Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad, ilusat teist adventi. Sel nädalal oli Riigikogus irooniline palvushommikusöök. Seekord räägiti palvushommikusöögil ei julgeolekust. Nii sõjalisest vaimsest julgeolekust, julgeolekuolukord on kindlasti halvenenud, see kahjuks see nii on ja loomulikult sellest tuleb avameelselt rääkida, aga samas ei tohi tekitada niisugust paanika, hüsteeria õhkkonda. Aga tänases kirikuelu saates tuleb juttu ka sellest, et Soomes astusid jälle tuhanded inimesed kirikust välja. Ja seekord peetakse ajendiks peapiiskopi soosivat suhtumist Sooneutraalsesse abielusse. Ta rõõmustab ka selle otsuse üle ja, ja ilmselt see ei olegi kõigile meeltmööda olnud, et tema selline seisukoht hetke pärast kõigest lähemalt. Kolmapäeva hommikul kogunes sadakond inimest, riigikogu konverentsi oli 13.-le Eesti palvushommikusöögile. Ühiselt murdsid leiba nii poliitikud, kirikujuhid kui ka ühiskonna- ja kultuuritegelased. Eesti palvushommikusööki korraldavad evangeelne allianss ja kirikute nõukogu. Ja seekord oli palutud hommikut juhtida riigikogu liikmel Tõnis kõivul ning naisliidu esinaise Siiri Oviirile, kes selgitab ka selle aasta teema valiku tagamaid. Me kõik tahame olla turvaliselt, ootame vaikseid pühi, maailm paraku ei ole turvaline meie ümber ja meie meeli ei häiri ja ainult Ukraina sündmused praktiliselt meie naabruses, vaid paljud teised ka rängad haigused, terrorism ja nii edasi ja nii edasi. Inimesed ei tunne ennast turvaliselt. Kui inimesed ei tunne ennast turvaliselt, siis hakkab teda saatma hirm. Aga hirm ei ole mõistuspärase elu parim kaaslane. Ja rääkisimegi nendel teemadel siin. Mis on turvalisus, kuidas kindlustunnet suurendada, mis on poliitilise eliidi, mis on diplomaatia rõhustused, seda vähendamaks väga ühenduse esindajana võtan omale õiguse rääkida siin täna poliitilisest eliidist, sest nendel seisavad ees valimised. Teame ju, et meie ühiskonnas ringleb igasuguseid mõtteid, mis alati ei ole kindlal alusel. Nii et poliitilisele eliidile on parim võimalus, kui kunagi enne, sest valimisteni liigume me linnast, linna külast, külasse, ukse tagant, ukse taha inimestele avatult rääkida, olukorrast rääkida, ohtudest rääkida võimalustest, aga mitte hirmutada. Eesti suursaadik Moskvas Jüri Luik teid oli kutsutud nüüd üheks peakõnelejaks Eesti palvus-hommikus mingile üritusele, mis nüüd ka Eestis traditsiooniliselt toimub. Kuidas suhtusid sellesse kutsesse? Suhtusin väga positiivselt, nagu ma ütlesin ka oma kõnes suursaadikuna USA-s. Ma tegelikult viibisin korduvalt Ameerikas klaste üritusel, mis oli enam-vähem sarnane, muidugi Ameerika mõõtkava on, on, on kaugelt suurem aga just ühelt poolt rääkimine maailma asjadest, aga teiselt poolt ka niisugune vaimuelu küsimused. Usu nii-öelda, ütleme see, et küsimus ei ainult tugevas poliitikas vaid ka see pehme vaimsus, et see on oluline osa meie julgeolekust. Kõik need teemad tulid Ameerikas hästi esindatud ja nad olid ka siin Eestis suurepäraselt esindajad. Ja mulle väga meeldib, et see üritus on Üleparteiliste rajajoonte ja siin istuvad koos inimesed, kes parlamendisaalis kõnepuldist tõenäoliselt üksteisega päris teravalt räägibki. Nii et see oli ka väga meeldiv. Teid kutsuti rääkima turvalisusest, lihtne küsida, kui turvalises maailmas me siis elama, aga aga sellele nii kerge vastata ei ole. Sellele pole kerge vastata, kuigi ma pean ütlema, et viimase aastaga on muidugi turvalisus, olukord Euroopas tublisti halvenenud. Ütleme, et on ju maailma paiku, kus võib öelda viimaseid aastakümneid või, või, või veelgi pikemalt seal Lähis-Idas on olukord olnud väga keeruline. Aga siin, Euroopas ikkagi oli niisugune üldine arusaam, et kõik liigub niisuguse rahu, solidaarsuse vastastikuse arusaama suunas, piirid kaotatakse ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd viimase aastaga me näeme, et kõik läheb hoopis vastupidises suunas, liiguvad tankid, soomukid tulistatakse kahuritest. Nii et julgeolekuolukord on kindlasti halvenenud, ükskõik mis definitsiooni sellele esitada. See kahjuks nii on ja loomulikult sellega tuleb tegeleda, sellest tuleb avameelselt rääkida, aga nagu ma ütlesin ka oma kõnes samas ei tohi tekitada niisugust paanika hüsteeria õhkkonda, sest see ei aita jälle kaasa rahulikule objektiivsele, olukorra hinnangule, mida ta võib-olla ootaksite kirikult selles kontekstis turvalisuse pakkumise kontekstis. Ma arvan, et inimestele niisuguses keerulises olukorras, kus iga päev tuleb nii internetiväljaannetest kui ka paberväljaannetest raadiost televisioonist niisuguseid väga negatiivseid uudiseid noh, sõna otseses mõttes uudiseid sõjast. Ja väga paljud inimesed tunnevad ennast kindlasti ebakindlalt. Võib-olla kõik ei oska seda isegi täpselt väljendada. Aga minu arvates kirik läbi oma igapäevase töö läbi koguduste ja laiemalt läbi kogukonna võiks inimesi rahustada, mis viisil seda täpselt teha, see oleneb väga palju, millised on inimeste mured väga konkreetsed ja spetsiifilised, või on see pigem niisugune üldine mure selle õhkkonna või keskkonna pärast. Ma usun, et nendest muredest rääkimine inimestele, kes tegutsevad hingekarjasena on on väga kasulik ja vajalik ja loob niisugust kogukonnatunnet, sest nagu siin ütles professor Jang, kes oli teine kõneleja. Et väga palju on meie vastupanust seotud ka niisuguse vaimse vastupanu ka sellega, et meil on ühine arusaam neist väärtustest, mida me kaitseme ja me tunneme ennast kindlalt, kuna meil on seisame õlg õla kõrval teiste inimestega. Meil on niisugused kindlad saarekesed, me ei tunne ennast üksi sellises julgeolekupoliitika pinges. Aitäh, Jüri Luik, Eesti vabariigi suursaadik Moskvas, aitäh ja aitäh teile. Meego Remmel, Eesti palvushommikusöögikorraldamistoimkonna liige ja samuti Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu president. Millise tähendusega teie jaoks selline üritus kord aastas tulla kokku koos riigi esindajatega, kiriku esindajatega, diplomaatidega, et arutada neid, neid küsimusi, mis parasjagu uut aastat. Ma arvan, et siin on mitu tähendusvälja. Üks on kindlasti see, et me üldse sellisel moel kokku saama ja siis on 13. kord ja valitsused on vahetanud riigikogu koosseisud on vahetanud omavalitsusjuhid, vahetanud tänagi siin oli mitmeid inimesi esimest korda, nad on uued. Aga see formaat võimaldab sundimatus õhkkonnas hommikusöögi juures, mida me kõik teeme tulla kokku ja mitte ainult süüa koos ja rääkida omavahel, vaid kohata iseennast ja oma ülesannet missiooniga ühes suuremas kontekstis. See võib olla poliitiline kontekst, kultuuriline kontekst, võib-olla spiritit, duaalne kontekst, nagu täna eriti rõhutati aga võib-olla ka kontekst meie isiklikus elus ja, ja nendes suhetes, kus me oleme, nii et see on kindlasti üks asi. Teine tähendusväli on see, et igal aastal me oleme püüdnud kombata ka ühte mingisugust teemat, mis on suurem kui iga osaleja isiklik elu ja tema konkreetne vastutusala. Ja ma arvan, et sellel aastal ongi, et turvalisuse ja julgeoleku küsimus on meil kõigil alateadvuses või teadvuses igapäevaselt. Ja Ma arvan, et tänased kõnelejad väga hästi tõid ka selle esile, et meil tuleb sellega tegeleda, teadlikult tegeleda ja otsida vastuseid sageli üheskoos. Ja miks mittekristlasena, nii nagu ka peakõneleja ütles David yang, tuleb otsida vastuseid ka koos jumalaga. Ja lõpuks võib-olla kolmas tähendusväli on see, et me loome sellega mingisugust suuremat kultuuri, kui tavaliselt siin riigikogu hoones või üldse poliitikamaastikul toimub. Ja, ja see on see, et me ei aja igaüks oma asja ka kirik ja siin oma asja või poliitikud, elasin oma asja, parteide, ajasin oma asja ka väliskülalised, vaid me oleme mingis suurema loo osalised. See suurem lugu ongi, mis annab me elule tähenduse. Me elame suurema nimel, kui me ise oleme. Ja mul on hea meel, et seda kultuuri. Me oleme saanud nende ürituste ja nende päeva üritustega ka palvushommikusöökide näol üle Eestimaa aidata kujundada. Ja ma usun, et sellel on hea mõju ka selle advendi ja jõuluajal, Eestile kui siin oli juttu just turvalisusest, aga samas milline kiriku roll aidata turvalisusel ühiskonnas kasvada. Ma arvan, et David Jiang täna tõi selle välja kindlasti mitte institutsionaalses mõttes, vaid just nimelt sisulises mõttes. Et kui me oleme inimesed, kes me usaldame jumalat. Et see turvatunne tuleb suhtes tegelikult seal inimlikus mõttes ka laps tunneb oma turvalisust suhtes inimene üldiselt, nii nagu me oleme, me tunneme seda suhtes. Jeesus, kui tema seisis surmaga silmitsi, ütles ka, et teie meeler võitu, kui usaldage jumalat, usaldage mind ja, ja selline usalduslik suhe kellegagi, kes kontrollib viimselt jõud, nagu ta ütles, ajalugu ei ole läbi veel ajaloo viimne. No on jumalal, et see usaldussuhe sellise jumalaga aitab meil tegelikult ka väga raskes olukorras seal, kus meie kontrolli olukordi ja tuleviku läbi minna. Ja ma arvan, et igav päevases kiriku elus ma pastorina näen seda ka, et inimesed vajavad lihtsalt ka, et keegi nendest palvetab või me tuleme kokku ja ütleme oma mured sõnastatult jumalale üle. Ja kogemused seda, et jumala annab rahu, Jes ütles ka, et ma ei anna talle nii, nagu maailmas rahu antakse. Ma annan teile oma rahu, jumaliku rahu. Aitäh, Meego Remmel. Vahendasime meeleolusid ja mõtteid kolmapäevaselt palvushommikusöögilt, mis toimus riigikogu konverentsisaalis. Aga nüüd räägime Annely Akkermanni ka, kes on riigikogu liige ja tuleb välja, et hommiku palvusteks või väiksemateks palvushommikusöökidega kogunetakse ja tegelikult iga kuu. Riigikogus toimuvad tõesti korra kuus, kolmapäeva hommikuti kell üheksa palvushommikusöögid ja ma praegu ei oska öelda, et millal see traditsioon täpselt algas, et kui mina neli aastat tagasi Riigikokku tulin, siis olid palvushommikusöögid juba mõnda aega toimunud ja palvushommikusööki niimoodi korraldavad siis Meie grupi juht Tõnis Kõiv ja Eesti evangeelses alliansis Miguel saia ja samuti Triin, Rait ja nemad kolmekesi ja meie koos siis kutsume endale külalisi Eesti vaimse elu liidrite hulgast. Meil on käinud Meego Remmel, Rander Tasmud käib ja mitmeid teiste kirikute liikmeid, kuidas kellelgi on võimalik tulla. Ja nendel hommikusöökidel me siis arutame või arutleme parasjagu Riigikogus olulistes küsimustes, et olgu see siis eetikakoodeks või selline vaimne vaatenurk ja vaimsed väärtused mõnes kontekstis, kas perekonna lapse, mis nüüd viimasel aastal oli, oli väga oluline et on väga hinde kosutavad ja ja kui me riigikogu liikmetena meil, me kanname ju väga suurt vastutust, missugused vaimseid väärtusi kannavad need regulatsioonid, mida me kehtestame kõigile Eesti inimestele riigikogu saalis hääletama. Ta tõdes, et meil on vaja siis enda vaimsete väärtuste eest pidevalt hoolt kanda ja me oleme väga tänulikud neile kiriku inimestele, kes on ju vaimu kants tänapäeval mitte enam võimu, vaid just vaimu kantse kes meid vaimselt hoiavad ja juhatavad. No kui palju on huvi tekitanud selline võimalus hommikul kord kuus kokku tulla ja arutleda teemade üle, mõelda eetiliste küsimuste üle saada kokku ka võib-olla siis vaimulike juhtidega siin Eestis. Kahjuks üsna vähe inimesi kuulub palvushommikusööki või sellesse gruppi. Ma arvan, et neid on kusagil 10 ringis ja riigikogu siis kohviku rõdul saavad kokku tavaliselt viis, kuus. Et võib-olla sellepärast see ongi üks põhjus, miks mitte kõik meie poolt vastu võetud seadused ei, ei siruta võib-olla vaimu poole, mitu korda neid parandame ja ja kahjuks ei saanudki just see kooseluseadus ja ja lastekaitseseadus, et need, need jäidki jäiki nagu lõpuni minu arvates läbi rääkimata ja selgusele jõudmata suures saalis just. Et teile tundub, et mõnes mõttes ka isegi sellise väikese rühma kooskäimine ja asjade mõtestamine läbi sellise vaimuliku perspektiivi on, on olnud abiks. Ma arvan küll, et meie erakond, mina olen IRL-i liige, on kristlik-demokraatlik ja ma siiski arvan, et kogu lääne kultuur ja inimõigused baseeruvad ju kristlikel põhimõtetel ja vaimsusel, aga me oleme selle ära unustanud. Millise tähendusega on teie jaoks nüüd suurem advendiaja alguses olev palvushommikusöök, kuhu on kutsutud siis rohkem inimesi? See on üks minu lemmiksündmusi riigikogus üldse, et need ettekanded on alati väga hästi valitud ja selleks hommikuks tulevad tõesti kokku Riigikokku nii vaimu kui võimuesindajad ja see on alati väga hästi tasakaalus. Selline hinge paitab sündmus kirikuaasta. Algul. Aitäh riigikogu liige Annely Akkermann. Saates vahetame nüüd teemat ja räägime edasi Soome kiriku olukorrast. Nii nagu kooseluseadus tõi kaasa vastakaid arvamusi Eestis on põhjanaabrite järgmine samm liikuda sooneutraalse abielusuunast tekitanud samuti kirgede tormi. Ühtlasi astusid taas tuhanded liikmed kirikust välja, miks. Telefonil on Espo toomkirikuõpetaja Raigo Liimann, mis seal Soomes siis toimub, sellepärast et mõne aasta eest me, me kogesime ka seda, mismoodi ühe telesaate järel lahkus tuhandeid inimesi kirikust ja nüüd on siis nagu teine laine pihta hakanud, et miks need inimesed Soome kirikust lahkuvad. See on, see on hea küsimus, jah, jah, selle peaks esitama nendele inimestele, aga ütleme, et kui inimene on kuskil liikmena, siis ta osutab seda, et ta kannab selle organisatsiooni või ettevõtmise tegemisi ja siis, kui nad lahkuvad sellest, siis nad nagunii-öelda hääletavad jalgadega, et aga mingil põhjusel siis eri meelt sellest kas organisatsiooni või siis selle juhi tegemistest ja nüüd on jah siis juhtunud niimoodi, et selline koduleht on internetis olemas nagu ero Kircostaja selle kaudu saavad inimesed siis ennast neti teel nii-öelda välja kirjutada liikmeskonnast ja sealt siis väga agaralt seda. Saadetakse meediale seda infot laiali ja viimasel viimastel päevadel just jah, et kui meil on olnud suhteliselt kõrge, et muidu on nii, et iga aasta keegi lahkuda, keegi liitub tagasi kogudusega, aga nüüd on lihtsalt see selline tipp olnud, et kas oli siin kolme päevaga 13000 inimestele lahkunut koguduse liikmeskonnast. See on seotud siis sellega, et Soomes liigutakse sooneutraalse abielu suunas ja peapiiskop Kari Mäkinen on öelnud, et tegemist on iseenesest tervitatava arenguga. Jah, täpselt nii, et siin oli siis kodanikualgatusel tehtud seaduse ettepanek ja see siis läks kohalikus parlamendis soome keeles, Eduskonnas läks siis selles mõttes läbi. Hooldame päevi oli rohkem ja Soome kiriku peapiiskop võttis nagu seisukoha päris kiirelt Taali ise, Lõuna-Aafrika vabariigis, aga siis Facebook'i kaudu ta oli informeerinud ja ka muidu siis telefoni teel, et tema rõõmustab ka selle nagu otsuse üle ja ja ilmselt see ei ole siis kõigile meeltmööda olnud, et tema selline seisukoht. Nii et praegu arvatakse, et lahkuvad kirikust siis pigem konservatiivid. Niimoodi on nagu arvatud, aga siin on jälle huvitav olnud see mingite andmete põhjal, et see eraKircossas olema just selline koht, kus inimesed saavad siis nagu mainida, mis nad lahkuvad ja siis osanud seda meelt, et et oleks pidanud veel nagu julgemalt seda asja ja rohkem nagu seda rõhutama, et asja pooldav ja et see ongi raske nagu öelda, et peab jah, tõesti igalühel eraldi intervjuu tegema, et teada saada, aga aga ilmselt suurem osa jah, sellepärast sellised. On arvatud, et nad ilmselt näevad, et kirik on liiga nagu iga nagu maaliseks muutumas selle kaudu, et ja, ja nagu petnud neid inimesi ja sellepärast siis lahkuvad. Aga samas siin kui ühe televisiooni saate järel, kas olid Päivi Räsanen, kes oli seal saates ja kes oma konservatiivseid seisukohti edasi andis, siis tol ajal arvati, et just liberaalid lahkuvad. Täpselt nii. See on jah, see on nagu huvitav, tundub Päeval kipubki nii olema, et ütled nii või naa, et eks ikka on keegi eri meelt, et nii ta on. Aga ütleme, et tegelikult lõppkokkuvõttes see inimeste lahkumiseni Saar ei ole nii suur, kui mõtleme seda protsenti Soome kirikus. Luteri kirikusse kuulub elanikkonnas kuskil 70 protsenti ja see on üle nelja miljoni. Inimesed et 13000 on lahkunud, et ta ei ole, ütleme selle nende miljonitega võrreldes nii suurkohus. Kas praegu kirik üritab ka midagi teha, et kuidagi jällegi inimesi hoida tagasi, et nad ei astuks kirikust jällegi välja? No meil olid siin valimised just koguduse nõukogusse ja, ja koguduste liitudesse ja siin on nagu palutud inimesi olla kandidaatidena. Jaa, jaa, hääletada meeleldi. Et võib-olla see, et kui lahkutakse kirikust, et see ei ole nagu see õige lahendus ja eks meil igalühel on hea kuskile kuuluda. Praegu on, see on nii kiire tegevus olnud, reaktsioon, et ma ei ole ise kuulnud hetkel, et mingisuguseid selliseid ettevõtmisi võetud piiskopita kogu oleks selline sobiv koht, kus oleks mingit seisukohta võtta, aga issand hindad, võtavad seal, ma arvan Kuidas praegu Soome kirikus tundub üldse, missugune see meelestatus on, kas puudutakse võib-olla siis ka samasooliste paaride õnnistamist või abielu laulatamist või ollakse pigem vastu, et missugune see meelsus tundub olevat? Ütleme nii, et siin on selline tähtis tähelepanek, et eks me kõik oleme oma aja lapsed ja, ja ühiskonnad on erinevad, et erinevates ühiskondades suhtutakse teatud küsimustesse erinevalt ja ja siin on siis hakata nüüd mõtlema, et milline see ajaline perspektiiv on olnud, siis siin esitati mingisugune uurimus, kus 10 aastat tagasi veel üle poolte Soome luteri kiriku pastorite, keda on üle 3000 suhtusid keelduvalt sama sugupoolt olevat paaride õnnistamisesse, siis nüüd mis tehti aasta tagasi, siis üle poole oli seda meelt, et nad on valmis seda tegema. Et ka nagu kirikusiseselt on rohkem nagu selline liberaalne suund tulnud. Ja Soome kirikus korraldatakse nii-öelda sadengaari Messuja, mis on siis mõeldud nimelt. Kas ta nüüd on eestikeelne nime, viker kaare jumalateenistused, kuhu kutsutakse nimelt neid, selliseid inimesi kokku, et neil oleks koht, kuhu tulla ja ja näiteks siin Espoos on nüüd korraldatud, kas ta nüüd alles avati, et sellistele noortele, kes arvavad, et nad kuuluvad ütleme, on teatud suundumisega, et siis nemad võivad tulla, et nende jaoks on selline oma koht tehtud, sanan kogudus, kaasase linn sõnaga. Et võib-olla see mõttemaailm on selles mõttes ka nagu erinev, et mõeldakse nii, et iga inimene on jumala pilk kõigepealt ja ma ise arvan ka, et võib-olla nagu kirikutöötajad on minu ülesanne, ei ole kohut pidada, et jätame selle võib-olla kohtunikele ja ja kui keegi teeb mingisuguse sekulaarse seaduserikkumisest ja seda peab muidugi karistama, aga meie nagu suhtume inimestesse et nemad on siis igaüks tasavõrdne ja jumalapilt ja vastavalt sellele lähedase armastuse kaudu ja kirik on ammu juba teinud peretööd sõnaga selliste paaride seas, kus on mõlemad samasugupoolt olevad, et see, et ütleme, need ei ole selliseid nagu uued asjad, eks ole nagu olnud. Aga nüüd nad lihtsalt tulevad rohkem esile nagu meedias on muidu. Ma tahtsin küsida veel selle kodulehekülje kohta, mille kaudu saab Soome kirikust lahkuda, kes selle taga üldse on, et kes on üldse selliseid kodulehekülje valmis teinud või mõnes mõttes ka algatanud selle liikumised South kirikust väljastada? Jah, siin on selline, ütleme, et nad ei ole võib-olla väga suur seltskonda vabamõtlejad otseselt ateistid nad ei ole, aga ütleme nagu sinnapoole, eks ole, kes siis arvavad, et et kirikuna liiga, selline keskne roll ühiskonnas ja, ja see on muidugi tõsi, et ta on kõige suurem organisatsioon oma liikmeskonna poolest. Ja nemad siis on leidnud, et selline alternatiiv peab olema, et sellist seadusandlust ajanud seal taga, et inimesed võiks kogudustest läbi interneti lahkuda, sest vanasti oli nii, et et Soome süsteem on selline, et inimesed on enamus olnud koguduste liikmed ja, ja muidugi on väiksemaid usuliikumise ka, aga luteri kirikus on näiteks nii, et kui sa tahtsid lahkuda kirikus, sa pidid tulema kantseleisse ja siis saab nagu aru andma õpetajale, et miks sa tahad lahkuda koguduse liikmeskonnast. Et see oli nagu ennevanasti, selles on palju keerulisem ja ja siis, kui see põhjendus oli hea, et siis õpetaja andis, andis allkirja, inimene võis lahkuda koguduse liikmeskonnast, aga nüüd siis see vabamõtlejaid nii-öelda nemad on teinud sellise kodulehe, kus ühesõnaga on see lahkumine väga kerge, et seal lihtsalt täidad ankeedi ja see läheb automaatselt maksuametile ja siis maksuamet registreerib selle. Ja, ja siis on muidugi see asi ka veel, et peale seda ei pea kogudusele maks maksma, et Soomes maksab, iga koguduse liige maksab automaatselt omasse kogudusse, maksab liikmemaksu, mis on keskeltläbi ühe protsendi ringis ja seal lepingu kaudu tehtud nii, et maksuamet võtab otse maha, siis sissetulekust kannab kogudusele üle. Et ta on nagu, ütleme selline muidugi kahju inimestest, kes lahkuvad ja kahju muidugi sellepärast, et siis majanduslik olukord muutub, et muidu tehakse plaane pikapeale, aga siis ei saa plaane teha, kui, kui sissetulek nagu langeb tunduvalt praegu on eriti võib-olla see ajakohane. Kas võib olla ka see, et inimesed on otsinud endale nii-öelda põhjust, miks just kirikust lahkuda, sellepärast et ka see üks protsent sissetulekust sõltuvalt palgast on ju päris suur summa ja kui ei tunta ennast nii tihedalt seotud tunakirikuga siis võib-olla ongi mõeldud, et millalgi peaks selle otsuse tegema ja millalgi peaks siis lõpetama oma liikmelisuse, sest see tähendab ka rahalist kokkuhoidu. No täpselt nii, et võib-olla tänavainimene mõtleb rohkem sellele rahakotile ja, ja ütleme, teatud vanuses inimene ta ütleme, selline ealine ehk pigem võib-olla tunneb, et kogudus ei ole see koht, mis talle pakub midagi ja siis ta arvab, et võib-olla peagi seal liige olema, aga eks muidugi vastavalt eluolukorrale ja muule, et inimeste mõtted võivad ju muutuda, et näiteks mul oli täna matmine ja seal siis abikaasa rääkis oma. Ta oli naisterahvas, kes oli siis kogu elu kunagi liitunud kogudusega, siis tal ei lahkunud sealt, aga siis enne surma hakkas, oli kaks nädalat või kolm nädalat liitus kogudusega tagasi sellepärast et nad said siis kirikliku laulatuse ja talle siis meeldisse ja nüüd siis on lahkunute seas, et tänali matmine, et jah, nii võib ka siis elus juhtuda, et no ütleme, et koguduse liikmena olemine on ju vabatahtlikega, siis kedagi ei saa sundida ja inimesed ise olivad, et et võib-olla, kui see lahkumine on suurem, et võib-olla see on ka kirikule hea hakata nagu mõtlema, et kas, kas kõik asjad on tehtud õieti. Ja nii-öelda diskuteerida nendel teemadel, arutavad. Aga igal juhul on Soome kirik selles mõttes keerulises olukorras, et kui öeldakse ühte asja ollakse kas või sellesamasooliste paaride, laulatuse või õnnistamise puhul ollakse poolt, siis on neid, kellele see ei meeldi ja kui ollakse vastu, siis on neid, kellele see meeldib, nii et seda kuldset keskteed on tegelikult kirikujuhtidega Soomes praegu üsna keeruline leida. Jah, see on tõsi ja ütleme, et ta on muidugi ma massiivne organisatsioon, et kiriku sees on ka omad liikumised, äratusliikumised ja, ja sellised igasugused ütleme, parteidega seotud liikumised ja mida on eriti valimistel näha, kus tuuakse seda oma parteilisuse esile ja siis on veel lisaks sellised nii-öelda suunad, mis rõhutavad mingeid teatud teatud asju, näiteks et tahavad liberaalsemalt suunda kirikus ja teised tahavad konservatiivsemat ja jah, et ega ta selles mõttes tänapäeva koguduste juhtidel ja piiskoppidel ütleme, et kerge neil ei ole. Aitäh selle intervjuu eest, Raigo Liimann. Espo toomkirikuõpetaja ja jõudu ja tarkust sinna soome. Jah, tänan. Head seda advendiaega ja kena jõuluootust ja kui on võimalikke mahti, siis tere tulemast meie iga-aastasele jõulukontserdile. Mida me siis siin korraldame ESTO toomkirikus üheksandal detsembril algusega kell 19 ja see aasta esineb siin Tõnis Mägi ja Kärt Johanson ja seda Espo kogudused siis koos pakkunud, et saanud kuulajatele tasuta. Tere tulemast, häid jõule. Kas võib vaadata ka, et sinna tuleb siis hulganisti neid eestlasi, kes soomes elavad ja töötavad? Tähendab, meil on olnud seal kirik on ikka täitsa tublid tähis tulnud ja koguduse juhid on saatnud eestikeelsetele koguduse liikmetele ja, ja nemad on siis oma sõpru-tuttavaid kaasa tulnud ja ma olen mõnikord palun neid artiste ka küsida inimestelt, et kes on eestikeelsed ja siis kuskil ütleme 70 protsenti nendest kuulajatest on eestikeelsed, kes tulevad. Ja see on siis teisipäeval õhtul kell seitse. Aga aitäh veelkord, Raigo Liimann, Espo toomkirikuõpetaja. Kirikuelu tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Kui jumal lubab, siis kohtume taas järgmisel pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit. Rahulikku teise advendipühapäeva õhtut ja kuulmiseni.