Algab kirikuelu, saadet juhib Meelis Süld. See kursus kirikuelu saates on mul võimalus soovida palju õnne. Bioloogiadoktor Toomas Paulile tervist ja palju õnne. Tervist. Jah, tänan väga. 75. sünnipäev oli teil sel nädalal, mida tegelikult tegelikult peaks teile soovima õnne niikuinii, aga missugune on see hea sünnipäeva soov ja ja see, mida te tegelikult oma elus vajaksite praegu. Natukene noorust ja sutikene, tervist. Aga seda lihtsalt ei ole võimalik anda, nii et jääb loota, et veel natukeseks jagub seda, mis on. Kui ma mõtlesin sellele tänasele intervjuule, siis võib-olla üks teema, millest rohkem võiks kõneleda seoses teiega ja teie tegevusega puudutab just nimelt nõukogude aega väga palju seda, mida te praegu olete teinud, jälgima ajakirjanduse vahendusel. Me loeme artikleid, teame, mis raamatuid te olete välja andnud. Aga see, mis puudutab just neid valikuid nõukogude ajal, kasvõi see, et miks hakata vaimulikuks sellisel perioodil, kuidas seegi valik sündis omal ajal isa jälgedes, ma pakun. Ühelt poolt isa jälgedes, aga nähtavasti on teatud määral predisponeeritud inimese valikud, ta võib ka nende vastu, kui ta, aga siis ta kannatab selle all. Aga kui ta on predisponeeritud teatud määral opositsioonis olema või siis käima nagu kas omapäi, et ta ei oota kah oma karja, kuhu minna, vaid ta läheb ikkagi saba seljas seda teed pidi, mis õigeks peab. Ma kardan, et osalt vastuseks võiks ka olla see, et ju minu loom sihukene juhtus olema. Et usute siis mõnes mõttes ka sellesse saatusesse, et on teekond, mis on ette määratud inimesel? Metatasandilt vaadates on saatus ja juhus üsna sünonüümid sest Me paneme mingitele sündmuste kokkulangemisele oma seletuse, kui see ei järgne nendest põhjustest, mida me teame siis ongi nõnda, et üks ütleb selle kohta, et see oli puhas juhus, teine, et see on jumalik ettemääratus. See lõppude lõpuks on seletamatut valikute tegude või ka meile osaks saavate sündmuste puhul paratamatu, et lihtsalt inimene ei saa sellele silti jäta külge panemata, aga kumb see on juba jälle maitse asi. Kuidas te siis otsustasite või kuidas see sündis, et hakkasite vaimulikuks? Küllap siin selles mõttes on tõsi, et selleks oli isa ja tema ootamatu lahkumine. Ja ma olen ise kainelt mõelnud nüüd just kui 100 aastat möödunud aastal sai tema sõnnist. Et mis oleks siis minu tee olnud, kui ta oleks veel viis või 10 aastat elanud. Kuuekümnendatel aastatel tuli tõeline madalseis, 63. aastal kiriku pealt makstavate maksude 10 15 kordne suurendamine. Kogu rahvas pöördasse sellest 50.-te keskpaiga ja Hruštšovi sulajärgsest eufooriast tagasi kaineva juurde, siis tulid kuldsed kuuekümnendad, mis on tegelikult üsna analoogne nähtus Pariisi rahutustele. Tšehhoslovakkia ja Praha sündmused ja Pariisi tänavarahutused. Kuigi ideoloogiline motivatsioon oli väga erinev, langevad nii täpselt kokku, et seal on kange kiusatus seda ühendada päikese aktiivsusega. Igal juhul. Kui mõelda ka sellele, milline olukord mõne aasta pärast oli, siis mis motivatsioon, mis tõuge oleks üldse sundinud mind kirikusse minema tööle, kui seal mitte midagi teha ei ole. Aga see oli niisugune üleminekuhetk, kui veel ei olnud teada, et kõik läbi on. 60. aastal, kui minu õde Maarja oli leeris, siis teda õnnistas prosterasma. Ma ei mäleta, mitu neid oli. Aga ikkagi noh, niimoodi 10 ringis. Järgmised aastad seitse aastat ei olnud. Ühtegi Lairlast Ridalas esimesed olid enne äraminekut 68. aastal minu noorem vend ja õde Peeter ja Agnes ning Dolores Hoffmann, kunstnik ja tema eluga kaaslane tite Nile. See tähendab niisuguse olukorda tulla. Ma hindaksin ennast üle, kui ma arvaksin, et ma oleksin seda ka suuteline olnud tegema, aga kui ma olen kord juba seal sees, siis on see asi on minu jaoks otsustatud. See on minu saatus siis, aga ta ei õppinud vaimulikuks alguses. Ta ei tulnud selles mõttes nüüd päris ootamatult, et mul huvi oli ja ma käisin mõnedel vestlusõhtutel ja mõned loengud loenguid isegi ei mäleta, aga vestlusõhtute teisipäeva õhtuti, kus olid kõik raskekahurvägi omavahel vestles ja siis need ülejäänud kuulasid lihtsalt, mida professorit kukepoksi esitavad meile. Ja arvatavasti olin paar eksamit teinud, aga need olid niisugused tol ajal Saluma võttis kõigepealt sissejuhatus dioloogiasse ja siis antiik filosoofia ajalugu on. Ma arvan, et need kaks hoid mul siis tehtud. Nii et see mingil kombel oli õhus, aga ma lihtsalt, kui ma tagantjärgi vaatan, siis mõeldes sellele järgnevate aastate situatsioonile, kui ma oleks hakanud niimoodi tema oma tööstusprojektitöö kõrvalt, siis oleks aastaid võtnud, sest seal intensiivne töö. Ja kas siis minust oleks ikkagi enam sealt lahkujad olnud? Ma ei, ma ei tea. Nii vaimuliku karjäär algas sellest, et tuli võtta üle kogudus, mis isa ootamatu lahkumise tõttu jäi karjastuseta. Jah, ja siis alles kohapeal selgus, et minust ei ole karjast, ma olen ikkagi karjapoiss. See mitte ainult teoloogilise hariduse puudumine, vaid kõigepealt minu vanus 20 21 alguseks tähendas seda, et kanooniline iga 25 on miinimum. Alla selle ei ole midagi parata, ei ole see veel päris inimene ja kui sa siis mängid või püüad mängida vaid pöialt, olla hingekarjane, siis tulevad paratamatult valusad vead endale ja teistele inimestele. Ja tagantjärgi paljusid asju meelde tuletada, aga nad ei kao kuskile. Ajakirjanikuna küll tahaks küsida mõnda näidet selle kohta, mismoodi noor pastor vaimulikult tööle minev inimene võib oma valikutes just nimelt mitte teha kõige mõistlikumaid otsuseid. Jääb ära, jääb ära. Olukorrad on niivõrd muutunud ja pealegi siin osalt oleneb see ka sellest, et ma läksin sinna ja siis alles tuli välja, et ma olen küll ikkagi mõned korrad jumalateenistustel käinud, aga ma ei tea, kumba pidi. Peab pöörama ennast. Aka endas ei ole niisuguseid lihtsaid asju üldse kirjutatud, seal on tekstid, aga kogu see niisugune, mismoodi seda tegema peab, isegi selles suhtes mul läks ikkagi tüki aega, enne kui ma kõige lihtsamad asjad jumalateenistuse suhtes ära õppisin, rääkimata sellest, mida vaimulikult oodatakse. Esimesena jah, nii nagu te ütlesite, hingekarjasena. Aga see on uskumatu, et te olete nagu justkui omal ajal visatud vette ja peate õppima siis vees olles ujuma. Kõik visati tollal ja ega kõik ei jäänud ujuma. Nii et selles mõttes oli voolavus päris suur, üks oli, voolavus seal usuteaduse kõrgemas katse komis, seal tuli peaaegu iga uus sessioon uus nägu. Ja kahe kolme korrapealt oli ta kadunud, kui selgus, et see niisama mütsiga löömine ei ole Pedaka meie peakeelt tuupima. Ja ega nendest, kes tol korral ka ametisse pandi, ikkagi väga paljud ei jäänud sinna. Kas see nõukogude surve oli ka üsna tugev, siis vaimulikule? Ei, ma ei tea, võib-olla mõningatel puhkudel oli noh, Andres Põderi näiteks ei tahtnud volinik sellepärast. Lubad ordineerida, et ta noor poeet olnud kuskil mingis ajakirjas olid tema luuletused avaldatud. Aga üldiselt oli nii, et et lihtsalt see, mis, mis asi, hoiab sind selles ametis. Au ja kuulsust ei ole ollagi, pigem pigem oled sa Autkast. Sest võib-olla mõnedes kogudustes oli natukene lahedam, aga üldiselt just 60.-te keskpaigast läks nõnda, et kuulduste järgi Venemaal läks 15000 kirikut kinni. Nii et oblasti kohta võis üks näidiskirik olla, ainult. Eestis läks kinni ainult hanila ja kas tolle mehe tõttu, kes hiljem katoliku preestriks, kas ja kes teatas juba tollal, et majanduslikud mured ei ole temaga vaimuliku asi ja hanila suri kirikutädi, kes korjas liikmemakse, suri ära. Ja 64.-st läks ta kinni. See oli parasjagu hirmutav, nii et ehituskomitee kui hiljem näiteks Paistuga olid analoogsed lood astus vahele ja aitas selle asja likvideerida, nad vahed selle aasta võla pärast ei pandud teda kinni. Aga kui mõtelda sellele olukorrale, siis ka see on üldse ime, et neid ikkagi tuli. Ja osalt nendest olid niisugused kanged riigivastased. See küll hakkab nüüd rohkem olema juba seitsmekümnendatel 80.-te alguses, kui see oli terve Lusale tissidentidest niisugune sobiv koht, kus sa saad kantslist rääkida, kuigi jah, publikut väga palju ei ole, aga vähemalt sa saad südamest ütelda, mis sa tahad. Aga kuuekümnendad olid niisugune ülemineku aeg, kus tõeline vaimustus ikkagi oli Praha kevademeelne, et küll me saame siin nõukogude süsteemi ja selle inimnäolise sotsialismi korda. Missugune oli üldse vaimuliku staatus nõukogude ajal? Sotsiaalia Palogeenias luuliidult, kui ta. Eestis ei tähendanud see eriti midagi. Aga Venemaal küll ei tahtnud passi näidata seal umbes nii, nagu oleks niisugune passi vahel kiri, et olla kaitsehaige. Tuleb meelde ükskord ühes raudteejaamas võõrastemajja ei võetud, aga siis võõrastemajapidaja lubas oma koju kööki põrandale. Tähendab, ta ei saanud mind vormistada niisugusel viisil sinna sisse, kirjutada sinna kastiinitsasse. Aga ta oli lahke inimene ja nõndamoodi sai siis mööda saada. Aga siin muidu oli randa, et see oli niisugune ambivalentne, kui olid matused, siis anti kõige väärikam küüdimees ja see tihtipeale juhtus olema mõni parteitegelane, kes oli välismaal käinud ja talle tuletas pastori sõidutamine meelde tema välismaa muljeid, nii et külm nagusil. Neid jutte, kus tema käinud on ja mis tema teinud, on jälle järjekordse voorimehe käest. Ühesõnaga ühelt poolt oled sa küll väljas, aga teistpidi oled sa nii nagu selle päris väljas olevat. Sarnane siin. Nii et ütleksin, et mingi niisugune respekt oli kõigele vaatamata. Et ametlik oli üks, aga teiselt poolt tahtsid anekdoote, ma läksin kord kvartalis tuli maksta tulumaks, eelmise aasta järgi oli see arvestatud. Ja see oli noh, niisugune nagu hambaarsti käest seal ei, eraldi tabel nisugune, millel oli progressiivne tulumaks, nii et iialgi ei saanud see üle 120 rubla ka siis, kui sul olnuks 5000 noh, ühesõnaga arvestatud olid nagunii sa kirja ei pane kõike, aga kui oled kirikus, siis on raamatupidamine ja siis tasukski olla nõndamoodi alla 100, kuskil seal oli ainult 25 protsenti see. Ja ma läksin siis ükskord maksma sinna seda raha külanõukogusse. Ja siis külanõukogu esinaine ütleb, et teate, mul on nii kahju, et te peate niisugust summat kokku korjama ja, ja riigile maksma ja võtsin. Teate, ma olen väga uhke seal aadlimaks. Vaata, ma arvan, et niisugustes asjades kuidaspidi võtad, on oluline. Maksaga kaad ei maksa, siis polegi nii hull. Aga samas sotsiaalseid garantiisid väga palju tol ajal ei olnud, pensionit ei sellest ei maksnud unistadagi. Pensioninimelist toetust maksis kirik, aga ega kirikust kirikuõpetaja ei jäänud pensioni üldse, sest siin olid ikkagi kuni surmani nad niisugune täies tervises jõus mees, nagu mina praegu olen, kes minusugust pensionil alaseks. Nii et see oli noh, niisugune sümboolne. Eks ta ikkagi põhiliselt eeldas, et sa oled ülalpeetav, et keegi, keegi sulle toidu muretseb. Paned nagu Kalle mesila olid ka, ise tegid töö ja siis käisid pühapäeval kirikus. Aga minu naine oli kolhoosi liige, tema maksis maamaksu topelt, sest mittetöötav kodanik oli tal kodus, nii et elad, sõitsid, aga, aga see läks kõik maksma. Toomas pool üks küsimus, mis väga paljusid inimesi huvitab seoses Nõukogude perioodiga ja kirikuga on see, kui palju tehti koostööd riigiga ja missugused olid suhted ka julgeolekuga. Midagi üldistavat siin arvatavasti ütelda ei saa, sest seal seinast seina nagu dokumentide järgi selgub, ma olen ise lugenud neid sõjajärgseid, et aruandeid NKVD neljanda osakonna pabereid olid kõlal paljud värvatud kompra materjalide põhjal ja väga paljud nendest ei hakanud tööle ja pärast ikkagi saadeti vangilaagrisse. Hilisemate asjad aegade kohta niisuguseid üldiseid materjale vist ei ole alles. Küllap oli nii ja teistsugused oli Vello Salumid ja olid ka need, kes ma ei hakka neid nimesid nimetama, kes olid teada kõigile vähemalt ametivendadele ja kellega pidi ettevaatlikum olema. Aga kui te küsite koostööd riigiga, siis see ei oleks üldse võimalik olnud kirikul, kui ta riigiga koostööd ei tee. Riiklik ehituskomitee oli meie katusorganisatsioon, kõik materjalid siis, kui niinimetatud individuaalmaja ehitajad pidid lapse pannidest omale katust või ütleme vihmaveetorusid tegema siis meie saime plekkkatuse pleki riigi hinnaga ehituskomitee eraldatud summadest ja nagu ma tagantjärgi Fredi Tomsi käest, kes oli tol ajal esimees, olen kuulnud asju, mida tol ajal ainult aimata võis. Et kõik tulid reservfondist, ta raiskas kogu reservfondi kiriku peale, sest siis ta ei pidanud Moskvasse aru andma. Kas see on koostöö riigiga või, või on riigi koostöö kirikuga kui niisugune mees, kõik maksimumi võimalikkust paneb kirikute hoonete toetamiseks. Ma ütleks, et seda sellist sorti koostööd oli ikkagi parasjagu, kui oli Karja kiriku katuse tegemine. Käisin rajooni täitevkomitee aseesimees seltsimees Evald aldi juures. Räägime loo ära. Muidu me olime parasjagu, ma olen mitu märkust saanud ja, või hoiatust ja, ja ideoloogiliselt olime ikkagi selgelt positsioonidel. Aga kui on karjakirikuga tegemist, mis on üks kuuest Unesco kaitseobjektist Eestis nendest vanadest kirikuhoonetest peale Tallinna vanalinna siis siis on mõnda etajates sate metsaraieloa, aga ise pead üles töötama. Ehituskomitee andis kivid, eraldas nad rajooni täitevkomiteele, aga suulise instruktsiooni põhjaldad kogemata laoti maha Karja kiriku kirikaia kõrvale ja siis nad pidid sealt ise katusele ronima. Ja kõige vahvam oli, et noh, ma olin ise ka seal jõudu mädaabis, tuleb ükskord üks niisugune kole uudishimulik mees ja küsib kõiksuguseid asju, mis siin, kuidas see käib ja seletan talle lahtalt kõik ära ja äramineku eeltöötleb. Teate, olen rajooni täitevkomitee revident, ma tulin vaatama, kuidas need asjad Tilsin, käivad korras. Ühesõnaga, ma ei oska öelda, kuues meel ütles, et pole eriti lahke tema vastu. Vastake küsimustele, mida ta küsib? Ma ei tea, kas see on teile, vastus on, aga ma saan ainult niisuguseid konkreetseid juhtumeid rääkida. Koostööst. Aga on uhke, käis kirikus ohtla, vaata, ma arvan, et kus nad mujal pidid käima. Joel Luhamets, Ololiisiklik nuhk, kui ta tuli Tallinnasse jutlust ütlema sisse istus seal kantsli all tal. Aga ma arvan, et neid oli ikkagi seal niisugustes suuremates kohtades, kus midagi oli. See proua tegi talle mitut vabadust ja käis kaasas kah temaga, jah. Aga teate, kui ikkagi maal tuleb sul 10 inimest kokku kokku ja sa kõiki neid isiklikult tunned? No seal on raske nende hulgast kedagi nuhiks pidada. Aga need muidu Vaga pundid, kes ringi käisid ja riigivastast juttu ajasid, nende suhtes pidi olema väga ettevaatlik, kust ma tean, kes nendest provokaator? Libeda keelega animodi käis. Sõja järgi ja ma arvan, et ka siis, kui enam ajad ei olnud nii kurjad ka pärast küllap neid omajagu oli. Seda saadet ette valmistades ma küsisin teilt, Toomas Paul, et kellega võiks veel intervjuud teha, kellega võiks rääkida. Ja mõeldes just sellele nõukogude perioodile, siis te mainisite akadeemik Tarmo Soomere nime, miks? See on niimoodi, et ma peaks pikemalt seletama, miks ta on üks näide sellest, kuidas Alphad jäävad Alphadeks taliimelaps, kuueteistaastase oli keskkool läbi, läks Tartusse, õppis matemaatikat, seal midagi õppida ei olnud. Ta oli vägev usumees, tema intri tuba kujunes niisuguseks keskuseks, kus Tartu tudengid käisid koos ja ta pööras neid ilma pööraks vaid lihtsalt tema isikuse särav ja plaadid ja võimekus ja sära, mõistus olid piisavad. Siis ta käis kogu Eestimaal, andis igasuguseid plaadi kontsert ja mina näiteks Chises kraiss superstar tema esituses ja ikkagi jube ägeda tehnikaga, kuulasin tol ajal. Ja kõik see avaldas muljet, nii et tal oli mõne aja pärast ikkagi hästi suuri pahandusi sellest, mis aitas, nad saatsid ta Moskvasse. Ja nii nagu ta ise on öelnud, et siis ta alles sai teada, mis matemaatika, mis teadus on sellest igavesest kolkast Tartust saadeti karistuseks teadust tegema. Nojah, tartus muidugi, mõnes mõttes vaikus, aga et vaatame, mismoodi ta praegu on akadeemias presidendiks valitud alles ta sinna saia. Nii et see oli üsna isiklikud põhjused, miks ma teda mainisin, see on minu jaoks niisugune ilus näide sellest, et ega need tiitlid ja valimised niisama ei tule. Sa pead olema ikka kõva mees enne juba olnud algusest peale ja tema on minu jaoks üks nihukene tegelane. Tänase saate teine külaline on akadeemik Tarmo Soomere ja nagu ma aru saan, siis teie olete omal ajal päris tihedalt just nimelt Toomas Pauliga kokku puutunud. Kuidas te temaga tuttavaks saite? Et siin peab alustama natukene kaugemalt, et see aeg, kui ma temaga tuttavaks sain, oli meie noor, noorema põlvkonna natuke omapärane aeg, et seda hüüti Nõukogude ajaks. Et kõige selle hea juures, mida, mida see meile nii-öelda kaasa tõi oli seal domineerivaks varjupool, et, et raske ette kujutada seda vaimset surutist, mis too aeg valitses. Pooltõdedega aeg, pooltõdede poolsajandi Eestis on, pigem ütleksin. Seda iseloomustas ennekõike kaasaja mõistes väga tihe informatsiooni filtreerimine ja toas suitsutsensuuri üks ja ka seal kasutatakse nimega info suluks. Ja mis kõige keerukam oli inimeste jaoks on see, et sõnade tähendused kippusid nihkesse minema. Selle kohta oli muidugi olemas ka häid kirjeldusi, näiteks George oluliselt oleks 84. Aga see roll, mida Toomas Paul ja tema kaasvõitlejad tol ajal mängisid oli ju esindada võimalust sellest surutisest ja tähenduse nihetest mööda hiilida. Et süsteemivastasus ei olnud ju taolisel ajal tol ajal nii väga võimalik. Küll oli võimalik osaliselt seda ignoreerida ja ametlikult lubatud religioosses maailmas. Et see oli üks väheseid kanaleid, kus vaba vaim sai natukenegi lehvida, juuri ajada ja võrseid anda. Et kuidas nimelt toimus, seda on ka kirjeldatud ajaloolaste poolt natukeseks. Aga üks selle oluliseks osaks oli, oli väärtkirjanduse eesti keelde tõlkimine levitamine. Et sõna levitamine on saanud ka kaasajal ju turunduse tähenduse. 30 aastat tagasi käis natuke teistmoodi, et väga heade sõprade vahel anti käest kätte edasi masinal trükitud ja kuskilt nurga taga eraisikust köitja poolt köidet raamatuid nende lugeda mine nõudis ka teatavat silma pingutust kui raamatute raamatu saamide tükkidena kaasajal. Et suurem osa raamatuid oli toksitud, kirts masinal läbi mitmekordse kopeeri kuuenda eksemplari lugemine, nõudest teatav, et vaimujõudu. Toomas Paul oli üks nendest vähestest, kes Eesti vaimuelu väga olulisel määral tol ajal rikastasid. Tema raamatukogu oli, ma usun, üks rikkalikumaid tema lugemus juba see aeg, kui, kui me tutvusime, mina veel noore poisina tema kogenud inimesena täiesti uskumatu ja mingis mõttes tagantjärgi oskama ehk seda natuke mõista selle haruldase lugemuse ja harituse juurde kõvatähega tuse juurde kuulus ka väga sügavanalüüsi ja veel enam sünteesivõime teadlastena armastaja, ikka nagu väiksed lapsedki maailma koost lahti võtta, aga enamasti jääb see uuesti kokku panemata. Tomas Paul suuti suudab tänagi maailma mingis mõttes tervikuks selle kokku tagasi panna. Nii et see kuvand, mille ta oma juttudes jutlustes tekstides raamatutes esitab see on see pilt, mille pooled teadlased püüdlevad ühtseks terviklikuks pildiks ja võib-olla üks olulisemaid omadusi mille poolest erineb õpetaja paljudest teistest. Ta oskas seda maailmapilti mitte peale suruda. Ta andis teada selle olemasolust sageli tõsi, argumenteerinud nii-öelda veenmise mõttes. Ta tõi selle toeks argument, et ja laskis sisenemisel enesel mõelda pidevusest torkes inimesi mõtlema. Aitäh nende meenutuste eest akadeemik Tarmo Soomere. Toomas Paul, tundub, et siis, kui teie võtate sõna ja kirjutate kas mõne artikli arvamusloo, ütletega jutluse, siis see sõnum on, on niisugune, et sealt võib aimata, mida te tahate. Mõelda, kuhu te tahate inimese mõtet suunata. Ja teisipidi, see ei ole nagu pealetükkiv või, või see ei ütle käsu korras, kuidas peab ilmtingimata mõtlema. Õigusega, sest ega ma ka ei tea. Pigemini on see julgus rääkida iseendast. On neid, keda see hirmsasti pahandab. Mis asja sa iga kord räägid ainult iseendast. Aga kui mõni mingil määral suudab ise ennast identifitseerida ka ma ei. Ma ei anna neile valmis retsepti, sellepärast et Macocan vahelisega tulen kantslist alla ja ei teadnudki, kuhu ma jõuan. Aga tänapäeval peab sõnade valikuga väga ettevaatlik olema, vaadake mis juhtub isegi siis, kui inimene Facebookis mõne fraasi postitab. Aga mul ei ole Facebooki, nii et ma olengi ettevaatlik. Milline see vaimuliku roll tänapäeva ühiskonnas on üldse, kus kus on raske kuulutada just nimelt seda üht tõde. Arvatavasti tuleb osa raskust sellest, et pudelid võetakse minevikust ja Eesti luteri vaimulikel on selle tõttu palju raskem kui näiteks nelipühi omadel. Et meie mudel on ikkagi see rahvakirik Kuu kirikhärra, kes oli kõrgemast klassist, mõisnikud, arstid, pastorid, see oli omaettekiht, nad harisid rahvast, nadolid, autoriteedid, vaieldamatult nende sõna tuli kuulata ka siis, kui sellele hiljem hakati vastu rääkima. Ja siit tuleb see enese identifitseerimine sellega, just nagu meil peaks olema vastused. Just nagu meie peaksime õiendama noh, kasvõi sedasama sooneutraalne seadus või mis asi ta nüüd kooseluseadus, kooseluseadus. Just nagu see peaks minema kirikuõpetajale korda. Missugune üks seadus on, kas apostel Paulus sõdis gladiaatorite verise sõja vastu, ei sõdinud, see deodosius lõpuks kaotab selle ära sellepärast et selleks ajaks on kristlus võitnud, aga siis ta on võitnud ja kõigi jaoks kohustuslik. Aga kui ta on taandumas olukorras ja punkrist kamandab siis see ei toimi enam, aga see teeb asja raskeks. Kui su enesepilt on, et sa peaksid just nagu kõigis asjades suutma sõnavõtt, just nagu sinu sõna peaks olema, mida arvestatakse. Aga kirikul on tulevikku. Loomulikult. Sest kirik organisatsioonina on üks asi, aga teine on see usk religioossus kui selline ei ole ühelgi ajal kuhugi kadunud ka siis, kui ta on traditsioonide vastu ägedalt sõna võtnud, lihtsalt tuleb pikemalt teed pidi käia, praegu on animis näiteks täiesti tugevasti olemas, kõik kohtad hinge täis inimestel ja endeid ja ühesõnaga astroloogia ja kõik see on ju täiesti elav ja elavam kui kui varem. Ja see tähendabki, et vaimsed otsingud ei saa kuhugi kaduda, sest nii nagu ihul on neil ka hingel. Ka siis, kui sööte täistera asemel hamburgerit. Aga kuidas te suhtute sellesse olukorda, et luteri kiriku positsioon on siiski ühiskonnas nõrgenenud, ei ole nagu seda rahvakirikut, et kuidas seda olukorda võtta üldse. Narvani. Et et seda olukorda võib võtta kuidas tahes, aga asjad lähevad lahus sellest, mida me tahaksime ja ilmselt teatud maakohtades on võimalik ka volikogu liikmena teatud arengutele ja suundumustele nii või teistpidi kaasa mõjuda. Aga kui tõsised küsimused võtta, kui kool on kinni pandud, postkontor pangaautomaat ära viidud ja kui käiakse ainult suveti seal maal, siis on selge, et ainult suvetiga kontsertidele tullaksegi, kus ja ülejäänud aja lihtsalt on küsimus, kuidasmoodi seda katust paigata jõuab, sest nüüd enam riiklikust fondist ei saa ka katusekive. Mõnes mõttes oli, oli vene ajal selles suhtes lihtsam, et ehitusmaterjalidega muinsuskaitsealused kirikud olid paremini või soodsamalt varustatud. Kui Eesti rahvas ära kaob kuidas kirik saab püsti seista? Võib muidugi tahta, et meil oleks niisama nagu Gotlandil, kus on üle 80 kiriku kõik nagu prillikivid. Turismiobjektid. Aga selleks oleks pidanud natuke varem teistmoodi tegema, aktsion tundub tagantjärgi jutuna, aga ma rääkisin seda 90.-te alguses olnud kaks mudelid inglise ja prantsuse oma. Inglismaal kuuluvad kõik kirikuhoonet kirikule ja ta peab selle suure kolaka ka midagi peale hakkama, kui enam sinna keegi ei tule ja kui jõud üle ei käi temast. Ja siit siis need igasugused mahamüümise ja edasise jändi kasutamise näited Prantsusmaal Lõuna-Prantsusmaal, näiteks see läheduses vend lükk tegi mulle ühepäevase sõidu, käisime kümmekond kirikut. Nendes peetakse poolselt üks, mis aastas, kui sedagi ja kõik olid korras, kõigil olid uksed lahti, sest Prantsusmaal on natsionaliseeritud kõik kirikuhooned, mis on ehitatud enne teist ilmasõda. Need on riigi omad ja riik hoiab nad korras seest ja väljast. Kas nad on kasutuses või kasutamata? See ei loe? Seal on täpselt sama lugu, kohalikud sinna ei lähe ja ei ole preestrit ka. Aga need hooned on olemas, nii et siin muidugi praegu on raske tagasi hakata riigile andma, aga nii kaua, kui mina, Jaani koguduse õpetaja olin sadist kõigi vahenditega selle vastu, et linn ei saaks tagasi. Nad pakkusid Jaani kirikut anda vaid, et see jääks linnakirikuks. Huvitav, miks on meil viis, kõlas nii vähe. Vaimulikeringkonnast arvamusliidrid, Toomas Paul, tegelete üks hea näide. Kui teie midagi ütlete, arvamust avaldate, siis see trükitakse ära, see võetakse siiski kuulda. Aga neid teisi on vähe. Noh, mul on nüüd niisugune tunne, nagu ma võtaks teiste leiva ära või teiste au Kuidas ma oskan ütelda, miks neid vähehaaval ega selle posti otsa ronimine tähendab ju seda, et sa oled ka tomatitele kättesaadav? No mis vaimuliku roll siis tänapäeva ühiskonnas ikkagi on selles olukorras, kus me oleme ja, ja kus on mitmeid selliseid ka takistusi kirikul olla siis õpetaja või psühholoogi rollis või, või peaks olema kirikuõpetajaga poliitik kriitik, arvamusliider. Arvan, et kõikide aegade vaimuliku põhiülesanne on evangeeliumi kuulutada. Mingisuguses vormis ta seda teeb, see võib ilmselt erineda ja ongi läbi aegade ja olukordade erinenud. Aga kõik need ametid, mis üles lugesid, Need on tegelikult aksessuaarid. Ja, ja küsimus on, kas sa tunned ennast kiriku kui organisatsiooni teenrina ja, ja, ja muretsed, kas see seisma jääb või oled sa Kristuse teener ja ootad, et tema riik ükskord tuleks ja et mõned nendest, kelleni su sõnum jõuab, võiksid olla ka sellest osalised. Mis v lahkataks kujuneb? Kas sa mõtled sellele, mis meie asjast välja tuleb või mis kristus asjast välja tuleb? Aitäh tulemast tänasesse saatesse Toomas Paul, minu poolt ja nii vikerraadio toimetuse poolt, kui ma usun, et ka väga mitmete kuulajate poolt. Palju õnne seekord 75. sünnipäeval. Mis sel nädalal teil oli, kolmapäeval ja tänase saate nende soovidega lõpetame mina, Meelis Süld, tänan omalt poolt kõiki kuulajaid. Ja kui jumal lubab, siis kohtume kirikuelu saates pühapäeva õhtul taas kell 19, null viis kõike head.