Olen ärimees, metoodiline inimene. Lõpuks oleneb kõik meetodist ja pole inimesi, keda ägedamalt põlgaksin, kui need teie ekstsentrilised narrid, kes aina latravad meetodist, ilma, et nad seda mõistaksid, järgivad teda täht-tähelt vägistadestavaimu. Need sellid teevad kõige pentsikumaid asju korralikul viisil, nagu nad seda ise nimetavad. Siin minu arust paradoks peitubki. Tõeline meetod kuulub ainult tavalise ja endastmõistetava juurde ja seda ei saa rakendada Soutor puhul mis kindlat mõistet saab omistada väljendile, metoodiline moenarr või süstemaatiline virvatuli. Minu arusaamad neist asjust poleks nii selged, nagu nad on, kui poleks olnud õnnelikku õnnetust, mis mulle poisikesena osaks sai. Vana hea süda, vanemlik Iiri lapsehoidja, keda ma oma testamendis ei unusta, tõstis ma ükskord jalgupidi üles, kui ma üleliia kisasin ja viibutades mind paar-kolm korda edasi-tagasi võtaks, pagan seda pisikest kisakõri lõimu, pea hea obadusega vastu sängi posti. See otsustaski mu saatuse ja pani aluse mu õnnele. Moodsa ette kerkis jalamaid muhk, mis osutus nii kenaks, korra elundiks nagu iganes võib soovida sealt see iha süsteemi ja korrapära järele, mis on teinud mus selle silmapaistva ärimehe, kes ma olen. Kui ma maailmas midagi vihkan, siis on see geenius. Need geeniused on kõik ühed igavesed eeslid ja mida suurem geenius, seda suurem eesel ning sellel reeglil pole ainustki erandit. Mis aga eriti tähtis geeniusest ei saa ärimeest samuti nagu juudi käest raha või männi Pahkades. Häid muskaatpähkleid. Need tüübid sööstavad alati ülepeakaela mingitesse fantastilist tasse tehingutesse huvi tegelevad naeruväärsete ideedega, mis kuhugi ei kõlba ja mida kõige parema tahtmise juures ei saa pidada äritegevuseks. Neid tunneb jalamaid nende elukutse järgi ära. Kui näed, et mõni mees hakkab kaupmeheks või vabrik kandiks või tegeleb puuvilla või tubakakaubandusega või mõne muu veidra alaga või avab pudukaupluse või hakkab seepi keetma või ütleb, et on advokaat, sepp või arst ühesõnaga midagi ebatavalist siis võite kindel olla, et tegemist on geeniusega ja järelikult kuna kaks ei jää ilma kolmandate ELiga. Mina muidugi ei ole mingis mõttes geenius, vaid täiesti tavaline ärimees. Mu müügipäevikust ei arva, raamatust saab see kohe selgeks. Ega ma ei taha küll ise ennast kiita, aga need on mul igapidi korras. Ja üldse olen ma akuraatne ja täpne nagu kellavärk. Pealegi olen püüdnud kõike, mida ma teen oma kaasinimeste igapäevaste harjumustega kooskõlla viia. Ses punktis ei võlgne ma küll vähimatki oma üpris nõdra aruga vanematele, kes kahtlemata oleksid must lõpuks geeniuse teinud. Kui mu kaitseingel õigel ajal poleks tulnud. Biograafias on tõde kõige tähtsam ning autobiograafias veel eriti. Aga ma peaaegu ei loodagi, et keegi mind usub, kuitahes pühalikult ma ka ei kinnitaks, et mu vaene isa pani mu umbes 15 aastaselt ühe ärimehe kontorisse, kes tema sõnade järgi oli raua põde komisjonimüügiga teinud tubli tüki, head äri. Tubli tüki totrus. Igal juhul oli selle lolluse tagajärg see, et kahe kolme päeva pärast tuli mind mu puu päisele perekonnale tagasi saata. Mul oli kõrge palavik ja tugev ohtlik valu otsmikul selle korra elundi ümbruses. Ma olin tookord peaaegu minemas kuus nädalat kõikusin elu ja surma vahel. Arstid ei andnud enam lootustega midagi. Aga kuigi ma sain palju kannatada, tuli mul üldiselt siiski taevast tänada. Mul polnud tarvis hakata rauakaupade komisjonimüügiga tubli tüki head äri tegema. Ning ma olin tänulik otsmiku mügarale, mis oli mind päästnud samuti heasüdamliku le naisterahvale, kes selle päästevahendi mu käsutusse oli andnud. Enamik poissi jookseb kodunt ära 10 või 12 aastaselt, aga mina ootasin, kuni sain 16-ks. Ma ei tea, kas oleksin isegi siis veel jalga lasknud, kui ma poleks juhtunud kuulma, kuidas mu vanaema rääkis, et katsub mulle vürts poenduses jalad alla saada. Vürts poendusest ainult mõelge. Otsustasin jalamaid minekut teha ja katsuda end mõnesse viisakasse ametisse sokutada, ilma et mul tarvitseks nende veidrikutest vanainimeste pilli järgi tantsida ja riskida. Et must lõpuks veel geenius tehakse. See bla On õnnestus mul suurepäraselt, kohe esimesel katsel ja seks ajaks, kui olin 18 täis, tegutsesin juba laialdaselt ja tulu toovalt Rätsepa liikuva reklaamiliinis. Ma suutsin selle elukutse raskeid ülesandeid täita üksnes range süsteemikusega, mis oli mu vaimu peaomadusi. Piinlikult täpne meetod iseloomustas nii mu tegutsemist kui arvepidamist. Minu puhul oli meetod, mitte raha, see, mis tegin mehest mehe vähemalt kõik selle, mis polnud rätsepa tehtud. Kelle teenistuses, maali. Igal hommikul kell üheksa läksin tolle isiku juurde järjekordse ülikonna järele. Kell 10 kõndisin juba mööda mõnda peen promenaadi või kuskil avalikus lõbustuspaigas Täpset korrapärasust, millega ma oma ilusat figuuri ringi keerutasin. Et kõiki mu seljas oleva ülikonna detaili üksteise järel nähtavale tuua, imetlesid kõik selle ala asjatundjad. Keskpäevaks viisin alati mõne kunde oma tööandjate firma lõikaia tule jälle majja. Ma ütlen seda uhkusega, aga pisarsilmil, sest too firma osutus kõige avatumalt tänamatuks. Väikest arvet, mille pärast ma tülli ja lõpuks lahku läksime, ei saa keegi, kes selle ärilaadiga tuttaval üheski punktis liiga kõrgeks pidada. Siinkohal tunnen siiski teatavat uhket rahuldust, et saan lugejal endal lasta otsustada mu arvenegi välja, niimoodi firma, lõika ja tule jälle. Rätsep kaupmehed Peeter profiidile liikuvale reklaamijale. Võlgnevus 10. juuli tavalise promineerimise ja kundetoomise eest 0,25 11. juuli sama 0,25 12. juuli ühe teisejärgulise vale eest, luitunud mustkalev müüdud tumerohelise pähe 0,25 13. juuli ühe eriti hinnalise ja esmajärgulise vale eest soovitanud vanu tatud satiini Peene kalevi pähe 0,75 20. juuli tuliuue paberis särgikrae ehk maniski ostmise eest, et esile tõsta HallyPedožipalitud 0,02 15. august topelt Wateeringuga lühikese kuuekandmise eest sooja 106 kraadi, Fahrenheiti varjus 0,25 16. august kolm tundi ühel jalal seismise eest, et demonstreerida uut stiili tallatripiga pükse. 12 ja pool senti, jalatunnis 37 ja pool. Seitsmeteistkümnes august tavalise promineerimise ja suure kunde paks mees toomise eest 0,50 18. august saama keskmist kasvu, 0,25 19. august, sama väikemees jamaks siis vähe 0,06, kokku kaks dollarit 95 ja pool senti. Peamine vaieldav punkt selles arvus oli kahe Bennine tagasihoidlik kulutus manniski otsimiseks. Ausõna, see ei olnud ülemäära suur Hinsele maniski eest. See oli kõige puhtam ja kenam manisk, mida olen eales näinud. Ja mul on põhjust uskuda, et kolme Petrošemi MÜÜK olite ema teene. Firma vanem kaasosanikega lubas mulle ainult ühe penni ja oli ise valmis näitama, kuidas kantselei formaadis kirjutus paberilehest saab. Neli samasugust. Pole mõtet öeldagi, et ma rõhutasin asja põhimõtteliselt külge ega taganenud. Äri on äri ja seda tuleb ajada äri ajamise viisil. Laste ainult ühe Pennyga tüssata, see on ju tervelt 50 protsendiline pettus. Kuhu jääb siis süsteem, meetod? Lahkusin otsekohe firma, lõika ja tule jälle teenistusest ja rajasin oma käe peal ärrit. Silmailu riivamise liinis mis on üks kõige tulutoova maid, auväärsemaid ja sõltumatu maid, tavalisi elukutseid. Siin pääsesid mu karm ausus, säästlikkus ja ranged ärimehe harjumused jälle võidule. Tuli välja, et ajan õitsvat äri ja börsil jälgiti mind peagi kahtlustava huviga. Tõtt-öelda ei toppinud oma nina iialgi pealtnäha hiilgavatesse tehingutesse, vaid särkisin edasi vanas heas kaines rütmis, mis on omane sellele elukutsele elukutsele, millele oleksin kahtlemata tänaseni truuks jäänud. Kui mul poleks juhtunud pisikest äpardust ühe tavalise äritehingu käigus. Mil iganes mõnel rikkal vanal Škoil Pilleval pärijal võib pankrotti läinud aktsiaseltsil, tuleb pähe mõte püstitada uhke palee ei saa neid ühegi väega takistada ja iga mõistlik inimene teab seda. Kõnealune fakt ongi silmailu riivamise äri põhialus. Seepärast niipea kui üks eelnimetatutest on ehituse projekteerimise käima pannud, kindlustame meie kaupmehed endile kena nurgakese vaatluse all olevast krundist või esmajärgulise pisikese maatüki kohe selle kõrval või otse vastas see tehtud, ootame, kuni palee on poolest saadik püsti ja palkame siis ühe osava arhitekti, et see lööks meile otse selle vastas üles ühe kauni savi, jonni või mingi kaugide või Hollandi pagoodi või, või sealauda või mõne muu eskimo kikkapuu, indiaanlaste või hoteni totti stiilis vaimuka fantaasia sünnitis. Muidugi saame hooned lammutada alla 500 protsendi krundi ja krohvi algmaksumusest ei saa ju. Ma küsin seda, ma küsin seda ärimeeste käest. Oleks otse mõistusevastane arvata, et saaksime. Ja ometi leidus alatu aktsiaselts, kes palus mul teha just seda just seda mammuni vastanudki nende absurdsele ettepanekule. Ometi tundsin, et see on mu kohus, minna veel samal ööl ja tahmata ära kogu nende palee. Selle eest pissinud need arutud kaabakad, Movangija isandad silmailu riivamisi ärialalt olid muidugi sunnitud minuga sidemeid katkestama, kui ma välja tulin. Ründa ja peksa äri, millega olin elu ülalpidamiseks nüüd sunnitud tegelema, polnud just kohane mu õrnale kehaehitusele. Aga ma asusin seal südikalt tööle. Ja nagu varemgi, oli mul siin kasu metoodilise täpsuse rasketest harjumustest. Mida see kena vana lapsehoidja mulle siis oli tagunud? Oleksin tõesti kõige avatum inimene, kui ma teda oma testamendis hea sõnaga ei meenutaks. Järgides, nagu ma juba ütlesin, kõige rangemat süsteemi kõigis oma asjaajamistes ja pidades tervet satsi hästi korraldatud raamatuid suutsin mitmest tõsisest raskusest üle saada ja end lõpuks väga kenasti selles ametis sisse seada. Tõtt-öelda oli väga vähe neid, kes mistahes alal mõnusamad äri oleksid ajanud. Kumina kirjutan lihtsalt maha paar lehekülge oma päevikust. Nii pole mul tarvis ise ennast kiita. Põlastusväärne tegu, mida ühelegi üllale mehele süüks ei saa panna. Äripäevik teatavasti ei valeta. Esimene jaanuar uusaasta kohtasin nipsu tänaval, purjus memo passib. Kohtasin Torinat varsti pärast seda maani täis. Kandsime mõlemad isandad oma arveraamatusse ja avasin kummagagi jooksva arve. Teine jaanuar nägin nipsu börsil, läksin ligi, astusin talle varbale, tõmbas käe rusikasse ja lõimu pikali. Hästi. Tõusin jälle püsti. Väike arusaamatus, Scotti mu advokaadiga. Ma tahan kahjutasuks 1000, aga tema ütleb, et nii lihtsa pikali löömise eest üle 500 nõude Joy. Memo. Pean kotist lahti saama, tal pole mingit süsteemi. Kolmas jaanuar Läksin teatrisse Torinat otsima. Nägin teda istumas kõrval looris, teises reas ühe paksu ja ühe kõhna daami vahel. Uurisin kogu seltskonda läbi binokli, kuni nägin paksu daami punastavat ja teele midagi sosistavad. Läksin siis sinna ja pistsin oma nina tee käeulatusse. Ei tahtnud sikutada. Nuuskasid nina ja proovisin uuesti, ei võtnud vedu. Istusin siis maha ja pilgutasid kõhnale daamile silma, kuni tundsin suure rahuldusega, kuidas tee mind krattide üles tõstis ja parterisse viskas. Kael Nikastatud ja parem jalg täiesti pilbasteks. Läksin lusti täis koju, jõin pudeli šampanjat ja panin noormehe arvele. 5000 kott ütleb, et läheb läbi. Viieteistkümnes veebruar jõudsime härra nipsuga vastastikku kokkuleppele, summa kantud põhiraamatusse, vaata 50 senti. Kuueteistkümnes veebruar, see kaabakas Dorin võitis protsessi, kinkis mulle viis dollarit. Hagi läks maksma neli dollarit ja 25 senti puhaskasu vaata pearaamat 75 senti, selge võit lühikese ajaga tervelt viis dollarit ja 25 senti ainuüksi nipsu ja Torina pealt. Ja ma kinnitan lugejale pühalikult, et need väljavõtted mu äripäevikust on tehtud täiesti huupi. Seal vana ütlus ja paraku õiged raha pole tervisega võrreldes midagi. Leidsin, et see elukutse esitab liiga suuri nõudmisi mu õrnale organismile ning avastanud lõpuks, et olin niivõrd lömmi löödud et ei teadnud enam, mida kogu loost arvata. Ja sõbrad mind tänaval kohates ei osanud öelda, kas ma ülepea olengi Peeter profiit. Tulin ma mõttele parem. Väljapääsu vahend on muuta äriliini. Seepärast pöörasin oma tähelepanu Puriga määrimisele ja viljele siin mõne aasta seda. Kõige pahem selle elukutse juures on see, et ta meeldib liiga paljudele inimestele ja seetõttu on konkurents tohutu suur. Iga juhmard, kes leiab, et tal ei jätku ajusid läbi lüüa liikuva reklaami tantsijana, silmailu riivamised, spetsialistina või löömamehena arvab muidugi, et ta sobib suurepäraselt poriga määrijaks. Aga pole suuremat väärarvamust kui see, et poriga määrimine ei nõua hajusid. Eriti seetõttu, et siin ei jõua ilma meetodite kuhugi. Mina ise tegelesin sel alal vaid jaekaubandusega aga tänu sissejuurdunud süstemaatilisus ele jõudsin peagi heale järjele. Valisin oma tänava ristmiku kõigepealt hoolikalt kaaludes ega pannud oma luuda linnas maa üheski teises paigas. Ka hoolitsesin selle eest, et kena pisike loik, kuhu jõuab ühe hetkega oleks alati käepärast. Sel kombel sain tuntuks kui mees, keda võib usaldada ja see on kaubanduses, lubage öelda juba pool võitu. Kõik, kes mulle vaskmündi pihku pistsid, läksid ülemu ristmiku, puhaste pükstega ja kuna mu ärialased harjumused selles suhtes oli hästi teada, ei teinud keegi katsetki mind petta. Seda poleks kannatanud, kuna ma ise kunagi kedagi petnud ei võinud sallida, mind ninapidi oleks veetud. Pankade vastu ma muidugi ei saanud, nad ei maksnud mulle pennigi ja see mõjus laastavalt. Aga pangad pole muidugi üksikisikud, vaid ühingud ja ühinguid nagu hästi teada pole, ei keha, mida lüüa ega hinge, mida need. Teenisin parajasti eelnimetatud äriga päris kenasti, kui ühel õnnetul hetkel olin sunnitud üle minema peningapritsimisele, mis on enam-vähem analoogne, aga kaugeltki mitte nii, lugupeetud elukutse. Mu asukoht muidugi oli suurepärane, otse kesklinnas ja mul oli oivaline saapamääre Jaharjad. Camu väike koer oli õige paks ning igapidi kogenud ja kaval. Ta oli selles ametis juba kaua olnud ja ma võin öelda, tundis asja. Meie üldine rutiin oli järgmine. Kompli püherdanud korralikult poris istub poe uksele, kuni näeb mõnda läikivate saabastega keigarid lähenemas. Läheb siis talle vastu ja hõõrub oma kasukat korda paar vastuda säärsaapaid. Geiger vannub tulist kurja ja otsib silmadega saapapuhastajat. Ja seal ma istun otse ta nina all koosviksi ja harjadega minuti töö ja kuuebennine laskus. Asi edenes veidi aega, keskmiselt kenasti. Õigupoolest ei olnud, Mahme koeraga oli, andsin endale kolmandiku sissetulekust, aga tal soovitati nõuda poolt. Vot seda ma ei kannatanud. Nii. Me läksime riidu ja lahku. Järgmisena proovisin mõnda aega kätt leierkasti väntamisega ja võin öelda, et tulin päris hästi toime. Siis on lihtne auamet ega nõua erilisi võimeid. Muusikaveski võid saada võileivahinna eest ja tema kordaseadmiseks tuleb vaid kogu masinavärk avada ja sellele kolm-neli korda haamriga pihta anda. See parandab ta tooni äri huvides paremini, kui oskate kujutleda. Pärast seda longi vaid kast seljas ringi, kuni need park koorega kaetud tänavat ja kitsenahka mähitud ukse koputit. Siis jääb seisma ja hakkad väntama ja niisuguse näoga, nagu kavatseksid seal viimsepäevani vändata. Peagi avaneb aken ja keegi viskab sulle kuuebennise ning palub vait jääda ja edasi minna. Ma tean, et mõned välted on tõesti nõus olnud selle summa eest edasi minema. Minu arust aga on ettevõttesse mahutatud kapital liiga suur, et saaksin Allaschillingi lubada edasi minna. Tolles ametis tegin küll Heatheri olnud aga kuidagi nagu rahul ja nii jätsin kogu krempli lõpuks sinnapaika. Asi seisab selles, et mul tuli töötada ebasoodsas olukorras ilma Pärdikute. Pealegi on Ameerika tänavad nii mudased ja demokraatlik pööbel nii peale tikub ning üle annetuid poisikesi on kõik kohad täis. Ma olin mitu kuud ilma tööta, aga lõpuks õnnestus mul saada koht võltspostiametis, mille vastu tundsin suurt huvi. Kohustused on siin lihtsad ja õige tulusad. Näiteks varahommikul tuli valmis seada võltskirjade pakk iga kirja, siis oli tarvis kritseldada paar rida ükskõik millest, peaasi, et oleks küllalt salapärane ja iga läkituse alla Tomdobson võib Mobi Tomkins või midagi taolist. Kirjad kokku voltinud, kinni pitseerinud ja varustanud võltspostmarkidega Neuer liin bängal Botoni päi või mõni muu kauge maanurk. Alustasin kohe kärmesti oma igapäevast marsruuti. Käisin alati suurtes majades kirju üle andmas ja saatekulusid kasseerimas. Keegi kõhkle maksmast kirja eest, eriti pette kirja eest. Inimesed on juba siuksed lollid. Enne kui nad jõudsid läkituse avada, olin ma juba nurga taha kadunud. Kõige pahem selle elukutse juures oli see, et käia tuli väga palju ja väga kiiresti ja tihti tuli oma marsruuti muuta. Pealegi piinas mind tõsiselt südametunnistus. Maju ei kuulata, kui süütuid inimesi sõimatakse. Ja tõesti oli kole kuulata, kuidas kogu linn hakkas Tomdobsonite popitambkintsid kiruma. Pesin vastikust, tundes oma käed kogu sellest loost puhtaks. Kaheksas ja viimane tehing oli kassikasvatuse alal. Ja tõesti ei mingit tüli. Kassid nagu teadet on saanud selle maa nuhtluseks viimasel ajal koguni sel määral, et palvekiri, milles taotleti neist vabanemist ja millele olid alla kirjutanud väga paljud ja väga lugupeetud isikud esitati seadusandlikule kojale selle viimasel mälestusväärsel istungil. Alamkoda oli kõnealusel perioodil haruldaselt hästi informeeritud ja võtnud vastu mitu muud tarka ja tervisele kasulikku seadust. Pani kõigele krooni kassiseadusega algvormis, pakkusse, seaduspreemiat kassipeade eest neli penni tükk. Aga senatile õnnestus peamist klauslit parandada ja asendada sõna pead sõnaga sabad. See parandus oli nii silmanähtavalt õige, et koda võttis selle, vastulemb konn. Niipea kui kuberner oli seaduseelnõule alla kirjutanud, investeerisin kogu oma varanduse Kõutside kasside kokkuostuks. Algul oli mul võimalik toita neid ainult hiirtega, mis on odav. Aga nad täitsid piibli käsu nii imekspandava kiirusega, et ma lõpuks ei tahtnud enam koonerdada ja poputasin neid austrite kilpkonnasupiga. Nende sabad annavad mulle seaduslikku, aga hea sissetuleku, sest olen avastanud mooduse, kuidas makassarlõbil saada kolm lõikust aastas. Ka rõõmustab mind, loomad harjuvad peagi selle protseduuriga ja koguni eelistavad, et see lisajätke neil ära lõigatakse. Pean ennast seetõttu tehtud meheks ja mul on parajasti Kaup pooleli, et osta pargiga härrastemaja Hatsoni kaldal.