Laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee ja see on sinu jaoks esimene kord olla. Kuidas sa sattusid sihtasutust juhatama ja millisena sina näed aastatuhande esimest pidu. No küsimus ülihästi, mitu, eks ole, kui ma alustan sellest, et aprillikuus eelmise aastal 2003 Ilmar mass sihtasutuse nõukogule teatas, et noh, tegelikult tahaks hakata oma ametit maha panema. Ja siis on olemas sihtasutuse nõukogu, kes kuulutas välja konkursi sellele kohale, sinna kandideeris 11 inimest ja Millugalismit voorumanni, kirjutasime esseesid, vestluseid ja ja ka pakkusime oma arengust suundi ja ja nii see siis toimusid. Seesama nõukogu valis siis nagu mind välja selle 11 inimese seast. Ja see valik toimus juunikuus ja tööd alustasin esimesest septembrist. Millisena sina pidu näed, kas laulupidu ja tantsupidu koos või neid eraldi? Selle koha pealt ma suudan üsna kindlalt vastata, et nad peaksid ikkagi koos olema sest see on üks Eesti rahva ühine suur pidu ja noh, seal on ikkagi seotud ka sellest, et lauljad ja tantsijad Me nad kasutavad erinevaid kunstiliike, aga aga eesmärk on nagu üks ja ja kas või noh, see on pisidetail, aga, aga see, et rongkäigus on nagunii tantsijad, lauljad esindatud, et see on tegelikult oluline, kui me tahame sellele nagu kogu rahvapeo mastaapi siiski nimetada või tähendust otsida. Olemuslikult peavad laulu ja tantsupeod jääma selliseks, nagu nad on olnud. Viimased korrad. No kindlasti see on teema, mis vajab hästi palju arutelu ja ka avaliku arutelu kuna noh, aeg ja ruum meie ümber on nii meeletult muutunud, et et kindlasti ei ole laulu ja tantsupidusöök konserveeritud asi, mis peab olema kogu aeg, et aga nii on kogu aeg olnud, aga kindlasti ei saa teha neid muudatusi niiviisi hoobilt, et see peab ikkagi tulema, ütleme asjatundjate arutelu taustale. Et pigem on, nagu me oleme kooriühingu arengu kaasjõudnud nagu sinnamaani, et et pigem tuleks nagu paika panna need, et milliseks ta ei tohiks muutuda ja mitte seda kinni panna, milliseks ta võib muutuda. Kas sina näed mingit ohtu või probleemi Euroopa Liiduga liitumises? Kui ma sulle ausalt ütlen, siis ma tegelikult Ma arvan, et laulu- ja tantsupeole kui sellele tähenduslikule sündmusele see Euroopa liit tegelikult ei tee, kahju, sest ma usun, et me ühte suurde liitu minnes vastupidi, hakkame väärtustama, tähtsustama taas seda, mis on meile nagu omane ja mille pärast me eristume nagu teistest riikidest Euroopas ja maailmas. Kui nüüd rääkida tänavuaastasest laulu- ja tantsupeost, kuidas te seda näete, millisena, mis on erilist? Selles mõttes ütleme, et siin on nagu üks mõte, et et noortepeod on olnud nagu selles mõttes eksperimentaalsed lavad, kus nagu natuke katsetatakse ja noh, proovitakse piired üldiselt üldlaulu ja tantsupeod on natuke konservatiivsemad ja ega siin minu nägemusel on, täna väga, ei loe, sest need ütleme, repertuaarid on valikud, kunstilised toimkonnad on pannud pandud paika ju ikkagi kolm, kolm aastat juba tagasi. Nii et need otsused on nagu tehtud, et, et noh, võimalus on teatud nüansse veel lihvida ja midagi täpsemaks ajada ja küll praegu just eile ja täna ma ilmselt on see koht, kus ma võin juba avalikult öelda, et Renee Vilbre on olnud nüüd oma sõrme selles suhtes, et aitab nagu seda lavastusliku poolt laulupeol ka toimetada nagu istesse võtmesse, nii et aga need mõtted alles praegu idanemisjärgus ja kui nad hakkavad teostuma, siis me hea meelega neid tutvustama. Sina oled see inimene, kes teab kõige täpsemalt kuidas finantseeritakse laulupidu diskonnab, kui palju kulusid? Tee sellest väike raadiokontsert? Noh, hästi kiirelt öeldes, et selle 24. laulupeo seitsmeteistkümnendale tantsupeo kogu eelarve on noh, 20,5 miljonit millest 11 miljonit tänase seisuga katab riik. 5,6 miljonit on loodetoopiati, trükistame kidamüük, miljon kulusid katab sponsortulud ja veel tänase seisuga peab siiski ütlema, et vist täiskasvanud laulja ja tantsija maksab veel oma söögiraha, kuigi me oleme juba edasi liikunud, et me oleme leidnud kultuuriministriga selle raha, et majutuse kulu juba läheb Kariisi kanda. Nüüd ma samm edasi ja, ja tegelikult on need otsad oleks nagu lahti ja ja vähemalt kultuuriminister on lubanud, et ta kõigi oma jõududega tegeleb, et et me saaksime selle probleemi lahendatud või täiskasvanud laulja tantsija kaimaks oma söögiga. See tähendab seda, et need lapsed, kes tulevad peole, ei maksa peole tuleku eest. Mitte midagi ja see on algusest peale nii olnud, et siin kohapeal ei olegi nagu muutusi olnud, sest kuna lapsi kui ka ise ideeni, et laste puhul on olnud see arvestuslik pool kogu aeg, nii et laste toitlustamine, majutamine ja me maksame transpordi kompensatsiooni inimestele, kes tulevad mujalt Eestimaalt. Kas tänu sellele tulebki see suurem väljubraakimine laste hulgas, et ma saan aru, et täiskasvanute hulgas ei tehta nii suurt puhastust kui, kui laste hulgas? Ei, see ei ole nagu sellega seotud, see on seotud ikkagi sellega, et praegu on tulemas just nimelt üldlaulu ja tantsupidu, kus saavad osaleda kõik kõik Eestimaa täiskasvanud lauljad ja tantsijad. Ja kuna meil alles kaks aastat tagasi oli noortepidu, et noortepeo puhul on meil tõesti rõhk, et kaasata võimalikult palju noori, kes tahavad täna laulda ja tantsida siis täiskasvanud peo puhul nad lihtsalt ei mahu. Sest vaata, kui ühendkoorib mahub tõesti maksimum inimesi 19000 sinna kaare alla siis, siis me ei saa lasta täna mudilaste ja lastekoori täismahus Niinagulile noortepeol. Ja noh, eks see natuke problemaatiline on, sest et need, kes nagu noortepeol käisid, et need olid nagu väga õnnelikku ja väge täis ja nad kõiki tahaksid jälle tulla, sest noh, see on muidugi jälle hea märk, et tahetakse tulla väga. Ja teine asi on see, et mida minu käest nagu küsitakse, et aga miks ikkagi kõike või tulla siis seal on nagu üks üks taust on küll, et noh, millest me peame aru saama meie laulu- ja tantsupidude üks fenomen ongi see, et ta ikkagi põhineb mingile kunstilisele tasemele ja kui me kirjeldame ka Unesco, et laulupidu eriliseks on see, et seesama 19000 on võimeline laulma nelja kuni kaheksa laulu. Selleks tuleb teha ka kaks aastat enne tööd. Et see ei ole võrreldav õllesummer ka, kus me laulame ühe ühel toonil, eks ole, ja, ja aga seal sünnivad seal sünnib selles mõttes ka kunst ja see ongi nagu hämmastav noh, kõikidele teistele asjatundjatele, et kuidas on võimalik nii suure kooriga need asjad, et nad ei lähe loksuma ja selleks tehakse tohutut tööd. Praegu käivad ju sega kurja lastekooride eelproovid. Ma küsin korra veel üle, et kõigil oleks selge, valikut ei tehta mitte sellepärast, et saaks odavamalt läbi. Ei, praegu küll mitte, siin on paar kriteeriumid, täna siiski on, mida võiks vihjata, et et absoluutne maksimum on täna see, et me suudame ära mõjutada 23000 inimest ja see seab siiski mingi piiri, sest Tallinna koolid ei ole võimelised rohkem vastutama. Ja siiski me saame ta apelleerida ainult kuuli mõõtusele. Mingisugused raamid on, aga mitte selles mõttes, et me tahaks nagu odavamalt läbi saada. Kindlasti mitte üks mul on see kunstiline lugu ja see, et Me ei saa ju ka, eks ole, kutsuda kõiki laulupeole, kui ta lõpuks selle kõige võimsamas kooris laval ei pääse. Ja keegi tõi näite, et 69. aasta laulupeol oli olnud 24000, nii et et siis ma ei tea, kas mingi kolm-neli 1000 oli siis näoga vastu suurt kaarti ja dirigendi ja taga, et noh, see oli nii suur absurd, et see, need, kes laulis lauset nagu kaare suunas, et noh, see laul ei pääsenud üldse tegelikult tekita seal mingeid hoopis helivõnkeid, et noh, ega meil ei ole ka seda vaja, eks ole. Ja, ja teisest küljest, kui me räägime hariduslikus mõttes, et siis, siis ongi ikka põhjust teha muusikat nagu selles mõttes paremas mõttes et veel kord, et ta ei ole nagu õllesummer, ta ei ole, ta ei ole see, see simman, et noh, seal sünnib ikkagi midagi enamat, täpselt samuti tantsupeol ka. Nii et te näete laulupidu pigem kontserdinamite ühislaulmisena. Vaat see on vahva küsimuses, seda on nagu hästi palju tõstatatud, et. Mulle siiski tundub, et mõned laulud võiksid olla ka ühislaulmised. Sest et, et see on oma need noh, kui ma kogu aeg vaatan ja tegelikult ainuke laul, mida ma lõpus laulan, on see, mu isamaa on minu arm, et vahel tahaks küll rohkem, aga see on nüüd jälle ütleme selles mõttes ikkagi laulupeo kunstilise juhi kontseptsioon, et kuidas seda nagu ühildada. Ma arvan, et see on tegelikult võimalik. Nii et ma ei ole küll seda meelt, et, et ainult kontsert peaks olema. Sest kui ma natuke etteruttavalt ütlen, et meil on ikkagi natuke huvitavaid mõtteid ka juba selle peoga, et kuidas natukene tuua muud kultuuri või inimestel midagi muud sinna juurde või sisse või lähemale. Et noh, päris nii ta ikkagi võib-olla ei ole ka õiged, et ma ei tahaks seda, et ta jääks haid lauljate enda peoks, et nendel on fun seal üleval laulda ja tunda seda sünergiat, mis tõesti tekib, et et kuidagi seda nagu ka publikusse üle kanda, et osaliselt kandub ka. Aga, aga see on jälle selles mõttes natukene ütleme tulevikuteema ja, ja arutelude teema. Ma arvan, et midagi ei ole võimatu. Sina oled olnud seda meelt, et publik peab igal juhul ostma pileti, mitte ta ei peaks saama laulu ja tantsupeole tasuta, mida on ka välja pakutud. Miks sa seda meelt oled ja, ja mitme raha eest tuleb pilet osta, sellel peol? Siis ma ütlen, et sellisel juhul peaks olema riigi toetus kohe siin 5,6 miljonit suurem, eks. Et, et on garanteeritud kõikide kulude katmine, sest praegu siiski osad kulud kaetakse tõepoolest piletite tulust, see on nagu üks pool. Aga teine pool on see Ta on nagu öeldakse, tasuta lõunaid ei ole siin küll klišee, eks ole. Aga me ei suuda tagada turvamist, kui ei ole need asjad piiratud. Teatud inimesed siiski tahavad täna täiesti kindlasti teatud inimesed vajavad, et neil on kindlasti istekoht, ma sain ka, eks ole, ka lauluväljakul ütleme, kui tantsuväljakul on kõigile tagatud nagu istekoht ja ütleme kui tantsuväljakule, et kõik võivad tulla. No kuulge, kas te kujutate ette, kuidas see noh, lihtsalt tehniliselt hakkab tulema, et kes ees see mees või kuidas need kohad nagu täituvad. Aga ka lauluväljakul on nii, et osad inimesed kohe tahavad oma istekohta ja teised ei tahagi, nad tulevadki sõpradega ja tahavadki seal muru istutud. Muidugi natuke sõltub ilmast. Et siiski, ma arvan, et üks suuri suuri probleeme on see, et me ei suuda tagada rahu ja turvalisust ja selles mõttes seda keskkonda, et seal oleks kõigil tore ja hea olla, kui need kõik need väravad oleks valla. Sest noh, kuidas me saame näiteks takistada, kui keegi tahab sinna mootoropide sisse sõita või noh, tähendab ta ikkagi ütleme teatud piletimüük ja kogu see tagab just nimelt teatud korraga. Ja teine asi on see, et me ju seekord tõepoolest oleme ju püüdnud ka pileti siiski suhteliselt odavaks siis palju see on kõige odavam pilet on 40 krooni, kui sa tuled viieliikmelise perepiletiga ja mis tähendab seda, et seda me teeme kõik eelmüügist. Kui samal päeval ostetakse, siis kui maksab ikkagi ka laulupeo pilet, siis ta kohe 250 ja, ja seal mäe peal 100 krooni noh, lihtsalt ühte pidet harjutada seda, et see pilet on nagu ennem ostetud. Mitte selles mõttes isegi, et see peaks meie huvi niivõrd olema, vaid see, et kas te kujutate ette, kui 20000 inimest seisab seal piletisabas, et noh, me küll teeme kõike internetti tüki ja kõik asjad aeglane edasi läinud, et tädi rebi seal enam, eks ole. Aga vaatamata sellele, et, et 20000 seisab näiteks piletisabas on ju noh, siis on kõik rahulolematud ja, ja juba lauldakse koitu ja keegi iganes seisab sabas. Pole vaja, eks ole, inimeste pahameelt, et mida varem nagu Pilek muretsetakse, seda paremini leitakse omale koht, kasvõi seesama, et seal muru peal ma oma sõpradega leian parema koha, eks ole. Et siis ma tulen lihtsalt juba oma piletiga sisse ja see seeläbilaske lase, läheb ju siis kähku seal neljakümnekroonine pilet viieliikmelise pere kohta on siis, et igaüks maksab 40 krooni ja lihtsalt tuleb osta korraga nagu viiele sisse pillanud. Sest noh, seal on teised variandid ka neljale ja kolmele, kahele ühele, aga kõige odavam, kui osta viieliikmeline perepilet ja selle koha pealt on kõvasti küsitud, et et noh, kas te küsite ID-kaart sama lugu, et kas te kujutate ette, kui me hakkame 20000 inimesed? Pere noh, selles mõttes võib tähendada sugulasi, suguvõsa on või mida iganes, et kes on otsustanud koos tulla sisuliselt. Aga me oleme nimetatud perepilet, eks ja seda tehakse esimest korda ja ma arvan, et, et kuna eelmüügist ja perepiletivõimalus on, on viidud plats siiski ka väga odavaks ja see on normaalne Millised on praegu kõige sagedamini sulle esitatavad küsimused, küsige tera ei vasta isegi lühidalt. Noh, ütleme, kui ma esimesel septembril tulin, siis ma hakkasin nagu väga ära väsima sellest teemast, mis kuupäevadel on väga palju telefoni meile tegelikult seisnes selles, et mis kuupäevadel on, täna, tuleb väga palju mujalt piiri tagant nagu need broneeringuid, kes broneerivad oma pileteid ja mõjutuste kõike korraga. Praegu, kui on eelproovid, siis ikka küsitakse seda, mida lauldakse ja ja noh, meil on nagu eelvoorud voorudesse jagatud ja ja noh, küsimusi tuleb, ütleme tehniliselt kunstilise nii nagu välja, et, et seda mulle võimatu loete, neid on noh, ühest äärmusest teise, et et see nagu ongi hästi väsitav, et sa pead olema kogu aeg nagu löödi valmis ja ümber lülitum, mis valmis, sest et need on absoluutselt seinast seina, need küsimused, t mainiti väliskülalisi. Kas esinejate hulka on ka alatud ja koorilauljaid on, isegi registreerib meil 1400 mujalt maailmast tulemas ja nad õpivad eestikeelset repertuaari ja laulavad kas siis oma liigis ühendkooris eesti keeles? Sinna lisandub veel Nädal enne toimub Tartus Euroopa mandaadi üritus, nii et ilmselt tuleb sinna veel 500 seda euroopagandaadi seltskonda juurde. Sest ka nemad õpivad seal võik soppides neid laulupeo laule ja nende lõppväljund on see, et nad tulevad laulupeole praegu 1400, noh, ütleme ümmarguselt 2000 lauljat täiesti noh, mitte eestlast, kes nad on, miks nad tulevad. Et see on nagu huvitav küsimus, ilmselt ikkagi meie koorimuusika on maailmas inimesed käivad ju, koorid käivad väga palju ja ja ilmselt ikka igal pool ka räägitakse, et meil on selline pidu ja, ja ma pean tunnistama seda, et noh omal ajal, kui ma Pärnumaal olin, et meil omalgi käisid meil Norraga sõprusele, et huvitav fenomen ja need, kes on käinud, need tahavad ikka uuesti tulla, et see ilmselt on ka nende jaoks ikka väga-väga põnev kogemus. Siin küll nüüd kui me räägime inglisekeelses tõlkes, siis noh, kogu aeg on kasutatud lugu nimega nagu festival. Aga kui me tegime seda Unesco failis, lepiti kokku, et kasutatakse sõnasele Preisin, sest festival annab pale formaadi. Sest osad just nimelt välismaalt nagu arvavad, et broneerige mulle ka sinna mingi aeg, et ma tahaks ka osaleda festivalil ja on teine formaat, et, et see, see võtab õudselt palju energiat ja seletamist ja tegelikult kõik laulame ühtesid laule, eks ole, ja noh, vahe lihtsalt selles, et ta on väga mitmemehed ja et see kõik nagu kokku kuule kõlakas, et et see nagu vahel tekitab segadust dist, aga noh, täna enam mitte, sest need, kes on registreerinud, need osanud kõik laulikuid ja nad teavad väga täpselt, mis toimub ja kuidas ta Viimane küsimus sulle, mis on selleks kohaks, kus kõige paremini saab infot laulu ja tantsude kohta. Mul on tõsiselt hea meel öelda, et palun lugege meie kodulehekülge, me suutsime selle uuendada ja hästi värskendama ja kogu aeg on hästi värsket informatsiooni ja kõik teave on meie kodulehekülje, mis on Peeveevee punkt, laulupidu? Kindlasti, ja seal on ka kõik kontakttelefonid, kui juba spetsiifilised küsimused tekivad sest tegu on ka, ütleme, erinevatel liikidel on erinevad juhid ja, ja igal juhul oleme üritanud oma kodulehekülje küll nii teha, et sealt saab informatsiooni laulja, tantsija, koorijuht, tantsuõpetaja, biokülaline, inglise keelne lehekülg vajab küll veel täiendamist, aga olulised infod on olemas, see tähendab, et ka meie kodulehekülje kaudu saab juba täna veel broneerida pileteid, mida iganes, nii et peaks kõikide sihtgruppide huve täna rahuldama, nii et et kõige parem koht on ikkagi sealt praegu. Edaspidi ilmselt tuleb ikkagi plakateid ja kõike muid asju, mis sellega kaasnevad, aga kodulehekülg on see, kus on kogu aeg värske ja tuleb uudised, kõik olla üleval. Aitäh Aet Maatee laulu ja tantsupeo sihtasutuse juhataja.