Algab kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Tere õhtust, head kuulajad, Kaunist kolmandat advendipühapäeva. Kui uue kalendri jõulud juba pooleteise nädala pärast käes, siis idakiriku jõuludeni annab veel oodata. Vene õigeusu kirikus on alanud ka paastuaeg, mis kestab kuni seitsmenda jaanuarini. Ei mingeid jõulupraade sülte ja sinke enne seda isegi, las ta tuleb kalalauas õigeusklikel vastu võtta. Milline on jõuluootus? Idakirikus kuuleme alanud saates. Tänase kirikuelu saate salvestame nõmmel Nõmme ristija Johannese kirikus ja tegemist on Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku kogudusega. Vestluskaaslaseks on Toomas Hirvoja, kes on selle koguduse eestseisja ja me mõtleme praegusel ajal väga palju jõuludest ja samasse. Vene õigeusu traditsiooni järgi peetakse jõule teisel ajal. Aga samas, kui lääne kalendri järgi on praegu kolmas advendipühapäev, siis advendiaeg, kas seda tähistatakse ja jõuludeks valmistutakse ka juba praegu, siis õigeusu kirikus. Nii ta on, kui lääne kalendri järgi hakkab advendiaeg, umbes samal ajal hakkab meil jõulupaast. Kuigi jõulud meil tulevad kaks nädalat hiljem. Jõulupaast kestab 40 päeva, kui on detsembri alguses jumalanna templisse viimise püha siis juba hakatakse esimesi jõululaule laulma ka, mis need on küll üksikud kaanoni sees, aga need juba häälestavat. Nii meeleolult jõulude saabumise poole. Nii et teatud mõttes kliendi analoog on tõesti olemas Keila kirikus jõulu paastu näol. See jumalaema templisse viimise püha oli nüüd juba ära. See oli ära ja möödunud nädalal, kuidas seda tähistati, siis nagu suured kirikupühad ikka eelõhtul on suur õhtu ja hommikuteenistus, mida meil nimetatakse ja traditsiooni järgi kogu öiseks teenistuseks. Seal on leibade pühitsemine, õli ja veini pühitsemine. Kirikulaulud kirikutekstid on pühendatud eelkõige selle suure püha sündmusele, ehk siis antud juhul sellele, kuidas jumalaema kolmeaastaselt võõrutati. Maavanem on rinnast ja siis tema vanemate Joakim Johanna tõita templi juurde pühendusid tõesti jumalale ja seal ta elas ligi 10 aastat templi juures kogu aeg ja ja Risti Johannes ei saa sekkaarjas. Tuli vastu, kui jumalaema, väike tüdruk tõusis 15 suurt trepiastet üles templisse ja pühast vaimust juhatatuna riistu kõige püham paik, kuhu tegelikult tohtis minna ainult üks kord aastas, ülempreester, aga vot see niitsike lubati sinna. Ja ta praktiliselt kogu aja veetiski sealgi kõige pühamas paigas. Ja seda tähistatakse igal aastal sisse satub meil neljandal detsembril käest ja Ja see on siis nii-öelda advendiaja analoog ortodoksi kirikus ja ühtlasi algab paast. Kui tõsiselt seda paastu enne jõule võetakse. Veel täpsustan taastaga natuke varem ta pärast õppustel Filippus mälestuspäeva. Seal mõned päevad enne jumalaema püha, aga tõsiselt taastu võetakse, eks, sõltuvalt inimese seotusest kirikuga, kes käib ikka iga nädal kirikus, need võtavad päris tõsiselt seda pääst, ta on kraad lahjem, kui suur päästmis eelneb ülestõusmispühadele. Et meile siin kui toidu poolest rääkida, siis ikka kala lubatakse jõulu paastu ajal. Ja ei ole meil ka kirikus patukahetsusele värv ehk musti või tumelillasid värve, et ei ole selliseid maani kummarduse, mis meid on suure paastu ajal. Et selles mõttes ta on veidi lõbusam ja lihtsam. Aga siiski nagu iga aasta on eelkõige hingeline paast, on oma elu üle järelemõtlemise aeg oma tahedes kahetsemise aeg, voorust, tuule püüdlemise aeg, jõulupärast, meie vana kalendritraditsioonis lähedal juhile aasta sündmust, et nii või naa, aastavahetus on nagu kokkuvõtete tegemise aeg ja see tegelikult väga hästi suutnud kokku selle paastu meeleoluga, et oma elust natukene väike kokkuvõte teha. Aga toidu poolest siis nii karmid reeglid ei ole, võrreldes selle kevadise pastaga. Jah, selles mõttes, et liha ei lubata, aga kala lubatakse elu päästa. Aga lihast munast piimast proovivad ikkagi kirikuinimesed loobuda. Seal on ka mõned päevad, millal võib lubada või on ikkagi kogu periood, kui peab, siis lihast. Piimast munadest loobuma? Ei, see on ikka kõik, kogu 40 päeva. Nädalavahetustel lubatakse klaas veini väikseks turistiks, Irbasterda aga lihast hoidutakse kuni lõpuni. No kui me mõtleme selle peale, et lääne traditsiooni järgi on jõulud juudid Evel paastu ajal ja ka aastavahetus on tegelikult selline üsna rikkalik just toidulaua poolest, siis, siis kuidas need pühad mööda saadetakse, ma mõtlen just näiteks uut aastat, et õigeusu perekonnas siis väga rikkaliku aastavahetuse lauda teha ilmselt ei saa. Üsna tagasihoidlikult. Tavaliselt meil on ka jumalateenistus õhtul vana-aasta õhtul ja siis ka uue aasta varahommikul. Nii et seal suurt pidustamist tavaliselt ei ole, pigem tarvilikud aasta ära saata ja uue palvega uus aasta vastu võtta, et see on nagu põhi põhinomentsile juures ja väikelauas istumine vastu on, aga kes ta hommikul mul ei tule see niikuinii peale kahtteist enam ei tohi süüa. Neil on alati liturgiline paast. Iga liturgia veel, et keskest alates enam ei sööda juurde. Kas teie preestrile küsiti ka seda inimestelt, kas nad on taastunud, kas nad on reeglitest kinni pidanud? Kui palju seda nii-öelda kontrollitakse ikkagi? Noh, otseselt ei hakka keegi kontrollima. Kirikuinimesed ise teavad, et see on eriti see liturgiline. Võtta ja meie kirikus on traditsioon, et ikka jõudumööda käiakse, on armunud, aga pisikene, et see on niikuinii tekkivat hinge olemise momendid. Ja eks iga inimese puhul tuleb ka natuke individuaalselt läheneda, ei saa kõiki ühe puuga mõõta. Eriti või kes on haiglas, tegelen suhkrutõbi ja põdurad. Vanad muidugi keelduvad ikka erinevalt läheneda. Aga nii, et see pihil käimise komme on ka ikkagi jätkuvalt olemas ja ja seda inimesed, kes, Lähevad härma hauale teavad ja, ja osalevad selles ja eriti vene traditsioonis on päris nagu suhteliselt reegliks muutunud. TEN. Kas õiguse perekondadel käivad ka päkapikud külas, kuidas nende tegelastega? Ikka käivad ikka, käivad teatud vanuses. Reeglina ka sa oled loomulikult välja sellest päkapikkude east. See on, see on ikka tavaline asi. Ja samas, mismoodi on kingitustega kui mõelda, et katoliku kiriku traditsioonist lähtuvalt piiskop Nikolaus on justkui see jõuluvana eelkäija, siis seesama pühak Nikolai on ju ka õigeusu traditsioonis olemas. Kas on ka selline kinkide tegemisega? Ikka on, käib jõuluvanaga pühapäeval. Tegelikult peapiiskop Nikolaus kiida kirikust. Asjast ehk siis praeguse Türgi aladelt, et ta on nagu sellest idakirikualadelt pärit ja seal ta eriti austatud. Ja kohe kui Venemaa sai ristitud, siis millegipärast vene kirikust on väga austatud siiamaani üks kõige tuntumatest pühakutest vahel lihtrahvas, isegi. Me oleme ikka lahus, et selliselt muidugi on väike eksitus, aga aga lihtsalt see näitab, kui, kui tuntud ja kui palju austatakse Püha Nikolaus tina kirikus. Kas ta on samasugune punase kuuega ja toob kingitusi? Nii ja naa, eks on, punakuub läänest vist Coca-Cola reklaamidest tulnud üle ka siiamaile. Vahel vahel on ka preestrikuube kasutatud ja ja ikka kasutatakse võimalust tuletada meelde, et kust see traditsioon alguse saanud teha. Nikolaus aitas vaeseid salaja, tegi kingitusi. Nii et jõuluvana käivik. Aga ta tuleb siis jaanuaris või? Kuidas nii-öelda meil on segakogudus, on palju segadust, perekonnad vahel käib, mitu korda käib nende uue kalendri jõulude ajal. Vahel käib vana kalendri jõulude ajal ja kuskil lasteasutustes võib-olla seal vahepeal. Nii et nii ja naa. Kui palju meil üldse Nõmme ristija Johannese koguduses ka Eesti perekondi? Ma vaatasin, et teenistusi on nii eesti kui vene keeles, siin selles. Pühakojas raske öelda. Tasapisi hakkab, koguneb rohkem Eesti inimesi siia. Et mõnes mõttes õnnestubki siis selles kirikus pidada, justkui kahtesid, jõulusid, sest tõesti, nagu te mainisite neid segaperekondi ka, kus on nii ühe kui teise traditsiooni järgijaid, siis, siis mõnes mõttes siin kirikus ongi võib-olla kahed jõulud. Kirikus vast mitte, sest kütakse jumalateenistuslik elu käib ikka oma meeleoluga. See paastuaeg ikka on tõesti eristatav pühadest. Aga kodudes ja perekondadest sugulaste seas, seal on küll teatud mõttes kahed jõulud. Et perekonna seltsis sugulastega, kes kui on enamuses, peavad uue kalendri järgi, siis selliseid kodusid jõule peetakse uue kalendri järgi. Aga kiriku. Tuua jällegi paralleele, siis Luteri kirikus süüdatakse igal advendipühapäeval jälle üks küünal. Lisaks. Tänasel pühapäeval süüdatakse kolmas advendiküünal. Kas kuidagi liturgilise õigeusu kirikus kaalse pühadele lähenemine märku annab. Selliseid tõsi, ütleme see küll ei ole idakirikus sest meil kogu aeg õlilambid ja küünlad ohtralt kirikus. Aga jumala teenistuslikus mälestustes pühakute mälestuses on mitmed tundemärgid, et suur püha läheneb, nagu ma ütlesin, templisse viimise pühast hakatakse päevastel teenistustel ja ja ka suurematel mälestuspäevadel hakatakse mõningaid jõululaule. Julgevad. Ma olen vist siis nüüd sellel pühapäeval tulebki, tulevad mõned sest mõnede prohvetite mälestuspäevad prohvet nahum, Sis prohvet Habakuk, prohvet Sefanja, kes kuulutasid messia tulekut, see, see on just seotud ka selle jõulupaastu keskpaiga. Ja siis kaks pühapäeva enne jõulupüha, siis on tehase esivanemate mälestuspäev, siis saad saadamast leivast kuni Kristuse esivanemateni meenutatakse. Ja üks pühapäev enne jõulupüha on pühade isade mälestuspäev, kelle kaudu meieni on siis sõnum Kristuse sündimisest jõudnud, nii et selliseid elemente tuleb, tuleb üha juurde. Aga kuuske ei tooda, kirikusse tuuakse ikka vaks ikka mõnel pool kohe palju kuuske. Tallinnas Nevski katedraalis lausa mets, tavaliselt neid 60 on päris palju. Kui siis ta nagu jõululaupäeval tuuakse sisse jõululaupäeva hommikul Tammel tikteenistus Vassilis suure liturgia, siis on veel, siis on selline üks küünal tuuakse kirikule. Ütlesid see küünal seisab siis kuni õhtuni õhtuks siis juba ehitakse kirika kuuskedega. Kuidas seda kuuse kirikusse toomist siis ida traditsioonis põhjendatakse? Ausalt nii-öelda ma ei teagi, ilmselt on ikkagi üsna hiljutine hiljutine nähtus, nii nagu ka tegelikult. Läänekirikus kuuse püsti seadmine on ikkagi vist juba peale keska. Lääne poolt üle võetud Ma ei oska täpselt öelda. Aga eks ta sümboliseerib ikkagi seda igavest elu, kuusk, mis on igavesti haljas. Kristusega kaudu tuleb iga inimese juurde igavene elu. Mismoodi näeb välja jõulujumalateenistusse idakirikus? Luteri kirikus jõuluõhtuteenistus on näiteks selline, kus on jõululaulud ja vaheldumisi piiblilugemised. Ja enam-vähem selline Se jõulude teenistus algusest. Puljongi. Idakiriku traditsioon sellest pärineb jällegi jõuluõhtul peetakse nii-öelda kogu öised jumalateenistust, mis erineb. Ütleme laupäevaõhtutest selle selles suhtes, et algab suurepärast õhtuteenistusega, seal on ka Anja ehk leibade pühitsemine, veini ja õli pühitsemine. Ja hiljem läheb juba hommikuteenistuseks üle mis sarnaneb tavaliste laupäeva õhtut või, või vastu püha taevaste teenistuste, kus kõik tuled pannakse särama ja on palju suitsetamist, palju rõõmsaid laule ka. Ja siis kulminatsioon on muidugi heeliumi lugemine. Õhtuse teenistuse kulminatsioon. Kas tähtsam päev on jõululaupäev või esimene jõulupüha? Ikka esimene jõulupüha? Laupäev on ikka alati nagu mingi valmistamine, see täitumine on siis jõululiturgias esimese pea liturgias ja ja nagu jõulud vabast lõpebki pärast liturgiat, et siis nagu piduroog maitstakse pärast armulauast osavõtmist. Et jõululaupäeval veel on taast üsna islad, väsin isegi veel rangem paast on jõululaupäev. Eriliselt valmistab armulauaks, et ja kõige rohkem ongi siis rahvast toodete, sellele pühateenistusele esimese püha petturgiale siis on ikka kirikud puupüsti täis. Ma tean neid Venemaal, viimastel aastatel on seda jõulu esimese püha liturgiat hakatud pidama ka öösiti, nii nagu ülestõusmispüha, liturgiat ja mõnedes Eesti kirikutes vist ka. Ja kui ma ei eksi, siis Narvas peetakse nüüd viimased aastad öösiti. Minul endal puudub see kogemus jõululiturgia kohta. Aga siis nagu veel veel vägevam kui seal öine liturgia. Te mainisite siin mitmel korral kogu eest jumalateenistuste ja no see on poolselt siis kogu öine liturgia ja jumalateenistus Gordoni pärit. Neljandast, viiendast kuuendast sajandist vene õigeusu kirikus sambas pühitsetud kloostrist Jeruusalemma lähedalt. Nii et nagu ka linna kirikuteenistus, Core alus, kloostrikord ja seal muidugi peeti tõepoolest Pärast õhtuteenistus, hommikuteenistus ja esimese tunni teenistus aga loomulikult linnaoludesse. Neid kõiki vähendatakse juba aastasadu, aastasadu need lühendatud, et mõnel pool on kolm-neli tundi, mõnel pool kaks, kaks pool tundi. Aga nimetus on ikka jäänud külge kogu ei näe, et see struktuur on säilinud vanadest kloostritraditsioonidest. Tihtipeale jääb mulje, et kui inimesed tulevad õigeusu kirikusse, siis nad astuvad sisse panevad küünla ja tegelikult kogu seda teenistust nagu ei, ei seista ära. Kas on ka need, kes tõepoolest mitu tundi. Lasta, kui ei ole kogu tehnistest ära, ei olnud muidugi erandiks on lapsed ja lapsevanemad, kes peavad lapsi, jälgime ka, kes õues jaoks on. Aga ma arvan, et ikka 90 protsenti, kõik on algusest lõpuni liturgia. See võib-olla mulje jääb suurtest kesklinna kirikutest kuskilt palju nii turiste kui, kui mitte kiriku inimesi käivad korraks jumalata meenutamas, et see ei ole ka paha, kui tuleb, korrakski paneb küünla. Aga kes tahab ikka armulauale, need teevad ikka kogu teenistuses osalema, sest õigus või arusaamise järgi preester yksi ei saagi teenida liturgiat mäletada. Vähemalt üks kaaslane, kes kaasa teeniteks lauljana või koguduse liikmena Kristuses sõnade kohaselt, kus kaks ehk kolm minu nimel koos on seal, nende keskel. Ja õigeusu liturgia ei ole, kui esinemine ja publik, vaid see on ühiskui üheskoos teenimine. Eks teenib oma koha peal preester Avieris altariteenijaid altaris, lauljad, luge, et kooripeol talvetajad kirikus, kes samamoodi teenivad kuigi vähem, võib-olla liigutavad seejuures. Ja samas sellest, et kogudus toob nagu seda tänuohvrit, leiba ja veini, Kristusele, on säilinud kiiruti laulu, seal see nii-öelda suur sisemine protsessioon, kus need Annit pühitsema Annituseks rahva ette mõnes pool käiakse ümber ümber nagu rahva ja siis viiakse altarilaua peale. Piiskopi liturgias on säilinud ka see moment, et piiskop kurat altarist vastu võtab, need preestrid ei hakka nendest vastu just. See sümboliseerib veel seda, et see on rahva käest mõõdud ja tuuakse rahva nimelduvaks. Tänuohver jumalale. Nii et sõna otseses mõttes rahvas toob seda, osaleb selles ohvri toomises veretu ohvri toomises. Nii et tundub, et mida, mida siis ta rohkem ikka lihtliikmed mõistavad seda. Et nad ei ole publik, vaid need on teenijad. Veel küsimus kalendri kohta ka. Miks ikkagi õigeusu jõulud on kaks nädalat hiljem? Raske nii-öelda eks ole, Vene õigeusu kirikus Serbia õigeusu kirikus, gruusia õigeusu kirikus ja Jeruusalemma patriarh palatis on need jõulupühad vana kalendri järgi. Eks tore, üks moment sellest traditsioon mõni hoidmisest. Ja miks? Nagu kooskõlastatud, siis astronoomilise kalendriga. Ilmselt on ajaloolisi põhjuseid palju. Teiste kirikute kohta ei oska öelda, aga vene kirikus kindlasti konservatiivne hoiak eriti kinnistunud, sest kui pärast revolutsiooni oli nii-öelda see elav kirik või uuendusmeelne kirik, kes igast Stalini toetuse, siis nende üks esimesi reforme oligi kalendrireform ja võib-olla iseenesest kalendrireform oleks. Sealt alates on sellest jäänud nagu väga negatiivne pitser kõigile kalendriga seotud muudatustele, nii et vene kirikus ilmselt on see üks põhipõhjuseid, miks näiteks sellest vanast kliendistel kinni, et mitte tekitada uusi uusi lõhesid sest ühtsus on kiriku üks peamistest tunnusjoontest peamistest eesmärkidest ja kui Hendry pärast hakkaks murduma ühtsus, siis pigem leppida ühe ebatäiusega, kui, et suuremat kurjust sisse tuua kirikus. Mulle tundub nii et kuigi ta on astronoomiliselt ebatäpne siis traditsioonide hoidmise mõttes kiriku ühtsuse hoidmise mõttes on ta kasulik. Aitäh selle intervjuu eest, Toomas Hirvoja. Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku, Nõmme ristija, Johannese koguduse preester ja rahulikku jõulu Lootust ning vastuaega. Aitäh kõigile raadiokuulajatele. Ilusat advendi. Kirikuelu. Tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld. Kui jumal lubab, siis kohtume taas tuleval pühapäeval õhtul kell seitse ja viis minutit.