Tere, armsad kuulajad. Minul on Tiina Vilu. Tänane nelja tuuleretk viib meid reisile, läheme Aafrikasse. Oma elamusi pajatab kogenud rändaja, tekstiilikunstnik, Eesti kunstiakadeemia õppejõud Kadri viires. Seekord saame teada, kuidas kulgeb elu endises inglise koloonias. Ghanas. Peaks ütlema küll kahe vahel, et kas ta ei ole enam päris tükk aega koloonia Ta on seda tõepoolest olnud. 1957. aastal Ghana iseseisvus ja oli Lääne-Aafrikas üks esimesi riike, kes siis oma parlamentaarse riigikorralduse taastas ja, ja on selle üle uhke. Siiamaani. Sellel maal on küll terve rida suuremaid ja väiksemaid kuningaid olnud, kuid riigikorraldus vähemalt väljastpoolt tulnule tundub olevat küllalt demokraatlik avatud ja väga sõbralik. Nii et meid siis ootaski üks üks avastusretk Ghanas ja, ja sellest siis mõned seigad ehk täna. Millal te Ghanas käisite, see oli 2003. aasta kevadel kõige kuivema ajal, kus peaks rääkima tegelikult väga kõrgetest temperatuuridest, aga kana on teatavasti väärne riik genema lahe ääres ja ja need temperatuurid nii sisemaal kui mere ääres suuresti erinevad ja kindlasti ta ei ole nii kuiv ja nii palav, nagu on sahara riigid. Aga sellegipoolest keskpäeval hea meelega ei ei pistnud nina kuskile välja. Sõnaga see kõige palavam aeg tuli kuskil varjus. Aga lihtsalt ära oodata, et, et õhtupoole siis jälle suures mälus elu käima läheks ja nii teevad loomulikult kohalikud elanikud seal samamoodi hommikul kell kuus alustavad, kui vaevalt koidab, 12 tundi päevas on valge kella kuuest hämardub ja, ja teine pool päeva, siis on muidu ööhämaras. Äärsele maale viis, eks ikka huvi avastada ja, ja, ja leida kontakti inimestega erinevate kultuuridega. Kana on väike riik võrreldes suurte Aafrika riikidega naabruses ja Eestiga võrreldes ehk viis korda suurem. Tan hõlmatav, sellel väiksel territooriumil elab tegelikult suhteliselt väiksel territooriumil elab sadakond erinevat keelt ja erinevat kultuuri kandvat rahvakildu lingvistiliste kultuurilist grupi suuremat neissis hakanid ja Eeved, aga meie otsisime üles lobid. Ja nende kõrval oli ka kokkupuutumist hoopis teiste rahvastega ja noh, ühesõnaga kana jaguneb tegelikult neljaks või niimoodi suures suures geograafilise seaduses räägitakse põhjast lõunast või tähendab alumisest idast, läänest, ülemisest, idast läänest, nende geograafilised mõisted ja jaotused regioonideks ja, ja huvitavamad, ehk ongi rohkem siit Sisemaal elavad rahvad, kes on jäänud kultuurilistest muutustest puutumata. Kindlasti ei saa öelda, et nad oleksid jäänud noh, absoluutselt puutumata, kuid nad on säilitanud väga palju traditsioone ja oma elukorraldust, arhitektuuri igasuguseid muid sellega kaasnevaid huvipakkuvaid asju, muusikat, tantse, oma pidustusi just nende rahvaste juurde lobide juurde. Siis me suundusime mitmekesi, telliti nagu ikka kahekesi. Kas teil oli ka ees ootamas? Mõnikord aktisik Malisse minnes teadsite, et üks eestlanna on seal valmis teid sellesse maasse sisse juhatama, kudeskaalaga oli sedapuhku tundsime ennast juba kogenud paistena ja, ja meil ei olnud Ühtegi kontaktisikut, küll oli ta ka teada mõned piirkonnad ja mõned kohad, mõned festivalid, mõned üritused, millest me tahtsime kindlasti osa võtta, aga, aga siin tuli siis appi lihtsalt juhus ja ja tõepoolest, kanalaste suur heatahtlikkus kõige sõbralikuma Lääne-Aafrika riigi slõugan on Ghana kohta kasutusel ja töötab ja, ja nad on, teevad ka ise kõik selleks, et seda rõhutavad alati naeratusega vastu võtta, kõiki oma vendadeks ja õdedeks kutsuda. Ja tõtt-öelda ega selline vastu vaielda küll midagi ei ole. Kas on neil ka endise inglise koloniaalmaana selline veetlev kolme sissejuhatuseks ilmast alati kõneleda? Oh ei, oh ei, öeldakse õdedele vend ja küsitakse kõigepealt lähedaste inimeste kohta hoopis perekond ja perekondlik kokkukuuluvus on tähtsad momendid ja eelkõige räägitakse just oma perest, kui suur see anna oma lastest tihtipeale ka väga suurest perekonnast oma mitmest naisest. Ja, ja seejärel tuleb muidugi muu elukorralduse, et neil on põllud, neil on mõni istandus, neil on mõned kariloomad ja ilmast suhteliselt vähesest kaks aastaaega seal ju ongi kuiv periood ja vihmaperiood. Millised on need esimesed muljed tollest reisist kevadel aastal 2003 Kaunasse? Ma arvan, et sellist lämbesse musta öösse astamistan tundub paljudki eestlased. Algul tundub, ei ole midagi hingata ja seejärel siis selles öises pimeduses, kui satud öisele lennuväljale, siis siis hakkab siis see vilgas elu silma ja muidugi sellistes turismikohtades, nagu on lennujaamad või, või suuremad keskused ka kõik võimalik pakkumisi ja mitte just häid pakkumisi taksoga Kesklinna sõiduks. Kui valutult see piiri ületamine käib, kuidas võetakse, vastasid kaugelt põhjamaalt tulevaid valgeid inimesi. Piiriületus läks hämmastavalt libedalt piiri maalsustaja järjekorras seistes pidime ette näitama oma passid. Neid välja otsides võtsime järjekorda ja seisime üsna mitme kohaliku inimese selja taga, kes siis olid kontrastiks meile põhjamaalt tulnuile. Mustemad kui öö kuid samas väga värvikad ja, ja tõepoolest väärikad kujud minu sabas passi piiri ületamiseks siseks tõmmu härrasmees ja, ja mind lõbustas väga, et passipilt oli seal sõna otseses mõttes võttes mustvalge. Ülevalgustatud passifoto keskel oli must, täiesti must plekk, ilma et oleks sealt välja lugenud mingisuguseid näojooni, see oli lihtsalt lihtsalt lõbus, aga Euroopas nii palju, kui nad pärast nii omavahel öeldes rääkisid tulevad need ülevalgustatud mustad pildid väga kasuks neile, sest üks üks must mees või, või kaks musta meest vahetavad omavahel dokumente ja saavad päris palju asju kahe või isegi kolme peale korda ühe ja sama dokumendiga. Aga see on muidugi ainult mõne mehe jutt, et ega meie seda ei tea ju, kuidas seal need oma asju ajavad. Nii et valgel foonil lihtsalt must laik ja pere peale piisab kahest passist, meeste passist ja naiste passi. Enam-vähem naljaga pooleks. Muideks tumedat inimest on raske pildistada, noh, see on täiesti fototehniliselt omamoodi trikke, teda ilusti nii-öelda pildile saada, kõike seda kirevat värvi, mida nad enda ümber kannavad. See jääb ju imeilus, kuid ühte musta inimese näojooni silmi valgust näol peegeldavat valgust pildile saada, see on keeruline, eriti kui ümberringi on tõepoolest väga intensiivne päike. Või vastupidi, väga pime öö või väga pime. No need pildid, mis siin meie kõrval laua peal on küll kaunid ja värvilised ja need tumedad inimesed siin ka väga kaunid, aga räägime pisut loodusest, kuivõrd see mere lähedal oleks, neid mõjutab loodust ka meri on muidugi see, mida Ma arvan, teavad ja tunnevad hästi nii mõnedki eestlased, kes on käinud nendel kaugetel randadel suurepärased kuurordid mis on piiratud oma tervitus tooriumitega, sest selliseid suuri pikki avalikke randu ei ole või vähemalt need on kohad, kus siis valge inimene ennast nii-öelda kaitstult ja privaatselt tunneb. Kuid neid randu on kogu riigi ulatuses lõputult pikad, valge liivaga, kuid ega seal suplemine seal hõlbus ei ole, sest laine jõud on ikka pöörane. Lihtsalt viskab sind tagasi kaldale. Kelle või mille eest NSVL valge inimene kaitsta tahab? Ehk siis päikese eest, mis on kõige õelam vaenlane ja suurem sõber tegelikult, aga, aga see on tõesti selline asi, milleks noh, peab olema valmis, et mitte koorunud lina ja nahaga tagasi tulla. Mis sellest veel rääkida on? Maailma kõige suurem tehisjärv, see on see Volta üles paisutatud Volta jõgi, millest millele on ehitatud akas hambatamm ja mis annab elektrienergiat kogu riigile. Ja selle riigi elektrimajandus Sis ripubki Volta jõe või Volta veehoidla veetasemest ja seda jälgitakse suure põnevuse ja tähelepanuga. Pole üldse haruldane, et seal madala veeseisuga on tihtipeale elektrikatkestusi niigi väheses külades, kus seda üldse on. Aga minule isiklikult jättis selle savanni võib-olla ka vihmametsa kõrval väga sügava mulje, et mis pole kuigi kaugel rannikust, kui nad moodustavad omamoodi loodusüksuse ja on kunagiste koloniaallinnade poolt nagu täis tipitud väga huvitavat arhitektuuri ja väga huvitavat keskkonda. Siin jällegi tuleb küll nüüd see kultuuripalle sisse, mitte loodusega, loodusparkidest on seal tähelepanuväärseid kohti, palju on mitu rahvusparki muule nende seas, kus käiakse loomi vaatamas ja võib-olla üks väheseid kohti, kus inimene saab olla looduses, silma, auto, sihukse, turvamiseta või tähendab ta saab käia küll püssimehe saatel saatjaga looduses, vaatamas neid kõrbe ja, ja lõunama elukaid. Aga minul isiklik kogemus sellest pargist konkreetselt puudub. Me käisime vaatamas, kohtumas inimestega kas teie liitusite saatjaga või omapäi ikka omapäi, ikka omapäi, kõigi külade vahel oli palju sõpru, kes noh, huvist või, või siis ka abivalmidusest ikkagi meile näiteks tulid või teejuhtideks peredesse näitamaks huvitavaid majapidamisi. Ja, ja selliseid inimesi, kes hea nõu ja jõuga kaasa aitasid, oli meie reisil küllalt. Kust te oma reisi seal Ghanas alustasite? Alustasime pealinnast Akrast, mis pole kaugeltki ilus linn. Kuid ta on väga elav ja tõesti väga, väga tihedalt asustatud, nii et ühesõnaga, kui sa suudad sellises lummi eluga ja lõunamaise aafrika intensiivse eluga kaasa minna, siis võib seda linna nautida. Käisime nagu öeldud, Volta jõe delta aladel. Sisemaal käisime nii-öelda ülem idas ja ülem lääne regioonides, kus siis nagu meile huvi pakuvad, hõimud, siis elasid või, ja kus siis ka nii mõnedki huvitavad festivalid toimusid, kuid samaväärset huvitavat. Ta oli ka Akra lähedal pealinna lähedal, 15 kilomeetrit, kus me külastasime ühte väga omapärast ettevõtmist. Fantaasiakirjastada, töökoda. Need on väga mitmesuguse kummalise vormi võtnud. Kirstud, millesse maetakse lahkunuid. Kirstud võivad kujutada mis tahes loomi, kalu, autosid, kaasa arvatud igasugused Mercedesed ja kaasa arvatud igasugused noh, kas või veokärud, see tähendab selle eriala inimene, mis, kes on siis surnud kalamees maetakse näiteks paati või siis hiigelsuure kala kõhtu või, või siis Coca-Cola müüa näiteks Coca-Cola pudelisse või, või siis karjakasvataja tohutu suure närvilise lapilise lehma kõhtu. Mõni tegelane siis kuningliku trooni sisse ja neid variante on tõepoolest lõputult, need on, ehitatakse puitkarkassile, kaetakse õhukeste laudadega, värvitakse ja nad näevad välja nagu hiigelsuured skulptuurid. Väga värvikad ja väga noh, tõepoolest väga-väga-väga lustlikud. See traditsioon on alguse saanud 19-l sajandil väga lõpus ja seda on läbi, kui ma eksi, viie põlvkonna Sis pärandatud ja, ja see on saavutanud suure populaarsuse, aga ta on täiesti unikaalne nähtus. Kuidas näeb välja nende matus. Tänu sellele kirstutöökoja, tähendab käisime samas kui tõepoolest nähtust kui omamoodi sugust, kunsti, väljaelamiste suunda võiks lausa öelda, saime tuttavaks kirste valmistajaga perekonnapeaga, kes siis oligi andmas viimast lihvi ühele hiigelsuurele tsoonikujulisele kirstule, fantaasia kirstule ja seda kirstu siis valmistatigi. Nädala lõpul toimuva matuse jaoks oli surnud üks väga tähtis hõimupealik, kelle matustest meil õnnestus siis tänu loodud kontaktile osavõtt. Matus on väga värvikas ja matus on avalik. See tähendab, et selle sellest teatatakse avalikult müürilehtedel, kes on surnud ja keda võib siis selle lavale tulla saatma osa võtma sellest jumalagajättu rituaalist. Matuselised on riietatud punasesse ja musta seamatusega värv. Kui meil seda punast ja musta polnud, siis anti meile ometi üks punane lindike, mida me siis pidime oma käte ja kaela ümber siiski nagu kandma. Konkreetselt see matusetseremoonia oli äärmiselt suurejooneline, olid nii püssimehed, tootjad, mitmesugused orkestrid, kadunuke oli modi muumia kombel oma sellises kambris kõige kuldsematese, kõige suure oleme istlemastes riietes ilmselt, mis, mis oli siis talle sellele viimasele teele kaasa pandud ja suurte auavalduste ja tõepoolest võiks arvata, et tubli 500 600 inimesel ise saatjaskonnaga läks matuserong peale terve päeva pikkust tseremooniat teele surnuaia poole. Austusavaldusteks olid suured kuninglikud vihmavarjud, kui sugused, kuninglikud regaalid, väga oluline detail oli, toodi välja hõimulipud, mis on omamoodi olulised ja, ja väga huvitava kujundusega ja nad sisaldavad siis muidugi pikka lugu sellest kuulsusrikas klanni, võitlusest ja sklanni loost, aga neil on tõesti suur sümboolne tähendus. Nii et kogu küla võttis sellest osa ja meil siis õnnestus nii vaatajate kui osalejate siis nii-öelda sulanduda sellesse väga omapärasesse, sugugi mitte küll kurba matuse pidustusse. Kas selline fantaasia, kirstade tegemise võimalus on kättesaadav igale Chnolasele, mis on nagu rohkem ikkagi? Ei, ma arvan Arne ja, ja tänapäeval on ta kuuldavasti võtnud leidnud kohaga kollektsionääride kollektsioonides kehvis koguvate neljantaasia kirst. Jah, ma, ma olen sellest lugenud, et lähedki antikvaari neist väga lugu peavad ja noh, vähemasti Ameerikas neid siis lausa kollektsioneerivad, aga nad on tõepoolest seda väärt, et nendest suurskulptuuride kogu endale noh, kuskile kuskile koguda. Nad on tõepoolest imelised, millega kaanoni lillad tas olles käin üsna sellise drastilise momendiga matustega. Sellest keskkonnast rääkides hakkasid silma kõikvõimalikud nii-öelda jumalikud ettevõtmised. Seda kui ma pealkirjad oma ettevõtetele antud peal kirjeldatud. Ghanas on täielik usuvabadus. Umbes pool Ghana lastest on kuulub kõikvõimalikesse kristlikest konfessioonidest protestante, nende seas on vist kõik sektid, kes vähegi maailmas on kuskil palmi all oma jutluseks punkti avanud, oma miljoneid Ghanasse saatnud, vähemalt selline mulje jäi, kõrvaltulijale on kindlasti suuremad tugevamad missioonid katoliku kiriku näol kes siis aitavad ka tervet maal eruelu korraldada. Aga selle kõrval, teine pool on animistid ja neil on täielik lubaja vabadus säilitada oma uskumusi ja miski ei sega neid samal ajal käima kirikus. Ja õhtupoole kuskil põõsas trummi tagumist, nii et selline sümbioos noh, tundus, et see ei olnud konfliktne või vähemalt need inimesed ise olid kuidagi suutnud endas sellise balansi luua, et nad ei olnud vastuolus mingit, et selliste noh, 11 välistavate tõekspidamiste küüsis ja väga-väga väike osa on ka siis islamiusk, seid, kuid ilmselt see kristlus ja Briti koloonia staatuses olemine on noh, võrreldes islamialadega muutunud KSA avatumaks. Nendest jumalikest tõstmistest siis veel, et suure lugupidamise juures kõikidesse pühakutesse, nad on ka omaettevõtted kõikvõimalike selliste austavate Dustega nimetanud, nagu näiteks Jeruusalemma juukselõikus ja Jeesus armastab sind, ilusalong, samuti ka näiteks tema vereettevõtte armastuse ja rahu elektritarbed, hale halleluuja. Ettevõtte siin inglise keeles kõlavad paremini. Nii et ka eesti keeles kaunikesti värvikalt. Selliste slõuganite kanad kaunistavad oma kõikvõimalike ettevõtteid, maalivad suurepäraseid portreesid ja tänavareklaame ise. Suured plakatid annavad Sis tunnistust nende seosest suurest kunsti tegemise tahtmisest. Kuidas neil keelega lugu on? Ta on küll endine inglise koloniaalala rahvakillukesi, kes räägivad seal eri keeltes, on sadakond, ütlesid sa, kas nad räägivad kõik inglise keelt? Riigikeel on inglise keel ja ilmselt see aitab ületada siis kõikvõimalikke sihukseid, suhtlusraskuseid loomulikult on olemas teatud suuremad keelegrupid, on Acanite ja nagu öeldud, õuede keeled ja mõned mõned mõned suuremad keeled veel. Aga, aga neid dialekte on tõepoolest seal sadakond. Aga inglise keel loomulikult ei ole esimese kuulamise peale meile üldse aru saada. Selleks ajaks tõesti natuke kõrvu teritama ja Harjumaa kui tänaval veemüüjad väiksed tüdrukud hüüavad, et puu ei poeiis Wooda, see tähendab, et nad müüvad külma, et mis on villitud plastika kotikestesse ja siis, kui nurga katki hammustad, siis noh, on joogivesi, teda müüvad ka, aga palju-palju muid lõbusaid, lõbusaid sõnu, nende kasutuses ja ja selle keelekasutuse ja hääldusega peab natuke aega harjuma. Milliste rahva killukistega teisel Ghanas lähemalt lisaks aitab. Käisime jõulude juures ühes huvitavas käsitöökeskuses, oran ise tekstiilikunstnik ja sellepärast pakkus mulle suuremat huvi näha, kuidas kootakse muna võiks öelda, et lausa maailmakuulsat Gente kangast. Ja selleks siis on toogo piiri ääres. See on üks nendest keskustest, mis tänapäeval on suures jõus, elujõus töö käib ja, ja mis on spetsialiseerunud selle kangategemisele kangast valmistatakse käsitsi, nii et on puhtal kujul käsitöö. Nagu rääkida neid tänapäeva ütleme modernistlikku maailma lähenemise, siis neid tihtipeale neid aafrika päris kangaid või kohapeal tehtud kangaid kasutatakse väga edukalt kõikvõimalikes sisustus kontekstides, kaasaegsetes, intervjueerides ja ja samuti on siis juhtunud ka selle Ginte kangaga, mis on siis leidnud koha tänapäeva interjöörid esse pigem, kuigi tema päris lugu on ikkagi rõivastus, kangas olla ja just nimelt kuninglikud kangas. Kuidas seda kirjeldada, minge ära tunda, et on geente kangas ja maailmakoolis. Gente kangas kootakse nagu paljud teisedki kohalikud kangad, kitsastel kest, telgedel ja kudujad on mehed kõige rohkem ehk jah, 20 sentimeetri laiusest ribadest ja need ribad on hästi pikad, need on ikka mitu-mitu meetrit kasutatakse väga Said toone, kollast, punast, rohelist, sinist, musta, valget, ühesõnaga need kontrasttoonid ilma seal tekiks mingisuguseid üleminekuid ja kante kangasse kootakse ka hästi palju olulisi sümboleid, mis tegelikult tähendavad kas siis vanasõnu tähendavad mingisuguseid tõekspidamisi, ütlemisi, häid soove. Ja, ja see on omamoodi terve märgisüsteem mis on ühte kangasse kootud. Ütlesin, et kangad on kitsad jah, nendest ribadest siis lõpuks kokku õmmeldakse siis suurem riidelaid meestele suurem naistele kitsam et geomeetriline ornament vaheldub kas siis sellise sümbol sümboli kujutamisega või, või, või siis noh, värvilaiguks, kes kordki on näinud, teab, et see on Gente kangas, siis ta ei, ei eksi selles, et tõepoolest on väga omapärane, ta on olnud Haqqani kuningad, Kuninglik kangas, nii et tegelikult Ta kuulub siis sellise kõrgema klassi riietusesemete juurde ja pidupäevade juurde ja kantakse sellisena tänapäevani. Ja pole võimatu leida teda ükskõik millisest maailma nurgast oma tollases täpselt nime ja küllap siis need aafrika kangad on paljuski olnud tänapäevastele disaineritele inspiratsiooni ja, ja mõtteainet. Mulle jäi sinu jutust meelde see tore lugu tänaval veemüümisest kuumadel maadel ikka napib vett. Küllap see on ka Ghanas niimoodi. Kindlasti on veeprobleem just põllu, põllu, põlluharijate veel ja need, kes oma põld niigi väikeste ja käsitsi üles haritud põldude vahele peavad niisutussüsteemid rajama. See on üks k, noh, ülikoolide ja teadusprogrammide põllumajandusprogrammide prioriteetidest me sellist nii-öelda v arendust siis arendada. Kuid kongressidel joogiveega need probleemid nii drastilised ei ole kui Sahaara riikides ühe reisipildi pealt mõne siin põnevat kaevu, millel on mitmeid kraane, mis kõik omakorda lukustatud on, mida see tähendab, see tähendab seda, et vesi on loomulikult väärtuslik ja kaevud tihtipeale on loodud või kaevatud, rajatud mitme perekonna või, või siis mitme naabri peale kokku. Ja naabritel on õigus siis lukuga kaev avada, oma veetarvidus sealt võtta ja siis taas sulgeda, et ei oleks asjatut vee raiskamist, et ei juhtuks selle kaevuga midagi. Aga joogivett saab osta, kus teie peatusite, kui see mööda maad ringi lendasite, peatumispaik oli mitmesuguseid, oli nii paremad kui halvemaid hotelle, mis külades oli võimalik või ütleme, võõrastemaju küll ja oli saadaval, aga elasime, aga päris külavanemate või lausa paramon Chifi majas. See oli siis nüüd ütleme, ülal eest ülal idas Tonga riik või tähendab ta nagu väiksed nagu supriigid, aga no ühesõnaga see ajaloolised piirid ja võimupiirkonnad siiski pealikud bramonšifide noh, tihtipeale mõningatega kuningate vahel on siiski niivõrd paigas ja need toimivad, et nende rahvakillud on nagu valitsetud veel omakorda nende kohalike valitsejate poolt lisaks administratiivselt esindajale või adme lihtsalt istele jaotustele. Nii et majapidamistes näiteks mõne lossi katusel. Aga lossid ei ole selles mõttes lossid, mida me siin ette kujutame mitmekorruseliseid elamuid, vaid tegelikult on need suured savikindlused Vigraalid. Nad on väga iseloomulikud ja, ja eriti nagu Kesk Aafrikale väga omased savist üles laotud ja noh, puukarkassile toetuvad suured perekonna savikindlused. Muidugi, nad on olnud ka omamoodi nagu kaitseotstarve, kui on väiksemate klemmide vahel hukkunud noh, ajal läbi ajaloo mitmesuguseid nabistamiseid ja omavahelist vaenu praegu nii olla. Kuid, kuid nad on ikkagi nagu siis välja kasvanud täiesti selliseks arhitektuuri sümboliks. Siin piltidel mitmeid kauneid savi mõju, mis on ilusasti ära maalitud sellised värviliste kaunistustega, see oli ka veel omamoodi otsimisretked leida just nimelt nende maalingutega maju. Noh, jällegi selleks, et majja pääseda, tuli rääkida inimestega, leida neid õigeid majapidamisi, kus siis oli sellist suuremat kunsti kaunistamis harrastust üks koht on jah, tõepoolest Siriku ehk rohkem tuntud ja võib-olla ka mõnes raamatu tus aafrika tutvustavas raamatus ehk rohkem reprodutseeritud kus siis naist naistevägi seal külas tegeleb keraamikaga ja selle kõrval siis on kama savikindlused ära kaunistanud maalingutega. Või siis ka noh, reljeef, reljeefsed sisaliku ja muude oluliste sümbolitega. Loomulikult kõige käepärasemate värvidega, mis on, milleks on siis punane savi, kohalik lubikriiti ja must süsi, nii et see värvikirevus siis piirdub nende kolme värviga äärmised, dekoratiivsed õnnet. Ühes teises kohas oli maaliaks eksnaine, kes oli siis ümbruskonna majadesse mitte just eluruumidesse, vaid eelkõige just aida ja hoiuruumidesse oli siis maalinud ilmselt tuha baasil mingisugusega siis. Ma ei tea, kuidas nad täpselt neid segusid, värvisegusid teevad, kuid naine oli väga uhkusega, näitas siis oma loomingut, oli suuri loomi, igasuguseid kariloomi oli nendesse aitadesse maalitud nagu noh, tõepoolest suured vitraažid, ikoonid, suure seinamaalingud, ühesõnaga väga-väga loominguline. Kas nende eluolu seal maa paikades on vaene? Meie mõistes on loomulikult on kuidas neil jänestel selle kihistumisega kõnni võrdle meiega. Kindlasti on privilegeeritud just needsamad külavanemad ja nende perekond. Ma saan aru, et teatud kadedusega vaadatakse ka nende uute nii-öelda ettevõtjate poole, kes siis kas oma väikest kauplust või väikest kõrtsi veavad. Vaieldamatult raskem on inimestel, kes on tegelevad ainult põllul majandusega. Oma põllumajandustoidab ära nende suured pered. Aga nii palju kui juttu oli, on selle toodangu turustamine väga problemaatiline. Samas nad näitavad oma igat kui viimast põllulappi suure uhkusega, kui seal neil üldse midagi kasvad. Nii suurt vaeva näinud, selle uhkust väärt jah, et see ikkagi annab neile elementaarse sissetuleku, aga aga mingisugusest luksusest tegelikult ei saa ju rääkida, aga isegi mitte. Kuningalossis on seegi meie mõistes väga vaene. Sisaldab. Mõningaid lõpule väärtuslikumaid koloniaalmööblitükke, aga lõppkokkuvõttes ei mingit. Ei mingit, et noh, ülevoolavat luksust, suhteliselt tagasihoidlik Ghana on teada-tuntud selline kakaomaana, mida nad tegelikult seal oma väikestel lapikestel kasvatavad. Kakao tõepoolest on üks nende suurtest elatuse sissetulekuallikatest, aga ka meie käinud kakaoistandusest käisime ja saime suurepärase vaate hoopis mango istandusest. Tutvusime suure mango istanduse omanikuga, kes siis väitis, et tal on koguni terve riigi kõige suurem mangoistandus. Ja, ja tegi meile siis väga põhjaliku ekskursiooni tõesti sadadel hektarite veel, et kus oli tal siis erinevas vanuses mangopuid ja erinevaid sorte, me saime ülevaate, kuidas tuleb pookida, istutada, kasvatada ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ja, ja see kõik oli muidugi väga lõbus, aga, aga jäi kogu aeg selline tunne, et ta nagu püüaks meid meile õpetada, kuidas tuleks õigesti mangosid kasvatada, et ärge teie seal Eestis siis valesti neid ometigi kasvatage. Et siis siis selline tore, tore kontakt. Lahkesti lahkesti on võimalik hiiglamat hiiglasuurtes kogustes mongolid Eestisse tuua isiklike kontaktide kaudu täpselt lobidalite suureks huviks, mida te logide juures tantsisite lobidega oli seotud üks pidustus, mida me läksime just sinna vaatama ja otsima ja õieti ka üks eelseisev näitus, mis tänaseks on küll minevik, juba tahtsime saada autentseid pilte, autentset keskkonda näha just lobide juures. Ja siis sattusime ka nende ühele päeva kestvale saagi unistus või tänupühale, kus siis mitu küla oli valmistunud suureks ja mitmepäevaseks festivaliks. Tulime siis seal külaliseks kuivõrd palju külades selliseid, ütleme kusagilt mujalt valgenahalisi tulijaid on ringi, jalutajaid, turiste ja uurijaid. Ma arvan, et turistide meelispaigad on eelkõige rannikul ja seal oma kindlates randades ja ka mageveebasseinidega varustatud kuurortides on ikkagi põhilised kohad, kus kus on siis mis ongi nagu rajatud valgele turismile, aga aga rendiseiklejaid oli, oli suuremal või vähemal määral ikka siiski pigem pigem vähem vähemal määral. Aga noh, oli loomulikult oli, kuidas see külaelu kulgeb, Eestis on üsna tavapärane, et on kirik, koolja kõrts, mis ühes ühes asulas või paigakeses ilmtingimata vajalikud on. Millised on nende sellised olulised elemendid ja märksõnad ühe küla juures ühe suurema küla juurde, mis ilmselt on siis ka nii-öelda selle piirkonna keskus kuulub kindlasti sele paramon, Chifi loss? Ma ei, ma ei oska seda öelda, kas tal on ka mingisugune administratiivne võim, ta on nagu suur vaimne ja juht ja kõikide selliste traditsiooniliste pühade ja ürituste valdaja kuni ees on sellest veel kõrgem aste, eks. No kuningad on, kuningad on sama, samavõrd olemas on ju olemas Haqqani kuningas, tuutu, teine ja, ja kõik, kellel on olemas nii-öelda kõik vajalikud regaalid ja kogu see austus, kuid noh, riik on ikkagi parlamentaarne, neil on kuningate ja vanemate koda on siis selle parlamendi juures, mis, millega kindlasti arvestatakse ja miskit pidavat olema vägagi võimas, nii et nad on omamoodi sellised omamoodi võimumehed seal. Nii mõnegi selle küla või, või siis suurema üksuse paramon Chifi juures siis sai, sai vastuvõtul käidud ja see pole sugugi niisama, sinna pääseb algul. Esialgne mõte oli, et koguda informatsiooni, on tarvis minna õige mehe juurde ja kuhu sa ikka lähed, küsid küsinud nagu selle kas siis küla või hõimu või klanni vanema käest. Kuid see tõrjudes esimene katse täiesti resoluutselt tagasi, ei, niimoodi meie teiega ei räägi. Tulge poole tunni pärast, et mees, kellega rääkisime, oli palgata on ka ka siis nii-öelda ikkagi ennast natuke nagu kuningaks pidav paramon Chif Martin ja kohtasime teda tänaval, lihtsalt poisikesed ütlesid, et näete, see mees on ju see, kes noh, keda te otsite, keda te, kellega te tahate rääkida. Aga see lähenemiskatse lükati tagasi ja, ja poole tunni pärast võeti meid vastu kõikide kombetalitlustega. Selleks olid siis nii-öelda vanad mehed, kes siis olid need, kelle kaudu me võisime üldse rääkida nii kõrgemäega, nagu oli see Martin, kes olid nii-öelda tõlgid maise ja, ja siis tema kui siukse kõrgema sfääri esindaja vahel need kaks, kolm tõepoolest siis lugupeetud vanameest vahendasid meie jutud, ühesõnaga ütlesid meie sõnad edasi paramonšifile ja paramonšifama korda. Vastus vastas selle peale, vanamehed nii-öelda nagu vanematekogu mehed plaksutasid ja noogutasid, et nad on aru saanud olnud ja siis andsin omakorda need sõnad siis meile edasi ja selleks puhuks vastuvõtuks oli siis valmis pandud bramon Tšehhi vastuvõtutoas, noh nagu väikses lossis ikkagi siis vastuvõtudroon kussi, Martinistus täies vägevusest, ta oli ennast riietanud pidulikel riietesse ja siis meie olime siis nii-öelda tema jalge seal siis madalatel istmetel ja siis vanamehed siis või need vahendaja mehed siis vahendasid meie dialoogi hiljem loomulikult see vahe kadus ja me lahkusime väga heade sõpradena ja lausa noh, võiks öelda, et kirjasõpradena aga see, kuidas toonitati traditsioonide tähtsust, noh, oli muljetavaldav. Kas selline muinasjutu raamatust meeles olev teener või siis abistaja seal trooni kõrval oli ka, kes lehvitas tuult? Loomulikult oli jah, muidugi oli jah. Kõikide kõikide heade kommete ja ettekujutuste kohaselt muinasjuttudes viiakse alati sellistele tähtsatele inimestele ka mingisugust meelehead. Kas teiega pidite omalt poolt midagi? Ei saanud ilma selleta läbi. Vanamehed said, et noh, ma ütlen, vanamehed selles mõttes, et nad ongi nagu vanad mehed, nagunii-öelda, õudmannid selles selles kontekstis said kindlasti teatud summachama sellise vahenduse eest. Tähendab, Ghanas soovitati meil alati hoida ootamatuste tarbeks üks viinataoline magus naps kotis, aga Martinile leidsime oma kotipõhjast Hispaaniasse spetsiaalselt kaasa võetud Liviko magusat napsu, mille üle ta oli väga õnnelik, nii et midagi väga eksootiliste väärtuslike nööri tillukesed suveniir, see tähtsusega nad tegid oma. Loodetavasti ma täitsin seda oma ülesannet kingituse, kingituse ülesannet. Et kuigi kingitused väga hinnas ja neid käsitletakse ikkagi nagu asjade ringlust, et ma ei mäleta, et me oleksime tundnud ennast kehvasti ka väiksemate noh, Eestist kaasa võetud kingituste üleandmisel või noh, nii palju, kui neid oli, meil neid jagasime, aga aga kõige suuremat rõõmu tundus, et ikkagi valmistub hoopis suhtlemine ja, ja aadresside telefonid, visiitkaartide jagamine, nii et nii noh, nii mõnegi kontakti päästis, päästis lihtsalt noh, väga sõbralik suhtlemine. Kas te olete mõnega neist huvilistest ka praegu mingisuguses kontaktis või jäid alles, mingisugused kontaktid ei täida kasvõi seesama mango kasvataja, nii et mangod on jälle valmis saama, siis ta annab alati teada, et nüüd oleks õige, tulles teie lemmiksordi, mangod on just valminud või siis on just õitsemas, nii et noh, ühesõnaga ülevaade, mis selles hiiglaslikus mango aias toimub, on on, on siis olemas aga kontaktid jäänud ka ühe taanis AIDS-i vastu võitlemist õppinud noh, mittetulundusühingu tegelane, kes, kellel oli siis endal konkreetne Euroopa kogemus ja ja ühes oma kirjas ta kirjutas, et aga ma armastan külma, mõtlesin, kui ma olin talle kirjutanud, et, et meil on siin nii kohutavalt külm, et siis ta milliseid südantsoojendavat kohtumisi teil veel oli? Kui pikalt te seal üldse viibisite kokku kokku kuu aega, aga üks huvitav festival, millest meil veel õnnestus osa võtta, oli Tonga kuningriigis ja jällegi jutumärkides kuningriigis või haldusalas, kus siis oli sama samamoodi tegemist viiepäevase saagi ette nagu saagi õnnistus pidustusega, kus siis jällegi mitmed külad, väljaelamist vajavad tantsud olid siis vaja kõik õhtutel välja tantsida ja, ja väljaväljal välja laulda ja välja trumpida. Kas see on üks huvitav piirkond, kus, mis asub mägedes ja mis on nagu pelgupaika rahvale pakkunud tõesti iidsetest aegadest ja kui ma õigesti mäletan, on tegemist ka Unesco huviorbiiti jääva regiooniga ja siis selle piirkonna nii-öelda pealik jälle, kelle juures me siis ka elasime. Kogu selle pidustuste aja pidi olema väidetavalt 105 aastane. Tal vist oli 54 last või vähemalt ühe ka neid neist me igal juhul tutvusime, seal oli vist 54. laps kõik, aga noh, kes neid lugusid täpselt teab. Vastuvõtt oli analoogne sellega, mida me korraldasime selle Martini juures kusjuures tema on või, või tema asevastuvõtupalee oli siis veelgi veelgi ehtsam, kaetud, kõik võimalik sihukeste atributidega, sabade sarved, ahvi käppadega, mis muud igasuguste talismanitega mingi enne kulmatult vana trumm olla seal, mis toob Tonga rahvale õnne ja kaitseb neid ja millega siis teatatakse vaenlaste eest ja, ja püha kivi ja mis iganes kõik selle kuningakoja juurde. Ta kuulus, aga nende kustused ajastatakse täiskuu ajale, sest kui ei ole elektrit ja prožektorid, siis on see ainuke võimalus, kui päike on looja läinud. Ja täiskuu valgustab oma oma siis öö läbi kestvaid tantse ja, ja, ja laulda, laule lavastada ja tantsida. Kuivõrd need erikillukesed, kellest me praegugi rääkinud oleme, omavahel erinevad märgatav kohe, et ah, need on seal Tonga kuningriigist ja need on Tonga kuningriigis on kindlasti omad tõekspidamised ja see puudutas ka näiteks väga rangelt riietust, millega tohtis sellest ütleme siis sellest Riduaalsest pidustustest osa võtta. Kõik inimesed pidid olema palja ülakehaga, see tähendab kõik meesterahvad ja nad tohtisid kasutada ja kanda ainult looma nahkasid. Missis rippusid diagonaalselt üle nende selgade. Neil olid niudevööd või, või sellised lühikesed püksid. Ja naisterahval on siis ümber keha laid ja ei mingeid särke, ei mingeid pükse, ei mingeid seelikuid. Et kõik sellised riideesemed on välistatud ja isegi koolilapsed, kes oma, kes käivad oma kooliteed pidid palja ülakehaga minema oma küla piirini, alles siis tohtis kooliriided selga panna. Ja nii kuu aega enne pidustusi, millega see täpselt seotud on, ma ei oska seda öelda, kuidas te hakkama saite, see tähendas seda, et meile anti loomanahad ja meile anti need riide palakad ümber ja ei mingit taganemist. Nii et olime siis üks noh, lihtsalt nende seast. Ja saime siis sellest Pisustusest nii jällegi osa, me oleme rohkem rääkinud sellistest võimukandjatest või kõrgematest inimestest, kuidas ühe tavalise lihtsa ütleme, naise elu seal külas möödub mehed olid need väärikad, kes said teatud kangast teha agentide juures naised on jutu seest läbi põrganud meil vaid korra maalimise juures, aga nende igapäevane töö, kõik see laste kariga ühel mehel võib olla palju naisi, kõik see tuleb kuidagi ära hooldada ja üleval pidada. Oma kogemuse põhjal või noh, võis nagu öelda, et need suured perekonnad, kus on mitmete naiste ja, ja mitmete pere lastega tegemist, toimub tööjaotus. Aga naised on, lühendab lihtsalt see tööjaotus on ikkagi küllalt, et reglementeeritud, et naised on laste kasvatajad, naised on kodus, naised tegelevad söögitegemisega pesemisega muideks ka majade tegemist oli savimajadega, mida tuli pärast vihmaperioodi uuesti üle Savitada või savikrohvid teda siis ka see oli naiste töö pruulivad õlut, epitood, hirsiõlut ja see surev perekonna söötmine igapäevane söötmine, sellest on juba terveks terveks päevaks tegemist, aga see toimub siiski paistab, et niisuguste läbi mõeldud peresidemete kaudu niimoodi, et ei olnud märgata jällegi neid selliseid konflikte oma rolliga harjunud jah, et ollakse oma oma, oma rollis. Samas need noh, kui rääkida linnaühiskonnas diagana üldisest suhtumisest, et noh, näiteks linnapildis või ütleme, ma teen siis ühiskonnast asjasse, siis naistega väga arvestatakse Illuka traditsiooniliselt nii modest järjepidevus on niisugune materjal tihtipeale patriarhaalne ja, ja kõikide kuningate ja tähtsate meeste kõrval on alati nii-öelda kuninga õde, kes ei pruugi olla kuninga tähendab kunstmade. Ehk siis nagu vanem aukandja naine, kes on, omab samavõrd väärikat positsiooni samavõrd olulist sõnaõigust. Ühesõnaga noh, on alati olemas nagu naise naise rolli tähtsustajana. Ta ei ole sugulane, ta on keegi suguvõsast, aga ta ei ole ei ema ega õde tingimata kõigi auväärsetest suguvõsa liikmetest, aga siis noore tütarlapsed on kogu oma kauniduses tänavapildis ja kannavad kõige imelisemaid soenguid ja, ja nagu igapäevanoore elu. Me oleme ikka sinu reise kuulates rääkinud ka mõnest toredast, söögi- ja joogikombest, mis Ghanast meelde võrratud mangod leiame hõredad mangod ehk küll sellesama õlule Pitoga mis on tõepoolest kuumas kliimas hästi hästi mõnus, kerge, kerge nagu kalja taoline jook. Kas selliste imelisteerituaalia tee komme, et nii nagu Malis on Ghanas ei ole, kummalisel kombel ei ole, ma isegi ootasin seda nii-öelda aafrika teed, millest kunagi rääkisime siin saates, aga aga seda ei kohanud, aga kakao, kui nad selle ise kakaod ei mingit kakaod kreemina võis osta kaka, võid või sellise määrdena, mille, millega siis on kuhu on peale kirjutatud retsept, et võib nii juustele kui ihule. Aga singid kakaod, mida sa soovitaksid neile, kes tahaksid Ghanasse minna, kes Ghana vastu huvi tunnevad? Ainult julgustada seda huvi tagant, et et väga mitmekesine ja väga huvitav ja suhteliselt kergesti hõlmata ka nähtav maa julgust lisab ka see, nagu me saate alguses ütlesime, et tegemist on väga sõbraliku maaga. Jah, ja, ja see ongi kõige olulisem. Kuigi tänavatel hüütakse sulle märgi obronjobroni, mis tähendab, et siis näed, et valge mees, valge mees või midagi sellist siis siis see on rohkem tähelepanu avaldus laste märkamine, kui, kui, et tal oleks mingisugune niisugune pahatahtlik maik juures. Sellest sõidust on kolmveerand aastat möödas. Kevad 2003 oli sinu käik sinna, mis sulle kõige erilisemalt meelde tuleb. Kui sa Ghana peale mõtled. Jälle see kõige-kõige? Milline tunnete või rohu või võib see olla? Teistsuguseid kohtumisi olnud teistel inimestel ja teistsuguseid mälestusi, kuid kuid noh, minu jaoks küll just see noh, inimeste poolt seevastu tulevikus Nende selline siirus ja avatus, millega nad oma elu elust rääkisid, näitasid oma, võib olla vägagi olulisi näiteks pühakodasid või, või, või nende uskumustega seotud asju. Ja siiski, kui ma ühe ühe seiga peale mõtlen, mis näitas seda kirglikkust, siis muidugi ta oligi, väga kirglik situatsioon. See oli ühe väikese lapse matus, kus ma nägin terve küla või kus me sattusime küla matusele hommikul, kui laps oli mõni mõni mõni tund surnud, kuivõrd kirglik oli see nii-öelda tõepoolest küla ulgumine. Et see oli täiesti kananahka ihule toov tugevad tunded, tugevad tunded mida Ghanast veel oma hinges justkui pärandusena kaasas kannad. Võib-olla kontrasti hoopis teistmoodi kulgeva aja ajakäsitluse mõttes, et kui tund päev isegi nädal ei ole kanalase mõistes ajaühik, et aeg kulgeb seal teistmoodi ja, ja meile ehk siis ongi see selline kontrastne aja käsitlus, võib-olla üks moment, mida, mille üle me võime ikka jälle üllatuda mõnel väga stressirohkel hetkel mõtled selle peale sellest on abi. Et kaunas hoopis nii. See ilmselt tuleks mõni korki meile siin kasuks. Aitäh Kadri viires ka seekord see reisijutu eest, seekord luusid Ghanast ja ütleme nägemiseni või jätame hüvasti, kuidas nemad seal ütlevad, nandi jäi. Ghanast kõneles Kadri Viires. Saate toimetas Tiina Vilu kõike paremat.