Mis on Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumides sisu? Seda on küsitud ja sellele on püütud puhastatav. Üldine vastus on, see on Jeesuse elulugu, tema sündimine, tema ristisurm ja ülestõusmine. Kuid asi ei ole nõnda. Nende evangeeliumides sisu on kord väiksem ja lühem ja puudulikum kui Jeesuse elu ulub. Ka suurem kui Jeesuse elulugu. Püüdlikult on püütud kirjutada Jeesuse elulugu. Nelja evangeeliumi kokkuvõttena kuid möödunud 19-st pärandiusklikud ja usuteadlased said aru, et Jeesuse elu koostamine on võimata. Äpardub, osutub küündimatuks. Nad ise ei oska ütelda, kuidas küllatardub. Tahan anda sellele küsimusele vastuse. Ilmselt täpsem vastus tuleb võib-olla uurijate poolt järgmisel sajandil. Jeesus on jumal, sellest tuleb lähtuda. Täielik tõeline jumal, mitte üks kolmandik jumalast mitte jumala üks lahk üks külg. Ta on olnud alati nii taevas kui maa pääl. Ta on alati nii ajas kui ajad tuv. Mitte kuidagi nagu üle aja. Kui ajakohal, nagu lamp laes, valgus tuleb tema seest Rembrandti kadunud poja koju saabumise maal. Seal tuleb valgus vastuvõtjast isast keda on kujutatud Madalmaade talumehena. Valgus ei lange väljaspoolt Jumalale vaid tuleb jumala seest. Teine asi, Michelangelo Sixtuse kabeli jumal ja Aadam käin nende sõrmede vahel. Seon plasma. Tuleb kreekakeelsest sõnast plastis kujur Jeesuse elu tulemus, et nad püüdsid siiski kirjutada. Ma võtan ainult viimaseaegsed. Pultmann ütleb, me saame kirjutada Jeesuse kuulutusest ja tema sõnumist Schmidt Jeesuse sõnad ja teod. Kas inimesed on vennad, nagu Jeesus soovis ja nagu Smit loodab. Nadu kohati sinnapoole teel, ainult kohati haamer ütleb. Kui kõik maailma poisit skaudid, et on vennad ja loobuvad sõjast, siis on rahu maa peal. Faine ütleb evangeeliumit ja see on Jeesuse sõnad, teod, Kuulutus, Tiberius, Jeesuse ilmumine tunnusmärkide põhjal ennustuste põhjal, mis tema kohta on olemas. Tänan teid. Võib-olla 1000 või rohkem aastat enne teda. Other ütleb. Evangeeliumid kirjeldavad Jeesuse sündmust erilist sündmust ajaloos. Ja selle päev tegelane on Jeesus. Usklikud inimesed ja kirikut ei ole nendest kohtadest saanud edasi. Nagu kaljusein oleks, vastas. Võtame halastaja Samarlase lugu. Jeesus ütleb, mine teed, sina samuti. Kellelegi toitleb, käi minu järel. Lähme edasi. Aga nad käivad endi järel. Endi vanu jälgi mööda ringi. Peetakse nõukogu. Praegu on õieti see aeg, kus usuasjades, piibliasjades ja evangeeliumi sündmustes peetakse nõu kirikute teadlaste vahel. Professor kannukene ütles omal ajal, kui jumal tahtis muiste Iisraeli rahvast tema üleannetuse pärast karistada, ta paninat nõu pidama. Ja kõik läks hukka. Nad tõid oma pääle karistuse. Meie kirik peab nõu ja viie aasta jooksul ei ole saadud usuõpetust koolidesse vanurit, paljulapselised pered peetakse aina nõu. Teisipäeval, 18. aprillil, ütles uus peaminister. No tuleb hakata pidama. Kas siis algab tähja käik? Mail aina kaugeneb Jeesusest nõupidamiste ajal. Ja inimeste elu läheb hullemaks. Jeesus ütleb edasi risti teel ja käed külge. Jeesus pani pidalitõbised käed külge ja teised ei julgenud. Aga samal ajal tuleb meil kasvada ka vaimu poolesk. Vaatleksime uue testamendi kirjandusest kahte rühma. Kahteri rühma teoseid, mis puudutavad otseselt Jeesust. Johannes. Mida on Johannes kirjutanud Jeesuse lemmik üliõpilane Johannese evangeeliumi Hannese esimese kirja kindlasti kõige umbusklikum matki arvad, vaat seda Artan, need kirjutanud. Aga ka teise ja kolmanda Johannese kirja ja ilmutusraamatu. Ta on vennaste vaimuga mees. Ta on lähedane hiljuti leitud tooma kirjandusele. Teine silmapaistev uue testamendi. Suunahoidja ja algristikoguduse päev tegelane mõnda aega. On olnud Peetrus Peetrus ja tema õpilased. Nendest lähtunud Markuse evangeelium Markuse evangeeliumist oma kombel Matteuse ja Luuka evangeelium. Ja nii on kõik evangeeliumit haaratud Peetrusega. Johannes avardab Jeesuse tegevus välja. Ta viib Jeesuse tegevuse edasi ilmutamise raamatus aegade lõppu ja uude taevasse ja uude maale üle ajaraja. Ja tagasi vaadates. Kas, kui ta ristiti, kas siis algas Jeesuse sündmus kuidas Hay jumala pojaks ristil nagu heebrea kirja arva? Kas siis, kui Jeesus hakkab maailma tulema kui Gaabriel kuulutab Jeesuse sündimist Maarjale? Jeesus ütleb selle peale ei, enne kui oli Aabraham. Enne olin mina. Ja seepärast Johannese evangeelium alustabki logosega. Alguses oli sõna ja sõna oli jumala juures. Me ei saa Jeesuse algust kätte kui tuletame jälle meelde, et Jeesus võrdub jumal. Siis me ei saagi seda algus kätt, sest kuskohast alustab jumal kust kohast peaksime alustama jumala elulugu. Ja see ongi põhjus, miks Jeesuse elulugu otseses mõttes ei saagi kirjutada. Jeesus ei pugenud välja jumala rüns. Ta jäi siin maailmas tõelise inimesena ikkagi tõeliseks jumalaks. Aga millest alustada Jeesuse tundmaõppimisel? Marcuse esimeseks päev tükist. Muutke meelt. Pöörduge Johannese evangeeliumi alguses oli sõna ja sõna oli jumala juures. Kõige selle juures on uue testamendi autoritest Johannes kõige mõtlevam mees. Ja ma soovitaks sind Giges Jeesusega tahab tutvuda piibli abil soovitaksingi hakata lugema Johannese evangeeliumi. Ja kui siit maailmast ära tuleb minna, siis võiks ka Johannese evangeeliumi lõpetada. Johannes, see on ka ajaloo uurija. See, mis on ajaloo palge ees toimunut. Jeesusega, mis Jeesus on teinud ajaloo palge ees. Johannes ütleb, et seda on kolm pool kuni neli aastat olnud. Jeesuse avalik tegevus. Markus ütleb Peetrus ütleb üks aasta Galiliast Jeruusalemma poole. Kali lihast kodukohast ristile. Niisuguse mulje võib Jeesusest saada. Jeesus ennustab. Sebedeus poegadele saab taipoegadele kui nii-ütelda. Jaakobuse lõia Johannesele. Vere tunnistas surma. Jaakobus tapetakse enne aastat 70, võib-olla juba aastal 47. Johannes mad kas Jeesuse emaga Väike-Aasiasse effesusse, kus Timoteos oli ristikoguduse juht ja ta sureb ka seal veretunnistaja surma? Hästi vanamehena. Arvatakse, et võib-olla sajaaastasena. Ta saab surma mingisuguse juuda laste rahutuse ajal. Juudalased tapavad tema, nagu nad tapsid Jeesuse. Inimesed on kirjutatud või üteldud ette. Johannese nimelised raamatut effesuses. Ja arvatavasti pärast aastat 70. Johannese evangeelium esimene Johannese kiri teine kolmas tiri. Ülevaadet saada Johannest. Nende kirjade, autorist otsesemalt või kaudsemalt mõttes tema õpilaste kaudu. Me ei taha siin lahata Johannese küsimust kõigi üksikküsimustega. Me tahame ainult tööhüpoteesi mõttes osundada oma vaatekohale. Mateusz 10,39. Jeesus ennustab Sebedeus poegadele ja akobusele Johannesele. Pere tunnistas surma. Seda tuleb uskuda. Selle mõtte juurde tuleb jää. Ja kes see mees siis oli, kes nõnda vanaks elas Jeesuse üliõpilaste seast? Ta oli kunagi ristija Johannese järgi ja see on kirjas Johannese evangeeliumi 1,35. Ta on pärit leevitite rühmast ja tuttav nende pärin mustega. Vanad kiriku pärimus kujutas teda. Teoloog Johannes enam see tähendab leiturgina, kes toimetab jumalateenistusi ja jumalateenistustest ülistab Jeesust ja jumalat. Kõige selle juurde sobib hästi ilmestatult liturgiline stiilivärving, oskussõnastik, pildistik. Johannese kirjatöödes, mis uuest testamendist kannavad Johannese nime. Need on kirjutatud lei turgilistel eesmärkidel. Jumala ülistuseks. Neid on kasutatud ristiusu kiriku algpäevadest Pääle pääle Jeesuse taevaminemist enne kui vana rauk Johannes andis oma tööd kiriku kätte. Selline liturgiline vajadus seletab kõige paremini raamatute dramaatilise ehituse. Seal on sakramendi õpetus ristimise ja püha söömaõpetus vanade valemite kujul. Pidulikult kui Jeesus ütleb, et tema on jumal Johannesepäraselt väga. Tema vaimus Johannese evangeeliumi levib õige varsti ilmselt ära kirjadena Egiptuse nii ja teiselt poolt ka jõemaale Eufrati tiigrise maale. Kõnelemata sellest, et see on tuttav süda kirikus mis asub Väike-Aasias ja Roomas. Ei ole õige. Rääkida Johannese evangeeliumi ebaaia loolisusest tema ebaajaloolisest iseloomust. Ta on ajalooline raamat. Ja see pole mitte ilmaasjata. Kõige ümnide rikkam raamat nii evangeelium kui ka ilmutusraamat. Siin on palju lauldud, valemite keeles. Ja nendel raamatutel on leid turgiline jumala ülistamise jumalateenistusel ülistamise iseloom. Johannese esimene kiri ei ole mingi juhukiri kellegile, see on üleisikuline tiri epistel ja seda on uuem uurimine nüüd viimastel aastatel eriti rõhutanud. See on täielikus kooskõlas evangeeliumi ja ilmutusraamatuga. Ja need kuuluvad, need kirjatükid kuuluvad kõik. Nad kuuluvad ühte usuõpetuse poolest moodustavad selles mõttes terviku mis oma ühte langeva omapäraga. Paistab selgelt silma. Ja erineb muu algristikoguduse kirjanduse. Suurest hulgast kuidas see nõnda võimalik on, see on ilmselt sellepärast võimalik, et Johannes tungis võib-olla ka siis Toomas tundis väga hästi, suhteliselt paremini kui teised Jeesust. Ja meil on küllalt põhjust nendes näha kahte kuju. Nii Jeesust, jumalat kui ka Nende autorit. Nende lugude autorid Johannest Me teame, et Johannese evangeeliumit 21. päädit Teatab, et apostli oli õpilasi tõesti, ma pean keelimi, ilmutasid, avaldasid kui ütleksime nii laiendasid trükki, toimetasid tänapäeva keelt kasutades. Me ei saa õpetaja tööd õpilaste tööst üksikasjaliselt eraldada seol võimata. Aega on palju mööda läinud. Üleüldse ei suudame siin enam ühegi õpilase isikut tunda. Võtame oma seisukoha kokku. Ettevaatlikkus, tee siis kõik Johannese kirjatööd uues testamendis lähtuvat apostel Johannest enesest jal ka lisandite osas temast mõjutatud. Selles mõttes saab kõnelda Johannest, kus iganes nimetatakse. Nende raamatute loojat kuna Posten Johannes tuli leemi laste hulgast ja kõneleb liturgia keelt, siis tohime temalt oodata põhjalikku preestrite pärimuse tundmist. Johannese kirjatööd õigustavad neid ootusi. Johannes ja preestrite pärimuse sugulust. Käsid taksime, kui see võimalik on. Paari kuu pärast üksikasjalikult. See avab meile terve uue testamendi. Teisest vaatenurgast aga juba kokkupuutepunktid, oskus sõnades valemite keeles stiili moodustistes on nende arvukat, et tuleb piirduda ainult ühekirjade rühmaga, tõsta sellest esile iseloomuliku. Teeme seda. Kui me sinna jõuame ja meil muidki eeldusi on ja me harjunud oleme uue testamendi kohaselt mõtlema. Sellega Johannese kirjutised Usundiloost mõjuvad. Ja nendel on Palju vilja, mis nad on selle 19 sajandi jooksul, toon. Need on lõpule viidud tööd. Usundiloolise selgitusega on lahendatud küll ainult tühine eelküsimus, sest mida põhjalikumalt õpime tundma Johannese rühma usuõpetust nende eeldusi. Me hakkame lugu, pidame Johannest kes on isesugune viljakas mõtleja. Ta on täiesti omanäoline üksiknähtus, mitte antiikajal ja algkirikus, vaid praegu. Ja nüüd. Ja lisandub veel teine asi, mis võib saada Johannese mõistmisel. Pauluse on meile avanenud Lutter õieti öelda Augustinus jalute. Aga Johannesel puudub tänapäevani. Uurija, kes teda rohkem kui keskmine uurija mõistaks. Teadlikuna sellest kimbatusest. Tahaksin püüda Johannese ärased teoloogia kui Johannese pärase usuõpetuse mõistatused jälile. Kui me selle saavutame, oleme astunud julgesti 20 esimesse sajandisse. Johannes on ajalooteoloog nagu köik algristikoguduse mõtlejat Ta ei alusta mitte pattulangemisest taialustamiti inimese loomisest. Ta alustab jumalast. Jumalast, kes kunagi ja kuidagi ja praegugi on ilmunud ja ilmub veel tai vaata maailma kaheks, lõhenenud jumal ja saatan. Või nendevahelise võitlusena. Seda arvatud ja selles suhtes, kes on eksinud ka tänapäeva viimane suur uue testamendi uurija Stoufer. Pimedus ei ole valguse vastand. Pimedus. Tegelikult pimedust ei olegi olemas. Pimedus püsib seal võime, ütleme pimedusega seda, kui küllaldaselt valgust ei paista teatud esemele meie enese elule. Meie jälgime sellepärast valgust, Jeesust valgus paistab pimeduses ja pimeduse ei ole seda. See on ajaloo põhiteema. See haarab taevast ja maad alg- ja lõpuaega. Seepärast peab ajaloo algaja huvitav osa saama ajaloo lõpptulemuseks. Me võime rääkida mitte valguse ja pimeduse ajaloost. Nende lahutamisest peame rääkima valguse ajaloost. Osutav sündmus selle ajaloos päris alguses. On taevasele hobuselihakssaamine selle maailmaolendiks saamine. Nii üldiselt öeldakse ja püütakse seda ka tõestada. Aga kas siis jumal ei ole selle maailmaolend juba algusest pääle? Kas ta ei ole selle maailma olend? Sest ta on ju kõik maailmast loonud Jaanise nendes. See on huvitav ja seda ei tohiks meie kuidagi ära unustada. Johannes ei näe Kristuse sündi, muuseas mingit suletud juhtumit, omaette juhtumit. Ta näeb selles faktiajaloos, mis suundub lõpuajastusse kui lõpuajastusse helgit. Neil inimestel, kelle isa on andnud pojale on igavene elu ja nad ei lähe ka. Poeg äratab nad üles. Poeg ülestõusmisest. Mis veel ütelda Johannese evangeeliumi kohta? Vahest ei tule meie hädad mitte paradiisi patust? Vahest ei, elame lõhestatud olendite elu? Inimeste hädad tulevad sellest, et inimene on alles laps. Tema täiskasvamine võtab aega võib-olla aastatuhandeid. Me tuleksime evangeeliumi juure tagasi. Jälgiksime Johannese evangeeliumi 14 kümnendat peady. Kui Jeesus on lahkumas ja ühes lahkumiskõnes räägib oma järelkäijatega oma töö jätkajatega. Ta ütleb. Ma lähen teie juurest ära. Ja kuhu ma lähen? Sinna teate, teie keed. Toomas ütleb talle, issand, me ei tea, kuhu sa lähedalt. Kuidas me siis võime teada teed? Jeesus vastab, mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna isa juurde, muidu, kui minu kaudu. Tähendab tema enese kaudu tuleb minna tema enese jumala juurde. See oleks nagu Johannese evangeeliumi üldine põhi, seesugune põhi, millele ei ole julgenud veel evangeeliumides uurijat viidata. Tee heebrea keeles Arami keeles tähendab ka käitumine loomupärane käitumine, nagu naine käitub naise enam eesmehena. Laps lapsena. Peremees peremehena. Evangeeliumis. Ja just selle tee tõttu. On Jeesus ja isa, üks isa tunnet mind. Mina tunnen, isa. Keegi muu ei tunne isa. Ma imestan, et Matteuse evangeeliumi 11. peatükk on säilitanud ka selle teate kuigi Matteuse kirjutavad seda ise päriselt ei mõistnud. Teine asi, mis Johannese evangeeliumis on huvitav, 10. päädidki, 16. laused. Mul on veel teised lambad kes ei ole sellest tarast neidki. Ma pean juhtima, et nad kuuleksid minu häält. Ja siis on üks kari ja üks karjane. Kassis laotzee, buda lõunamere ja Austraalia pärismaalased indiaanlased, soomeugrilased Kesk-Aasia kauged muistsed hõimud. Kas need on lambast teisest toast? Kui nii siis on jumalal kavatsus üles korjata pika inimajaloo vältel just viljakatena sõela pääle jäänud rahva rahvatkes ennem kannatavat kui teistele kurja keevat. Ja siia juurde tuleb ja aabiks tuleb meile tooma kirjandus. Tooma evangeelium. Uku Masing on kirjutanud väikis artikli usklik toomas. Jeesus küsib Tooma käest. Kelleks sa mind pead? Tooma söötlejad arukaks meheks. Või Messijaks? Joones teab. Toomas teab et Jeesus ei salli messija nimetust Kristuse nimetust. Jeesus käsib, kasutab enda kohta Ta ainult ühte sõna. Siin maailma osas. Inimese poeg. Inimese poeg on siin. Jumalariik on tee keskel, jumal on siin. Toomas ütleb talle midagi. Sina oled too see heli justkui kostaks tema vastusest läbi. Jeesus haarab sõnast kinni ja. Jeesus ütleb ta kud tooma eraldi ütleb talle heebrea aramea keeles kaks sõnab. Mina olen see ja kuna kreeka keeles ei saa neid kahe sõnaga üteldu kasutada kolm sõna, siis ongi Tooma evangeeliumis öeldut krempel Tooma evangeeliumis. Et Jeesus ütleb talle kolm sõna. Toomas tuleb teiste üliõpilaste keskele tagasi, mis Jeesus sulle ütles. Toomas vastab, kui ma seda teile ütleksin, tõstate sülle suured kivid ja viskate mu surnuks. Tuli sööb meid kõiki ära. Aga Jeesus ütleb, et sõnad kaks sõna Ani kuu oma surma kohtus ka kaifassele. Me oleme seda eelmises saates ka jälginud. Nüüd võiksime kas või tutvustamiseks lühidalt rääkida mõne sõna peeturusest ja algristikoguduses medali teisest küljest. Siin on ta küsimuseks, kas Jeesus tahtis kirikut. Katoliiklaste uurimine vastab küsimusele jaatavalt ja toetub eel kõigi ütele Kaljust. Peetrus, sina oled kalju. Petra, onju. Kreeka keeles kalju aramea keeles kehva. Me teame, Leedust kutsutakse ka nõnda. Aga üksvahe on reform kirikut sõid, aitanud nagu Peetrus tagasi tõmmanud. Ometi näib, et Jeesus on isegi hoolitsenud selle eest, et Peetrusega ei kustuks maine. Kiriku juht, kirikujuhi, töö, järjepidevus. Ei ole võimalik, et kirikul ei oleks maist juhti et kõik läheks isevoolu teed. Ilmselt on ka Peedusel oma õpilased Jeesus ja järgijatel. Ja siit kasvat esile uue jumala rahva tüvi. Väga tähtis ja väga määrav nagu 12 rühm kujunevas jumala rahvas. Nõnda omandab 12 rühmas, kes koha Peetrus. Ta on üliõpilast rühma eestkõneleja eelkõige ja kõigi evanteerimite üksmeelse tunnistuse põhjal. Ei tunnistab ka Johannese evangeelium. Ta pole mingi luksus, eksandaar, ta ei ole luksuseksemplar mõtlejana ega iseloomu poolest. Ta ei kõnele mitte ainult seda, mis on inimlik. Ka saatan võib tema suu kaudu rääkida. Meie allikad kõnelevad neist asjust halastamata avameelsusega. Kas nad tahavad vaidlustada Peetrust ja tema erilist osa tähtsat osa varases ristikoguduses, vastupidi, evangeeliumid tahavad tuua esile pere Peetruse pärast eriasendi vajalikkust, alusmüüri vajalikkust. Kuhu ja millele ehitada? Ja nõnda on Jeesus selleks alus müüriks selleks põhja kaljuks asetanud Peetruse, et ükski liha ega veri ei saaks kiidelda oma paremuse või oma ülbuse poolest. Peetrus ei ole kunagi olnud ülbe. Evangeeliumid ja apostlite ühte langeva tunnistuse põhjal on see Peetruse oli juba tootatut. Ajaloos. Seda on talle kinnitanud ülega ülendatud kristus oma eriolituses. Petrus oli esimene, kes ülestõusnud Jeesust nägis selle toovat evangeeliumit ära ja ka Pauluse kiri korintlastele viieteistkümnendas peatükis. Alustame issanda ütetega, mille uurijad senini on hooletusse jätnud. Siimon Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu niisugune. Aga mina olen sinu pärast palvetanud, et sinu usk ei lõpeks. Ja kui sa pärast pöördud, siis kinnita teisi vendi. Millele tugineb, millest tuleb esile Peetruse eriline asend varases ristikoguduses? See tuleneb Jeesuse eestpalvest Jeesuse eestpalvest, keska praegu meie pärast palvetab. See julgustab meid et mingi maine kurivaim ei suuda hukutada ristikogudust. Niikaua kui sellepärast palvetab Jeesus. Jälite kõigi omade kasuks ei esine Jeesus eestkostjana ja palveta. Ja mitte kõigi omade kasuks. Vait just kirikujuhi kasuks. Jeesus esineb Peetruse kasuks pettumuse pärast eriliselt palvetades. Ta päästab noore koguduse tervikuna. Muidugi ei tarvitse ei paavst ega ükski kiriku pea arvata, et Jeesus igas asjas ka tema pärast palvetab. Teda õnnistab. Ja see paneb meid mõtlema. Me tahaksimegi järgmises saates selle küsimuse juurde tagasi tulla ja nõutada neid ilmutusi, mis seda mõttekäiku kinnitavat. Mitmetes kohtades evangeeliumides. Me tahame jälgida Meevalda, mille issand on Peetrusele andnud Mille ta on saanud kirgastunud ülem karjaselt Karjase saua võtmeid jumalavaldkonda. Mida Peetrus kaasas kannab? Ja seda, et temal peab olema siin maailmas järglane Risti koguduse peab olema eestkõneleja see, kes ristikoguduse lähed Dust ristikoguduse missiooni edasi kannatada. Seal ei tohi olla. Ja selle eest hoolitseb Jeesus jumal. Seal ei tohi olla katkemist, järjepidevuse katkemist kas siis, kui, kui kuitahes kõlvatu inimene Jeesusesse haua tema võtmeid edasi annab ja pärandab.