Algavas saates riigita rahvas tuleb juttu Indoneesias elavatest Taali lastest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Balilased elavad peamiselt paali saarel. Osa paali lastest elab Bali saarest ida pool asuval lomboki saare lääneosas ja osa paali saare vahetus läänepoolses naabruses asuva Jaava saare äärmises idaosas. Indoneesias elavatest rahvastest oleme me oma saadetes rääkinud ka varem. Me oleme rääkinud Atjedest, oleme rääkinud suunda lastest, Jaava lastest ja nüüd siis neljas rahvas. Balilase elab Indoneesias peaaegu neli miljonit moodustavad vähem kui 1,7 protsenti Indoneesia elanikkonnast. Samas paali saare elanikkonnast On valilasi peaaegu 90 protsenti. Ehk siis oma kodusaarel on nad väga, valdavas enamuses oli saar on umbes 5800 ruutkilomeetrit suur. Seal elab umbes 4,25 miljonit elanikku ja see tähendab, et tegemist on ülimalt tihedasti asustatud saarega. Paali saare keskmine rahvastikutihedus on enam kui 730 inimest ruutkilomeetri kohta. See on tõepoolest tohutult suur number. Ent me peame juurde arvestama, et paalisaar on küllalt mägine piirkond. Seal on mitmeid mägesid, mille kõrgus on enam kui poolteist kilomeetrit merepinnast ja see tähendab, et ja sugugi mitte koguse paalisaar ei ole elamiskõlblik. Ehk siis selle saare elamiskõlblikku osa. Asustustihedus on veel palju suurem kui 730 inimest ruutkilomeetri kohta. Lisaks paali lastele on saarel ka pidevalt väga palju turiste, on juba, oli saar välismaalaste jaoks tõeline paradiisisaar. Turismi tipphooajal või paali saare kohta küll öelda, et see on väga ülerahvastatud piirkond ja osadele inimestele see sealne turismi just seetõttu väga ei meeldigi. Et inimesi tundub olevat justkui liiga palju privaatsust, on Bali saarel küllalt raske saavutada. Aastas külastab seda saart enam kui kaks ja pool miljonit välisturisti. Kõige enam külastavad paali saart austraallased ja kui veel kümmekond aastat tagasi võis öelda, teisel kohal oli turistide arvu poolest Jaapan siis tänaseks päevaks on olukord selline, et Hiinast pärit turiste on Bali saarel rohkem kui Jaapanist pärit turiste. Kus pallilased ise on Bali saarele tulnud? Alilased on Bali saarele tulnud mitme lainena. Esimene laine oli mitu 1000 aastat tagasi ja siis tuldi paali saarele naabruses asuvalt Jaava saarelt ja ka Kalimontoni saarelt, mis on Bali saarest põhja pool. Seeria hiljem on paali saarele korduvalt elama asutud Jaava saarelt ja viimane selline ulatuslikum ränne Jaava saarelt Bali saarele toimus 15. ja 16. sajandil siis põgeneti pealetungiva islami eest põgeneti paali saarele, mis oli siin turistide viimane kants ja mis jäi hindu usside viimaseks kantsiks. Paalilased on täna rahvas, kes enam kui 90 protsendi ulatuses on hindu istid ja see eristab neid kogu ülejäänud Indoneesiast sest Indoneesia laiemalt on islamiusuline maa. Nüüd siin tuismiga agaga budismiga puutusid Paalilased kokku juba esimese aastatuhande lõpus. Ja kuna puutute kokku kokku mõlema suure usuga, siis ka kaasajal on paali lasta usk küllalt paljuski selline, et kõrvuti hindu istlike kommetega järgitakse ka teatavaid budistlikke traditsioone. Bali saare vahetus läänepoolses naabruses asu Jaava saar on läbi ajaloo olnud küllaltki võimas, kus on asunud mitmeid selliseid riike, mis naabruskond Jon alistanud. Ja ka Paalilased on korduvalt olnud selliste riikide alamad, mille keskus on asunud just nimelt Jaava saarel. 14. sajandi keskpaigas läks paali saar Matzia pahigi riigi koosseisu ja selle riigikeskus asus samuti Jaava saarel. Selle impeeriumi mõju oli paali lastele väga suur. Tol perioodil võtsid Paalilased kasutusele Jaava kirja, mida küll hiljem paali keele jaoks mõnevõrra kohendati. Aga jah, selle riigi ajal oli paali laste seas väga tugev Jaavalaste mõju ja, ja see Jaava keele ja kultuuri mõju on paali lastes selgelt äratuntav ka kaasajal. Koos islami mõju kasvuga Indoneesia saarestikus toimus matšapaiidi impeeriumi langus ja selle tulemusena muutus paali saar 15. sajandi lõpus või 16. sajandi algul iseseisvaks Iseseisvasse Paalisse hakkas põgenema elanikke Jaava saarelt ja põgenesid siis need inimesed, kes ei tahtnud vastu võtta islami usku. Jaava saar oli siis nimelt langemas islamiusuliste võimu alla samas ka sel ajal, kui Jaava saarelt põgeneti paali saarele paali. Saare võimukandjad olid tegelikult pärit Matzia pahidki dünastiast. 16. sajandil oli paali kuningavõimu all mitte ainult paali saar vaid ka mõned ümberkaudsed alad, sealhulgas isegi Jaava saare äärmine idaosa. 16.-st sajandist on oluline ka see, et sajandi keskel toimus paali saarel hindu istlik reformatsioon ja see siis mõnevõrra muutis saare senist religioosset olukorda. 16. sajandi lõpus ja seitsmeteistkümnenda sajandi algul randusid paali vetes esimesed Madalmaade ekspeditsioonid. Samas esialgu jäid paali laste ja hollandlaste kontaktid üpris harvadeks, sest hollandlased tundsidki huvi näiteks Jaava saare vastu tundsid huvi Sumatra saare vastu. Aga väike paali saar neile esialgu erilist huvi ei pakkunud. Nii siis juhtuski, nii et 16.-le seitsmeteistkümnendal sajandil kauplesid Paalilased küll aktiivselt näiteks hiinlastega ja araablasega kuid Holland lastega kauplemine oli üpris tagasihoidlik ja isegi inglastega kauplesid tol ajal Paalilased rohkem kui Holland lastega. See tollane rahvusvaheline kaubandus, mis paali saart hõlmas, oli oma loomult vägagi ebainimlik. Tähtsal kohal oli orjadega kauplemine, kusjuures paali saare valitseja müüs orje sageli lihtsalt oopiumi eest. Ja, ja orjade hinnad olid kohati naeruväärselt madalad. Kusjuures paali saarelt pärit orjad olid vägagi kõrgelt hinnatud. Sealseid naisi peeti väga kauniteks, mehi aga väga sitketeks tugevateks. Ja kuna orjad olid hinnas, siis oli üpris loomulik, et orjadeks võistlused Duda väga erineval moel. Orjadena müüdi maha näiteks kurjategija ja võlgnik. Aga orjadeks müüdi ka näiteks lesknaisi ja ka osa neist lastest, kellel ei olnud vanemaid. 19. sajandi algul püüdsid Balil kanda kinnitada prantslased, hiljem inglased. Hollandlaste katsed pallilastega tõsisemalt asju ajada algasid aga 1816. aastal. 1800 neljakümnendatel aastatel alustasid Madalmaad paali saare sõjalist vallutamist. Paalisaar oli tol ajal killustunud paljudeks väikesteks riigikesteks ja Madalmaad püüdsid neid riigikesi üksteise vastu välja mängida, üksteise vastu üles ässitada. Seenel osaliselt ka õnnestus ja seeder. Siis suutsid hollandlased järk-järgult paali saart vallutada. Esmalt vallutati ära saare põhjapoolsed alad ja liiguti seejärel lõunapoolsemates aladele. 19. sajandi teisel poolel, kui hollandlased olid juba enamuses paali saajal peremehed, püüdsid nad seda saart ka mõnevõrra kaasajastada. Näiteks korraldati saare elanike vaktsineerimist, ehitati teid, ehitati niisutussüsteeme, nii et ei saa jah öelda, et see hollandlaste võim oli üdini negatiivne. See võim püüdis paali laste eluga mõnevõrra parandada. Samas teisalt näiteks hollandlased püüdsid paali lastele peale suruda kristlust kuid paali laste usk oli nõnda tugev, et see kristluse pealesurumise katse ebaõnnestus täielikult. Ka tänasel päeval paali laste seas on kristlasi väga vähe alla ühe protsendi paali lastest. 19. sajandil ostusid Balilased Madalmaade võimu vastu korduvalt. Üles korraldati mitmeid erineva suurusega ülestõuse, kuid kõik need ülestõusud suruti hollandlaste poolt jõuga maha. Nii et pali laste vastupanu hollandlastele mingit arvestatavat edu ei toonud. See vastasseis Pali Lasteaia Madalmaade võimu vahel jätkus ka 20. sajandil ja nende vastasseisude käigus. Hollandi kohalikud võimud tapsid tuhandeid paali, lasi aga ka see seda vastupanu ei murdnud. Samas Balilased pidid igapäevaelus Hollandlastega järjest enam ja enam arvestama. 1914. aastal avati paalisaar turistidele. Madalmaadel oli idee teha paali saarest omamoodi näidissaar. Näidissaar, mis siis oleks huvi pakuga turistidele ja, ja seetõttu püüti ka kohalike elanikega paremini läbi saada. Püüti seda vastasseisu vähendada, valitsemisvorme mõnevõrra leevendada. Ja kõik see tõi kaasa ka teatava edu. Bali saar kaski juba 20. sajandi kahekümnendatel aastatel vaikselt kuulsust võtma turismisaareni. Nüüd ajavahemikus 1942 kuni 1945 oli paali saar jaapanlaste kontrolli all. Kuna jaapanlased väitsid, et nad vabastavad kohalikud elanikud Lääne koloniaalorjusest siis seetõttu toetasid jaapani võimu Indoneesia saarestikus, sealhulgas Bali saarel väga paljud kohalikud elanikud. Ka suur osa hilisematest Indoneesia tipp-poliitikutest toetasid teise maailmasõja ajal jaapanlaste võimu, sest nad nägid selles võimalust vabaneda lääne koloniaalikkest. Tegelikkuses paljaste olukord jaapanlaste koloniaalvõimu ajal ei olnud oluliselt lihtsam sellest, mis oli olnud hollandlaste koloniaalvõimu ajal. Niiet Jaapani koloniaalvõim suutis teha küll suuri sõnu, aga olulisi positiivseid tegusid paali laste jaoks Jaapan siiski korda ei saatnud. Nüüd, 1946. aastal oli Indoneesia lääneosas välja kuulutatud sõltumatu Indoneesia riik. Saarestiku idaosas lõid aga hollandlased koloniaalse Ida-Indoneesia riigi. Nii et hollandlased peale jaapanlaste lahkumist püüdsid Indoneesia saarestiku oma võimu alla tagasi saada, said aga oma võimu olla üksnes saarestiku idaosa lääneosa isanud. Bali saar on oluline seetõttu, et see saar oli hollandlaste valduse kõige läänepoolsem osa. Ehk siis paali saarest ida pool algas juba sõltumatu Indoneesia riik ja Punase sõltumatu Indoneesia oli Paalile väga lähedal. Siis hakkasid paali, lased moodustama vabastusarmeed ja see paanilaste Vabastusarmee ja Madalmaade relvajõud pidasid omavahel mitmeid lahinguid. Kuni lõpuks siis hollandlased olid sunnitud tervest Indoneesia saarestikus lahkuma. 1949. aastal tunnistasid Madalmaad Indoneesia iseseisvust ja paali saarest sai seeläbi Indoneesia osa. Aastatel 1950 kuni 1957 oli Indoneesias liberaalne demokraatia ja see mõjus väga hästi ka paali lastele. Paides said üle pika aja jälle vabalt arendada oma kultuuri ja elada vabade inimestena. Kuid kahjuks selline liberaalse demokraatia aeg Indoneesias ei kestnud kuigi kaua. Ajavahemikus 1957 kuni 1965 oli Indoneesias juba juhitava demokraatia periood. See aga tähendas küllalt paljude õiguste kitsendamise, sealhulgas ka erinevate rahvaste rahvuslike õiguste kitsendamise. Ja neid kitsendusi said väga selgelt tunda ka Paalilased. 1963. aastal toimus Bali saarel suur vulkaanipurse ja see vulkaanipurse oli nii võimas, et hävitas küllalt paljude inimeste kodud. Küllalt paljud inimesed olid sunnitud oma senisest elupaigast lahkuma ja asusid seetõttu elama ka Indoneesia teistele aladele. 50.-test ja 60.-test aastatest on paali laste juures oluline ka see, et tol ajal oli paali saarel tõsine konflikt vanameelsete kastisüsteemi pooldajate ja uuendusmeelsete jõudude vahel. 1965. aastal sai Indoneesia sõjaväe ülemjuhatajaks karmikäeline Suhara. See oli periood, kui Indoneesias oli mitmel pool laiaulatuslikke vastuhakke. Vaesemad inimesed, keda võib vaadelda vasak poolsetena hakkasid Indoneesia võimule mitmel pool vastu ja rikkamad inimesed kartsid, et vaesemad võivad Indoneesiast täielikult võimu üle võtta. Ja selle vastasseisu tulemusena langes Indoneesia järjest suuremasse kaosesse. See kaos tähendas aga, et isegi vasakpoolsete vaadetega president Su Carno oli sunnitud välja kuulutama erakorralise seisukorra ja selle seisukorra tulemusena sai tohutult võimu juurde sõjaväe ülemjuhatus ja eeskätt koondusse võimsis sõjaväe ülemjuhataja Su Harto. Indoneesias algas selle tulemusena kodusõda. Selles kodusõjas tapeti sadu tuhandeid inimesi, aga mõnedel andmetel oli tapetuid Indoneesias kokku isegi enam kui miljon inimest. Paali saarel tapeti Indoneesia kodusõja käigus vähemalt 80000 inimest ehk umbes viis protsenti tolleaegsest elanikkonnast. Mõningatel andmetel võis tapetud olla aga isegi mitu korda rohkem. Ajavahemikus 1967 kuni 1998 oli Indoneesia Su Harto diktatuuri võimu all ja see diktatuur oli valilastele halb rahvuslikus mõttes. Sest su Harto idee oli luua Indoneesiast üks ühtne riik, kus ei elaks mitte palju erinevaid rahvusi, vaid kus erinevad rahvused oleks sulandunud Indoneesia rahvaks. See tähendas seda, et erinevate rahvaste kultuuri eri ilmingud püüti nii-öelda tasalülitada. Peale suruti peale indoneesia keel. Indoneesia keel on aga teatavasti Malai keelevariandi peal loodud keel, mis isenesest valdavale enamusele Indoneesiast ei ole emakeelena iseloomulik. Ehk siis Indoneesia erinevad rahvad räägivad väga palju erinevaid keeli ja seda Indoneesia keelele lähedast. Malai keelevariant räägitakse tegelikult ainult väga väikesel alal Indoneesias. Aga su Horto idee oli jah, suruda Se indoneesia keelt peale kõikidele rahvastele ja luua ühtne indoneesia rahvaga riik. See tähendas muu hulgas pali laste jaoks seda kõikvõimalikud rahvuslikud eri ilmingud olid keelatud, sealhulgas oli keelatud isegi rahvuslikke, ainult paali lastele omaste kultuurifestivalide tähistamine. Peale Suharto diktatuuri lõppu on Indoneesia liikunud jälle demokraatia teel ja see on tähendanud ka paali laste jaoks võimalust jälle oma keelt ja kultuurivabalt kasutada, toda vabalt arendada. Ja muuhulgas on see valija jaoks tähendanud ka seda, et kui su Harto diktatuuri ajal oli Indoneesia küllalt suletud ühiskond ja turistid ei tahtnud seda maad väga külastada siis nüüd peale su Harto diktatuuri lõppu on välisturism selgelt saanud hoogu juurde. Ja enam kui pooled Indoneesia külastavatest välisturistidest külastavad just nimelt paali saart. Bali saarel on pandud toimega terroriakte. 2002. aastal toimus enam kui 200 turisti surmaga lõppenud pommiplahvatus. Jah, Bali saarel on 21. sajandil toimunud pommirünnakuid ja, ja põhjused nendeks olid väga lihtsad, paalisaar on hindu istlik, ülejäänud Indoneesia islamiusuline ja paalisaar on Indoneesia jaoks väga oluline rahaallikas. Ja nende pommiplahvatuste eesmärk oli siis kahjustada just nimelt Indoneesia turismisektorit mis toob küllalt palju sisse raha ja punase Indoneesia turism on väga selgelt koondunud paali saarele, siis oli üpris loomulik, et pommiplahvatused toimusid just nimelt paali saarel. Ja peab kahjuks tõdema, et selles mõttes pommiplahvatused saavutasid oma eesmärgi esimestel aastatel peale seda 2002. aasta suurt rünnakut turistide arv paali saarel väga selgelt vähenes. Milline on paarilaste vahekord Indoneesia keskvõimuga? Paali laste ja keskvõimuvahekorrad on, on suhteliselt head ja selle põhjuseks on paraku ka asjaolu, et Su Harto diktatuur paali saarel saavutas paljuski oma eesmärgi ja saavutas eesmärgi selles mõttes, et Paalidesed on paljuski sulandunud ühtse indoneesia rahva hulka. Me rääkisime saate algul, et Paalilasi on Indoneesias peaaegu neli miljonit. Ja siin paarkümmend aastat tagasi arvati, et enam kui kolm miljonit paali last kasutab paali keelt. Tänasel päeval arvatakse paali keele pidevaid kasutajaid on ainult umbes üks miljon inimest. Ehk siis ainult umbes veerand paali lastest. Ja, ja pallilased on jah, omaks võtnud paljuski indoneesia keele ja, ja nad ei aja Indoneesias taga oma rahvuslikke õigusi. Ta selles mõttes on nad sarnased ka Meie varasemas saates räägitud suunda lastele, et kas undalased on selline rahvas, kes paljuski on keskvõimuga rahul, kes suhetes samas eristuvad nad sellega väga selgelt Tatjeedest, kes tahab olla omaette ali saarel, sellist omaette olemise soovi kuskilt näha ei ole. Ei ole isegi näha sellist soovi saada mingisugust suurt ulatuslikku autonoomiat. Ja, ja kõik see tähendab keskvõimu ja paali laste vahekorrad on üpris rahulikud ja loomulikult aitab see olulisel määral kaasa ka turismisektorile. Millega pallilased põhiliselt tegelevad, kus nad töötavad? Kõige enam inimesi tegelikult ei tegutse üldsegi mitte turismisektoris vaid tegutseb põllumajanduses. Aga põllumajandus on suuresti siiski tootmine omaenda tarbeks, välja viiakse ka, aga välja viiakse suhteliselt vähe. Põllumajanduses on väga valdav riisitootmine, aga kasvatatakse ka puuvilju, aedvilju kohviube näiteks Bali saare Araabika kohvi on tuntud ka rahvusvahelises ulatuses. Nii et jah, kõige enam inimesi töötab põllumajanduses. Ja kuigi see põllumajanduses töötavate inimeste arv on viimastel aastatel pidevalt vähenemas täna siiski turismisektoris veel nii palju inimesi ei tööta. Ent kui me räägime sissetulekust, siis Bali saare sissetulekust enam kui kolm neljandikku tuleb turismisektorist. Bali saare turism on oluline ka selle poolest, et need, kes seda saart külastavad, ei ole enamasti mitte eriti vaesed inimesed. Valdavalt nad kuuluvad kesklassi jõukamasse rühma. Ehk siis keskmine turist paali saarel kulutab oma turismireisi käigus mitu 1000 dollarit. No siinkohal me võime tuua väikese võrdluse Eestiga ega Eestisse. Välisturistide arv ei ole väga palju väiksem kui paani saarel. 2012. aastal. Eestis ööbis peaaegu 1,9 miljonit välisturisti ent nad kulutavad Eestis keskmiselt siiski suhteliselt vähe. Bali saare turismi areng on ühest küljest aidanud kaasa muidugi paljaste sissetuleku tõusule paali provints, nimelt on Indoneesias üks jõukamaid provints. Samas me peame siin siiski aru saama sellest, et Indoneesia tervikuna on väga vaene riik. Kui me arvestame Indoneesia sisemajanduse kogutoodangut ühe elaniku kohta ostupariteedi alusel siis see näit. Ta on täna vähem kui veerand Eesti vastavast näitajast. Palis, jah, on ta mõnevõrra parem kui Indoneesias tervikuna. Ja seda paljuski tänu turismile, ent turismil on paali laste jaoks veel üks oluline tegur. Me teame, et paljudes kohtades maailmas, kus aktiivne rahvusvaheline turism tungib peale mõjub see halvasti kohalike rahvaste identiteedile. Kohalikud väikerahvad, eriti kui nad on riigita rahvad. Nad kaotavad selles välisturismimöllus nii-öelda justkui järjest enam oma identiteet. Oma kultuuri sulanduvad järjest rohkem üldisesse massi. Ent Bali saarel on olukord täiesti vastupidine. See rahvusvahelise turismi tähtsus paali saarel aitab hoida Paalilaste identiteeti. Aitab hoida seda, et paalisaar on Indoneesias väga eriline piirkond, eriline piirkond oma usu ja kultuuri mõistes. Ja kuna Indoneesia ka riigina on väga huvitatud sellest, et turistide arv paali saarel kasvaks et turistide poolt sissetoodav raha Bali saarel kasvaks, siis Indoneesia riik ei püüa mitte kuidagi Bali saarele islamit peale suruda mitte mingisuguseid islamiseadusi mitte mingeid norme, vaid laseb Bali saarel selles mõttes ta vabalt olla. Ja, ja seetõttu võiks öelda, nii, et rahvusvaheline turism ovaali laste jaoks omamoodi nagu garant selle jaoks, et see nende omanäolisust seal Indoneesias säiliks. Ja kui me räägime sellest, et miks siis ikkagi need välisturistid Indoneesias eelistavad just nimelt paali saart siis ka selle peamine põhjus on just nimelt see Paalilaste usk ja kultuur, mis erineb muust Indoneesiast. Indoneesia islamimaa on küll küllalt ilmalik või selles mõttes, et tervikuna Indoneesias islami seadused on küllalt leebed aga siiski ka need leebed seadused turismile seavad teatavaid piiranguid. Vali saarel neid piiranguid ei ole ja see on põhjus, miks eelistatakse paali saart, mitte aga mõnda naabersaart. Muidugi paali saarel mängib rolli ka asjaolu, et seal on väga hea kliima. Bay saar asub nimelt kaheksandal põhjalaiusel. Seal on ekvatoriaalkliima aastaring on temperatuurid vahemikus 25 kuni 33 kraadi aastas. On perioode, kus sajab küll väga palju, aga on ka perioode, kus sajab väga vähe. Bali saarel on imeilusad rannad, veetemperatuur ja õhutemperatuur on omavahel suhteliselt lähedased. Kõik see loomulikult aitab kaasa. Aga see sealne kliima ei ole sugugi erinev sellest, mis on näiteks naabersaarel. Jaaval. Jaava saare kliima on põhimõtteliselt samasugune. Aga paali on turistide seas populaarne just seetõttu, et seal saarel on teistsugune usk, teistsugune kultuur kui ülejäänud Indoneesias. Paali laste muusikas on väga olulisel kohal Kamelanid. Ka melonid on kindla olemusega instrumentide kogumid. Nendes Kameraanides on esindatud väga erinevad pillid, näiteks ksülofoni, metallofonid, trummid, bambusflöödid, kongid, keelpillid ja nii edasi ja erinevatest instrumentidest koosnevaid Kamelane nimetatakse erinevalt ja need on mõeldud erinevat tüüpi muusika tegemiseks paali laste väga omapäraseks traditsiooniks on sellist tüüpi laulud, millega emiteeritakse ahvide häälitsusi. Ja need laulud on ühendatud tantsuga. Mehed istuvad, laulavad, kallutavad oma keha sõnade rütmis ette ja taha tõstavad käed üles, heidavad pikali maha, siis istuvad jälle ja teevad seda kõike selleks, et kurje vaime enne ahvide kuninga tulekut ära jääda. Oli lastekunst on küllalt olulisel määral mõjutatud Indoneesia suurima rahva, Jaava lastekunstist aga teisalt on seda väga tugevasti mõjutanud ka hindu istlik kunst laiemalt sest valilased on juhindu istid. Balilaste kunstist tuntakse rohkem maalikunsti ja seda maalikunsti on seal saarel aktiivselt harrastatud enam kui 100 aastat ja, ja teine võib-olla selline tuntud kunstivorm Bali saarel on puunikerdused. Valilased armastavad teha väga erineva suurusega puu nikerdusi ja neid puunikerdused püütakse turistidele müüa. Kalendrit Bali saarel kasutusel on. Kolm erinevat kalendrit. Kuna Bali saarel rahvusvaheline turismipiirkond siis mõistagi on seal levinud ka maailmas kõige enam kasutatav Gregoriuse kalender. Impalilased ise eelistavad Gregoriuse kalendrile hoopis Saka kalendrit. See Saka kalender on kuukalender, aga see on selline kuukalender, mida on modifitseeritud, nii et selle aasta pikkus on küllalt ligilähedane Gregoriuse kalendriaastaga sele Saka kalendri aluseks on 12 kuud, milles igasühes on 30 päeva. Kuna kuufaaside tegelik tsükkel, kel on natukene lühem kui 30 päeva ja et selle 12 kuu pikkus ei oleks mitte 360 päeva, vaid hoopis 354 või 355 päeva siis on seda Saka kalendrit täiendatud ja täiendatud erinevate päevade lisamisega nii-öelda päikesepäevade lisamisega. Ja saavutatud on siis kalender, mis küllalt hästi läheb kokku astronoomilise aastaga. Barjaste Saka kalendri ajaarvamise alguseks on 15. märts 78. aastal. Ehk siis see on see aeg, mida loetakse Saka ajastu alguseks Indias. Nii et pali lastekalender on Gregoriuse kalendris 78 aastat maas. Ja ka kaasajal sellessaka kalendriaasta esimene päev ei ole sugugi mitte jaanuarikuus, vaid see on hoopis märtsis ja enamasti on aasta esimeseks päevaks siis esimene päev peale esimest noorkuud märtsis. Kõrvuti selle Saka kalendriga ja gregooriuse kalendriga on Bali saarel kasutusel veel ka Pavukoni kalender ja see kalender on omapärane selle poolest, et seal on ainult 210 päeva. Selles kalendris on seitse kuud, igas kuus on 30 päeva ja kokku on siis aastas 210 päeva ja kui Saka kalender on oluline paali laste igapäevaelus Sis Pavukoni kalender on jällegi oluline paali laste religioossete tegevuste arvestuses, nii et isegi osa neid paali, laste religioosseid pühasid ja erinevaid tseremooniaid arvestatakse, siis pagukoni kalendri järgi. Balilaste kõige tähtsam festival On kalungani festival ja ka selle kalungani festivali toimumise aluseks on just nimelt pabuconi kalender. See festival toimub iga 210 päeva tagant ehk siis Pavukoni kalendri kohaselt kord aastas. Mis puhul seda festivali korraldatakse? Festivaliga tähistatakse korra võitu korrata üle ja selle festivali tähistamise aluseks on siis pani laste seas laialt levinud legend. Selle legendi kohaselt valitses Bali saart kunagi halastamatu türann. See türann keelas ära religioossed pidustused, lõhkus templeid, karistas neid, kes järgisid hindu istlike jumalaid. Jaa. Türanni julmuse tõttu tabas paali saart katk ja näljahäda. Balilased olid muidugi sellele türonnile väga vastu ja nende palveid. Neid türanist vabastada võttis kuulda tormide ja sõjajumal ja saatis siis türannile vastu oma jõud ja võitluses selle tormide ja sõjajumalaga. Türann hukkus ja hukkus Pavukoni kalendri 11. nädala kolmapäeval ja see on põhjus, miks kalungani festival algab igal Pavukoni aastal Üheteist 10. nädalal, meie mõistes kolmapäeval. Vali lastel on jätkuvalt kasutusel kastisüsteem ja nende kastisüsteem põhineb esivanemate ametil. Kõige ulatuslikum on paali laste seas suudra seisus. Sellesse kuulub umbes 90 protsenti hindu istlikest Balijastestel. Suur osa suudra seisusesse kuuluvatest paali lastest on need, kelle esivanemad on olnud põlluharijad. Pallilased kuuluvad ühte hindu istliku kitsamasse voolu. Nad usuvad aga oma tirdasse ja nende paali lasta. Seda hinduismi nimetatakse sageli ka püha veereligiooniks. Hindu istlike preestreid jagatakse paali laste seas kolme kategooriasse. Ülempreestrid kuuluvad kõige kõrgemasse Brahmaanide kasti. Templite preestrid kuuluvad enamasti aga kõige madalamasse ehk suudra kasti ja lisaks on siis vahepeal olemas veel kolmas preestrite kast ja sinna kuuluvad tervendajad, preestrid. Seoses Balilaste hinduismiga on mitmeid vägagi kindlaid traditsioone, mida Paalilased ka tänasel päeval väga selgelt järgivad. Ja üheks selliseks traditsiooniks on suhtumine lapsesse vahetult peale lapse sündi esimese 42 päeva jooksul peale lapse sündi suhtutakse lapsesse nagu pühasse olendisse. Nagu teatavasse jumalasse. Samas selle 42 päeva jooksul suhtutakse lapse emasse kui mitte puhtasse olendisse ja, ja see tähendab seda, et selle lapse esimese 42 päeva jooksul ei tohi lapse ema osa võtta. Ta ühestki religioossest tegevusest teine väikelastega seotud oluline selline traditsioon on see, et esimese 105 päeva jooksul ehk siis Paukoni kalendri poole aasta jooksul ei tohi laps kokku puutuda maapinnaga sest maapinda peetakse mitte puhtaks. Abiellumine on paali laste jaoks sisuliselt kohustuslik. Abiellumine on nende jaoks vajalik mitmel põhjusel. Ühest küljest on see vajalik pere loomiseks, aga teisest küljest on see vajalik kohalikus kogukonnas teatava sotsiaalse positsiooni saavutamiseks. Paljased suhtuvad nimed siis mitte abielus olevatesse inimestesse teisiti kui nendesse, kes on abielus või kes on abielus olnud abielus pari laste jaoks on väga oluline ka laste saamine. Ühest küljest on see oluline selleks, et jätkuks isaliin aga teisest küljest laste saamine tagab inkarnatsiooni ehk ümbersündimise jätkumise. Kõige tähtsamad usulised tseremooniad toimuvad aga peale inimese surma ja nende tseremooniat. Eesmärgiks on vabastada inimese hing reinkarnatsioon. Yks selleks, et hing saaks kehast lõplikult lahkuda, tuleb hindu istlike paali laste arvates surnukeha põletada. Ja need põletusmatused on väga tähtsad tseremooniad. Need on aga sageli ka väga kulukad tseremooniad, sest nende tseremooniate k avaldatakse austust lahkuvale hingele. Ja, ja seetõttu ei ole mitte harvad juhused, kus paali laste vaatamine toimub osade kaupa toimub siis vastavalt sellele, kuidas surnu lähisugulased on suutnud raha saada, selleks, et seda põletamistseremooniat läbi viia. Meie jaoks selline hästi harjumatu traditsioon. Aga paali laste jaoks ja väga oluline asi. Vali keel kuulub Austroneesia keelte hulka, täpsemalt Malai Polüneesia keelte rühma ja veel kitsamalt Sis May sumbava keelte hulka. Väga lähedasi tuntud keeli vaali keelel ei ole. Vaali keelel on olemas ka kirjakeel, aga üldiselt paali keelt kasutatakse kaasajal siiski valdavalt ainult kõnekeeles. Paali keel on täna kasutusel peamiselt maapiirkondades. Linnades kasutavad inimesed väga valdavalt üksnes indoneesia keelt ja on paali keele täiesti unustanud. Selle paali keele olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et sisuliselt eksisteerib neli erinevalt paali keelt. Ehk siis igal sotsiaalsel kastil on olemas oma keel. Ja see tähendab jah, seda, et iga selle konkreetse keele oskajaid on küllalt väike hulk inimesi. Rääkides paali keelest. Selles keeles on viis täishäälikut a e o ja uu. Samasse A täht hääldub kahel erineval viisil ja vahel eristatakse seda ka kahe erineva täis häälikuna. Kaashäälikuid on paali keeles 18 ja paali kiri põhineb kaasajal ladina tähestikus. Paali saare koolides toimub õppetöö indoneesia keeles. Paali keel on mõnedes koolides esimestes klassides kasutusel selleks, et selle kaudu õpetada indoneesia keelt. Ja lisaks siis osades koolides õpetatakse paali keelt ühe õppeainena ja viimastel aastatel. On see paali keel kui õppeaine olnud saarel lausa kohustuslik. Ent neid paali keele tunde on nädalas väga vähe ja paali lapsed nende väheste tundidega paali keelt korralikult selgeks ei saa. Indoneesia keskvõim on püüdnud paali keeleõpet paali saarel muuta vabatahtlikuks. Keskvõim on siis vastu sellele, et paali saare kohalikud võimud on selle keeleõppe teinud kohustuslikuks. Aga paali, saareelanikud on Indoneesia keskvõimu sellistesse püüetesse suhtunud halvasti selle vastu tugevasti protestinud. Ja seni jah, ei ole siis keskvõim veel suutnud seda kohustust kui õppeained seal vabatahtlikuks muuta. Paali keele õpetamise tõsine probleem on ka asjaolu, et selle õppe jaoks on küllalt vähe õppematerjale. Ja huvitav nüanss on see, et paali keeleõppematerjale on viimastel aastatel veel rohkem koostatud mitte Indoneesias, vaid hoopis USA-s. Ja USA-s on muuhulgas siis tehtud ka paali keeleõppevideoid ja neid videod on siis riputatud üles ka internetti Bali saarel. Ametikeel on indoneesia keel. See valitseb praktiliselt kõikides eluvaldkondades ja indoneesia keele positsioon on nii tugev, et paali keeles ei ole sisuliselt olemas ka massimeediat. Mõningaid katsetusi paalikeelse ajalehtede väljaandmiseks on tehtud aga ilma eriliste tulemusteta. Nüüd natukene paremaid tulemusi on saavutatud raadiosaadete osas. Täna tegutseb paali saarel enam kui 10 raadiojaama, mis aeg-ajalt teevad saateid paali keeles. Internetis on siis olemas eeskätt paali keeleõppematerjalid, aga huvitav on ka see, et praegusel ajal ka Google'i, Indoneesia otsingumootor toetab paali keelseid otsinguid. Me oleme ikka ja jälle vaadelnud ka seda, kui palju on rahvakeeles artikleid Vikipeedias. Paali keel, Vikipeediasse praeguseks ajaks kahjuks veel jõudnud ei ole. Milliseks võib kujuneda Paalilasse tulevik? Mind valdavad kahetised tunded ühest küljest kindlasti see Paalilaste omanäoline kultuur, see paali lasteuskse valilaste hinduism, milles on sugemeid budismist, see kindlasti lähiaastakümnetel säilib. Ma usun, et selles ei ole põhjust kahelda. Teisest küljest paali keel. On nii, kiires allakäigus ja Indoneesias on siiski väga selge suund Indoneesia ainsa ametikeele kasutamise laiendamisele. Et ma kardan, et sa paali keel sureb küll üsna kiiresti välja kui paali saarel ei võeta lähiajal ette väga tõsiseid meetmeid selle keele kaitseks, kui ei hakata seda keelt koolides palju laiemalt õpetama. Ja kui ei võimaldata paali keele kasutamist ka ametlikus asjaajamises. Pallilased rahvana ilmselt lähiaastakümnetel säilivad. Aga paali keel on samas üpris suures kadumisohus. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Saate tegid Andrus Mölder ja Marje Lenk.