siis vanemad elavad tapal ja kogu pere elab siin juba 30 aastat ja lohk. Nonii tulite Eestisse ja see esimene hetk, kui te siia Eestisse saabusite, ega keelt ju ei olnud ollagi, oli, oli Gruusia keel, oli vene keel, oli Tšetšeenia keel, aga ei olnud eesti keelt. Kuidas siis asjad edasi arenesid? Jah üldiselt olen väga julge inimene, mägilane peab olema just ja oskasin ainult kaks sõna, tere ja head aega. Jaa, aga adopteerimise suhtes mul ei ole kunagi olnud probleeme, siis täpselt samamoodi mäletan 2001, kui läksin Moskvasse oli ka täpselt samamoodi keeleprobleemid aga selles suhtes väga kiiresti jätab, teel on ja siin ka eesti keelt tuli, siis ma ütlen ausalt, et ilma suurte raskusteta, et võib-olla tõesti oli motivatsiooni ja suur tahe õppida keele selgeks ja siis noh see atmosfäär, mis siin Eestis, mina nägin, muidugi see ka aitas mind väga. No esimese hooga te sattusite Jõgevale ja läksite Jõgeva haiglasse tööle. Jah, 2009 märtsikuus tulin ja dokumendid tervishoiu ametis läksid ja siis vastus tuli kuskil kolme-nelja kuu pärast. Siis saatsin praktiliselt iga eesti haiglasse oma CV'd ja esimesena, kes helistas. Mulle, see oli ideo haigla ravijuht Kalle piiskoppel ja ta kutsus mind ja muidugi mul ei olnud. Oli vist Narva haiglast ka ja siis Kuressaare haiglast, aga ikkagi läksin igavale ja Igeva andis mulle palju palju plussid ja siis. Õppisin eesti keelt ka väga hästi sellest. Väga vaikne. Ja Ta need kell neli kell viis õhtul ei ole kedagi siis linnas ma mõtlesin, et kuhu sattusin, liin toimub, kujutate ette peale Moskva peale gruusia ta sellise miga siis tulen ja aga ytlen Lausalt. Võib-olla tookord oli kõige parem valik see Jõgeval. Mul meeldis väga Est alustada väiksest kohast ost ei osta seega ja siis vaata psühholoogilise emotsionaalsus ses suhtes ka, et mina tõesti Moskvas ja Gruusias anna selle kommunikatsiooni suhtes on liiga suur raskus ja liiga suur koormus, ma ütlen niimoodi ja palju peab suhtlema, palju tuleb siis välja, emotsioonid, aga energiat Sa ei saa võtta kuskilt, kui tulin igaval, siis muidugi mul oli fantastilised kolleegid, higi oma haiglas ja esimesest päevast alates. Meie haigla juhataja Peep Põdder ja kõik teised kolleegid, nii aitasid mind. Väga hea koht, Jõgevamaa on väga ilus ja mina siis koos oma haigladirektoriga juhatusega käisin siis kogu Lõuna-Eestis, ma nägin kõik, mis, mis toimub Eestis ja see oli tõesti adapteerus suhtes, oli väga Kerge ja eesti keelt ka tasa püstitule. Ühesõnaga, teie Jõgeva haigla kolleegidest said vaata teie sõbrad ja nii-öelda veetsite koos aega ka väljaspool tööd. Ja ma saan ütelda, et siiani me suhtleme väga hästi ja mina olen väga tundlik. Ja ometi Ühel hetkel tuli Tallinna linn ja Põhja-Eesti regionaalhaigla. Jah, siis Nov nagu ütlevad, et elu läheb edasi ja üks päev helistati Põhja-Eesti regionaalhaiglast. See oli 2012 kevadel ja oli dollar, pullisaar. Meie praegu funktsionaaldiagnostika. Juhata Ta helistas ja kutsus mind ja siis oli juba kandsid siis kardioloogiapolikliinikusse, ei olnud kardioloog ja võib-olla see auk, mis oli. Te teate, et mis nii suur probleem on meil Eestis, spetsialistid on vähem ja mõist lähevad Soome ja, ja väga palju lähevad siis alles. Ma olen ka, ma ausalt ütlen. See kaks ja pool aastat olin ligemal. Võib-olla siis kaks ja pool oli see periood, et mina puhkasin hästi, aga siis see pakkumine Põhja-Eesti regionaalhaiglast muidugi tookord oli väga õigel ajal. Kas te andsite endast teada ka, kui te seal Jõgeval olite ja ütleme, et otsisite seal oli küll väga tore, aga otsisite siiski edasi selliseid suuremaid ja võimsamaid väljakutseid või Põhja-Eesti regionaalhaiglas lihtsalt leitav. Ideed ma kuulsin, Ta on selline konkurss kardioloogiapolikliinik vaes kardioloogi ja saatsin CVd, aga ausalt ütlen, igaks juhuks saatsin. Aga vastuste ja pakkumine tuli kohe ja tuligi Tallinnasse kolimine ja Tallinnasse kolimine. Muidugi nagu tavaliselt on natuke raske. Aga jälle kui tulen, siis siin Tallinnas on palju grusiinlased, ka minu sugulased kaelavad minu abikaasa poolt ja muidugi Tallinnas on palju kergem ja. Siis võib-olla selles mõttes kodusem, et siin on sugulasi, oli nagu rohkem oma inimesi. Rohkem just, jaa. Muidugi, Higeval igatsesin ka palju, aga siin Tallinnas anna palju sõprata grusiinlased samamoodi eestlased ja siin on elu natuke huvitavam võrreldes meiega. Tallinnast praktiliselt elavad siis sugulased minu abikaasa poolt, aga minu sugulased muidugi elavad siis praegu kogu Euroopas Saksamaal, skandaalid Araabias, Rootsis, Norras ja Prantsusmaal ja muidugi praegu Skype'i ka Facebooki ka tegelikult me saame praegu võimalust seda palju. Muidugi suhtleme niimoodi ja siis väga tihti nad tulevad ka ja mina ise, kuid tekib siis võimalus minaga. Käin nende juurde. Nii et teie sugulased on maailmas laiali, aga abikaasa sugulasi on ka Tallinnas ja ma püüan praegu ette kujutada, kuidas teie elu välja näeb, et teil on haiglas päris korralik koormus, eks ole, te praegugi tulite oskasite ja siis, kui te parasjagu tööl ei ole, siis arvestades seda tohutut sugulaste hulka ka ja tänapäeva kommunikatsioonivahendeid, siis te nagu muud ei jõuakski teha, kui suhtlete oma sugulastega, aga et see teile kõik hirmsasti meeldib, siis on see väga tore ja ongi kõik korras, aga aga kas umbes nii see asi välja näeb või masinaid eksin? Jah, no töökoormus on tõesti, on raske ja suur ja praktiliselt kella kaheksast kella neljani võib-olla aeg-ajalt viieni ja kuueni olen veel ja töö on palju, aga see ei tähenda, et ikkagi leian aega ja suhtlen ja ma arvan, et see töökoormus ja emotsioonid kui on otsas ja kui tulen siis koju, suhtlen oma perega ja sõpradega sugulastega, siis tuju muutub siis paremaks. Kahe Ma leian siis aeg. See on ilmselt üks asi, millega te ennast ka vormis hoiate, sest et ta, teie, absoluutselt töö, kui nii võib väljendada, on ju tegelikult eluohtlik, ei tohi eksida. Te peate olema tippvormis iga päev, aga mis on need asjad veel, millega te ennast niimoodi vormis hoiate ja millega te puhkate ja mis, mis on veel need asjad, kuidas te kogu aeg nii heas toonuses? Sa oled jaksate, jaksan küll, olen väga sportlik, kaks korda nädalas mängin jalgpalli koos oma sõpradega ja kui tekib võimalus käin jõusaalis ka ja selles suhtes füüsiliselt ka olen aktiivne ja see suhtlemine ka annab siis palju positiivseid emotsioone. Kas vahel Moskva aegu ka meenutate? Et vaat kus seal oli alles vägev haigla, kus ma töötasin. Moskvas tõesti oli kõige suurem kardioloogiakeskus eks võrreldes meie Põhja-Eesti regionaalhaigla aka Põhja-Eesti regionaalhaiglas töötavad umbes 500 hoia natuke rohkem, arstid, Moskvas oli 3000, kujutate ette, nii suur keskus oli, aga ütlen ausalt. Meil süsteem, haigekassa süsteem, kindlustuse värki ja kõik muid süsteem, tervishoiusüsteem on palju parem, palju-palju parem võrreldes Venemaaga ja siis muidugi Gruusiaga ka. Jaa. Me saame siis teha kõik, mis on vaja patsientidele ei, sinna ei teki probleeme mingi rahadega ja kui patsient tuleb siis haiglasse ja kui tal on vaja mingit kõige kallimat uuringuid. Me teeme seda ja ravime siis adekvaatselt, kahjuks ei olnud, Venemaal ei saanud Gruusias ka. Ja muidugi selles suhtes olen rahul ja siin võib täiesti aidata inimestel. Noh, näiteks ma mäletan, isal oli võimalust ainult teha kardiogrammi ja siis ta kuulas patsiendi ja oligi kõik diagnostilised võimalused tookord olid liiga vähe ja haigused ja haiged inimesed ja siis muidugi tookord ka oli palju, aga lihtsalt see diagnoosimine ja siis insumentaalsed ja funktsionaalsed võimalused on siis praegu palju-palju rohkem. Me saame teha kõike, mis on vaja ja lihtsalt elu läheb edasi ja see tsivilisatsiooni ja kõika võimaluseta, mis on kardioloog ja siis ma ütlen ausalt. Tuleme teie koduse elu juurde vahelduseks muidu räägimegi muudkui tööst ja tööst. Tööl räägite tööst ja nüüd te olete meile siia raadiosse jälle tööst rääkima. See on teie siinne kodukass, killuke Gruusiat keset Eestimaad või pole suurt vahet näiteks mõne eestlasest sõbra või tuttava koduga. Kui gruusia pärasena te seda hoiate ja tahate hoida? Tahan hoita, muidugi muidugi, aga ma ütlen ikkagi, olen selline neid alla ja elu on Sid natuke neutraalsem maid, rännet Ta muidugi kultuur ja siis meie kombeid kõik, muidugi ma, ma ise ka püüan, et kuna olen pärit Aasiast ja minu lapsed ka kasvavad. Meie traditsioonidega, aga nad suhtlevad eestlastega. Vanem poeg käib eesti koolis ja noorem ka varsti läheb. Ja muidugi võtame siis Eestist ka väga palju. Aga millised on siis need tavad ja harjumused ja kombed, ilma milleta teie kodu poleks õige noh, ütleme siis gruusia kodu. No ma ütlen, et kõige kõige rohkem maa, mis on Habs ja vanemate koos suhtlemine ja otse kõike kõige tähtsam, mis on kaukaasias, sa, isa on oma kohal kogu aeg, laps, kogu aeg kuulab ja siis teeb nagu isa, ütleb ta, ema ütleb. Isa on perekonnas täielik autoriteet, absoluutselt. Seda sama väitis, eks Dagestanis pärit saatekülaline siin, et kui on midagi, mida te siin Eestis imestab, siis on see ülim demokraatia perekonnasiseselt, et tema mäletas ka oma lapsepõlvekodust, et kui isa ütles, siis nii oli. No ma ütlen niimoodi, et mind on raske üldse millegagi üllatada, et no ma ütlen mina teine elu nägin, mitte ainult Eestis niimoodi elavad, ma arvan kogu Euroopas ja iga perel on siis oma strateegiat, ma ütlen niimoodi siis oma komblit ja muidugi Mikov kaaslased oleme siis natuke rohkem traditsionaalse rahvas. Aga ütleme, mingid sellised rahvuslikud pühad ja sedasorti asjad, et mida nendest teie kodus ikkagi kindlasti meeles peetud. Jah, mõned aasta jooksul ikkagi tulevad sellised, näevad, et kuna mina olen tšetšeene muidugi selline Ma ütlen, olen kosmopoliit. Meile on siis oma päevad ühesõnaga siis, kui on gruusia näiteks praod, kui on Gruusia rahvuslik mingeid päevad või, eks Eestis ka, et me tegelikult püüame siis. Talla püüate, võtabki absoluutselt. Aga kirjeldage mõnda gruusia rahvusliku püha, mida kindlasti teie kodus tähistatakse. Ja näiteks kevadel tuleb selline päev Gruusias, mäletan lapsepõlvest sound mitte selline religioosne päev olnud, aga oli selline. Me kogunesime kõik siis lapsed ja tegime siis selline suur ringi ja terve siis sa nagu meil siin Eestis on jaanipäeval, siis umbes samamoodi, aga see on kevadel, mitte siis suvel. Ja sellised päevad on siis palju ja siis oma Tšetšeenia päevad ka siis mõned ma täpselt ei saa nimetada, aga tahtsin ja sellised päevad on üsna palju. Grusiinlased. Need on muuhulgas kuulsad oma toostide poolest ja kuidas, kuidas need toostid sünnivad ja kuivõrd neile oodatakse näiteks teil mingi pidulikum istumine? Ja see küsimus on väga hea küsimus, aga muidugi parem küsida siis minu sõpradega ja siis nad võib-olla siis räägivad rohkem ja see Dostid, ma ütlen niimoodi. Dostitule, vaat see on geneetilised, minu isa, minu vanaisa poolt olnud. Mina mäletan, tan, kuidas meie kodus ka tulid, väga palju rahvas ja minu isa rääkis nii suured Picatostid ja see, ma arvan, et lapsepõlvest tuleb ja tõepoolest, ma ütlen ausalt, mis oli kõige suurem asi, mida ma imestasin, kui tulen Eestis, et ükskõik missugune pidu on ükskõik, mis positiivne päev on eestlane, siis ütleb palju õnne ja kogu lugu, aga meil on natuke teistmoodi, räägime natuke rohkem ja meietustid ka tulevad tegelikult ma mitu korda küsinud minu sõpradega ka eestlastega. Miks te räägite nii vähe? Ja võib-olla siis Eestis ei ole põhjust rääkida, palju, aga meil on, ma ütlen ausalt, et nagu Kaukaasias ütlevad, räägid, tehakse ka kaaslastele on suur süda ja selles südames leiduv koht igaühe jaoks ja ma arvan, see emotsioonid on nii suured, et me tahame kõik rääkida ja siis ütelda siis teistel, et nii hea inimene on teine ja nii tore. Ja kui eestlane kuulab seda, siis tal väga meeldib, ma arvan. Aga jah, see on traditsioonid, ma arvan, meie traditsioonid on sellised, et pigem siis Gita rohkem ja siis kui sa räägid positiivsed asjad, siis ma arvan, see on, see on hea. Jätostid tulevad kohe, ei pea siis palju mõelda kohe peas on ja tuleb kohe, see on nagu meie laulud ka. Kui on toosti ütlemisi ehk siis, siis ta lihtsalt tuleb läbi, häda sünnib kohapeal ja fantaasia hakkab tööle ja absoluutselt ja spontaanselt kohe tuleb ja sellega ei saa imestada, see on absoluutselt iga Cruzillale. Iga kaupkaaslane on selline jutukas ja tuleb kohe tõst. No teie siinsed sõbrad, eestlased on sellega harjunud ja neile see meeldib, ma kujutan ette, see on tõesti nii teistmoodi, ma loodanud, harjunud. Ja meeldivad ka ja. Hõivatud inimene, te olete igas mõttes praegu siin Eestimaal elades Gruusiast pärit, kardioloog Tavituišviliaga aga sellele vaatamata, et no kui tihti te jõuate oma vanemaid külastama sinna Gruusiasse, Rostovi linna. Noh, ma ütlen, tegelikult igatsen, igatsen väga oma kodumaad ja muidugi Gruusias on väga palju sõpru ja aga ma ütlen, et väga sageli siis minul külas käivad minu sugulased, lähedased. Kui võimalusel mul tekib ka siis käia. Praegu hetkel ka minu ema on siis meie juurde. Ta tuli siis enne uut aastat ja meil oli põhjus ka meelseldis. Kolmas laps ja nädal aega tagasi ja võib-olla see oligi põhjust on, ta on siin kuni märtsikuuni ja selles suhtes jah. Distantsjoon, mis on Eesti ja Gruusia vahelise muidugi Skype'iga Facebookiga ja sinder netiga ei saa täiesti, mida see talle ei arenda, ei asenda külla ja sellepärast, et me kutsume siis hiljuti vend käis oma perega siin Eestis ja isa tuleb aeg-ajalt. Ja teised sugulased ka. Ühesõnaga, teistel on rohkem aega ja võimalust siin käia, kui teil seal jah. Ja just minu töö on tõesti nii raske, et mina saan ainult kord aastas puhkuse ajal minna ja eelmisel aastal kahjuks ei saanud siis Gruusiasse minna, aga üle-eelmisel aastal läksin oma perega. Aga sel aastal on sel aastal on ja plaanis on kindlast. No kui te seal viimati käisite, siis nüüd juba vist paar kaks ja kaks aastat tagasi ja no kuidas siis tundus seal oma kodulinnas võrreldes nüüd selle siinse eluga, et kõik oli, kõik oli endiselt selline armas ja kodune ja samas hästi erinev või emotsioonid teid valdasid? Ja muidugi on armas vaatamata sellele, et probleemid on jälle siis sotsiaalsed probleemid ikkagi on, aga ma ütlen ausalt, et Gruusia progresseeruv küll kiiresti progresseeruv kiiresti ja emotsioonid positiivsed emotsioonid on siis rohkem võrreldes näiteks varasemaga, kui mina kolisin Eestisse, aga noh, mina ei taha Pulit igatseda säkida, aga noh, meie suus paberVenemaa siis ikkagi aeg-ajalt terroriseerib meid ja noh, täna on selline elu, aga Gruusias on sugulased, on palju, sõbrad on palju ja muidugi mina ja vaata, mida see poliitikas toimub, mina lähen koju koju ja olen kindel, see on minu kodumaa muidugi see on tähtsam asi. Vaatamata sellele ma elan siin ja ma olen väga rahul ja olen väga tänulik, tänulik, et eesti rahvas on tõesti fantastilised. Minu elu on väga stabiilne. Rahulik ja töö on siis. Mida ausalt ütlen lapsepõlvest mõtlesin, et edaspidi taha selline teda täpselt teen selline tore ja siis mul on haiglas väga hea seltskond. Meie osakonnas on nii head ja toredad inimesed, et lähen iga päev tööle, siis nii suure rõõmuga ja nii positiivse emotsioonidega ja siis mitte ainult käin siis vastavalt sellele on raske, tulen tagasi ka positiivse emotsioonidega, see on tõesti väga hea ja olen uuesti ütlen, et väga tänulik, aga tuleb siis aeg ja ikkagi lõpuks ma, ma arvan, et oma perega siis lähen tagas nagu ütlevad, et maa kutsub oma inimeste tagasi. Kahju siis me jääme heast kardio logist ilmaga, sinna on veel aega? Tõesti on, praegu on igal juhul teie koduga Eestis võib ka nii öelda ja. Absoluutselt praegu on minu kodu, on siis Eestis ja? Öeldud üks teie armastusi on ka gruusia rahvalaulud, teate neid aastaid laulnud ja tänane saade algas ühega neist ja tahaks samamoodi ka. Lõpetada või meie gruusia laulutan? Väga raske üksinda siis laulda, aga ma püüan. Te teate, rahvusmuusika on ikkagi, me laulame siis koos ansamblitega solo, ma püüan ikkagi laulda, kas te ütlete ette ka, millest need laulate? See on? Rahvuslaulla mõte on selline ka selline patriootlik laul ja ka nagu see esimene oli, pistab siis, kuidas ütelda patriotismi ja meie koslastel on? See on väga oluline teema. Aitäh teile Gruusiast pärit ja tšetšeeni rahvusest David šviili, me jääme nüüd kohe seda laulu kuulama ja stuudios olid veel ka Haldi Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni. Suur tänu teile. Müür. Öös püüres. La ta. Mu pavicza mu nüüd Nii ta. Musisuu ammuli viis. Ta.