Tal oleks olnud Jeesust võimalik meenutada, kuid ta ei saanud seda teha. Pauluse kirjades. Puudub igasugune märge, et Paulus oleks eluajal Jeesust näinud. Paulus nägi kirgas tunud Jeesust alles Damaskuse teel. See oligi nõndanimetatud Pauluse pöördumine, milles kirjutab apostlite tegude raamat. Üheksas peadid. Loeme Saulus, kes ikka veel turtsus, ähvardamist ja tapmist isanda järglaste vastu läks ülempreestri juurde ning palus temalt kirju Damaskuse sõnagoogidele. Et kui ta iial peaks leidma mõne sellel teel käijaist nagu mehi või naisi, võistaneid aheldatult tuua Jeruusalemma. Ja kui ta oli teel ja lähenes Damaskusele, välgatas äkitselt tema ümber valgus taevast. Ja ta kukkus maa peale maha ja kuulis häält enesele ütlevad Saul, Saul, miks sa mind vaenat? Tema ütles, kes sa oled? Isand? Hääl vastas, olen Jeesus, keda saavaenat. Kuid tõuse üles ja mine linna, küll seal kõneldakse sulle, mida sa pead tegema. Mehed, kes temaga koos käisid, Teed, seisatasid keeletumalt rabatult. Nad kuulsid küll häält, kuid ei näinud kedagi. Saulus tõusis maast üles ja oma silmi avades ei näinud midagi. Kättpidi ta õhutades viidi ta Damaskuse ja kolm Raivo ta ei näinud, ei söönud ega joonud. Damaskuses oli üks Jeesuse usku Jahana Niias nimi. Ja issand ütles temale nägemuses ana Niias, tema ütles. Issand, vaata, ma olen siin. Issand, ütles talle, tõuse ja mine tänavale, mida hüütakse sirgeks tänavaks ja otsi üles juudakojast mees Saulus nimi, kes on pärit Arsusest, sest vaata, tema palvetab seal nägemuses näinud meest ana Niias nimi sisse astuvad ja käsi tema peale panevad. Et ta nägemise tagasi saaks. Anjas vastas. Issand, ma olen paljudelt kuulnud sellest mehest kui palju kurja ta on teinud sinu pühadele Jeruusalemmas. Ja siin on all ülempreestrite käest meelevald aheldada kõiki, kes sinu nime appi hüüavad. Issand ütles talle ometi. Mine, sest seesama on üks valitud tööriist minu nime kandma rahvaste ja kuningate ette. Sest ma tahan talle näidata, mida kõike ta peab kannatama. Alanyas läks ja astus sisse sinna kotte ja kui ta oma käes oli Sauluse Taleban, ütles ta. Saul, vend issand, tundmu lähetanud. Jeesus, kes end sulle näitas teel, mida mööda sa tulid, et sa jälle nägema saaksid ja saaksid, käis püha vaimu. Sedamaid langes Sauluse silmadelt otsekui soomuseid ja ta nägi jälle. Ja ta tõusis üles, laskis jänese ristida ja toitu võttes sai ta tagasi oma jõu. Saulus oli siis mõned päevad Damaskuses Jeesuse järglaste keskel. Ning hakkas üsna jutlustama palvemas Jeesusest, et seesinane on jumala poeg ja kõik kuulajad jahmusid ja ütlesid. Eks ole seesama, kes Jeruusalemmas hävitas Jeesuse nime, appihüüdja, et joon tulnud siia selleks, et neid viia aheldatult ülempreestrite juurde. Saulus läks järjest vägema maks ja viis hämmeldus Damaskuses elavalt juuda mehed ja selgitas, et Jeesus ongi mees ja. Niisugune on Jeesuse tegevus Sauniga Sauli pööramine. Ja sestsaadik Saul nimetab enda Pauluseks pisikeseks ja tühiseks sest ta oli vaenanud Jeesuse uskujaid. See on nüüd üks lugu, mida tuntakse ka üldiselt laste piibliloost. Kõige Sauluse jutlust kuulsid ehmusid ja ütlesid, eks see ole seesama, kes Jeruusalemmas kiusas Jeesuse järgijaid, kes on siia selleks tulnud, et neid siduda ja Jeruusalemma vangi viia. Saulus aina jutlustas järjest tulisemalt, et Jeesus Kristus on mess ja see tegi damaskuse juuda mehed nõutuks ja nad otsustasid Sauluse tappa. Viimane sai aga nende kavatsusest teada. Linna väravates oli valve päeval ja ööl, et Saulus kinni võtta, kui ta püüab põgeneda linnast. Damaskuse ristiinimesed aga anti siis suured korvi ja lassid Pauluse sellega öösel mööda linnamüüri alla. Nõnda lahkus aulustamaskusest ja läks Jeruusalemma. Seal püüdis ta liituda usklike hulgaga, kuid kõik kartsid teda ega uskunud, et kristlaseks saanud. Siis viis üks mees, kelle nimi oli Barnabas ta apostlite juuri ja rääkis, kuidas Saulus oli teel kohanud issandat, kuidas issand oli temaga rääkinud ja kui julgelt ta oli Damaskuses kuulutanud Jeesuse nime. Pikapeale võtsid apostlid kui ka kogudus Pauluse vastu. Pennana. Hiljem sai temast suur issanda töö tegija. Tema elu eesmärgiks oli jutlustada Jeesusest ja võita pagannate maailm. Elusale jumalale. Paulus kirjutas palju kirju mitmesugustes linnades asunud varakristlikele kogudustele. Need kirjad on paigutatud piiblis uude testamenti. Kõik, mis mulle kunagi oli väärtuslik, selle olen ma kõrvale heitnud Kristuse pärast. Jah, kõik muu on väärtusetu Jeesuse Kristuse tundmise kõrval. Tema pärast olen ma kõik selle minetanud. Tahan omada üksnes seda, et tema on minu oma. Tean, et mais pääseda Käsu varal toora avaral vaid üksnes usu tõttu Kristusesse Jeesusesse. Nii saame lugeda Pauluse kirjadest. Paulus võtab omaks selle mõtte, et kõige tähtsam on kuulutada Et Jeesus on jumala poeg, Jeesus on inimese poeg. Kui Pauluse sõnu kasutada on surnud meie päästmiseks. Ja mõte oli kuulutada seda kõike paganat, et ka paganarahvad saaksid kristlasteks. Vastasel korral oleks ristiusk jäänud juuda usu väikeseks lahkusuks. Pauluse suund läände ja põhja-ida poole lähevad teised. Jeesuse apostlit toomas läheb Indiasse. Keegi läheb Egiptusse, keegi läheb võib-olla Filippus Etioopiasse ja ristiusk levib tolleaegses maailmas Euroopas plahvatuslikult. Paulus lähetustöötajana ja Kristuse kuulutajana hakkab tööle, siis on ta kõige andunum. Lähetus töötaja. Ta järgib ustavalt Jeesuse poolt antud käsku. Minge siis ja tehke minu järgijateks kõik rahvat neid ristides isa ja poja ja püha vaimu nimesse. Ja neid õpetades pidama kõike, mida käskinud olen. Mina. Antiookia linnast suundus Paulus kolmele pikale lähetusmatkale. Matkad ulatasid paljudesse küladesse ja linnadesse. Esialgu Väike-Aasiasse, mis on praegu Türgi ja Kreeka maa-alal. Esimene missimatk. Seal oli Pauluse kaaslaseks Barnabas. Antio käijast sõitsid nad laevaga Vahemeres asuvale Küprose saarele. Küproselt. Võrrelt sõitsid nad laevaga uuesti Väike-Aasias jätkates teed kas jalgsi või eesli seljas kalaatia maakonda. Kui apostlit ikooni oni linnas esmakordselt kuulutasid, hakkas suur hulk rahvast uskuma. Listra linnas tervendas Paulus jalutu. Sealne rahvas hakkas siis Paulust ja tema kaaslast jumalateks pidama kreeka jumalateks ebajumalalt söisi preester koos muu rahvaga tahtis Paulusele ja Barna pale ohvreid tooma hakata. Barnabas kui pikk ja tugev mees teda teetid soisiks ja tema saatjaks väiksemaks jumalaks peeti Paulust, kes oli ka väiksemat kasvu ja kõhetum. Tegelikult oli Paulus hea kehalise kasvatusega mees Dali Tarsuse linnas lõpetanud seal see silmapaistva ülikooli, kus oli kolm põhisuunda õppeainetes. Esiteks kõneoskus, vaidlemise oskus ja täpsuskõnes. Kõne pidi olema ehitatud korrapäraselt ja meile jäävat. Siinne ainete sari oli kirjandus sealjuures ka õigusteadus. Ja filosoofia, kolmas õppeainete suund oli kehaline kasvatusinimesed on Paulus olnud lühimaajooks ja sprinter. Ja on sellel alal ilmselt ka häid tagajärgi, saab. Nii, et ei ole küsimuses. Pauluse ülikooli lõpetamine üldse. Kehalises kasvatuses tuli olla tublisti üle keskmise, et Tarsuse ülikooli üldiselt lõpetada. Ja kui nüüd nendele hakatakse ohverdama Paulusele Barna pale, siis Paulus ütleb. Mida te ometi mehed teete, oleme samasugused lihast ja verest inimesed nagu teie. Me kuulutame teile rõõmusõnumit just selleks ette oma tühised ebajumalad, jätaksite NING pöörduksite tõelise elusa jumala poole. Kes ainult taeva ja maa ja mere ja kõik, mis maailmas on. Siiamaani on ta lasknud rahvastel omaenda nägemist mööda elada talannud oma olemasolust siiski pidevalt märku. Ta on palju hääd teinud, ta on saatnud meile vihma, viljasaagi toidu- ja täitnud meie südamed rõõmuga. Aga siis hakkas tulema, anti okei arst ja ikooniunist ja sinna juudamehi, kes olid ristiusu vastu. Nad ässitasid kohaliku apostlite vast üles. Paulust visati kividega. Arvati ta surnut, lohistati linnusest välja. Kuid jumal hoidis Paulust, Paulus jäi ellu. Apostli edasine teekond viis terve linna, kus rõõmusõnumi kuulutamise tulemusena palju inimesi pöördus issanda poole. Terves suundusid Paulus ja Barnabas tagasi Antiookia iiasse. Vaat sinna jõudsid, kutsusid nad kõik usklikud kokunid, jutustasid, kuidas jumal oli nende abiga näidanud paganate kätte uue tee usu juurde. See missi ülimalt kestis umbes kolm aastat aastal kell 45 kuni 48 pärast Kristust. Pauluse teine lähetus mateks teisel misjoni matkal oli Pauluse saatjaks Siilas. Muuda päritolu kristlane. Teekond algas Antiookia aiast ja kulges jälle derbialistra linna. Nestor soli Paulus mõni aasta tagasi sattunud ebasoosingusse. Teda oli kividega visatud, surnuks arvatud. Nüüd kohtas Paulus siin noolt Timoti jõust kellest sai üks tema kõige ustava emaid, kaastöölisi ja mõnes mõttes ka järglane. Timoteos läks Efesose linna, puu oli tulnud ka Johannes ja Jeesuse ema ja seal oli timuti uus koguduse juht. Edesusest kujunes muide tolleaegse esimese sajandi teise poole ristiusukeskus ülemaailmne keskus. Sinna Evesusse maeti siis Jeesuse ema Johannes ja Timoteos. Nende hauad olid keskajal veel alles. Neid näidati turistidele, aga kui türklased sinna tulid, siis türklased tegid hauad maatasa. Ja on küsitav, kas neid haudu kaevamistega suudetakse leida. Või jätab jumal nende kolme tähtsa tegelase Luut oma varju alla. Paulus ja Siilas haige ose vee aasiapoolsele rannikule Tura linna. Seal nägi Paulus öösel nägemuse. Keegi makedoonlane, tähendab, Põhja-Kreeka elanik seisis tema ees ja ütles. Tule siia meie juure Makedooniasse ja aita meid. Seda võib tõlkida nii, päästa meid. Pärast Pauluse nägemust taheti otsekohe Estonia poole teele asuda. Laevaga ületati haigeosel meri. Jalgsi jätkati teekonda kuni Philipi linnani. Arvatakse, et just Philipi linnas asutati esimene kristlasest kogudus Kreeka pinnal. Seda tegi siis Paulus. Silipist läks Pauluste Saloonika linna, see oli suur sadamalinn haigivuse mere ääres. Hulk kreeka lasi ja mõned juudealased said selles linnas Kursklikuks. Teised juudealased hakkasid apostlite vastu mässama. Paulus ja Siilas pidid saat lahkuma. Läksite edasi Royasse sealsiirdus Paulus Kreeka tähtsaimas linna Ateena. Tal oli kreeka roomlaste võimu all. Ja nad nimetasid roomlased, tähendab nimetasid seda maad aga aiaks. Ateenas kuulutas Paulus filosoofidele ja rahvale jumala sõnumit järgmiseks evangeeliumi kuulutamise kohaks. Pauluse matkadel kujunes Korintose Rooma impeeriumi suurimaid kaubalinnu suurimaid sadamalinnuga. Seal töötas Paulus poolteist aastat. Ja temast jäi Korintose maha suur kristlaste kogudus. Meil on uues testamendis kaks kirja sellele kogudusele. Ilmselt on Paulus kirjutanud nendele neli kirja. Kuid nii palju kui uues testamendis on nelja kirja sinna küll kaheks kirjaks kokku pandud ei ole. Lähedki Pauluse kirjutised ja kirjad on jäädavalt läinud kaotsi tagakiusamist käigus. Järgmiseks oli Paulusel mõtet tagasi pöörduda Aasia kaldale ja ta jõudis suurde Efesose linna Väike-Aasias. Edasisel teekonnal külastas ta veel Jeruusalemma, jõudis tagasi Antiookia iiasse, anti okeia sellenimelisi linnu, nagu oleme rääkinud juba varem oli vähemalt deli sealkandis, siis see linn on Vahemere kirdenurga juures. Suur linn. Pauluse teine misjoni matk, millest praegu rääkisime, kestis kolm aastat. Aastatel 50 kuni 53 pärast Kristust. Aja jooksul läbis ta mitu 1000 kilomeetrit meritsi aidsi. Eesli seljas ja, ja sinine sattus Paulus vangi. Neil ei olnud kavaski Euroopasse tulla, kuid Paulus sai öösel nägemuse tulla Makedooniasse ja matkaga. Makedoonias algas evangeeliumi kuulutamine Euroopas nimetasid seda just möödaminnes lähedases Makedoonias. Praegusel Kreekamaal asus Philipi linn. Tabasid raskused. Paulus tervendas Jeesuse nimel ühe tüdrukuga, kellel oli laus ja vaim. Nimelt olid ärimehed selle tüdruku odavasti ostnud ja lassid sellel tüdrukul ennustada ja kuulutada tuleviku raha eest. Nii said sellest kasu. Tüdruku peremehed. Paulus oli tüdrukute tervendanud. Tüdruk vabanes oma peremeestest, kes teda ülekohtuselt olid kasutanud. Ma tüdruku endised peremehed ässitasid üles linnarahva ja ülemat. Need juudealased teevad meie linna rahutuks, nagu oleksid nemad rahu pärast seal ise oma temposid teinud. Nad kuulutavad meile kombeid, mida meil roomlastele ei soovi vastu võtta ega täita. Linnad häälikut käskisid apostitel rõivad seljast kiskuda ja neile palju hoope anda. Pärast pettuda Su heideti nad kõige kindlamasse vanglasse ja nende jalad pandi pakku. Keskkool palvetasid Paulus ja seilas ning kiitsid lauldes jumalat. Teised vangid kuulasid neid. Igatsesid vabadust. Äkitselt algas suur maavärin, et vanglaalust müürit vabisesid. Sedamaid läksid vallale kõik uksed ja vangida. Ahelat avanesid. Minu arust virgunud vanglaülem nägi, mis oli juhtunud. Tahtis ta enda tappa. Ta arvas, et kõik vangitult põgenenud ja temale järgneb nüüd surmaotsus. Aga Paulus hüüdis talle, ära tee enesele kurja, me kõik oleme siin. Nimelt oli Paulus proovinud, et vangid jääksid kohale. Vanglaülem langes värisedes apostlite jalgade ja küsis, mis ma tegema peaksin, et minagi pääseksin usu issandat Jeesust Kristust, siis sa pääsed, sina ja su pere vastasid apostlid. Vanglaülem viis apostlit oma koju, pesi nende haavu ja need ristisid tema veel samal ööl kogu tema perega koos. Järgmisel hommikul saatsid linna ülemad vanglaülemale sõna, et ta vabastaks Pauluse ja Siilase. Pauluse Sillase tegevusega olitaat linnas saanud austuse osaliseks ja rahvas püüdis nendega kokku saada. Taheti lihtsalt Paulus ja Siilas ära saata. Vaikselt. Paulus ütles, näid Rooma kodanike. Olete teie ilma kohtuta avalikult peksnud, vanglasse heitnud. Nüüd tahate meid salaja ära saata? Vot ise siia ja saatku meid välja kuulutada apostlite on rooma kodanikud, ehmusid linna, ülemad vabandasid nende eest, tõid nad vanglast välja ja palusid linnast lahkuda. Algasid nõukogude aegset kristlaste tagakiusamised Eestis aastal 1940. Siis õpetaja Jüri Kimmel ütles naat vaenavat ja peksavad meid. Õnge, on meil Eesti passid taskus, õige on, et Nad peavad meid tagakiusamisest vabastama ja neid välja jätma oma kinnipidamiskohtadest, orkester, iga nagu naat, saatsid linnast välja Pauluse ja Siilase ja nende eesvabast tassist. Järgmine käik Paulusel on Ateenas. Paulson Ateenas, Kreeka pealinnas. See oli tolleaegse maailma kultuurikeskus ja paljude filosoofide kodupaik. Nende seas näiteks Sokrates, Platon, Aristoteles. Teenas klakaaslasi järele oodates ärritas Paulust, et linn on täis ebajumalakujusid. Ta käis nädalaste palvemas kõnelemas ning. Kõneles juudiusku pöördunud kreeklastega Hellen nitega jutlustas iga päev linna keskväljakul juhuslikudele kuulajatele. Nii sattus ta vaidlema mõnede filosoofidega, nimelt Epiguurlastega Estoikutega keda seal oli kõige rohkem. Kuuldes Pauluse juttu Jeesusest ja tema ülestõusmisest, pidas osa filoso seda lihtsalt tühjaks jutuks. Teised ütlesid. Ta kuulutab mingit võõrast usku. Paulus viidi Harjo paati ning seal paluti, et ta neile oma õpetusest pikemalt räägiks. Voolus astus keset aru paadi ja lausus ateenlased. Näen, et te olete igapidi usklikud inimesed sest teie linnas käies võib kohata palju pühapaiku. Kord nägin maga, altarit, millele oli kirjutatud tundmatule jumalale. Ma tahaksin teile nüüd kõnelda sellest jumalast, keda teie seni nii tundmatuna olete kummardanud. See jumal on loonud maailma ja kõik, mis selles taeva ja maa. Ja ta on selle isand. Ta on teinud seda kõike selleks, et inimesed võiksid teda otsida kuninaat tema leiavadki ja tunnevad. Sest ta on siinsamas, meie keskel. Temaga Audume, elame, liigume ja oleme olemas. Või nagu üks d luuletajatest on öelnud. Me oleme jumala soost. Aga kui inimene tõesti on jumala soost, kuidas saate teie siis pidada jumalaks kujusid, mis inimene oma oskuste ja kätega on teinud kullast või hõbedast võime armulist. Ehkki jumal varem inimese teadmatust on talunud. Nüüd ta küsib, et kõik inimesed kogu maailmas loobuksid ebajumalate kummardamisest ning pöörduksid tema poole. Määratud ajal laseb ta ühel inimesel kõigi inimeste üle kohut mõista inimesel, kelle ta selleks on valinud. Et teie tema sõnad sisse hakkaksite uskuma on ta selle inimese surnuist üles äratanud. Jeesuse kuuldes, et Paulus väidab ühe inimese olevat surnuist üles äratatud, hakkasid paljud naerma. Aga mõned ütlesid. Tahaksime sellest asjast mõni teinekord täpsemalt kuulda. Ja Pauluse kõnet leidsid kuulajaid edasi. Pauluse kolmas lähetus teekond. Mõne aja pärast suutus Paulus Antiookia iiasse ja säält kolmandale väetus matkale. Läinud läbi Füüdjamaguna jõudis ta aiuse mere kaldal asuvasse sadamalinna. See ei olnud esimene käik temal selles linnas. Seal elas ligikaudu veerand kuni pool miljonit inimest. Siin töötas Paulus ligikaudu kaks aastat, nii et kõik, kes Aasias see tähendab praeguses Väike-Aasias elasid nii Uudalased kui kreeklased, said kuulda jumala sõna. Ja Paulus tegi erilisi vägevaid tegusid. Tasaini kuulsaks. Et tema higirätikut on midagi väikese käterätitaolist rätikut, millega inimene seal suviti palaval maal pühib oma higi viisid tema higirätikuid haigete pääle. Te olete, lahkusid nendest haigetest, kurjad vaimud läksid neist välja. Nii on selle asja kohta kirjutatu. Vaesuses oli kreeklaste Dali Artemise tempel suurepärane tempel, mille ehitamiseks oli kulunud 220 aastat. Muinasjoon Väike-Aasia suurim asjumal. Tempel oli ehitatud armu eest ja seda loeti seitsme maailmaime hulka. Kuna paljud endised artimise kummardajad pöördusid nüüd elusa jumala poole siis templi nagu tähtsus langes. Tegelikult. Valati seal hõbedast Dentlima kette ja müüdi neid turistidele ja kohalikule rahvale. Hästi kalli raha eest ostjaid toolis. Kes ei tahaks osta seitsme maailmaime, ühe ime jäljendit. Ja nad tõstsid mässu Pauluse vastu. Ja üldse ristiinimeste vastu. Kuigi ära oli vaigistunud, jättis Paulus sealselt oma järglased jumalaga ja läks Makedooniasse Kreekasse. See on sinna juba teine käik. Sellel oma kolmandal lähetusmatkal viibis Paulus kolm kuni neli aastalt. Mitmetes kohtades. Need on aastat 54 kuni 57. Ent huvimatkad, need ei olnud turismimatkad. Ta levitas hääd sõnumid evangeeliumi Jeesusest. Aga ta sai ka palju kannatada. Paulus iseloomustab oma tööd järgmiste sõnadega. Ma olen palju rohkem tööd rühmanut, palju rohkem vangis olnud saanud võrratult enam. Kui teised kuulutavad sagedasti olnud surmasuus, ma olen saanud juuda rahva käest viis korda 40-st piitsahoobist ühe vähem. Mind on kolm korda keppidega pekstud, üks kord püütud kividega surnuks visata. Tähendab üks hoob vähem 40-st. Nimelt iisraellased karistasid oma vastaseid. Kepi või vitsa hoobiga. See on kaunis kõva peks. Ja paljud jäävad sellest peksust igaveseks. Aga lugemisel kuidagi ei tuleks välja. Hoobid lähevad ruttu 41 hoopi, mida lüüa ei tohtinud, ühe korraga. Siis igaks juhuks loeti 39-ni. Aga varsti võitis jälle korra. Kolm korda olen ma olnud merehädas, kirjutab Paulus terve ööpäeva Kulpinud avamerel. Sagedasti olen olnud vaevalistel teekondadest ohus jõgedel hädas kee röövlite käes hädas oma rahva seas hädas paganate käes hädas linnades hädas kõrbes hädas merel hädas petiste vendade seas töös ja vaevas sagedustes valvamistes näljas janus, sagedad spaastumises külmas ja Alaski tale muude asjade igapäevane rahva kokkuvool. Hool ja mure kõigi koguduste pärast. Need oleks nyyd lühidalt Pauluse kolm lähedus matka. Nende lähetusmatkade mäele mahub apostlite koosolek kas aastal 47 või 48 Jeruusalemmas. Nimelt silmapaistvamad apostlid tulevad kokku Jeruusalemmas ja arutavad asju, kuidas inimesi võtta vastu ristikoguduse liikmeskond. Nad peavad enne tulema juuda koguduse liikmeteks, juuda kombeid harrastama ja siis alles risti koguma koguduse liikmeskonda või võivad nad tulla otseselt ristikoguduse liikmeskond. Jeesusele vend Jaakobus, kes on Jeruusalemma ristikoguduse juht, Me nimetamegi seda teaduslikus keeles. Juudakristlaste koguduse juht. Tahtis, et inimesed enne tuleksid Oudova usku ja säält alles siirduksid ristiusku või vähemalt peaksid kinni tähtsamatest juuda usukommetest. Seal on koos Jaakobuse Q5 apostlit. Ja Jaakobus esitab seal projekti. Et. Nad võtaksid omaks tähtsamat. Ilmselt see projekt läbi ei läinud aga see projekt on toodud apostli tegude raamatu 15.-st 16.-st ja 20 esimeses peatükis. Küll märkustena, küll pikemalt. Ja paljud uuetestam, teadlased arvavad, et see on vastu võetud apostlite nõukogu poolt vastu võetud ja alla kirjutatud projekt ja on kehtiv. Tegelikult nagu uuemad uurimused näitavad, see ei ole nõnda, see on olnud ainult borrekt. Ja tegevust paganate hulgas paganate toomine otse ilma juuda usu vahenduseta, ristikoguduse liikmeskonda. Seda pooldasid Johannes Peetrus ja Paul.