Algavas saates riigita rahvas, räägib Andrus Mölder Indias elavatest kašmiir idest. Kashmiri elavad India põhjaosas India ja Pakistani piirilähedastel aladel Chammuja Kashmiri osariigis kitsamalt siis Kashmiri orus. Kashmiri org on üks osa piirkonnast, mis paljud aastakümnete jooksul on olnud tõsine konfliktipiirkond. Seda konfliktipiirkonda tundma takse laiemalt nime all kašmiir ja sellest laiemalt tud piirkonnas. Kašmiir kaks kolmandikku kuulub Indiale, üks kolmandik aga kuulub Pakistanile. Kašmiir ide ajalooline asuala ehk siis Kashmiri org, mis Kashmiri keeles on kosur. See kuulub kaasajal täielikult Indiale vaatamata sellele siiski kaugeltki mitte kõik Kashmiri tei. Ela Indias. Kui maailmas tervikuna on kašmiir kaasajal umbes seitse miljonit siis Indias elab neist umbes kuus ja pool miljonit. Pakistanis on vähemasti 150000 Kashmiri aga mõnedel andmetel võib sealne kašmiir-ide arv olla ka mitu korda suurem. Ühendkuningriigis elab kuni 150000 kašmiir. Nii et need kolm riiki, India, Pakistan ja ühendkuningriik on siis peamised piirkonnad, kus Kashmiri elavad ja kas Miridan moslemid. Enam kui 90 protsenti Kasmiiridest olnud moslemid kusjuures sunniidid, vähesel määral on kas miilide hulgas šiite kuus protsenti kašmiir idest on hindu istid ja kaks protsenti Citid. Islami vastuvõtmine algas Kasmiirile poolt juba 14. sajandil kuid alles 19. sajandi algul ületas islamiusuliste kašmiir-ide arv hindu istlike kašmiir ide arvu. Sammuja kašmiir on India kõige põhjapoolsem osariik. Asub peamiselt Himaalaja mäestiku lääneosas ja piirneb Pakistani ja Hiinaga, lõunas aga India osariikide himachal prodessi ja bandžo abiga. Halduslikult jaguneb see osariik kolmeks suureks piirkonnaks. Need piirkonnad on Chammu kašmiir ja Ladak. Chamuia Kashmiri osariik loodi oktoobris 1947 ja see osariike on huvitav seetõttu, et talvepealinn ja suvepealinn paiknevad erinevates piirkondades. Talvepealinn. Chammu suvepealinn on aga Kashmiri orus asuv strina kaar. Ses rina kaar on ühtlasi ka osariigi suurim linn. Seal elab umbes 1,2 miljonit elanik. See talve ja suvepealinna eristamine tähendab seda, et erinevatel aastaaegadel on lihtne või hõlbus elada erinevates piirkondades ja seeder siis jah, see osariigi pealinn kaks korda aastas oma asukohta vahetabki. Ja, ja see pealinna asukoha vahetamine tähendab seda, et ka võimuorganid siis kolivad kaks korda aastas ühest linnast teise. Chamuia Kashmiri osariigis elab kaasajal enam kui 13 miljonit inimest. Selle osariigi pindala on enam kui 222000 ruutkilomeetrit. See tähendab, et osariigi keskmine rahvastiku tihedus on üle 60 inimese ruutkilomeetri kohta. Osariigi ametikeeled on urdu ja inglise keel. Kohalikest keeltest on kõige olulisem aga just nimelt Kashmiri keel. Chamuia Kashmiri osariigis on viimase 70 aasta jooksul rahvaarv väga kiiresti kasvanud. Kui 1951. aastal oli see peaaegu 3,3 miljonit inimest siis 1991. aastal juba enam kui 7,8 miljonit. Ja 2011. aastal üle 12 ja poole miljoni inimese. Kašmiir. Ide asuala. Kashmiri org on osariigi kõige tihedamini asustatud piirkond. Se Kashmiri org paikneb karakurami mäestiku Pirbansiaalijazanskari mägede vahel. Kashmiri orus lõuna pool paikneb Chammu piirkond ning idas sama osariigi Ladaki piirkond. Ja muuhulgas siis piirneb Kashmiri org ka Pakistani provintsiga. Saad kašmiir, see saad kašmiir tähendab tõlkes vaba kašmiir. Kashmiri org on vägagi väikese pindalaga natukene enam kui üks kolmandik Eestist. Selles orus elab üle seitsme miljoni elaniku. Ehk siis enam kui pooled selle osariigi elanikest elavad sellel väikesel alal Kashmiri orus. Selle oru elanikest väga valdav enamus on rahvuselt Kasmiirid. Kas miili? Oru keskmine rahvastikutihedus on enam kui 430 inimest ruutkilomeetri kohta. Kui võrrelda seda osariigi keskmise tihedusega, mis on ainult umbes 60 inimest ruutkilomeetri kohta siis on selgelt näha, et selle osariigi erinevad alad on väga erineva asustustihedusega. Kashmiri oru kliima on mõõdukas kevad ja sügis on seal üpris jahedad. Talved on suhteliselt külmad ja suved on soojad merepinnast kõrgemal, paiknevatele aladel on ilmastik mõnevõrra jahedam kui merepinnalähedastel aladel. Ja oru suurima linna Rinagari ümbruses on juunist augustini keskmised maksimumtemperatuurid 30 kraadi lähedal. Talvel, detsembrist veebruarini on aga keskmised miinimumtemperatuurid miinus ühe kraadi lähedal. Kashmiri orus on sajupäevi suhteliselt vähe. Kui Tallinnas on aastas keskmiselt umbes 120 sajupäeva siis Kashmiri orus on sajupäevi aastas umbes 75. Viimastel aastatel on Kashmiri orus sademete hulk ja keskmine suhteline õhuniiskus hakanud kasvama ja arvatakse, et selle üheks oluliseks põhjuseks on asjaolu, et Kashmiri orgu on viimastel aastatel istutatud küllalt palju metsa juurde. Metsase pinna suurenemine tõstab mõnevõrra selle Kashmiri oru üldist õhuniiskust ja ka sademete hulka. Kashmiri orgu ümbritsevad kõrged näed, kuidas seal muu maailmaga ühendust peetakse. Sealt orust väljuvad üksikud maanteed. Küllalt palju on org muu maailmaga ühendatud lennuliikluse abil. Suhteliselt hiljuti, kui ma ei eksi, siis 2013. aastal rajada tee sinna India pikim tunnel. Nüüd on see Kashmiri org ühendatud muu Indiaga ka raudtee abil. Kui jõukas on Kashmiri org osariigi teiste piirkondadega võrreldes. Kashmiri org on kõige jõukam piirkond ja paljuski põhineb see jõukus selle oru väga mitmekesiselt põllumajanduse enamus, kas Miire ongi kaasajal hõivatud põllumajanduses ja kõige enam on põllumajandusseotud riisikasvatamisega. Lisaks riigi kasvatamisele tegelevad kas miirika maisi, nisu, odra ja kaerakasvatamisega. Köögiviljas kasvatatakse ulatuslikult näiteks kapsast, lillkapsast, mitmesuguseid ube, peeti ja nii edasi. Paljudes Kashmiri majapidamistes kasvatatakse viljapuid. Puuviljadest on seal populaarsed õunad, pirnid, kirsid, virsikud aga kasvatatakse ka näiteks arbuusi meloneid aprikoosi. Viimastel aastatel on püütud Kashmiri orus mahepõllumajanduslikult kasvatatud juurvilju ja puuvilju ka eksportida ja seda eeskätt lähis idasse. Koduloomadest kasvatatakse Kashmiri orus peamiselt kitsi ja lambaid. Küllalt laialt on levinud ka mesilaste pidamine ja siidiusside kasvatamine. Ajalooliselt on Kashmiri orus olnud väga tähtsal kohal kašmiirvilla tootmine. Ka kaasajal peetakse Kashmiri mägedes kašmiir kitsesid. Neilt saadav kašmiirvill on väga hinnatud oma pehmuse kerguse, tugevuse, kerimise, lihtsuse ja soojuse poolest. Kashmiri kitsed teadaolevalt avastati 14. sajandil ühe pärslaste poolt ja seda just nimelt sealsamas Kashmiri piirkonnas. Kashmiri naised on ka kaasajal küllaltki aktiivsed käsitöölised. Peamiselt tegeletakse kudumise õmblemisega. Valmistatakse mitmesuguseid vaipu, salle, erinevaid rõivaid. Aga jätkuvalt on au sees ka näiteks keraamika valmistamine ja Kashmiri oru linnad on tuntud oma hõbeseppade, puidu, mikerdajate ja siidi kudujate poolest. Kashmiri oru teatavaks omapäraks on asjaolu, et küllalt paljudel jõgedel ja järvedel võib kohata suuremaid paate mida ei kasutata aga mitte niivõrd jõgedel ja järvedel liikumiseks vaid mida kasutatakse elukohana. Nimelt siis küllalt paljud paadid on spetsiaalselt ehitatud või kohandatud eluks ja vaesemad Kashmiri tsis elavadki sellistes paatides. Kashmiri org on ilmselt populaarne turismipiirkond küllalt populaarne siseturistide hulgas siis India siseturistide hulgas. Aga piirkonnas on käinud ka üksjagu välisturiste. Kashmiri org on olnud populaarne mägironijate ja mäesuusatajate seas. Piirkonnas on ka hulgaliselt maalilisi järvi, mäestikujõgesid kaunist ajaloolist arhitektuuri. Kas org on kindlasti piirkond, kus on olemas väga selge turismipotentsiaal. Ent selle piirkonna turismi on viimastel aastakümnetel väga tõsiselt mõjutanud Vägivald, mis Kashmiri orus on kohati olnud väga terav. Ja see vägivald on alates 1989.-st aastast eeskätt välisturistid Kashmiri orust eemale peletanud ja ka siseturism on on saanud väga tõsiselt kannatada. Alles kõige viimastel aastatel, kui Vägivald Kashmiri orus on vähenenud, on turism hakanud taas arenema. Ja praegusel ajal käib, taastas umbes üks miljon turisti ja kuni 50000 arvatakse olevat siis välisturisti. Nii et tänu vägagi mitme kesisele, põllumajandusele ja heale potentsiaalile turismi osas on Kashmiri org majanduslikus mõttes des küllaltki heade eeldustega. Selleks, et sealse elanikkonna elatustase tulevikus järjest tõuseks Kashmiri ajalugu on olnud väga pikk ja keeruline. Selles ajaloos on olnud palju võitlusi, kas piirid on aeg-ajalt olnud iseseisvad, aga enamuse ajast on kašmiir olnud sunnitud elama kellelegi alamatena. Umbes 2300 aastat tagasi muutus Kashmiri org Mauria impeeriumi osaks ning piirkonda jõudis budism. Just sel samal ajal hakati arendama ka Swinagaari linna. Peaaegu umbes 1900 aastat tagasi muutus orgaga Kuzani dünastia poolt valitsetud riigi osaks. Ja alates kaheksandast sajandist hakkas kašmiiris laiemalt levima hinduism. Kašmiir oli mitmete sajandite jooksul koduks paljudele väljapaistvatele hindu kristlikele, filosoofidele ja luuletajatele. Kaheksanda sajandi algusaastatel sattus kašmiir karkotaar dünastia võimu alla. Selle võimu all kasvas Kashmiri võimsus märgatavalt. Piirkond sõdis pidevalt oma naabritega, võitis lahingus paljusid vastaseid ja muuhulgas võitles kašmiir tol ajal ka näiteks kirdes elanud Tiibet lastega. Kaheksanda sajandi teiseks pooleks oli aga kas miir suure osa oma tugevusest kaotanud ja toimus teatav selline mandumine ja allakäik. Alates 11. sajandi algusaastatest oli kašmiir kolme sajandi jooksul lohara dünastia võimu all. Selle dünastia võimukandjad olid rahva hulgas suhteliselt ebapopulaarsed. Kašmiir oli aeg-ajalt kaoses, maksud olid kõrged ja kord oli pidevalt käest ära. 14. sajandil sai Kasmiiris domineerivaks usuks islam. Ja seda põhjusel, et 14. sajandi keskpaigas tekkis piirkonnas Kashmiri sultanaat mis kestis peaaegu 16. sajandi lõpuni välja. Nüüd 14. ja 15. sajandil Kashmiri sultanaadi valitsejad suhtusid mitte islamiusulistest üldiselt rahulikult, ei takistanud teiseusulistel oma kommete järgimist, ei kiusanud neid kuidagi taga. Ent paraku järgnevatel sajanditel olukord muutus ja Kashmiri islamiusulised valitsejad tegid kõik selleks, et rahva enamus oleks islamiusuline ja teiseusulisi hakati taga kiusama. 15. sajandi keskpaigas on huvitav veel tõsiasi, et üks valitseja tõi Kashmiri orgu käsitöömeistreid Kesk-Aasiast. Need meistrid õpetasid välja Kashmiri käsitöölisi ja see tähendas, et käsitöö hakkas Kasmiiris arenema. Käsitöö muutus Gazmiris oluliseks majandusharuks. Kuni 16. sajandini oli Kashmiri orus pikka aega olnud ametikeeleks sanskriti keel. Aga 16. sajandil asendati see pärsia keelega. 16. sajandi keskel ründasid Kashmiri mogul inte impeeriumi väed. Se mongolite impeerium oli islamiusuline riik. Seal valitsejad olid sunniidid. Ja sajandi lõpuks läks kašmiir täielikult mogulite impeeriumi võimu alla. Kuid juba 18. sajandi keskel mogulite kontroll Kashmiri üle nõrgenes ja seejärel läks Kashmiri org Puustude turrani impeeriumi võimu alla. 1819 läks Kashmiri org bandžabi võimu alla. Aga 1845. aastal algas esimene sõda inglaste ja paini Saabi Sikkide vahel juba küllaltki lühiajaliselt peale selle sõja algust, nimelt 1846. aastal said inglased kontrolli Kashmiri oru üle. Ja olles selle piirkonna sisulised valitsejad, müüsid inglased Kashmiri oru ja ümberkaudsed alad Armitsari lepingu alusel seitsme ja poole miljoni ruupia eest edasi ühele konkreetsele isikule Kulabsingile, kellest sai vürstiriigi esimene maha Raadža ehk valitseja. Aga see vürstiriik Kuulus vormiliselt Briti India koosseisu vürstiriigi valitseja Ulabsing oli rahvuselt Togra ja usult hindu. Nii et peale seda, kui kašmiir oli mitme sajandi jooksul olnud islamiusuliste valitsejate võimu all läks siis piirkond esmakordselt hindust valitseja võimu alla. Ja sellise üleminekuoluliseks põhjuseks oli asjaolu, et tograd olid inglasi võitluses Sikkidega aidanud. Tobrad olid olnud inglaste poolel ja Sikkide vastu ja seetõttu inglastel oli selline teatus sümpaatne diatograde suhtes. Ja nii ei ole siis jah, väga imekspandav, et see piirkond ka Togra rahvusest valitsejale maha müüdi. Nüüd oluline on, et Kulab singi ja tema järglased valitsesid seda piirkonda, mida tol ajal nimetati kašmiir Chammu kuni Briti India võimu lõpuni 1947. aastal välja. Nii et vägagi pikemaajaliselt. Ja tol ajal, kui see vürstiriik siis sinna Briti India koosseisu läks oli selle vürstiriigi pindala umbes 210000 ruutkilomeetrit. Mingitel aegadel oli tegemist Briti India kõige suurema pindalaga vürstiriigiga. Mingitel aegadel oli see vürstiriik aga pindalalt teisel kohal. Üldiselt inglaste võimu ajal inglased kohalikku valitsemisse sekkusid väga vähesel määral. Kuna kohalikud võimukandjad said korra hoidmisega suhteliselt hästi hakkama, siis inglastel üldiselt, eriti seal piirkonnas ei olnudki väga vaja sekkuda. 1947. aastal jagunes Briti India ja jagunes siis iseseisvateks riikideks. Ja see tähendas seda, et Need erinevad India vürstiriigid pidid valima kas nad kuuluvad islamiusulise Pakistani koosseisu või hindu istliku India koosseisu. Teoreetiliselt oli olemas ka kolmas variant olla iseseisev riik, aga praktikasse paraku mitte ühegi piirkonna puhul ei realiseerunud. Nüüd sel ajal 1009 47. aastal, kui vürstiriigid pidid siis oma kuuluvuse otsustama oli kašmiir ja Chammu vürstiriigis võimul hari sing. Temagi oli rahvuselt Togra Taali võimul olnud juba 1925.-st aastast alates ja usult oli ta hindu talisündinud Chammus. Aga see mees oli huvitav selle poolest, et tema suurimaks sooviks oli esse kašmiir ja Chammu oleks iseseisev riik. Et see ei kuuluks ei Pakistani ega India all. Pakistan oli põhimõtteliselt selle otsusega nõus ent India oli kategooriliselt sellele vastu. Oluline on ka see, et valitseja lähimad nõuandjad väitsid et juhul kui kašmiir Chamu jääb iseseisvaks riigiks, siis ilmselgelt langeb see ala õige pea kas NSV Liidu või Hiina kontrolli alla sest mõlemad nimetatud riigid olid kašmiir ja Chammule suhteliselt lähedal. Nüüd see Indiaga või Pakistaniga ühinemise protsess nägi välja selliselt, et igav vürstiriigi valitseja pidi tegema otsuse. Aga selle otsuse puhul pidi ta mõistagi arvestama rahva arvamust ja pidi arvestama ka geograafilist reaalsust. No näiteks, kui keset Indiat oleks olnud mingi islamiusuline piirkond, mis oleks tahtnud ühineda islamiusulise Pakistaniga siis oleks olnud ilmselgelt võimatu, ent kašmiir ja samu, mis muutus siis tol ajal Chammujaga Smiriks, see piirkond oli selline, mis asus hindude ja islamiusuliste kokkupuutealal. Sellel piirkonnal oli ideaalne võimalus ühineda kas Indiaga või Pakistaniga või siis olla ka omaette riik, sest omaette riigina ei oleks sammu ja kašmiir jäänud ei india sisse ega ka Pakistani sisse. Selle piirkonna elanikest, tol ajal 1009 47. aastal 77 protsenti olid moslemid ja umbes 20 protsenti olid hindud. See tähendas, et elanike soovi kohaselt oleks pidanud piirkond ühinema Pakistaniga. Paraku otsustas piirkonna valitseja teisiti, otsustas ühineda hoopis kiindowistliku Indiaga. Väidetavalt oli sellise otsuse üheks põhjuseks asjaolu, et samu ja Kashmiri olid Pakistani aladelt tunginud sõjakad pustud. Need bussid olid seal teinud mõningast laastamistööd ja väidetavalt oli siis see üheks põhjuseks, miks valitseja soovis ühineda Indiaga. Ente üldiselt arvatakse, et tegelikkuses see väide on pigem otsitud põhjus. Kuidagi tuli ju põhjendada seda, miks rahva enamuse soovi kuulda ei võetud ja miks piirkonda juhendatud Pakistaniga vaid ühendati hoopis Indiaga. Vahetult peale seda, kui Chammuja Kashmiri valitseja oli teatanud oma soovist ühineda Indiaga tungisid piirkonda India väed ja asusid Pakistani pooldajaid vägivaldselt maha suruma. Pakistan mõistagi ei tunnistanud seda tala, ühines Indiaga. Ja Pakistan väitis ka, et piirkonna valitseja oli teinud oma otsuse India väga selge surve all. Tegelikkuses. Kaasajal ei ole see laiem ala Chammuja kašmiir siiski mitte täielikult India kontrolli all. Kaks kolmandikku sellest on kaasajal India kontrolli all, üks kolmandik on aga Pakistani kontrolli all. Mõlemad riigid aga leiavad, et kogu piirkond peaks olema ainult nende kontrolli all. No see Chammuja kašmiir on selles mõttes vägagi kirju piirkond, et kõrvuti islamiusuliste kašmiir idega elab seal mitmeid teisi rahvaid ja mõned nendest rahvastest ei ole islamiusulised, vaid hoopis hindud. See aga tähendab, et põhimõtteliselt rahvaste soovi kohaselt piirkonda jaotades peaks osa sellest piirkonnast ehk siis islamiusulised alad kuuluma Pakistanile. Osa nendest aladest ehk siis hindu istlikud alad peaks kuuluma Indiale või veelgi parema võimalusena võiks piirkond olla iseseisev riik. Ent paraku viimaste aastakümnete ajalugu on näidanud, et ei Pakistan ega India ei ole sisuliselt huvitatud selle piirkonna elanike reaalselt arvamust arvesse võtma. Peale seda, kui India ja Pakistan 1947. aastal Chamuia Kashmiri pärast tülli astusid võttis asja arutada ÜRO. ÜRO otsus oli, et piirkonna elanikud peaksid saama valida, kummas riigis elada. Selleks tuleks aga korraldada rahvahääletus. Paraku mingisugust rahvahääletust Chamuiaga Smiris ei ole toimunud mitte kunagi. Jaa, seda rahvahääletust on takistanud nii Pakistan kui ka India. Kusjuures mõlemad pooled väidavad, et nemad on teinud kõik selleks, et rahvahääletus saaks toimuda, aga teine osapool ei ole selleks teinud mitte midagi. Ja selle rahvahääletuse mittetoimumist on siis eeskätt põhjendatud asjaoluga, et piirkonnas on relvajõud. India põhjendab seda, et Pakistani relvajõud on Indiaga piirnevate aladel, näiteks Asad Gazmiris. Pakistan aga ütleb, et India relvajõud on Jamuiaga Smiris. Nende relvajõudude kohalolek on siis olnud see peamine takistus, miks ei olegi saanud piirkonnas rahvahääletust läbi viia. India lisab veel ka seda, et praegusel ajal ei ole rahvahääletust mõtet läbi viia seetõttu et alates 1947.-st aastast on Chammu ja Kashmiri rahvuslik ja usuline koosseis mõnevõrra muutunud. Islamiusuliste osatähtsus on oluliselt kasvanud ja seetõttu siis hindu istid jäänud vähemusse. Ja seda paljuski seetõttu, et islamiusulised väidetavalt on siis piirkonnas hindu iste taga kiusanud. Nii või teisiti rahvahääletus toimunud ei ole. Selle asemel on India ja Pakistan aga mitmel korral Chammu ja Kashmiri pärast sõdinud. Sõda on toimunud 1965. aastal, 1971. aastal ja ka 1999. aastal. Lisaks sellele, et mõlemad tahavad strateegiliselt tähtsat piirkonda näha oma koosseisus on Chamuiaga Smiiril oluline tähtsus ka jõgede mõttes. Jamuja kašmiir on nimelt ala, kust algavad väga paljud suured jõed mis on tähtsad India ja Pakistan jaoks, aga ka näiteks Hiina poolt okupeeritud Tiibeti jaoks või isegi Afganistani jaoks. Enamus nendest jõgedest voolab küll Pakistani territooriumil, aga jah, ka India, Tiibet ja Afganistan saavad nendest jõgedest osa ja nende jõgede alguse ala. Selle mäestiku piirkonna haldamine on selles mõttes oluline. Et need jõed omavad nii majanduslikku tähtsust kui ka strateegilist tähtsust nende jõgede peale näiteks on võimalik ehitada hüdroelektrijaamu ja seetõttu Yasse mäestikust alguse saav veestik on samuti üks oluline põhjus, miks India ega Pakistan ei taha piirkonnast loobuda. No tegelikult on asi veel mõnevõrra keerulisem. Sammujagašmiirist on oma tükikese haaranud ka Hiina osa selles piirkonnas, siis kuulub ka nimelt Hiinale et kolm erinevat riiki jah, on seal piirkonna üle vaidlemas, ent kõige tõsisemad on need vaidlused siiski India ja Pakistani vahel. Chamuiagašmiris läks teravamaks olukord peale 1980 seitsmendat aastat. 1987. aastal toimusid seal valimised ja nendel valimistel väidet tee, et väga tõsiselt toimusid tulemuste võltsimised ja tulemuste võltsimised India meelsete poliitikute kasuks. See äratas kohalikes elanikes, kes valdavalt on islamiusulised, pahameelt kohalikud elanikud järsult taktiveerusid ja alustasid India vastast tegevust. India aga alustas omapoolsed laiemaid repressioon. Ja nii ei ole siis väga imekspandav, et alates 1997.-st aastast on Chammuja Kashmiri osariigis tapetud vähemalt 50000 inimest. Aga võimalik, et neid tapetud on ka enam kui 100000. Kusjuures enamus nendest tapetutest on tapetud India julgeolekujõudude poolt. Väga palju inimesi on ka vägistatud, sandistatud, väga palju on inimeste vara hävitatud näiteks lihtsalt tuli otsa pandud ja kodud maha põletatud. 1990. aastal võeti Indias vastu õigusakt, mille kohaselt anti India julgeolekujõududele kogu Chammuja Kashmiri osariigis tegutsemiseks eriõigused. Selle õigusakti tulemusena said India ametivõimude süül toime pandud kašmiir arreteerimised, kadunuks jäämised, piinamised ja tapmised tohutult hoogu juurde, kusjuures seadus andis Indiale õiguse inimesi teatava aja kinni pidada ka ilma igasuguse kohtuotsuseta. Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on viimastel aastakümnetel Indiat tegevuse tõttu Chamuia Kashmiri osariigis väga teravalt kritiseerinud ent see ei ole olukorda oluliselt parandanud. Chamuia kašmiir on osariik, kus viimastel aastakümnetel seal on ka väga paljud inimesed pidanud kodudest lahkuma kusjuures need kodudest lahkumised on toimunud erinevatel põhjustel. Ühest küljest, India sõjavägi on taga kiusanud islamiusulisi teisest küljest islamiusulised on taga kiusanud jälle kohalikke hindu, iste ja budist. Ja nii siis on kiindu istid Jamuja Kashmiri osariigist, eeskätt aga Kashmiri orust lahkunud India muudele aladele ja islamiusulised on osariigist lahkunud Pakistani. Mõnevõrra on olukord rahunenud viimastel aastatel. India on siis asunud ka osariigile natukene õigusi juurde andma. Muuhulgas on näiteks tähtsustatud osariigi erinevate rahvaste keeli. Ja, ja see on kaasa aidanud siis mõnevõrra pinget leevendamisele. Teisalt Jamuja Kashmiri osariigi elanike soov India alt vabaks saada ei ole mitte kusagile kadunud ja seetõttu on viimastel aastatel osariigis korduvalt korraldatud hiigelmeeleavaldusi. Meeleavaldustel on nõutud juurde õigusi ja suurematel sellistel meeleavaldustel osalenud koguni pool miljonit inimest, kes valdavalt on olnud rahvuselt Kasmiirid. Meeleavaldused on paljuski suunatud sellele, et Jamuja Kashmiri osariik või vähemasti Kashmiri org oleks iseseisev riik. Samas selle osariigi teistel aladel Ladakis ja Chamus on iseseisvuse pooldajate hulk suhteliselt väike ja seal ei ole peaaegu üldse neid, kes sooviksid ühineda Pakistaniga. Chammu ja Kashmiri osariiki oma erinevates piirkondades on küllalt erinevate soovidega. Samas meie tänase saate rahvas, Kasmiirid on oma soovides küllalt ühtsed. Nende peamine eesmärk on iseseisvus või äärmisel juhul soovitakse ühineda Pakistaniga. Chamuia Kashmiri osariigis on viimastel aastakümnetel tegutsenud vägagi erinevaid relvarühmitusi kes on siis eeskätt tegutsenud India keskvõimu vastu. Rühmitustest kõige tuntum ja kõige tugevam on Jamuja Kashmiri vabastusrinne. See organisatsioon loodi juba 1977. aastal Ühendkuningriigis Kashmiri rahvuslaste poolt. 1982. aastal loodi organisatsiooni osakond Pakistani valduses olevas saatkozmiris ja 1987. aastal loodi osakond ka Chamu ja Kasmiiris. Organisatsiooni eesmärk on Jamu ja Kashmiri piirkonna iseseisvus. Aga selle organisatsiooni juhtkonnas valitsevad erimeelsused. Kuidas seda oma eesmärki saavutada. Küllalt pikka aega on osa organisatsiooni juhtkonnast pooldanud vägivaldseid meetodeid. Osa on aga pooldanud rahumeelseid meetodeid. Neid, kes on pooldanud vägivaldseid meetodeid, põhjendavad oma valikut sellega, et need rahumeelsed meetodid ei ole aastakümnete jooksul mitte mingisuguseid tulemusi andnud. India ei ole mitte kuidagi selle osariigi elanike enamuse soove kuulda võtnud. India ei ole mitte midagi teinud selleks, et Chamuia Kashmiri osariigi autonoomia oleks väga palju suurem, kui ta on täna tegelikkuses. Kõige viimastel aastatel. Seda vägivalda ka selle Chamuia Kashmiri vabastusrinde poolt on esinenud väga vähe. Peamiselt tegeletakse kõnekoosolekute organiseerimisega demonstratsioonide korraldamisega ja levitatakse oma Teid interneti kaudu. Organisatsioonil on olemas muuhulgas ka näiteks väga põhjalik kodulehekülg internetis. India võitleb küllaltki karmilt ka nende rahumeelsete meetodite vastu. Indiat peetakse küll sageli maailma suurimaks demokraatiaks, kuid minul on siinkohal küll väga raske Indiat demokraatia ana määratleda, sest rahvaste enesemääramisõigus on Indias täiel määral jalge alla tallatud igasugune tegevus ka lihtsalt oma põhimõtet. Meedias avaldamine, mis on seotud siis Indiast eraldumisega on Indias kriminaalkuritegu ja selle eest karistatakse väga rängalt. Ja seetõttu ei ole ka üldse väga imekspandav, et India erinevates osades erinevad inimgrupid vägivaldselt võitlevad India keskvõimu vastu. Kashmiri keel kuulub indoeuroopa keelte hulka, täpsemalt indoiraani keelte hulka ja kitsamalt veel tardi keelte gruppi. Sellel keelel on kaasajal kõnelejaid enam kui kuus ja pool miljonit. Väga valdav enamus neist elab Indias. Pakistanis elab ilmselt enam kui 100000 Kashmiri keele pidevad kasutajad. Kashmiri keelel on mitmeid regionaalseid murdeid, aga olemas on ka ametlik Kashmiri keel, mis põhineb ühel kindlal murdel. Lisaks regionaalsetele murretele on Kashmiri keeles olemas ka erinevad sotsiaalsed murded. Ja need sotsiaalsed murded eristuvad eeskätt moslemite ja hindude lõikes. Kuid kaasajal kasutavad nii moslemitest Kasmiirid kui ka hindudes Kasmiirid üpris sarnast sõnavara. Nii et see sotsiaalsete keelte eristatavus kašmiir is on viimastel aastakümnetel selgelt vähenenud. Kashmiri keelt kirjutatakse kaasajal pärsia araabia kirjas hindudes Kasmiiride poolt, aga ka devanagaari kirjas. Pärsia araabia kirja kasutatakse Kashmiri keele puhul koos mõningate täiendustega. No näiteks on Kashmiri keel üks väga väheseid pärsia araabia kirja kasutavaid keeli, kus ka kõik täishäälikud kirjutatakse välja internetis kasutatakse kašmiir keele puhul vähesel määral ka ladina kirja. Seda ladina kirja kasutavad eeskätt need Kasmiirid, kes elavad Euroopas. Kashmiri keeles on kaheksa täishäälikut ja neist viite A-e i o jõu hääldatakse üpris sarnaselt sellele, kuidas eesti keeles vastavaid täishäälikuid hääldatakse. Kashmiri keeles on olemas aga väga palju erinevaid kaashäälikuid palju rohkem kui eesti keeles. Muuhulgas on näiteks keebeedee ja kaabeedee puhul olemas sellised vormid, mis kõlavad, justkui oleks nende lõpus hast täht. Kashmiri keeles on küllalt palju laensõnu erinevatest keeltest. Kõige enam on laensõnu pärsia keelest ja araabia keelest. Need laensõnad päris araabia keelest on tulnud kasutusele eeskätt seoses islami võidukäiguga. Ja ka asjaoluga. Pärsia keel oli Gazmiris pikka aega ametikeeleks. Seejuures on Kashmiri keeltega paljud araabia keelest pärit sõnad tulnud just pärsia keele vahendusel. Alates 19. sajandi teisest poolest on Kashmiri keelde tulnud küllalt palju sõnuga inglise keelest ja ka see protsess jätkub. Indias on olukord selline, et inglise ja hindi keel on üleriigilised ametikeeled. Ja lisaks neile kahele keelele on Indias 21 kohaliku ametikeelt ja nende kohalike ametikeelte seas on ka Kashmiri keel. Enamus Kashmiri keele kõnelejaid räägivad teise keelena kas urdu või inglise keelt. Kashmiri keel on kaitstud coaczamu ja Kashmiri osariigi põhiseadusega. Aga kuidas seal tegelikult keelega lood on olnud? Tegelikkuses on aga olukord selline, et veel 10 aastat tagasi oli Kashmiri keelt Kashmiri massimeedias ja hariduses väga vähe. See kaitsmine oli rohkem sõnaline. See tegelik kaitsmine on toimunud alles kõige viimastel aastatel. Ta siinkohal on hea näide haridus. 1950.-te aastate algul oli Kashmiri keel Kashmiri orus mitte ainult kohustuslik õppeaine vaid Kashmiri keeles toimuski algkoolis õppetöö. Paraku India keskvõim lõpetas sellise olukorra küllaltki kiiresti ära. Kashmiri oru koolid viidi üle urdu keelele ja kas miiri keeleõpe jäeti alles vaid üksikutesse koolidesse. Viimastel aastatel on õnneks siiski olukord muutunud. Alates 2008. aasta sügisest on Kashmiri keel Kashmiri orus taas kõikides koolides kohustuslik õppeaine kuni gümnaasiumitasemeni välja. Hiljuti On Kashmiri keelt hakatud õpetama ka India ülikoolides, nii et Yasse Kashmiri keele võidukäik hariduses on praegu üpris suur. Ent vaatamata sellele üle 35 aastaste Kashmiri naiste seas on Kashmiri kirjaoskus ainult 12 protsenti. Kashmiri meeste osas arvatakse kirjaoskus olevat umbes 88 protsenti. Kashmiri keeles antakse Indias eeskätt Chamu ja Kashmiri osariigis välja ajalehti ja ajakirju. Kuid esimene Kashmiri keelne päevaleht ilmus Chamu ja kašmiir is alles 2011. aastal. Vähesel määral antakse välja Kashmirikeelseid raamatuid. Ent nende raamatute puhul on tiraažid väikesed. Kuidas on lood Kashmirikeelsete raadio ja telesaadetega? Tehakse Kashmiri keelseid raadiosaateid riigiraadio kui ka mitmete eraraadiojaamade poolt. Aga kas miiri keelne riigiraadio on küll absoluutne propagandakanal, seal tehakse India valitsuse propagandasaateid ja see propaganda on nii Pakistani vastane kui ka Chammu ja Kashmiri iseseisvuslaste vastane. Ja samas riigiraadio ei räägi sisuliselt sõnagi India poolt piirkonnas läbiviidavat terrorist kusjuures India jaoks vähegi sobimatute uudiste ettelugejaid karistatakse väga karmilt. Neid kiusatakse taga, neid aetakse töölt minema, neid arreteeritakse. Ja küllalt tõsine on ka India poolne kontroll eraraadiojaamade üle. Ka eraraadiojaamad Peavad uudistes levitama üksnes India keskvõimu propagandat. Indias tegutseb ka Kashmirikeelne telekanal. Telekanal on eetris ööpäevaringselt, Kashmiri keel on juba jõudnud ka interneti, aga esialgu siiski väga vähesel määral. Leidub mõningaid üksikuid Kashmiri keeleõppematerjale, leidub mõningaid uudisteportaale ja nii ei ole siis ka imekspandav, et Vikipeedias on käesoleval ajal Kashmiri keeles umbes 220 artiklit. Mõeldes Kasmiiride tuleviku peale valdavad mind kahetised tunded. Ühest küljest see rahvas on väga selgelt säilitanud oma keele oma kultuuritraditsioonid. See rahvas elab kompaktsel asualal Kashmiri orus. Selle rahva peamisel territooriumil elab teisi rahvaid väga vähe. See rahvas on usult vägagi ühtne. See kõik annab lootust, et Kashmiri rahvas lähematel aastakümnetel rahvusena säilib. Ka asjaolu, et India on viimastel aastatel hakanud Kasmiiridele õigusi juurde andma edendatud, on Kashmiri keele kasutamist näiteks hariduses. Et Kashmiri keelt on järjest enam võimalik kasutada ametlikus asjaajamises. Ka see kõik räägib Kasmiiride säilimise kasuks. Ent teisest küljest ma ei näe, et lähiaastatel või aastakümnetel kaks India ja Pakistani võitlus Chamu ja Kashmiri piirkonna üle laiemalt sealhulgas Kashmiri oru üle kitsamalt. Ja see võitlus kahtlemata Ta halvendab kašmiir, ide elu-olu. See võitlus vähendab kašmiir ide võimalusi teenida turismist. Ja see võitlus piirab ka Kashmiri võimalusi ennast rahvusena väljendada. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas, Sigos, rääkis Andrus Mölder Indias elavatest kašmiir idest.