Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. Tänases saates on külaliseks Rakvere kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu. Ja me räägime palverännakust. Nimelt võtsid sa ette palverännaku ja läbisid pika teekonna Hispaanias. Me teame ka, et inimesed teevad selliseid tükk aeg-ajalt ja ka üks meie kolleegidest, Kristo taim käis Itaalias palverännakul suvel sind kui vaimuliku, mis viib palverännakule üldse. No eks see oli võimalus, esimene asi, et oli selline kiriku poolt siis meie Lutheri kiriku poolt igal aastal kahele vaimulikule öeldakse, et nomine palverännakule googe, et me teeme sulle välja selle, kas on asumisele saatmine või see ei ole, see on nagu paremini keerimine rohkem. Noh, ja sel aastal siis osutus mulle see au ja siis tekkis selline võimalus palverännaku sihtpunkti ise vabalt valida, aga kuna ma olen ise Jeruusalemmas käinud, kus enamus meie vaimulikult tavaliselt palagan nakule lähevad, siis mõtlesin valida Sand jäävade kompossela tee, kuna kätkeb endas just ka palju sellist kõndimist, et ta on selline. Vanasti palverännakul käin, hakkad kõndima ja kõnnid ja kõnnid, et ei sõida bussiga ühest kohast teise. Aga noh, teine mõte muidugi see, et lihtsalt aega olla iseendaga, üksinda, teises keskkonnas, teises aegruumis, isegi et sa teed midagi tavapäratut, kõnnid iga päev 35 40 kilomeetrit siis su aju hakkab ka teistmoodi tööle, et tekib kõvasti vaba ruumi, sest nii palju ei ole vaja muretseda, kui sa siin muretsed mitme asja pärast. Ja siis saad nagu rahulikult mõelda paljude asjade üle ja iseendaga tegeleda iseenda ja jumala suhtega, iseenda ja inimeste suhtega, nii et see on palverännaku kõige suurem selline voorus minu jaoks. See oli. Preemia, mis on seotud aasta vaimuliku tiitliga sellest teekonnast endast ka Santiago de Compostelasse on väga kuulus palverännaku teekond. Aga mis ajast teateid selle kohta juba on ja, ja, ja miks see nii kuulsaks on saanud? Räägitakse ikka üheksandast sajandist, tegemist on siis paigaga, kus väidetakse olevat Jeesuse ühe jüngri Jaakobuse säilmed, Jaakobus, isem hukati 44. aastal peale Kristust Jeruusalemmas muidugi väidetavalt siis tema ihu hiljem sattus Hispaaniasse, ta ise arvatakse, et on käinud Hispaaniasse misjonitööl, jüngrid hiljem toimetasid tema ihu Hispaaniasse, noh, see on selline alati vaidluse koht, et kas on autentsed või mitte, igal juhul see kast nende liiklejatega sellest Santiago linnas olemas Santiago katedraalis. Sinna nimi ise ka tähendabki Jaakobus või Püha Jaakobus, nii et selle järgi on linn nime saanud ja siis mingil hetkel muutus ta populaarseks, et nagu ikka sellistel pühades paikades pühade säilmete esemed juurde tehti palverännakuid, keskajal oli see kulminatsioon, kus väga palju seal käidi pärast natuke vaibus ja tegelikult alles kuskil paarkümmend aastat tagasi taasavastati see teekond, need et täna seal käivad ikkagi suhteliselt massid, eelmise aasta statistika oli midagi 215000 inimest. Et siis noh, see on nagu sellise viimase paarikümne aasta teema, et ütleme, kuskil 20. sajandi keskpaiku algupoole mõned üksikud, kes seal teadsid, seda teekonna käisid, aga täna on ta jah, juba selliseks kohati massiürituseks muutumata. Palju siis maha tuli kõndida, mina kõndisin mulle keppe S-iga kell, mis siis vahemaad mõõdavad siis selle järgi ma kõndisin 900 kilomeetri, aga ametlike paberite järgi, mis siis lõpuks antakse sulle see dokument, kui palju kilomeetreid maha kõndisid, siis selle järgi oli 800, midagi peale. Oli see oli see vahemaa, et eks seal vahepeal leksid ja teed nagu väikseid ringe, et siis selle võrra tuleb kilomeetreid rohkem on kuskil 800 820 30 50 on see vahemaa, kui need käia, see teekond nagu algusest lõpuni enam-vähem läbi. Ja kõik jalgsi, jalgsi, mõned kohad, kus on ees selline suurem veekogu, kus tuleb siis paadiga üle sõita, aga ainult kaks, kaks kohta, et kus, kus tuli teha teiega muu muul ajal ikka jalgsi. Kui sa tahad ikka teha nii nagu päriselt, siis, aga neid jalgsi muidugi tekib mingisugune olukord, et saad vigastuse kõndida ei saa, et siis põhimõtteliselt on ju võimalik, kasutage ühistransporti, aga see, see on selline natuke sohi tegemine, tõeline palverändur, nagu kannatab kõik välja ja läheb jalgsiAga sisse. On muidugi neid rändureid, kes käivad ratastega. Jah, need on pisut teine klassifikatsioon ja siis on veel umbes tuhatkond inimest. Praegusel ajal käib ka hobusega, nagu, nagu vanadel aegadel seda tehti, aga peamiselt ikka jalgsi käiakse. Kas, nagu ma ütlesin puhkuseks tuhe päeva ja kuna ma olen, nikastasin oma oma paremat hüppeliigest, siis ma mõtlesin, et proovin puhata, äkki see aitab kuidagi? Et läheb paremaks, jalg aga, aga ei läinud midagi. See oli aga lihtsalt oli tore, tore päev ja sain olla ühele kaasandurile abiks, kes oli vanamees ja jäi auto alla täpselt ööbimiskoha ees kiirabiauto alla ja ta ei osanud ühtegi muud keelt peale saksa keeles. Ma nagu aitasin talle välja otsida võimalusi, kuidas ta koju tagasi saab. Et tegelikult see puhkepäev läks, läks selle, et aga jalg valutas pärast ikka edasi. Kas seal tekkisid mingisugused seltskonnakaaslased? Tekkisid küll jah, et põhimõtteliselt päeva ajal, mina kõndisin ikka peamiselt üksinda oma selle jaoks tegelikult läksin, et vähemalt üks ei ole hästi, nautisin seda. Aga paratamatult, et tekib mingi seltskond, kellega sa liigud enam-vähem samas tempos ja siis sa saad kokku nendes ööbimispaikades õhtuti. Et ja päeva ajal eraldi õhtul näed jälle samu nägusid ja paratamatult õhtul ikka suhtled, kus käisid, kuidas läks, räägid maast-ilmast elust, kõigest muust, et siis siis lõpuks nagu kujunes meil välja üks päikeseline punt, kellega me tegelikult interneti vahendusel suhtlema siiamaani, et kellega sai omajagu päevi koos köidetud, need erinev, et kes, kuidas on võimalik vältida ka täiesti sotsiaalset suhtlemist, et olla, hoida omaette ja minimaalselt rääkida, et suhelda teiste inimestega, jäädagi üksi, aga aga mulle meeldis see, et mõlemad pooled esindatud, et sa said üksi olla päeva ajal kõndimise ajal ja õhtul siis suhelda inimestega, see üksi olemise ja sotsiaalne pool olid pühendatud. Kas sa teisi vaimulikke ka nägid seal palverännakul mis inimesi sa kohtusid üldse, kui me sellest seltskonnast räägime? Et inimesed olid väga erinevad, kes seal palverännakul siis seal minu raja peal olid, mina käisin siis seal põhja, tee veel, et neid radu on tegelikult väga erinevaid, mis sinna Santiago de Compostelasse lähevad kõige populaarsemad prantsuse teeks nimetatud rada, kus on tõesti nagu suured massid käivad aga seal põhja, teil oli rahulikum ja seal oli ka rohkem selline ütleme, sekulaarsem seltskonda, et ega seal väga ei olnud sellised religioossed tegelased, kes mingitel religioossetel eesmärkidel oleks seda rännakut teinud olid sellised, kes lihtsalt nautisid seda Hispaania loodust, matkasid puhkuse ajal, tulid nagu matkale. Rada on märgitud tees seal ja kulgeb vahel väga meeldivatest looduslikult kaunites paikades ja miks mitte matkata seda teekonda siis oli neid, kes noh, ka ikkagi sellise eneseotsingu eesmärgil, mitte religioossetel eesmärgid, ise mingid asjad enda jaoks selgeks mõelda, et üks naisterahvas Saksamaalt ütles, et ta käib iga kahe aasta tagant seal, et ühel hetkel tunneb, et tal on vaja jälle natuke ennast laadida olla pisut omaette järele mõeldes läheb sinna teekonnale üldse mitteusklik inimene. Siis oli üks budist, kes seda teed käis küll täna jõudis sakslane ka. Ja muidugi oli kristlasi ka, et kes ei olnud neil väga sellised keegi neist, kellega mina kohtusin, väitnud, et nad on mingi usulisel eesmärgil, on sinna tulnud, et, et ikkagi nagu see ei ole täna ilmselt prevaleeriv põhjus, miks sinna minnakse. Et vaimulike ma ei kohanud rohkem kui kirikutes seal kohapeal olid mõni mõnel jumalateenistusel kohalikud pastorid, aga teel ma ei kohanud ühtegi. Missugust vaimuliku eesmärki kannab püks palverännak vaimuliku jaoks ja veel luterlaste jaoks, kes läheb katu riiklikule maale, palverännak? Kuna näiteks luterlased on ka tänapäeval järjest rohkem nagu palverännak kogu mõte üles leidnud ja justkui mitte selles mõttes, et minna kuhugi pühasse paika, nad Jaakobuse säilmed nüüd midagi väga erilist korda saadaksid sinu juures, et pigem see teel olemine ja, ja see, et tegemist on protsessiga ja ja mingil Molda, noh just nimelt, et aitab nagu Sul tegeleda iseendaga ja, ja iseenda jaoks võib-olla oluliste teemadega millega sa igapäevaselt kokku puutuda, mida sul ei ole olnud võimalik nagu rahulikult läbi mõelda lõpuni selgeks, selgeks saada, et noh, minu jaoks, kui ma olen kristlane ja vaimulik, siis loomulikult minu ja jumala vaheline suhe oli üks nendest teemadest, millega ma tegelesin, millest ma püüdsin nagu enda jaoks midagi selgeks mõelda või läbi tunnetada. Eile läksin, siis ma võtsin kohe tõdes eesmärgid võimaliku sellise minimalistliku pagasiga kulgen igas mõttes, et ka minu seljakott oli väiksem üldse, mida ma seal kohtasin, kõik imestasid, et kuidas nii väikse kotiga on üldse võimalik nii pikka teed teha. Aga teistpidi ka ütlema ei võtnud kaasa väga selliseid suuri ootusi, kui lootuse, et nüüd peab kogema mingit, ma ei tea mingeid müstilisi kaemuse ja tulema tagasi täiesti muutunud inimesena või midagi sellist, et ma läksin selle mõttega, et lasen sellel teel ennast kohata ja kõnetada nii nagu ta on, et läbi nende inimestele nende sündmuste, millesse ma satun ja isegi piiblit ei võtnud kaasa palveraamatust rääkimata, et ka jumalal lasin ennast kõnetada siis läbi läbi selle lihtsalt selle teel olemise ja, ja kõige selle, mis, mis seal siis nagu tulija ja võtsin seda vastu, kui, mis on siis vajalik minu jaoks selles hetkes sellel teel, et ja see oli nagu väga selline puhastav kogemus minu jaoks selle koha pealt, et nagu natuke nagu paastumoodi. Et sa oled kuu aega ta kestis 30 päeva, üle selle eemal sellest siinsest vaimuliku tööst jumalateenistused, palvused, matused, ristimised, kui sa oled niiviisi selle sees ja siis järsku sa oled nagu täiesti teises keskkonnas, et kirikud on seal ka enamasti kinni, et isegi võimalik kirikusse minna, kui, kui väga tahaksid. Noh, pühapäeval muidugi, aga muul ajal eriti mitte. Et minu vaimuliku jaoks oli see kuidagi selline hästi hästi kirgastav, hakkasin nagu teistmoodi nägema ka iseenda jumalavahelist suhet ja, ja seda, mil moel tegelikult on võimalik kogeda loojat ilma, et sul oleks väga palju abivahendeid või sellised vahendajaid kasutada. Kas elu mõttega kuidagi saab selgemaks sellises olukorras, kus tuleb lihtsalt kõndida, kõndida? On teada küll üks eesmärk, üks siht, kuhu jõuda. Aga samas oled sa sõltu nii paljudest muudest asjadest, ilmastikust, aga sa ei tea, kas sul öömaja on olemas, järgmises kohas võib olla. Kas see paneb kuidagimoodi sellise elu mõtte ja väärtuste süsteemi paremini paika? Noh, eks ta sõltub ilmselt inimesest, et noh, minu jaoks teel olemine, see, et sa kõnnid ühte sellist maha märgitud, teed tegelikult kaarti vaja, mingeid abivahendeid väga vaja ei ole, et teel püsida. Et õpetas mu usaldust, nagu sa ka ütlesid, et noh, et ega sa päris kõiki ju ette ei tea, mis sind ees ootab. Lihtsalt vaatad, näed järgmist noolt kollast noolt, mis näitab, siis lähed selles suunas ja otsid järgmist märki. Ja see kogemus oli kogu aeg kaasas. Kuidagi on nagu juhitud või hoitud teel olemine, et ei ole üldse vaja muretseda. Tar muretsejaid eriti palju neid asju, mille pärast tõeliselt muretseda, on päris vähe. Ja see on see kogemus, mille mina kaasa võtsin, sealt küll ka oma nii-öelda igapäevase toimimise elu juurde, et noh, et ega ei ole väga palju asju tegelikult, mille pärast tõeliselt on põhjust muretseda, et enamus asjad on sellised, mis tulevad ja lähevad, nad võivad olla, aga nad ei pea olema ja kui nad ära lähevad, nad järelikult pidid minema, et ei juhtu midagi. Ja kui vahest läheb midagi untsu siis natukese aja pärast leiad õige tee jälle jälle üles, lihtsalt, et ära ära löö käega ja ütleme, enda jaoks ma mõtlesin nalja seal olles, et võib-olla kaks asja, mis, mis tõesti on väga tähtsad ja olulised, et üks on lähedased inimsuhted, perekond. Et see on, mille nimel tasub nagu vaeva näha ja pingutada. Ja teine on on siis iseenda südametunnistus, et sa iseenese sees ei pea vingerdama ega mängima endale kedagi teist, kes sa tegelikult oled? Et, et need on noh, tõeliselt olulised asjad ja kõik muu. Noh, võib-olla, aga ei noh, ütles, et kõik muu nagu mitte nii oluline. Et selline püha muretus võib-olla on see, mis, mis sealt nagu kuidagi kaasa tuli, nagu Jeesus ütleb, et ärge muretsege homse pärast vaadake linde ja linnukesi, et kõik nad saavad hästi hakkama sealse linde, linnukesi, vaatad puid ja põõsaid ja oled kõige selle keskel, saad aru, et tegelikult tõepoolest väga hästi saab hakkama. Need on väga põnevaid järeldus, et see esimene, mis puudutab lähedasi ja perekonda, selle kohta ma just tahtsin küsida, et kuhu sa oma perekonna jääd siis ja küllap seal seal Eestisse jätsid, eks ole, selleks ajaks ja kas sa igatsesid neid ja, ja vastuse vaiba sain. Ja loomulikult, et seal ikka igatsesin oma oma peret ja, ja lapsed, kloun praegu sellised väikesed, et et kui sa juba kuu aega oled nendest eemal, siis toimub tohutu areng nende juures, et see just, et see ma arvan, et ma olen nagu oma pere küljes nagu rohkem kinni. Täna, kui ma olin enne, kui ma ära läksin, nende juurest kuuks ajaks. Ta oli nõus ikka, et minemine ja noh, selles mõttes, et stalgi väga öelda, et noh, loomulikult ei taha nagu oli ka rõõmus, et ma saan seda teha käia, ta teadis, et see on minu jaoks on otsapidi ka oluline ja ja loomulikult ta toetus Ja see teine järeldus, et enda vastu aus olla ja olla see, kes sa oled, kust see tuli? Noh, see tuli just justkui sa oled seal teel kõnnid päevast päeva paratamatult mingil moel piirisituatsioonis ka, et sa teed midagi, mida sa igapäevaselt siin ei tee, eks ole, et siis keha hakkab ka teistmoodi toimima ja see mõjutab paratamatult seda, mis, mis su sees toimub. Et see on see nii-öelda noh, minu jaoks see miinimum, millest lähtuvalt ma tahan toimida oma oma tegevuses laiemalt ka siin siin nii-öelda tavaelus, et ma valin oma tegemiseks toimimiseks neid paiku, kus ma saan jääda iseenda vastu ausaks, ma ei pea nagu midagi teesklema või vingerdama, et et noh, see on noh, lõpuks on tähtis, et sest kui short teeotsa saab siis et kui sa oled nagu mänginud mingit mängu kellegi jaoks, et siis lõpuks ei ole nagu ilmselt väga õnnelik selle üle, et et seal teel olles vahest on nagu teeserva jäetud mingeid sõnumeid, keegi on kraapinud kuhugi puu peale midagi ja ja keegi kivi peale ühte kivisse raiutud sõnum ungamino una viidab. Mis tähendab seda, et üks, üks teekond, üks elu, üks palverännak, üks elu ja tegelikult see palverännak on umbes nagu elumudelit, sa käid seal läbi ja sa jõuad nagu läbi mõelda elu, sellised põhietapid ja põhiosad ja lõpuks, kui sa jõuad lõppu, siis ongi natuke nagu noh et nüüd ongi, kõik ongi läbi. Ja siis, kui sa jõuad sellesse paika, kus saab selgeks, et nüüd ongi kõik ongi läbi. Siis lõpuks oled sa tänulik ja rõõmus selle üle, kui sa oled käinud oma teed ka, justkui sa küsisid, kas kogu aeg tuleb kõndida, sest mina minu jaoks nagu oli see loomulik, et ma nagu kogu aeg kõnnin teinud, nii nagu mulle tundub, et on õige. Ja kui ma oleks seal sõitnud vahepeal bussiga ja jõudnud kiiremini kohale ja tulnud otse kuskilt, et noh, ilmselt lõpus ma ei oleks olnud üldse med õnnelik selle üle, et jõudsin küll kiiresti kohale ja väiksema ja vaevaga ka. Aga see pole see, eks ole, ma olen teinud midagi selleks, et oleks lihtsam või mugavam või, või kergem. Aga, aga lõpuks peame ikka lähtuma sellest, mis sulle tundub, et on õige ja kui sa teed seda, mis sulle tundub, et on õige isegi kui teised kõrval soovitavad sulle midagi muud, siis ma arvan, et lõpuks oled ikkagi tänulik selle eest, et sa, et sa oled iseenda vastu ausaks jäänud, kui sul nagu muud tarkust oleme tulnud, et, et sa peaks midagi teisiti tegema, siis tee. Me räägime tänases saates palverännakul käimisest ja külaliseks on Tauno Toompuu, kes on Rakvere kolmainu koguduse õpetaja. Aga huvitav, millise vaimuliku sõnumi võis saada see inimene, kes jäi sellel palverännakul kiirabiauto alla? Ja tema, ta oli väga tubli vana palverändur, 75 aastane oli läbi käinud selleks ajaks kuskil 220 kilomeetrit, umbes niimoodi. See oli tema esimene esimene palverännak sellisel moel. Väga usklik, vot oli Šveitsi mingi protestantliku kiriku liige, küll. Siis ta oli nagu tegelikult oli nördinud, oli nördinud selle üle tõi autole ta ise ei olnud üldse süüdi, ta jäi läbimiskoha ukse ees täpselt kiirabiauto alla. Tema jalg oli puruks, hambad puruks, käed, käerandmed. Siis järgmisele hommikul, kui ta üles ärkas, siis ta käis oma kepi najal jalgele kinni seotud istus seal köögis laua taga ja ütles, et ma ikka proovin jätkata. Mõtlesin talle kõleda. Ja ma arvan, et see ei ole küll nagu mõte, et siis ta ütles, et aga ei olegi mingit kaminat. Kamyinoks nimetatakse seda palverännuteed, et kas, kas nüüd ongi kõik minuga meie, aga siis ma ütlesin talle, et aga see ongi sinuga, mina seal, kas seal ja lõpeb praegu siin, et aga see ongi sinu tee, et ega siis ma ise kogesin sedasamust. Minu palverännak algas tegelikult sellest hetkest, kui ma lõpetasin muretsemise päralejõudmise pärast. Et lõpuks see eesmärk jõuda Santiago de Compostelasse ei ole kõige tähtsam. Tähtis on olemine ja kui see lõpeb sul nädala jooksul ära see tee siis ongi, et see ei tähenda, et sul on nagu vähemväärtuslikum või tähtsusetu. Et see on midagi samavõrd olulist ja tähtsat, kui, kui see 800 kilomeetrit. Et lõpuks kvantiteet ei ole oluline, vaid tähtis on see, mis meelsusega sa kõnnid igat oma päeva. Ja lõpuks ta oli nagu rahulik, ütles, et ju see ongi nagu minut, nii see pidigi minema ja nii ongi hästi, et ma nüüd lähen koju oma naise juurde tagasi, kes on niikuinii kogu aeg väga mures olnud, nii et selline see on, kogemused, need tunded, läbielamised, mida sellel teekonnal kogetakse mõned lood, mida sa kuulad teistelt inimestelt, et see on. See on niivõrd kirev maailm, mis ja samas ehe ongi nagu inimeste tõelised tunded ja läbielamised ja ja kogemused, ja kui sa nendest osa saada, et siis see on üks põhjus. Baas, mis mind küll nagu tegi väga tänulikuks ma üldse saan seal olla igal päeval ja kohtuda nende inimestega, kõigest sellest osa. Kõigest on võimalik seal midagi õppida. Kui me räägime Santiago de Compostelasse palverännakust siis kui teine järeldus on, et inimene, kes läheb tõesti kaks kätt taskus, palverännakule ka kohale jõuab või on see ikkagi pigem niimoodi, et rahakott peab ikkagi korralik kaasas olema või vähemasti sellise üsna suure limiidiga krediitkaart. Noh, ütleme raha, need väga palju seal ju tegelikult ei kulu, et kõik sõltub sellest, et mis on sinu vajadusele lõpuks. Kad taskus, jah, ei saa minna, sest juba ööbimispaigas sul keegi linu sulle valmis vana magamiskotil vähemalt kaasas olema ja riideid ka pead ikkagi vahetama ja et ega sa nagu kuu aega ühtede samade riietega ei saa olla, et aga noh, minu pagas oli, ma arvan, et viis kilo oli kokku, kus kahe liitri veega, et ja, ja väga selline mõnus ja kerge raha. No ütleme, ma arvan, päevas kuskil ikkagi 20 eurot 25 eurot. Kui sa nagu ajad odavamalt AK läbi poest ostad midagi odavalt, söögikoha toimumiskohtades on võimalik teha süüa. Et siis saab odavamalt hakkama, et aga noh, ööbimiskoht voodi maksab viis eurot umbes. Ja siis mingi mingi toit ka, sealhulgas 10 15 eurot tuleb nagu päevas arvestada juurde veel 20 eurot umbes. Mis selle viie kilo siis on? Mul on ikka huvi selle selle pagasi suhtelisuse kotist, seal on. Põhimõtteliselt kaks paari sokke, kaks palee T-särki, kaks paari pükse aluspükse, üks jakk vihma ilma jaoks, vihma käib. Plätud hambahari, hambapasta, tükk seepi. Ja siis jah, mul on kotis oli seis selline v kott, nägu oli veel selle sees kaks liitrit vett ka, et kuna Hispaanias eriti alguses oli suhteliselt palavat vett, kulus seal palju, et siis veega varustatus olema tagapõhimõtteliselt iga päev tuleb siis pesta, pesu, jõuad õhtul ööbimispaika, käid duši all ära, pesed oma riided ära järgmiseks päevaks, siis vaatad midagi süüa, lähed magama, hommikul paned riided selga, kas siis needsamad, mida sa eelmisel õhtul pesid või teised, aga, aga niimoodi saab väga edukalt hakkama. Tal oligi nagu kõige suurem probleem. Palverändurid seal jagasid oli tihtipeale see, et nad on liiga palju asju kaasa võtma. Et see oli nagu hästi tüüpiline, et liiga suur kott, liiga raske kott. Sa vedasid kaasa raamatuid ja kellel oli mingisugune tahvelarvuti alati kaasas, siis riideid tohutult palju erinevaid kõikvõimalikeks juhtumiteks, jalanõusid, meetmeid. Et noh, lõpuks ikkagi, et see palverännakule minek sisaldab sellist usalduse peale välja minema, mis ka muidugi võid mõelda, et aga mis siis saab, kui hakkab lund sadama? Enamasti ei hakka, sel ajal on seal, ära muretse selle pärast ära võta talvekampsuniga, et et küll küll saad hakkama ja saadki hakkama. Vähesega. Aga allaandmise hetke ei tundnud või kuidas sellega oli? No oli lihtsalt selline, et kus jalg nagu valutas siis mingi viis päeva maa kuskilt piin käima, niimoodi valuvaigistite najal, et ma mõtlesin, et võib-olla ma ei jõua väga kaugele, käin niipalju kui käin, aga, aga võib-olla ühel hetkel selgub, et asi läheb nii hulluks, et enam käia üldse ei saa, et siis siis ma lõpetan lihtsalt ära, et, aga aga, aga nii palju, kui, kui ma jaksan nii palju ja nii edasi, et ja ühel pühapäeval jalg, jalg mul paranes, et hiljem mul pühapäevakooli lapsed kogudusest ütlasena palvetasid sel päeval minu jala pärast, kuna meilidel jagasin oma oma sõnumeid läbielamise seal, siis nad teadsid, et mul on valus ja palvetasid sel pühapäeval õhtuks oli järk terve. Aga mobiilsed telefon, siis oli kaasas mobiiltelefon, hääli kaasas ainsana? Jah, et et just nagu perega suhelda ja, ja siis ma siia sain, kirjutasin ka oma nagu kokkuvõtteid päevast ja läbielatud sündmustest ja ja, ja pilte ka tegin sellega, et selles mõttes fotoaparaati, teekaaslase video tegin sellega, noh, tänapäeval nutitelefon nagu täidab kõik kõik need funktsioonid ära, mis vaja, et et mingisugust arvutitega fotoaparaati, filmikaamera, et sellist asja ei ole vaja kaasa vedada. Me rääkisime küll sellest, missugune võiks olla või missugune sinu jaoks oli see vaimulik sõnum või mida sa avastasid, aga kas enda kohta ka midagi õppisid? Noh, ma, ma olen nagu varasemalt ka enne enne palverännakule minemist nagu füüsilise tegevusega kokku puutunud ja pikka teel olemist kogenud, et selles mõttes ma juba natuke teadsin, mismoodi psüühika toimib, kui ma väga pikalt eel olen, ütleme kõige pikem päev oli seal kuskil 10 tundi üle 10 tunni 54 kilomeetrit läbida, et siis noh, lõpuks hakkab nagu, nagu kehal käega ütleb, et see minu omanik on lolliks läinud. Ise tead, kui sa tahad ennast ära tappa, lase käia, mina, mina lõpetan nagu muretsemise ja siis ei olegi enam keha, ei nagu ei anna mingisuguseid signaale ja siis on vaja, et pea oleks otsas ja jagaks ära, millal tuleb ära lõpetada, et endale mitte väga palju liiga teha. Aga võib-olla ma Enda üllatuseks nagu kogesin seda kui lähedaseks võivad saada mõned, et inimesed, kellega sa võib-olla kaks korda oled kohtunud, seal, ütleme ööbimispaikades tegelikult ma läksin sinna selle mõttega, mis on hästi palju üksi olla ja ma saingi hästi palju üksi olla. Ja ma ei arvestanud üldse sellega, et mulle lähevad korda need inimesed, kellega ma seal kohta. Ja see oli minu jaoks üllatus. Et kui suur rõõm on kohad sedasama tuttavat nägu, keda sa kahel eelmisel õhtul oled näinud nendes ööbimispaikades uues võõras kohas, taasta on seal ees ja kui teda ei ole, siis kui palju, hakkad mõtlema, et kas juhtus midagi, kuhu ta jäi ja nii edasi, et, et et inimesed, kellega sa jagad mingit ühte teed, ühesuguseid raskusi, ühesuguseid kogemusi, saavad nii kiiresti, nii tähtsaks lähedaseks, et see oli minu jaoks üllatav minu enda enda kohta avastus. Soovitatud teistele ka minna või mitte? Kindlasti soovitan, kui vähegi võimalik, ei pea minema kuuks ajaks, aga võib võtta nädala ja kõndida nädal aega ja, või kaks nädalat ja paljud teevadki seda. Käivad igal aastal puhkuse ajal, näiteks võtavad kaks nädalat, kõnnivad, järgmine aastal jätkavad samas kohas, kus pooleli jäi. Ja isegi ei pea, nagu võibki käia ainult nädal aega ja või kaks nädalat, järgmine kord võtan mõne teine tee või proovida seda, et see kogemus on nagu vahvad. Enamik inimesi, kes seda proovinud, tahavad sinna tagasi minna ja tunnevad seda mingisugust tõmmet sinna. Taas, et just see ta Sa teed midagi sellist, mida tänapäeva inimene väga palju ei tee, see pikk, jalgsi kõndimine ja, ja see aitab nagu teistmoodi näha ilma iseennast, teisi inimesi, jumalat. Et see on selline meditatsioon, palve. Parem kui minna kuhugi puu alla ja istuda seal nädal aega minu meelest. Kui suur väärtus on sellel paberil sellel sertifikaadile, et sa oled läbinud Santiago de Compostelasse teekonna? No eks taeva väraval tuleb ette näidata et see on nali muidugi, et sellega ei ole selles mõttes midagi peale hakata, vaid seina peale panna, et aga kuskil keegi seal noh seda ei arvesta. Et eks ta endale nagu mälestuseks on, et selline tore ladinakeelne tekst ja sel aastal 2014. aastal veel frantsisklaste ordu annab palli eraldi paberit, mida ongi ainult võimalik sel aastal saada. Kuna 800 aastat tagasi Püha Franciscus käis läbi sama teed, siis nad annavad seal sa oled käinud sama teed mööda, Püha Franciscus käis 800 aastat tagasi, et noh, et eks ta nagu tore, et on olemas kunagi lastelastele on vahva näidata. Aitäh tulemast saatesse Tauno Toompuu. Eesti Evangeelse luterliku kiriku Rakvere kolmainu koguduse õpetaja. Lõppenud nädalal jõudis meieni kurb uudis selle kohta, et Kose ja Tuhala koguduste õpetaja Mare Palgi on lahkunud igavikku. Paljud raadiokuulajad ehk mäletama vaata kui raadio hommikupalvust sagedad kaasautorit. Tema kirikus tegime ka raadio jõulujumalateenistuse ülekande eelmisel aastal. Mõne palgi käis samuti palverännakul, aga Jeruusalemmas ja oma viimases intervjuus kirikuelu saatele emadepäeval jutustas ta meile pühas linnas kogetud loo. Ma sain ühe erilise elamuse. Esmalt Maarja uinumise kiriku juures, aga mitte kirikus, vaid kiriku juures, seal oli ülemine tuba, kus Jeesus seadis püha õhtusööma ja sealt ülemise toad tagant läks üks uks, kust viisid trepid üles katuseterrassile, seal ei avatud katuseterrass ja päike paistis sinna ja selleks ütlemata rahulik paik, sinna palverändurid turistide hordid ei sattunud. Aga meie leidsime selle paikakese sai seal istutud ühel pealelõunal, kui hakkasid helisema Maarja uinumise kirikukellad ja kõigepealt hakkas helisema üks heleda häälega kell ja ma istusin seal päikese käes Jeruusalemmas. Kuulasin Maarja uinumise kiriku kella, mõtlesin, kui ilus, kui ilus on elu küljes, on see kellahääl. Ja olin seal natukene niimoodi oma mõtetes nautimas, kui hakkas helistama teine kell ja teine lei märksa madalama tooniga. Selles samas kirikutornis, tema, mõtlesin, et ja õige ta on. Et ega see elu ei ole ainult selline rõõmsakõlaline, vaid ikka tuleb ka selliseid madalamaid toone, tumedamaid, hetki. Ja siis ongi ilus koos kõlamas tekkinud nende kellade vahel. Ja siis hakkas helisema kolmas kell, mis oli sellise sügava bassi tämbriga. Kui need kolm kella koos olid, siis oli imeilus kalmu kõlamisel tekkes. Mõtlesin, et vot selline ongi tavaline elu, et kus on veel need kõige sügavam odavamad, kõige madalamad toonid annavad selle sügavuse elule. Ja, ja lõpuks selline ongi elu, ilu ja, ja valu. Sügav kaastunne kõikidele Mare Palgi lähedastele ja tuttavatele. Tänaseks kirikuelu saade lõpetab mina, Meelis Süld. Tänan teid kuulamast. Kui jumal lubab ja me elame, siis kohtume taas järgmisel pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit. Rahuliku õhtu jätku.