Tänases saates riigita rahvas räägib Andrus Mölder pugidest, kes elavad peamiselt Indoneesias ja Malaisias. Kui palju seda rahvast maailmas ühtekokku on? Kokku on neid maailmas enam kui seitse ja pool miljonit sellest Indoneesias enam kui 6,8 miljonit ja Malaisias enam kui 700000. Indoneesias elavad nad peamiselt Sulawesi saarel ja sellest saarest lääne poole jääval Kalimontoni saarel. Malaisias elavad nad peamiselt Kalimontoni saarel. Selle saare idaosas. Konkreetsetes provintsides elab Pugisid kõige enam Indoneesia Lõuna-Sulawesi provintsis ja Lõuna-Sulawesi provintsis elab neid kokku peaaegu neli miljonit. Selle provintsi pindala on umbes 46,7000 ruutkilomeetrit. Natukene Eestis suurem. See puhide traditsiooniline asuala hõlmab selle provintsi pindalast natukene vähem kui 40 protsenti ja bugid moodustavad selle provintsi enam kui kaheksast ja poolest miljonist elanikust natukene enam kui 40 protsenti. Keskmine tihedus Lõuna-Sulawesi provintsis on 190 inimest ruutkilomeetri kohta ja kui Eestiga võrreldes on see vägagi tihe, siis Indoneesia paljude piirkondadega võrreldes on see tihedus on väga hõre. Indoneesias on alasid näiteks Jaava saarel, mis on kordades ja kordades tihedamat, kus tihedus on enam kui 1000 inimest ruutkilomeetri kohta. Selle promiss elanikkonnast siis jah, enam kui 40 protsenti ja bugid. Ja suuruselt teine rahvusrühm on makassaarid selle Lõuna-Sulawesi provintsi keskus On makassar. Selles linnas elab enam kui miljon elanikku, aga see linn jääb pugide traditsioonilisest asualast väljapoole. Kaasal elab selles linnas küll ka üksjagu Pugisid, aga jah, tegelikult provintsi pealinn pugide põlisel asualal ei asu. Kuigi puugid moodustavad nii Indoneesias kui Malaisias elanikkonnast suhteliselt väikese osa Indoneesias näiteks vähem kui kolm protsenti elanikkonnast siis huvitav on asjaolu. Pugide seas on olnud küllalt palju nii Indoneesia Kuiga, Malaisia tipp-poliitikuid näiteks Malaisias, peaministreid, Indoneesias, asepresidente peaministreid ja ka näiteks ühe lühiajalise presidendi üks vanematest oli rahvuselt bugi, aga enamike Indoneesia või Malaisia mastaabis kuulsatest pugidest on kaasajal tegevad hoopis kultuurivaldkonnas. Nende seas on üksjagu filminäitlejaid, lauljaid, millise usu järgi epo kiidan. Enam kui 95 protsenti pugidest on islamiusulised väga valdavalt on nad siis sunniidid. Aga mõnes kitsas piirkonnas Indoneesias leidub pugide seas ka animisse ja väga vähesel määral on pugide seas ka kristlasi. Pugide usk on väga tugev. Pubida islam ei ole küll mitte kuidagi äärmuslik kuid ta on selles mõttes hästi tugev, et oma igapäevaelus bugid esmalt järgivad siis just nimelt islami reegleid, islami traditsioone. Islam on nende jaoks igas mõttes esikohal. Bugid kuuluvad Austroneesia rahvaste hulka, Nende esivanemad saabusid Sulawesi saarele ilmselt enam kui 3500 aastat tagasi. Mõnede ajaloolaste hinnangul aga isegi enam kui 4500 aastat tagasi. Arvatakse, et bugid saabusid Sulawesi saarele loodepoolses naabruses asunud Kalimontani saare idaosast. Ja need kaks saart olid ja on tõepoolest vägagi lähestikku. Nende saarte vaheline vähim vahekaugus on 90 kilomeetrit. Nüüd Sulawesi saarele jõudnud bugid asustasid esmalt selle saare lõuna poolsaare keskosa ehk siis sedasama saare piirkonda, kus puugid elavad ka kaasajal lõuna poolsaare keskosa oli Rigas nii kalavarude kui ka jahiloomade poolest ja selle piirkonna suurim järv oli oma regulaarsete üleujutustega väga soodne niinimetatud märja riisi kasvatamiseks. Vaatamata küllalt headele elamistingimustele. Vaatamata suhteliselt toidurohkusele elasid bugid siiski pikka aega meie mõistes vägagi algelised ja ka paljude oma naaberrahvastega võrreldes üpris algeliselt. Nad tegelesid peamiselt jahipidamisega ja korilusega. Põllumajandusega tegeleti suhteliselt vähe. Puhid olid pikka aega ka küllalt sellise ebakultuurse käitumisega. Nad harrastasid nimelt peakütt testimist ja paraku harrastas ikka pugide naaberrahvad seda nii, et seal Sulawesi saare lõuna poolsaarel. See tavalise inimese elu oli pikka aega küllaltki ohtlik sest kunagi ei teadnud, millal võis sattuda järjekordse peakütja ohvriks. Umbes 800 aastat tagasi laiendasid bugid oma asuala Sulawesi saarel märgatavalt. See oli aeg, mil pugide ühiskonnas toimus vägagi kiire areng ja see areng toimus paljuski tänu laienenud kaubandussidemetele. Bugid olid siis jõudnud selleks ajaks oma arengus nii kaugele, et olles head meresõitjad, olid nad kaubavahetuses väga ulatuslike naaberaladega nii indoneesia teiste saartega kui ka näiteks Hiinaga ja isegi Austraalia põhjarannikul elanud rahvastega. Ajaloolaste hinnangul oli Buvide ilmselt vanimaks riigiks luu. See rajati tõenäoliselt 13. või 14. sajandil. See oli paljurahvuseline riik, mida küll pidevalt juhtisid bugid, kuid kus bugid tegelikult olid tõenäoliselt vähemuses. Aga kuna bugid on pikka aega ajaloos olnud selline küllaltki aktiivne rahvas, siis ka selles luuriigis mängisid bugid väga tähtsat rolli. See luuriik hõlmas Buvide asuala põhjapoolsed piirkonnad ja siis ka mitmed naaberrahvastealad. Ja see luuriik on oluline seetõttu et see oli piirkonna riikidest esimene, kus valitseja võttis vastu islami ja islami vastuvõtmine toimus 1605. aastal. 15.-st sajandist. Kuni 19. sajandini sai pukkide asualaosa ulatuslikust vürtsikaubandusest sest Sulawesi saarest ida pool asuvad Maluku saared agama lukusaared on need saared, kus kohas siis keskajal pärinesid väga paljud vürtsid, mida toodi Euroopasse. Nii et see bugid asuala asus siis vürtside olulisel kaubandusteekonnal. 14.-ks sajandiks oli pugide tänapäevastel aladel mitmeid erinevaid riike. Oli üks natuke suurem riik ja mitmed väga väikesed riigikesed kusjuures kaose suurem riik, mis kandis nime Boone oli siiski väga väikese pindalaga. Arvatakse, et hiilgeaegadel oli ta ainult umbes 2600 ruutkilomeetrit suur ehk siis ligikaudu sama suur kui Eestis on Saaremaa. See riik oli monarhia, aga selle riigi omapäraks võrreldes Euroopa monarhiatega oli asjaolu, et võim kandus selles riigis üle naisliini pidi. Võimu üleandmisel peeti naisliini olulisemaks, kui meesliini pole. Riik oli aeg-ajalt vaenujalal lõuna pool asunud kova riigiga. Se koova riigike oli oma õitsengu 16. sajandi keskel. Indoneesia saarestiku idapoolse osa üks kõige olulisemaid kaubanduspiirkondi ja sedagi paljuski just nimelt tänu vürtsikaubandusele. Koova tugevus ohustas pugide Boone riik, ehkki Jehoova vallutaski aastatel 1608 kuni 1611 Boone ära. Kuna puugid ei tahtnud elada makassaaride võimu all sõltumata sellest võtma kassaarid olid ja on pugidele väga lähedane rahvas, võiks öelda, et isegi kultuurilises ja keelelises mõttes puugidele kõige lähedasem rahvas siis jah, bugid siiski ei tahtnud magassaaride riigi all elada. Ja see jutupukkide juhid soovisid teha koostööd Hollandlastega Holland lastega, kes siis olid just umbes samal ajal jõudnud piirkonda ja olid huvitatud selle piirkonna hõlmamisest, olid huvitatud sellest, et see piirkond oleks vähemasti kaubanduslikus mõttes nende kontrolli all. Nii et see puugide koostöö, soov piirkonda sattunud Holland lastega oli hollandlastele igati meeltmööda. Ja 1660. aastal alustasid hollandlased kova riigiga sõda ja selles sõjas siis hollandlase aitasid just nimelt puugid. Ja tänu sellele koostööle suudeti kova ülemvõim piirkonnas lõpetada ja piirkonna võimsamaks riigiks sai puugide riik, moone. Samasse Boone ei olnud enam mitte päris iseseisev. Kuna hollandlased olid puhisid aidanud siis poolne riik saada tõus hollandlaste kontrolli alla, täpsemalt Madalmaade Ida-India kontrolli alla. Aga samas päris otsest oma võimu hollandlased siiski Boones ei kehtestanud. Kuna koova riigis oli 16. sajandil levima hakanud islam ja voone sattus seitsmeteistkümnenda sajandi algul kova riigivõimu alla siis see tõi kaasa selle, et islam hakkas levima ka purgide hulgas ja seitsmeteistkümnenda sajandi jooksul bugid astusidki islami usku. Seitsmeteistkümnes sajand üldiselt oli bugi teoks üsna rahutu aeg. Võideldi naabruses asuvate rahvastega, võideldi ka omavahel ja see tõi kaasa küllaltki ulatuslikke rände väljapoole oma traditsioonilist asuala. Kui tol ajal puugid elasid veel Sulawesi saare konkreetses kindlas piirkonnas siis kaasajal elavad puugid siiski väga mitmel pool Indoneesia saarestikus. Ja just seitsmeteistkümnendal sajandil algas pugide ulatuslikum väljaränne, mis muuhulgas viis siis osa pubisid ka naabruses asuvale Kalimontani saarele kus bugid tänasel päeval on vägagi arvukalt esindatud. Aastatel 1814 kuni 1816 oli Boone inglaste kontrolli all aga seejärel uuesti hollandlaste kontrolli all. Ja 19.-st sajandist on oluline, et see Madalmaade võim seal puugid jalal muutus jõhkramaks ja võiks öelda ka, et ülbemaks ja seetõttu bugid astusid siis oma endiste liitlaste vastu välja. Kusjuures need vastu hakud hollandlastele muutusid järjest aktiivsemateks järjest tõsisemateks. Aga paraku ükski nendest väljaastumistest siiski edu ei saavutanud. Hollandlaste võim puugide üle säilis. Ametlikult muutus Sulawesi saar Madalmaade Ida-India osaks alles aastal 1905 ja jäida siis hollandlaste võimu alla peaaegu pooleks sajandiks, kuni teise maailmasõja ajal oli saar lühiajaliselt jaapanlaste kontrolli all. Peale teise maailmasõja lõppu püüdsid Indoneesia erinevad rahvad hollandlase Indoneesiast minema kihutada. Ja 1949. aasta detsembris Indoneesia iseseisvus ja sellest ajast alates on siis bugid elanud Indoneesia alamatena. Nüüd viimastest aastakümnetest ei ole ajaloo selles seoses pugidega midagi väga olulist rääkida, sest üldiselt on bugid seal Indoneesias hakkama saanud küllaltki hästi. Neil ei ole vastasseisu Indoneesia keskvõimuga olnud ja seda isegi mitte su Harto diktatuuri ajal. Bugid on küll säilitanud oma keele ja kultuuri, aga nad on asju ajanud kuidagi vaikselt, nad ei ole lasknud ennast keskvõimust väga häirida ja keskvõim ei ole seetõttu püüdnud ka neid väga häirida. Ja samas see selline rahulik kooseksisteerimine Indoneesia keskvõimuga ei ole puugisid kuidagi olla surunud. No me teame, et Indoneesia on väga pikka aega olnud unitaarriik. See on riik kus on üks ametikeel, milleks on indoneesia keel, kusjuures indoneesia keel ei ole mitte ühegi Indoneesia rahva oma keel. See on tegelikult kunstlikult loodud keel Malai piirkondliku murdealusel. Aga Indoneesias on jah, see kunstlikult loodud keel ainus ametikeel kogu Indoneesias Indoneesias ei ole kuni viimaste aastateni ühelgi rahval olnud mingisugust sisulist autonoomiat. Praegusel ajal. Ühel rahval teatava autonoomia on, Atjeedel on autonoomia, nende Statjedest oleme me ka kunagi rääkinud, aga me rääkisime neist siis, kui seda autonoomiat veel ei olnud. Aga selle unitaarriigis elamisega on huvid siiski vägagi hästi hakkama saanud. Nad on suutnud säilitada nii oma keele kui ka kultuuri. Mugide peamine asuala Sulawesi saarel on väga tihedalt seotud merega. Sellest asualast ida pool asub meri. Sellest asualast lääne pool asub samuti meri kusjuures selle asuala kõige kaugem punkt merest asub umbes 50 kilomeetri kaugusel. Teisalt bugid alal on ka mitmeid suuri jõgesid. Seal on kaks suuremat järve ja mitmeid väiksemaid järvi. Veega on see bugid elu seotud ka seetõttu, et puugid alal sajab meie mõistes väga palju. Nagu Eestis sajab keskmiselt natukene enam kui 600 millimeetrit aastas, siis pugide piirkonnas sajab 1500 kuni 3000 millimeetrit aastas. Aga on ka alasid, kus sajab veelgi enam. Kusjuures suhteline õhuniiskus on selles pugide piirkonnas aastaringselt pidevalt enam kui 95 protsenti ehk siis igas mõttes väga niiske ala. Ja kõige märjem on selles piirkonnas aprillist septembrini, mil sademeid on eriti rohkesti. Temperatuurid on seal aastaringselt suhteliselt ühtlased ja vägagi kõrged ta keskmiselt on need temperatuurid vahemikus 25 kuni 35 kraadi. See aga tähendab, et pugide ala on niiske, troopilise kliimaga puhide mereäärsed piirkonnad on lauskmaa aga pugide asuala läänepoolses servas. On ka mägiseid piirkondi ja sealsed kõrgemad punktid asuvad merepinnast enam kui ühe kilomeetri kõrgusel. Millistes majades seal vesistes paikades elavad puugid elavad vaiadele ehitatud majades kusjuures need vaiad võivad olla vägagi kõrged. Mõnel pool on nende vaiade kõrguseks isegi enam kui kolm meetrit. Vaiadele ehitatakse hooneid seetõttu, et vältida hoonete veekahjustusi, vältida neid veekahjustusi, mida võivad tekitada tõusulained ja mida võivad tekitada üleujutused. Pukkide traditsioonilised elamud on puidust. Nad on üldjuhul lihtsa nelinurkse põhiplaaniga, ühekorruselised ja viilkatusega. Osadel hoonetel on kasutusele võetud ka katusealune ala ja ka hoone esimese korruse alla vaiade vahele jääv ala. Puhide elamutes on huvitav veel ka asjaolu, et meestel ja naistel on seal üldiselt omad piirkonnad. See nüüd ei tähenda, et see liikumine seal elamus oleks väga rangelt piiratud. Aga üldiselt Jahan meestel omaette ala ja, ja naistel on elamus omaette ala. Enamus puhidest on tegevad kas põllumajanduses või kalanduses. Kuna bugid on sajandeid elanud mere läheduses, siis on nad pikka aega olnud väga head meremehed ja see merega seotus on siis muutnud ka kalapüügi ja merekaubanduse pukkide jaoks tähtsaks. Põllumajanduses tegelevad bugid riisikasvatamisega ja kasvatatakse siis nii kuiva kui ka niinimetatud märga riisi. Lisaks rintsile kasvatatakse põllumajanduses ka näiteks maisi, suhkruroogu, kohvitaimi, piprataimi, kookospalme, õlipalme, teepõõsaid, kakaopuid, kummipuid ja nii edasi, mis tähendab, et pugide põllumajandus on vägagi mitmekesine. Koduloomadest kasvatatakse hobuseid, veiseid, kitsi ja trühvleid. Ka lambaid aga ei kasvatata sigu, sest puugid on islamiusulised ja sealiha toiduks ei tarbi. Jätkuvalt on pukkide seas au sees ka käsitöö. Ja kuna üldiselt on see pukkide asuala eriti just maapiirkondades ikkagi küllaltki vaene, siis paljuski toimib seal ka naturaalmajandus ja esmase eluks vajaliku teevad bugid ise ja ka vahetavad siis ise tehtavaid kaupu omavahel, nii et sellist raha majandus seal maapiirkondades pukkide vahel eriti palju ei esine. Ühest küljest on tegemist küll väga vaese piirkonnaga, aga teisest küljest, viimase 10 aasta jooksul on see Lõuna-Sulawesi provints olnud vägagi kiire majandusliku arenguga. Seal on pidevalt olnud majanduskasv enam kui seitse protsenti aastas ja lühema ajaliselt on see kasv olnud isegi enam kui 10 protsenti aastas. Nii et Ta on jah lootust, et see piirkond sellest väga tõsisest vaesusest ka ühel hetkel välja tuleb. Ametlik tööpuudus on seal pidevalt umbes 10 protsendi lähedal ja keskmine eluiga on seal vähem kui 70 aastat. Pukid abielluvad üsna noorelt ja väga omapärasel viisil abiellumine pugide jaoks väga oluline, aga abiellumise eripäraks on, et ka kaasajal suur osa abieludest lepitakse kokku abi ellujate vanemate poolt kusjuures harvad ei ole juhtumid, kus vanemad on abielu kokku leppinud niiviisi, et noorte nõusolekut selleks tegelikult küsitud ei ole. Mõned ajaloolased arvavad, et selline abiellumise viis on pugide seas olnud traditsiooniline ka enne islami vastuvõtmist. Puhile abielud on erilised ka seeder. Et väga palju on lõbude vahelisi abielusid. Kusjuures pikka aega on nõukogudevahelisi abielusid peetud ka Videaalseteks peale abiellumist elav noorpaar, enamasti naise vanematekodus, enne, kui siis abiellujatele ehitatakse oma kodu või kui nad kolivad mõnda vabasse elamusse. Oma igapäevaelus püüavad bugid elada niiviisi, et nad ei riivaks kuidagi ei iseenda ega kellegi teise au. Ja paljuski just au on see, mis paneb pubisid käituma korrektselt, olema alati aus ja oma tões vankumatu austama kõiki kaasinimesi ja ka kõvasti tööd tegema. Need puhisid tuntakse Indoneesias laiemalt kui sellist väga ausat, väga töökad ja väga kindlameelset rahvast. Kusjuures ausus on huvide jaoks selles mõttes väga oluline, et isegi siis, kui valetamine oleks kasulikum, üldjuhul bugid valetama ei kipu. Sest au on olulisem kui nii-öelda mingisugune kasulikkus. Selle aumõistega haakub küllalt tihedalt ka sotsiaalne positsioon see tähendab seda, et mida kõrgemal positsioonil on inimene seda rangemalt ta peab reegleid järgima. Ta peab käituma nii, et tema au ja positsiooni saaks haavatud. Seaga tähendab, et pugide sellises sotsiaalses hierarhias valitseb süsteem, mis hoiab alamaid sotsiaalseid positsioone. Kuna kõrgemal sotsiaalsel positsioonil inimesed püüavad käituda eriti hästi kaasinimestega eriti arvestavalt, siis kaitseb ühtlasi ka madalamatel sotsiaalsetel positsioonidel inimesi. Ja seetõttu võib öeldakse huvide selline ühiskondlik korraldus on vägagi kokkuhoidev ja, ja vägagi inimesi säästev. Pugide jaoks on kõik inimesed pühad ja pühad, sõltumata selle inimese sotsiaalsest positsioonist sõltumata selle inimese veendumustest, sõltumata selle inimese soost. Ja sellist kontseptsiooni ei ole vugide juures suutnud riivata kuidagi ka iste musk. Ja see tähendab, et ka naised on pukkide jaoks sama tähtsad kui mehed. Naisi ei halvustata naistega ei käituta kui madalamate inimestega. Puhide sotsiaalse süsteemi väga oluliseks eripäraks on asjaolu, et neil on kasutada tusel viis erinevad sugupoolt, mis võtavad arvesse inimeste sotsiaalset, psühholoogilist, kultuurilist ja füüsilist aspekti. Esimene nendest sugupooltest on naine. Teine nendest sugupooltest on mees aga kolmandasse sugupoolde kuuluvad inimesed, kes füüsiliselt on mehed kuid kes on võtnud endale naise rolli. Kolmandasse sugupoolde kuuluv isik riietub naiselikult ento riietuse järgi siiski tegelikest naistest eristatav ja see kolmandasse sugupoolde kuuluv inimene ka käitub naiselikult ja näiteks elamus elab ta naise poolel. Neljandasse sugupoolde kuuluvad inimesed, kes füüsiliselt on sündinud naisena, kuid kes on omaks võtnud heteroseksuaalse mehe käitumismudeli sealhulgas elavad koos naisega. Need neljandasse sugupoolde kuuluvad inimesed riietuvad üldiselt nagu tavalised mehed ja teevad ka tavaliste meestetöid. Aga kodudes elavad nad enamasti siiski naise poolel. Kõige keerulisem on puhide viies sugupool. Sinna võivad kuuluda inimesed, kes füüsiliselt omavad mõlema sootunnuseid nii mehe kui naise tunnuseid. Aga sinna võivad kuuluda ka inimesed, kes füüsiliselt kuuluvad ainult meeste hulka või ainult naiste hulka. Aga need, viiendasse sugupoolde kuuluvad inimesed käituvad paljuski kui ilma Soota inimesed. Muuhulgas kannavad nad ka riietust, mida ei kanna mitte ükski teine sugupool pugide hulgas. Ehk siis juba riietuse järgi on see viies sugupool väga selgelt eristatav ja selle viienda sugupoole nimed. Tõus puugikeeles on pisu ja see nimetus tähendab tegelikult püha inimest. Ja neid Pisuseid ongi sajandite jooksul kasutatud erinevate Brituaalsete tseremooniate läbiviimisel ja ka kaasajal pissinud, omavad teatavat erilist positsiooni, nendesse suhtutakse kui pühadesse inimestesse ja neid kasutatakse erinevate tseremooniate läbiviimisel. Üldiselt. Inimesed, kes on sündinud ühe soo poole tunnustega, aga tunnevad ennast olevat teises sugupooles, ei tee läbi soovahetusoperatsioone ja, ja siin on mitu põhjust. Ühest küljest loomulikult on selleks olemas majanduslik põhjus, sest puugid on siiski küllaltki vaene rahvas aga teisest küljest ka pugide, selline usuline ja kultuuriline taust ei luba soovahetusoperatsiooni läbi teha. Nii et käitutakse küll teise sugupoolde kuuluvana, aga jah, füüsiliselt suguse muutma ei hakata. Islam on üldiselt sugupoolte suhtes küllaltki range, islami jaoks eksisteerivad ainult mehed ja naised ja igasugustesse segunevatesse sugupooltesse üldiselt islam suhtub küllaltki halvasti. Aga bugid siis jah, vaatamata oma sellisele tugevale islamile on siis sugupoolte suhtes jah, oluliselt tolerantsemad ja kolmandat, neljandat või viiendat sugupoolt mitte kuidagi ei halvustada pugide poolt. Pukkide keel on puhi keel ja see keel on üpriski tihedalt seotud Eestiga. Seos Eestiga tuleneb asjaolust, et bugi keele rahvusvaheliselt üks kõige tuntumaid uurijaid on olnud eesti orientalist ja keeleteadlane Ülo Sirk kes lahkus meie hulgast mõned aastad tagasi. Tema peamine teadustöö või võiks isegi öelda, et elutöö oligi seotud just nimelt Pugi keele uurimisega ja kirjeldamisega muu hulgas ta kirjutas siis ka raamatu, mis ilmus venekeelsena ja kandis pealkirja Pugiski ja söök. See raamat avaldati 1975. aastal. Hiljem tõlgiti see raamat ka prantsuse ja inglise keelde ja pikka aega siis just nimelt Ülo Sirgi töö oli see, mille alusel maailmas Pugi keelt tunti. Kui palju on maailmas puki keele kõnelejaid. Kaasajal on bugi keele kõnelejaid enam kui kuus miljonit puhidest räägib Pugi keelt. Enam kui kolm neljandikku enamus Indoneesias elavatest pugidest kõnelevad Pugi keelt. Samas Malaisias elavatest pugidest kõnelevad Pugi keelt väga vähesed. Aga lisaks pugidele kasutab Pugi keelt ka enam kui pool miljonit mõnest teisest rahvast inimest. Sest et aladel, kus bugid on valdavas enamuses, elab ka teisi rahvaid ja sealsed väiksemad rahvad on siis jah, üldjuhul omaks nud puhi keele aga oskavad lisaks kindlasti ka indoneesia keelt. Puhhi keel kuulub Austroneesia keelte hulka, täpsemalt Malai Polüneesia keelte hulka ja veelgi kitsamalt Lõuna-Sulawesi keelte hulka. Pugi keelele väga lähedaste keelte hulgas ei ole mitte ühtegi väga tuntud keelt. Ent natukene kaugemate sugulaskeelte seas on näiteks Malai keel. Puhhi keeles arvatakse olevat enam kui 10 dialekti, aga dialektide vahelised erinevused on vägagi väikesed. Erinevaid dialekte kõnelevad bugid üldiselt saavad teineteisest küllaltki hästi aru. Bugi keele omapäraks on hulgaliselt kasutatavat sõnaliited. Näiteks kaalutlevad väljendust esitavad bugid oma etteliitega tingimuslikku väljendust omaette sõnaliitega ja rõhutavad väljendust omaette sõnaliitega. Nii et neid väljenduslaade on ka mitmeid teisi ja kõiki neid erinevaid. Väljenduslaade eristatakse siis erinevate sõna liidetega. Pukkide traditsiooniline tähestik on olnud silbiline tähestik. See põhineb arvatavasti enam kui 1100 aastat vanalkovi tähestikus ja seda kaavi tähestikku on kasutatud eeskätt Jaava saarel. Puhhi traditsioonilist kirja tuntakse lontara kirja nime all. See võeti pugide poolt kasutusele hiljemalt seitsmeteistkümnendal sajandil. Ja see kiri on huvitav see et see kiri koosneb tähemärkidest, mis koosnevad kaashäälikust ja A-tähest, kui täis häälikust kokku on selles kirjas, siis 23 sellist tähemärki täishäälikuid on bugi keeles kuus aga nende jaoks eraldi tähemärk loodud ei ole. Täishäälikuid eristatakse siis niiviisi, et kaashäälikule märgitakse juurde diakriitiline märk ja selleks märgiks võib siis olla näiteks täpp või kaldkriips või ka mõni muu märk. Erandiks on siinkohal A-täht ja seda siis juhul, kui see A täht asub sõna alguses. Kaasajaks on bugid siiski oma traditsioonilise kirja üldiselt unustanud. Enamus pubisid kasutab tänapäeval ladina kirjal baseeruvat kirja ja selle põgide traditsioonilise kirjaoskajaid jääb järjest vähemaks. Pugide haritlased on tõstatanud üles ka probleemi, et kiiremas korras tuleks midagi ette võtta, et see kiri päris unustuse hõlma ei satuks. Puhide kirjakeelt on ulatuslikumalt kasutatud umbes 200 aastat ja sellegi aja jooksul ei ole bugi keeles kuigi palju erinevaid kirjalikke ülestähendusi tehtud. Kas koolis on võimalik Pugi keelt õppida? Koolides ei ole võimalik bugi keelt õppida ei Indoneesias ega Malaisias. Ka nende riikide ülikoolides ei ole võimalik puugikeelt õppida. Aga on lootust, et lähiajal Indoneesiasse olukord ehk muutub. Sest 2013. aasta jaanuaris ütles Indoneesia haridus- ja kultuuriminister, et tulevikus hakatakse Indoneesias koolides õpetama ka kohalikke keeli. Ja sellise muutuse põhjuseks on asjaolu, et, et paljude rahvaste seas on olemas väga selge ja tõsine soov et koolides oleks võimalik õppida ka nende keelt. Ja kui me arvestame, et puugid elavad Lõuna-Sulawesi provintsis vägagi kompaktsel asualal, siis ma usun, et, et selles piirkonnas on ilmselt suhteliselt lihtne ka hakata tulevikus õpetama bugi keelt. Sest et tänasel päeval on jah olukord selline, et kuigi enam kui kolmveerand pugidest kasutab vugi keelt, siis noorte seas Pugi keele kasutamine väheneb üpris kiiresti. Aga kui Pugi keelt õpetatakse koolides, siis ilmselt ka noorte hulgas. Puhi keel niipea välja ei sureks, kui palju on bugi keelt? Massimeedias kasutatud massimeedias on bugi keelt seni kasutatud väga vähe. Bugi keeles tehakse vähesel määral raadiosaatjat teid. Aga minu teada ei tehta üldse telesaateid ja ilmselt ei ole bugi keeles välja antud ka ei ajaleht ega ajakirju. Ja seda ei Indoneesias ega Malaisias. Väga vähesel määral on vugi keel jõudnud interneti ja seda nii ladina kirjal baseeruvas kirjas kui ka pugide traditsioonilises kirjas internetis on olemas mõned bugikeelsed õppematerjalid ja muuhulgas on bugi keelde tõlgitud ka näiteks inimõiguste ülddeklaratsioon mis on internetis ka täiesti vabalt saadaval. Vikipeedias on vugi keeles üle 14000 artikli ja see number võib tunduda vägagi suur. Arvestades, et huvi keelt ei õpetata ja ei kasutata mitte kuidagi Indoneesias ega Malaisias administratiivaparaadis siis jah, see 14000 tundub olevat üpris suur number, aga kui süüvida nendesse artiklitesse, siis ilmneb, et enamus nendest artiklitest on ühe, kahe või mõne lauselised. Aga nende artiklite puhul on väga huvitav see, et osa nendest artiklitest on kirjutatud ladina tähestikus. Osa neist on kirjutatud bugid traditsioonilises kirjas ja osal nendest artiklitest on esitatud tekst paralleelselt mõlemas erinevas kirjas. Mõeldes puhide tuleviku peale, siis mulle tundub, et pugidel on küllaltki head võimalused lähimatel aastakümnetel rahvusena püsima jääda. Bugid rahvuslik identiteet on vägagi tugev ja sellele tugevale identiteedile väga selgelt aitab kaasa ka see, et pugide jaoks on olulisel kohal au mõiste. See aumõiste ja sellega kaasnev käitumine hõlmab pugide seas ka traditsiooniliste kultuuriväärtuste hoidmise ja keele hoidmise ja tänu sellele on see pugide keel ja kultuur läbi ajaloo säilinud ja mulle tundub, et see aitab neil oma keelt ja kultuuri säilitada ka lähitulevikus. Ja kui nüüd siia juurde arvestada, et võib-olla hakatakse puhi keelt lähemate aastate õpetama ka koolides siis Lõuna-Sulawesi provintsis elavatel pugidel, kes seal elavad ju vägagi kompaktsel alal on minu arvates igati head tingimused oma rahvuse säilitamiseks. Aga arvestades Indoneesia senist üldist poliitikat, ma ei usu. Debugidele lähematel aastatel antaks mingisugust autonoomiat ei kultuurautonoomiat ega territoriaalset autonoomiat. Võib-olla on see võimalik, kel kaugemas tulevikus, aga lähitulevikus ilmselt mitte. Mis nüüd puutub Malaisias elavatesse pubidesse, siis nemad on juba ka kaasajaks segunenud teiste rahvaste sekka. Ja Malaisias elavate pukkide puhul maa Nende rahvuse säilimisse ei usu. Aga kuna elamus Pugisid elab siiski Indoneesias Sulawesi saarel, siis On lootust küll, et see bugi rahvas säilib ka tulevikus. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Saate tegid Andrus Mölder ja Marje Lenk.