Tere õhtust, kell on saanud kuus ning uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva neljanda veebruari olulisemad sündmused. Mina olen Mari Rebane. President annab tänavu teenetemärgi 99-le inimesele. Kõrge tunnustuse saavad Andrus Ansip, Siim Kallas ning ametiaega lõpetav Indrek Teder aga ka Rootsi endine pea- ja välisminister Carl Bildt. Nagu tavaliselt, on teenetemärkide saajate seas väga palju teadlasi, haridusvaldkonna edendajaid ning kultuuriinimesi. Keenias kohtunud Beneluxi ja Baltimaade välisministritest pooldab ainult Leedu Ukrainale sõjalise abi andmist, teised peavad õigemaks majanduslikku ja poliitilist toetust. Ida-Ukrainas Donetskis hukkus mürsutabamuse saanud haiglas neli kuni 10 inimest. Ukraina süüdistab rünnakus separatiste. Balti ettevõtlusbaromeetri andmetel on väikese ja keskmise suurusega ettevõtete seas pöördunud tähelepanu suures osas taas koduturule. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper soovib, et töövahendusportaalid muudaksid ülevorme, mis praegu küsivad infot inimese eraelu kohta ja ideeks tööpakkujatele eelvalikud kandidaatide, soo, rahvuse, lapsevanemaks olemise ja vanuse alusel. Eesti korvpallikoondis juhtub enne Euroopa meistrivõistluste finaal turniiri kontrollmängudes teiste seas Venemaa ja Iisraeliga. Ilm tuleb öösel pilves selgimistega ning võib pisut lund sadada. Läheb külmemaks. Õhutemperatuur on miinus viis kuni miinus 14 kraadi, saarte rannikul jääb miinus kahe kraadi piiresse. Homne päev tuleb olulise sajuta ning õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus kuus kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. President Toomas Hendrik Ilves annab Eesti vabariigi 97. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99-le inimesele riiklikud autasud kui mul polnud nimekirjas ühtegi poliitikut. Tänavu saab riigivapi esimese klassi teenetemärgi Euroopa Komisjoni kahekordne asepresident Siim Kallas ning riigivapi teise klassi teenetemärgi Eesti peaminister aastatel 2005 kuni 2014 Andrus Ansip. Samuti saab riigivapi kolmanda klassi teenetemärgi õiguskantsler Indrek Teder. Valgetähe esimese klassi teenetemärgi saab Rootsi endine pea- ja välisminister ning Läänemere piirkonna koostöö ja Euroopa julgeolekuedendaja Carl Bildt. Teenetemärgi saajate seas on palju teadlasi, haridus- ning kultuuriinimesi. Ajaloolane Marek Tamm ütles aktuaalsele kaamerale, et see on president Ilvese ametiajale iseloomulik. President Ilves on vist üsna ameti algusest peale hoidnud seda joont, et teenetemärkidega peetakse silmas ennekõike haridus- ja kultuuritegelasi ja teiselt poolt riigiametnike ja vähem siis poliitikuid ja ka tänavune nimekiri räägib sellest samast, ehk siis on meeles hoitud inimesi, kes on panustanud eesti paremaks muutmise läbi inimeste õpetamise harimise, läbivamalt loometöö ja teiselt poolt siis läbi nende riigi teenimise kas siis kodumaal või väljaspool Eestit. Avalikkuses tuntud inimeste pikale nimekirjale lisaks on inimesi, kelle pühendunud tööd nii väga ei pruugita teada. 14 portreteerivad Marii Kangur ning Jüri Nikolajev. Eesti Punase Risti neljanda klassi teenetemärgi pälvis enam kui 40 aastat Tartu Emajõe koolis töötanud Anne Kõiv, kes on üks alusepanijaid nägemispuudega laste õppenõustamisele. Alati on olnud neid lapsi, kes on õppinud tavakoolid ja nende õpetajad või vanemad on vajanud abi, niiet alati käidud, mis on see, mis hoiab teid selle töö juures on kõik need 40 aastat ja rohkemgi veel hoidnud? Ei oska, ühest ma tunnen sellest rõõmu lihtsalt. Ja eks seda vaba aega nüüd suhteliselt palju, nii et mul on väga hea meel lausa, kui keegi palub, et kas ma saaksin mõnda marsruuti õpetada või punktkirja. Eesti Punase Risti neljanda klassi ordeni sai ka Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu kauaaegne esimees Eva Cyrillova. Aastaid tagasi kaotas Eeva Kirillovi haiguse tagajärjel nägemise, kuid on nüüd edukalt tõestanud, et ka nägemise kaotanud inimene saab tõhusalt tööd teha. Ma 35 aastat olen pimedates töötanud pimedate süsteemis, palju on muutunud ja inimesed on ka tublimad ja aktiivsemad ja ma arvan, et põhiline eesmärk oli ikkagi aidata inimesi, kes on kaotanud nägemise osaliselt või täielikult, et kõik ära teha selleks, et nad oleks maksimaalselt iseseisvad. Selleks, et maksimaalselt iseseisev olla, tuleb väga palju õppida, aga kui inimene kaotab nägemise, siis läheb tükk aega, enne kui ta nõustub sellega. Valgetähe teenetemärgi pälvis teiste seas Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppetooli lektor Marju Lepajõe, kes on muuhulgas koostanud Kreeka-eesti uue testamendi õppesõnastiku tõlkinud Platoni Plotiinasse teoseid ning uurinud platonistliku ja uus platonistliku filosoofiat. Ja ma ei oleks mitte midagi teadnud, kui tegelikult sisuliselt veerand tundi tagasi oleks. Helistan, austatud kirjanik Ene Mihkelson, kes mulle seda teatas, lihtsalt healt arvates juba õnnitles, nii et see täielik uudis mulle. Marju Lepajõe avaldas lootust, et tema teenetemärgi pälvimine pöörab tähelepanu kõigile õhtu maitsete põhiväärtustega. Tegelejatele. Ma ise loodan vähemalt, et see on nii, et lihtsalt on tähelepanu pööratud sellega kõigile neile, kes tegelevad kreeka ja ladina mõttepärandi, kuidas öelda õpetamise tutvustamise tõlkimisega kõige sellega ta õhtumaiste põhiväärtustega. Et see on nii ja ma loodan ka seda, et seal tunnustas platonismile tänapäeva Eestis, mida ma ka omalt poolt tartus püüan toetada platoonilist mõtteviisi. Mis te arvate siin aastal 2015 oleks vajalik ka sellisele mõtteviisile tähelepanu pöörata, sellepärast platonism mõtteviis, mis vastandub Aristotalismile minule, seni on lihtsalt Aristatalism väga tõsiselt Eestis kanda kinnitanud läbi materialistlik järelduste ja just platonism, mis pöörab tähelepanu inimesel mõtlemisele, tunnetusele, tema siseelule ja laiemale perspektiivile. Just see vajab hoidmist, tunnustamist, levitamist. Marii Kangur Tartu. Narvakas Fjodor Jensen, kellele president ajaloo talletamise eest Narvas valgetähe medali andis, sai riiklikust autasust teada teda küsitlema tulnud ajakirjanikult. Muidugi oli see tema jaoks ootamatu. Ta ei arvanud, et teenetemärke antakse armastatud tegevuse eest. Kui igale inimesele antakse autasu selle eest, mida ta armastab teha, siis saavad ju medalid otsa, muretses Johnson. Johnson on üle Eesti tuntuks saanud Narva vanalinna maketi ehitamisega. Ajale, mil ühiskonnas vaieldi, kas taastada barokset vanalinna või mitte. Püstitas šanssil aastatepikkuse töö tulemusena Narva vanalinna koopiapaberist, tongist ja plastist üksinda omaette nokitseda. Eternatšoosnashlõprustega kui finišini. Alguses oli see nagu hobi. Hiljem, kui unistus hakkas teoks saama, muutus see lausa elukutseks. Vanalinna taastamine maketina oli mu eluunistus, nüüd tahaks tööd jätkata. Praegu täidab Narva vanalinna makett kogu Narva raekoja saali ning ruumi selleks, et tööd lõpetada ei jätku, tuleb leida Narva taastatud vanalinnale uus koht. Ees seisab Feodor Johnsonil. Uus väljakutse Kreenholmi vabrikute maketi ehitus Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Ka Eesti rahvusringhäälingukollektiivi lisandus teenetemärkide tulevasi kavalere, täpsemalt vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus, ajakirjanik Silvia Karro ning teatrikriitik Pille-Riin Purje, kellele tegi uudise teatavaks Riina Eentalu. Palju õnne sulle. Sina oled üks, kes saab tänavu presidendilt ordeni. Nüüd sa lõid mind täiesti tummaks. Ma mõtlesin jah, et paus venib pikale toibuma. Küllap vist kõige olulisem minu tegemistest on. Teatriraamatut läks ähmiga meelest ära neid seitse või palju neid täpselt on ja sul on üks pooleli või kohe valmis saamas, ütleme selle kaera. Praegu pusin linnateatri esimese päris juubeli ehk siis Linnateater 50 raamatu kallal just tabasid mind ühte peatükki lõpetamast. Millal see peab valmis olema. Teatrisoov on esitleda seda suvel. Sest 19. augustil 1965, sel päeval, kui mina sain kahe aastaseks, asutati Linnateater. No sa oled teatriga tikk ja kirjutad teatriraamatuid. Kuidas sa selle oma teema valid, kui sa raamatut kirjutama hakkad? Minu kirg on ikkagi näitlejate jäädvustamine, näitlejaloomingu jäädvustamine on see täiesti ammendamatu mängumaa, ainult et ma praegu ühtegi nimed siin välja ei ütleks, aga ütlen siis juba mõned Su ilmunud raamatut ära, need, mis mul kiiruga meelde tulevad. Jüri Krjukov ist, Jüri Järvetist koos reid, Neymar iga Velda otsusest Dan Põldroos-ist. Ja siis veel lemmikute raamat kõikidele korraga meelde, aitäh, et tulid stuudiosse. President Toomas Hendrik Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril Rakvere Teatris pidulikul üritusel Eesti tänab. Ning vahetame teemat. Tallinnas on koos Eesti, Läti, Leedu, Belgia, Hollandi ja Luksemburgi välisministrid. Kohtumise põhiteema on Euroopa julgeolek idapiiril ning koostöö Euroopa Liidu ja ÜRO vahel ohtude vastu lõuna poolt. Mall Mälberg Ministrite pressikonverentsil. Kuue riigi välisministrid rõhutasid kõik, kuivõrd oluline on Beneluxi ja Baltimaade tegevust koordineerida, olgu selleks kas Ukraina ja Venemaa poliitika, ühtne digitaalturg või naabruspoliitika. Ministrid olid nõus, et Venemaale tuleb saata selge signaal, et tema tegevus Ida-Ukrainas ei ole vastuvõetav ning oinad tuleb igati abistada. Millega täpselt, ei olnud seisukohad enam päris samad. Kuuest riigist on ainult Leedu valmis Ukrainat sõjaliselt abistama, teised mitte. Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus. Sellist sõjalist abi nagu Ukraina vajaks, Eestil pakkuda võimalik ei ole ja seda Eesti ei paku. Küll aga me peame väga oluliseks majandusliku Ukraina toetamist, sest et see, et Ukraina majandusRisiks pinnal ja kokku ei variseks, on kriitilise tähtsusega ja seetõttu me tõesti leiame, et põhifookus peaks olema sanktsioonidega jätkamise kõrval just nimelt Ukraina majanduslik toetamine. Belgia ja Hollandi välisministril Didier endersiljabert Kundersil oli sama arvamus. Tanelil pole selliseid sõjalisi võimekusi, mida Ukrainasse saata ja nemad jätkavad Ukraina abistamist paljudes muudes võimalikes valdkondades. Luksemburgi välisministri John Asselboni sõnul tuleb vägivalda Ukrainas peatada ja süüdlasi karistada, kuid mittesõjaliste vaid diplomaatiliste vahenditega. Ainsana oli teisel seisukohal Leedu välisminister Linas Linkevicius. Näeme, et Ukraina olukord läheb halvemaks ja selles olukorras ei peame olema üksnes ühtsel, vaid ka tõhusad. Me peame kindlasti kehtestama täiendavaid sanktsioone ning mina lisaksin ka Venemaa poliitilise isolatsiooni ja Ukraina linna toetamise, ma rõhutan kõikide vahenditega poliitiliste, majanduslike, rahalistega, sõjalistega. Leedu on valmis seda tegema ja me teemegi seda juba oma võimaluste piires, ütles Leedu välisminister. Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kinnitas, et ehkki Läti annab nagu Eestigi Ukrainale kõiki toetuse peale sõjalise, ei tuleks mõista hukka neid, kel on võimekust anda Kiievile sõjalist abi. Ta rõhutas ka Euroopa Liidu seisukohta. Euroopa liidul pole ei vahendeid protseduure ega võimalusi anda sõjalist abi. Ma usun, et euroliidul on kõige parem keskenduda sellele, mida tehakse kõige paremini. Panen silmas majanduslikku ja poliitilist toetust, samuti poliitilist survet Venemaale. Euroopa Liidu välisministrid tulevad taas kokku esmaspäeval, et arutada täiendavaid Sankt joone Venemaa vastu. Nagu ministrite tänasel kohtumisel rõhutati. Mida halvemaks olukord Ida-Ukrainas läheb, seda rohkem sanktsioone tuleb. Värskeima seisu Ukrainas võtab kokku Maria-Ann Rohemäe. Ida-Ukrainas Donetskis sai mürsutabamuse haigla. Uudisteagentuuri Reuters andmeil on plahvatuses surma saanud neli kuni 10 inimest. Lisaks tegi mürsu tabamus katki kõrgepingeliini ning seetõttu haiglat ümbritsev mikrorajoon hetkel ilma elektrita. Kohalike ametnike teatel said kremli-meelsete separatistide kontrollitavad linnas mürsutabamuse veel ka kuus kooli ja viis last aeda. Ukraina süüdistab rünnakutes separatiste. Ukraina ülemraada võttis vastu seaduse, mis jätab endise riigipea Viktor Janukovitši ilma presidendi tiitlist. Vastava otsuse poolt hääletas 281 parlamendisaadikut. Janukovitš valiti presidendiks 2010. aastal, mis aasta tagasi otsustas ülemraada. Janukovitš kõrvaldas end ise põhiseaduse vastaselt ametist ja jättis kohustused täitmata. Ülemraada arvates seadis Janukovitši ametist lahkumise põhiseaduse vastane viis ohtu riigi juhtimise, territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse ning tõi kaasa kodanike õiguste ja vabaduste ulatusliku rikkumise riigi tumatusega Petro Porošenko, Ukraina, neljas president Leonid Kravtšuki, Leonid Kutšma ja Viktor Juštšenko järel. Ukraina julgeolekuteenistuse ehk SBU pidas kinni relvajõudude kindral staabis töötanud ohvitseri. Samuti peeti kinni tema kaasosaline isehakanud donetski rahvavabariigist. Väidetavalt koordineerisid korraldasid mehed provokatsioone ning teavitasid mässulisi Ukraina üksuste asukohtadest. Ohvitser oli 1974. aastal sündinud Ukraina kodanik. Kindralstaabis töötas ta ühe tähtsama osakonna alampolkovnik. Kuna kaasosalise kohta eespool rohkem informatsiooni ei ole. Venemaa saadab oma sõjaväelase Ukrainasse kui varia ilma isikutunnistuste ilma dokumentideta, nii jäävad paljud seal juba hukkunud või hukkuvad vene sõdurid igavesti tundmatutega sõduriteks. Nii ütles Moskvas Eesti rahvusringhäälingule antud intervjuus Venemaa sõduriemade komitee teedeliidu vastutav sekretär Valentina meelnikova. Täismahus näeb intervjuud esmaspäeval, välisilmas jätkab Neeme raud. Venemaa jaoks on sõda Ukrainas jätkuvalt sõda ja mida tegelikult nagu ei olekski. Kremli väitel ei ole Ukrainas ühtegi vene sõjaväelast ja samas on selge, et kümned tuhanded inimesed Venemaal ja Ukrainas hakkavad veel aastakümneid käima tundmatute sõdurite haudadel sest paljud Ukrainas surevad vene sõdurid jäävadki teadmata kadunuteks tundmatuteks. Tegelikku infot hukkunute kohta lihtsalt ei ole. Organisatsiooni Venemaa sõduriemade komiteede liit vastutav sekretär Valentina Melnikovi. Ta oletas augustis, et Ukrainas on hukkunud umbes 500 vene sõdurit. Nüüd seal on kindlasti suurem, kuid need on vaid oletused, jätkab Valentiina. Melnikovi. Näämgdub vaikib. Eesli raid siiski plasti ei tea, kes hukkus, saadetakse sinna nimetult ja kui Vene võimud ning venemeelsed separatistid ei vii lahinguväljalt omade surnuga ja siis matavad neid ukrainlased ilma isikut tuvastamata, see on kohutavam kui Tšetšeenias, ütles Melnikovi. Kuid Tšetšeenias käis tema sõnul reaalne sõda, siis Ukrainas praegu toimuvat ei saagi otseselt sõjaks nimetada. See ei ole Tšetšeenia, see on täiesti teistmoodi armee kasutamine. Sõjaväge kasutatakse kui diversiooniüksus täielikus saladuses. Inimesed siirduvad piiri taha anonüümselt, neil ei ole mingeid eraldusmärke, kes nad on, kust nad pärit on neilt ära võetud metalse toonid isiku numbritega, mis peavad olema Venemaa sõjajõudude sõdurid ja ohvitserid, kõlas tegemist ei olekski nagu armeega. Nii et kui president Putin ja kaitseminister Šoigu räägivad, et meie sõdureid ja ohvitsere seal ei ole, siis räägivad nad inimestest, kellelt on ära võetud isik, kes nagu ei olekski enam keegi vene võimude jaoks, on nad varjud, ütles Venemaa sõduriemade komiteede liidu vastutav sekretär Valentina Melnikovi. Sõduriemade liit soovitab kõigil nende poole pöörduvatel sõduritel mitte alluda vene sõjaväekatsetele, sundida neid alla kirjutama lepinguid ja siis juba palgasõduritena Ukrainasse siirduma. Ametlik Moskva muidugi eitab, et Ida-Ukrainasse on juba saadetud väga arvukalt palgasõdureid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Ning nüüd kodusemate teemade juurde SEB panga koostatav balti ettevõtlusbaromeeter näitab käibekasvu osas kõige optimistlikumad täna Eesti ettevõtjaid ning kõige julgemateksportijatena leedukaid. Jürgen Klemmi lugu. Baltimaade väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas on selle aasta suhtes kõige optimistlikumalt meelestatud Eesti ettevõtjad. Soome majandusseisak ja vene turu sulgumine on Baltimaades toonud kaasa investeeringute pidurdumise. Ettevõtjad pööravad aina enam tähelepanu koduturule. SEB Eesti juhatuse liige Eerika Vaikmäe Koit. Emotsioon kindlasti on ettevaatlik, et kui optimism on madalam kui eelmisel aastal, aga ikka veel edasivaatav ja keegi ei investeeri täna ilma väga tugev päevakindluseta, et see investeering läheb õigesse kohta sisetarbimisel, meie majanduskasv juba mitmendat aastat peamiselt tegelikult on näha, et seda inimestel sissetulekut, mida poes kulutada, on rohkem iga aastaga, aga me arvame, et see aastase kasv enam nii kiire ei ole. Kõige julgemad ekspordisihid on leedukatel, euro nõrgeneb dollar, jään tugevnevad. See annab paremad väljavaated ekspordiks kolmandatesse riikidesse, usub SEB Leedu peaanalüütik Gitanas Nauseda. Vajadust murda läbi kolmandatele turgudele USA Hiina senitundmatud ekspordisihid, nagu Saudi Araabia, Vietnam, Hongkong. Meid ootab ees otsustav aasta. Meie eksport vajab ümberstruktureerimist. Uuringust selgus, et Eesti keskmistele ettevõtetel on koguni neljandik oma tootmise võimekusest kasutamata. Investeeringud jäävad tegemata ja kasvupotentsiaal jääb aga realiseerimata, eelkõige vajaliku tööjõupuuduse tõttu. Viimasena aastaga on tööpuudus Eestis selgelt langenud, kuid seevastu on langenud ka tööhõive. Suur hulk töölisi on läinud pensionile. Paljud tööealised on aga läinud välismaale. See on see, mis hoiab kõige rohkem tagasi investeeringuid, investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, näiteks et ettevõtjad reaalselt ütleb, kellele ma usaldan selle uue kallija tööpingi tulevad Saksa tootjad panevad tööpingi üles, koolitavad inimesed välja, aga mul ei ole inimesi, siin on see Soome majandussurutis isegi natukene meile positiivselt selles mõttes mõjunud, et tegelikult on inimesi tipposkustööliste hulgas, kes tulevad tagasi, et ettevõtjad ütlevad seda, et nad tegelikult näen, et inimesed tahavad tagasi tulla. Kui mul on neile töökoht pakkuda ja palk pakkuda, siis nad tulevad Soomest tagasi. Uuringus osales üle 6000 balti ettevõtja, kellest vaid neli protsenti kartis, et tänavu tuleb töötajaskonda vähendada. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper juhtis töövahendusportaalide tähelepanu sellele, et töölesoovijate soo, laste olemasolu, vanuse ja rahvuse kohta küsimine ning selle järgi kandidaatide valimine on diskrimineeriv praktika. Marii Kangur jätkab. Eesti suuremates töövahendusportaalides on tööpakkujal võimalik laekunud elulookirjeldusi filtreerida muuhulgas näiteks soo ja vanuse järgi. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper näeb selles nii soolise võrdõiguslikkuse seaduse kui võrdse kohtlemise seaduserikkumist. Me räägime praegu töövahendusportaalide sellisest massilisest vanuse ja soo katkestamisest, et siis välja nendes selekteerida lihtsalt oma eelarvamuste pinnalt inimesed, keda tahetakse tööle võtta. Eesmärk on ikkagi see, et tööandja huvituks nendest näitajatest töötajate puhul, mis tegelikult avavad seda, kui hea kandidaat inimene on ja kliendid ei läheks raisku, et ei diskrimineeri üritaks kedagi, vanus ei soovi lapsevanemaks olemise tõttu, kuna töövahendusportaalidele üldse töövahendajatele on oluline roll, et siin ei ole ainult Tööandjate õlgadel see, et nad peaksid järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Töövahendusportaalides CV Online CV-Keskus esindajad kinnitasid, et nad kavatsevad ära kuulata nii tööandjate kui tööotsijate arvamused. CV-Online'i turundusjuhi Heiko Grossi sõnul ollakse muutustele avatud, kuid samas ei saa töövahendusportaalid muuta ühiskondlikku hoiakut. Probleemi tuum asub mujal kui selles konkreetses otsing filtris ta küll ei ütle seda, et seda filtrit me kindlasti muuda. Ei, tõesti kaalume muutusi, aga selleks on oluline ka see, et tööandjate poolt oleks valmisolek muutusteks. Talendijuhtimise ettevõtte Fontese juhtivkonsultandi partneri Kaire võitra sõnul esitavad Tööandjad nõudmisi kandideerijate soo, vanuse ja rahvuse kohta aasta-aastalt aina vähem. Ja ilmast räägib Helve Meitern, tere õhtust. Tere, täna õhtul on Eestis kirdest Eestisse ulatuva kõrgrõhuharja toel meil peamiselt sajuta ilm. Seda omakorda toetab homme läänepoolne kõrgrõhuala ja nii oleme siis homme kõrgrõhuharjas. Päikest peaks olema rohkem ja sadu pea olematu. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati võib vähest lund sadada. Puhub idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on sisemaal miinus viis kuni miinus 10, pikemate selgimiste korral kuni miinus 14 kraadi. Saarte rannikul jääb miinus kahe kraadi piiresse. Homme päeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus kuus kraadi. Ja tänased spordisündmused võtab kokku Juhan Kilumets. Eesti tennisenaiskond kohtub Tallinnas alanud Föderatsiooni karikavõistluste Euro-Aafrika tsooni teise liiga turniiril täna Bosnia-Hertsegoviinaga. Anett Kontaveit kaotas endast maailma edetabelis üle 500 koha tagapool paiknema. Ani tagus aaridži vastu avaseti kuus-seitse, kuid võitis kaks keskmist kuus. Neli, kuus. Kaks. Teises tänases üksikmängus tuleb väljakule Kaia Kanepi. Homme on Eesti vastaseks lõuna Aafrika ja ülehomme Egiptus. Teises grupis mängivad Soome, Sloveenia ja Iirimaa ja Luksemburg. Aste kõrgemale pääsevad Tallinna turniiri kaks paremat. Eesti korvpallikoondis peab enne septembris toimuvat Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri 12 kontrollmängu. Esmalt kohtutakse esimesel ja teisel augustil Moskvas kahel korral Venemaaga. Kuu keskel on Tbilisis toimuval turniiril vastasteks Gruusia, Läti ja Itaalia. 20.-st 22. augustini mängib Eesti traditsiooniliselt Tallinn kapil. EMil osalevate Hollandi, Iisraeli Islandiga järgneb turneed Zagrebis, kus Eesti ja Iisraeli kõrval mängivad ka finaalturniiri meeskonnad Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina. 31. augustil kodus toimuva viimase kontrollmängu vastane pole veel teada. Alma tõus jätkuvatel juunioride ja U23 vanuseklassi põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel sai Kristjan Ilves kahevõistluse individuaaldistantsil 12. koha. Pärast hüppevooru kaheksandal kohal olnud Ilves kaotas finišis norraalasele Jarl Magnus Riibergile minuti ja 22 sekundiga. Meesjuunioride 10 kilomeetri vabatehnikasõidus sai Kaarel Kasper kõrge 13. koha, kaotust võitjale Aleksei Cher votkinile poolteist minutit. Aitäh kuulsite Päevakaja number 19638. Mina olen toimetaja Mari Rebane ja soovin rahulikku kolmapäeva õhtut.