Tere jälle ja head uut aastat. Täna on külaliseks Rootsi eestlaste liidu esimees Peeter Luksepp kes oma töö kõrvalt Rootsi ettevõttes viinuks Priit leiab aega tegeleda veel palju-palju muuga, näiteks ta on olnud Rootsi Riigipäeva liige. Ta kuulub Rootsi moderaatide parteisse, oli niinimetatud esmaspäeva liikumise üks algatajatest Stockholmis südameasjaks on tal Rootsi-Eesti suhted ja nii edasi ja nii edasi. Sellest lähema tunni jooksul muusikalisi vahepalu kuulete Peetri soovil Jaan Kuuse esituses. Vabandame, laulude helikvaliteet pole just kõige parem, on ju need lindistatud kuuekümnendatel aastatel. Minu nimi on Mare Rebas, head kuulamist. On veel see. Sa käega. Ri. Tsi. Ki CV. Meil ka Ei varba. Nüüd, nagu ma aru saan, on sul mitu rauda korraga tules. Isegi enne seda intervjuud olid sa ühel pikal-pikal koosolekul. Ja ma olen üsna kaua tahtnud juba sinult küsida, miks ei ole sinust saanud elukutselist poliitikut? No ma olen mõned korrad elus seda katsunud vältida, mul poliitika vastu on huvi alati olnud, aga ma kuulun nende inimeste hulka, kes leiavad, et poliitikat on iga kodaniku kohustus huvi tunda riigi või linna või asukoha käekäigu eest. Aga kõik inimesed ei pea mitte seda tegema elukutseliselt ja ma olen ka katsunud hoida oma mitte poliitilist tööelu enam-vähem pinna peal, kuigi vahetevahel raskustega, aga vahetevahel kasvatanud. Sa olid ju Rootsi Riigipäeva liige, mis aastal see oli? See oli umbes 10 aastat tagasi, see oli 90.-te aastate algul, 91. aastal ja üks periood Ja millega sa seal konkreetselt tegelesid? Veidi põhjus, et ma sinna sattusin, ma olin Stockholmi linnavolikogust lahkunud mõned aastad varem ja kavatsesin seisust jätta poliitikat veidi veidi rohkem vaba aja tegevuseks. Aga muidugi neil aastatel, nagu me kõik teame, toimusid suured muudatused Nõukogude liidus ja eriti muidugi Eestis. Ja ma arvan, et kõikidel eestlastel välismaal oli väga raske olla tol ajal passiivne. Nii et see tormiline põleng haaras ka mind kaasa. Rootsi ühiskonna huvi Eesti vastu oli väga suur ja ma sattusin nii-öelda selle aktiivsed poliitikasse. Esmaspäeva miitingut näiteks oli üks selline Rootsis üldsuses läbi löönud. Üritus on selle tagajärjena, kui mul paluti kandideerida maga, kandideerisin Riigikokku. Riigipäeva, nagu Rootsis öeldakse. Ja selle taustal oli ka küllaltki loogiline, et ma oma Parlamendi ajal peamiselt tegutsesingi välispoliitikaga protsid, mõistes välispoliitikaga ja eriti muidugi siit vaadates ida suunas. Tuleme nende esmaspäeva liikumiste juurde, sest need olid ju väga populaarsed siin, Stockholmis, sina olid üks algatajatest. Kuidas te sellele mõttele üldse tulite? See põhines õieti siis just Ida-Saksamaal lõppenud esmaspäevastele kogunemistele. Latsigija Dresdeni linnades käisid esmaspäeviti koos inimesed, kes lubasid nii kaua koos käia, kuni endises Saksa demokraatlikus vabariigis Ida-Saksamaal toimusid mõtlikud valimised ja märtsist 1990 need toimusid. Ja see idee õieti ärkas siin mõnede sõprade hulgaliselt tuleks midagi Rootsis alustada, mis võimaldab inimestel oma toetust avaldada balti riikide vabadustaotlustele ja oligi, mõte oli käes. Ega me kujutanud ette, et huvi nii suur tuleb, katse nii kaua püsiks, nagu ta sisuliselt ikka poolteist aastat käisid inimesed koos ja mitte ainult Stockholmis, vaid vaid umbes 30-st paigasele Rootsi iga esmaspäev kell 12 tavaliselt oli, olid need üritused ja väga mitmekesise sisuga. Nii et see idee tuli tõesti, võiks ütelda mingil määral saksa eeskujul, aga põhiliselt muidugi, et Rootsis uutmoodi meelt avaldada. Kes veel olid seal initsiaatorite grupis? No seal olid tollased Rootsi parlamendisaadikud, üks Gunnar röökmark moderaatide erakonnast ja teine kookeanonbergi Forpoteeti või liberaalide erakonnast. Ja, ja siis olin mina ja Andres Küng Aga kuidas oli sotsiaaldemokraatidega, nemad vist ei võtnud sellest üritusest osa. No need algatajad muidugi. Me algatasime omavahel ja neljakesi, ega meie Me algatajate hulka ei kutsunud eriti kedagi juurde, me leidsime, et neljast piisab küll, üritustele kutsusime ja arvutiosad küll kõikides Tootsi erakondades toiti olid esindajat kohal, aga, aga võiks küll ütelda, et eriti alguses oli Rootsi sotsiaaldemokraatide hoiak küllaltki külm selle vastu ja sellel oli muidugi tegemist poliitilise olukorraga, kus tollane välisminister sattus raskustesse, kui ta katsus lahti rääkida, et kuidas rootsini toiti suhtub, Balti riikides on nad okupeeritud, pole nad okupeeritud ja nii edasi. Ja mingile seal üritati ka teha sotsiaaldemokraatide poolt mingit alternatiivset Baltikumi toetuse liikumist, aga sellel oli vist ainult üks kohtumine ja sinna jäi soiku. Nii et lõppude lõpuks võiks ütelda, et tol ajal muutus ka Rootsi sotsiaaldemokraatide suhtumine Balti riikidesse väga oluliselt ja võib-olla osalt meie ürituste tõttu aga kindlasti peamiselt ikka arengu tõttu. Nendel üritustel või esmaspäevastel kohtumistel. Ma mäletan, kui ma veel töötasin Rootsi raadio eesti toimetuses, siis me tegime intervjuusid ka Eesti ja üldse balti riikide poliitikutega. Nimeta mõnda, kes siin käisid, esinemas ja rootslastele kogu asja valgustamast. No väga raske oleks õieti tänasest, neid oli tõepoolest väga palju nii nende hulgas, kes olid või hiljem said tipp-poliitikutest Balti riikides, aga ka väga palju teisi, paljud, kes praegu enam pole poliitikas. Paljud kultuuriinimesed, muusika, inimesed, spordiinimesed, ajakirjanikud igast valdkonnast inimesi. Kuna see nii ka juhtus olema, et esmaspäeviti oli tollase sõidugraafiku järgi Estline'i laev alati Stockholmis, siis oli alati sealt laevalt ka inimesi kohal, kes tõid, viisid kirju ja saadeti siia. Ma tean, et Leedu televisioon näiteks saatis videolinte seda teed mööda oma kirjasaatjatele läänes korrespondentide läänes ja nii edasi, nii et seal oli seal oli küllaltki aktiivne kontakttegevus. Aga muidugi mõned poliitikud käisid rohkem, nende hulka kuulusid näiteks Leedust Vytautas transbergis Eestist, Tunne Kelami, Trivimi Velliste tihti kohal, aga neid oli väga palju teisi seal meil käis ka Savisaar, näiteks putši päeval oli, olid Savisaar ja Marju Lauristin Stockholmis olid meil külas ja võiks ütelda, et tõepoolest väga mitmed käisid meil seal. Tuleme selle juurde, see on ka poliitikaga seotud, nimelt holokausti küsimus, et Rootsi sotsiaaldemokraadid eesotsas Jean pääshaniga on ju väga selle poolt, et kõiki holokausti kuritegusid paljastada. Ja siin on Stockholmis toimunud ju suured holokausti teemalised konverentsid. Aga kuidas nende kommunismi kuritegude valgustamisega, kas on midagi selleks ka ette võetud? No midagi on aga üsna vähe ja ma võiks ütelda isegi piinlikult vähe. Kõigi niisuguste ürituste taga võib aimata, kes tunneb Rootsi ajalugu ja Rootsi lähiajalugu muidugi seda tegurit, et Rootsi oma neutraalsus poliitikaga teise maailmasõja ajal tegi vahel koostööd ühega vahel teisega ja ka Rootsi üldsusel on olnud küllaltki Nendes hämar ettekujutus sellest, et kui palju hoiti Rootsi näiteks tegi koostööd Hitleri Saksamaaga sõja ajal, kuidas Rootsi peale sõda küll neutraalse riigina, aga sisuliselt siiski tegi koostööd lääneriikidega, aga samas tehti järeleandmisi Nõukogude liidule, näiteks Rootsi oli üks esimeste hulgas üks väheseid riike, kes tunnustas balti riikide annektsiooni nõukogude liitu ja ka balti sõduripoiste väljaandmine Nõukogude liidule peale sõda. Sellised järeleandmised on olnud nii, et Rootsil on küllaltki keeruline olnud oma ajalooga ka toime tulla, nii et neid asju peab teatud määral sellel taustal nägema. Aga peapõhjus ikat natsismi kuritegusid on rohkem valgustatud kommunismi omasid. On muidugi, et praegune sotsiaaldemokraatlik valitsus, nagu mitmedki varasemad sotsiaaldemokraatlikud valitsused on Parlamendis sõltuvad rodsi endise kompartei toetusest ja selle tõttu on seal neil teatud taktikalised põhjused, miks seda mitte nii toonitada, mis sa arvad, millised need taktikalisi alla? Me teame, et praegu Rootsi endine kompartei, mis küll ennast kompatexi nimeta vaid vasakparteiks, neil on uue liidri valik seisab ees ja peakandidaat kutsub ennast jätkuvalt kommunistiks ja ja ma saan aru, et valitsusele on vaja tema parlamendifraktsiooni toetust parlamendis, siis ta võib suhtuda üsna rahulikult. Niisuguses asjas ütleb, et eakad kommunismi kuritegu-ks kutsuma, mis modeid toetan ja ma arvan, et selle taga see asi on. Aga selles mõttes tuleb talle ju au anda, et ta avalikult ütleb niimoodi, et ma olen olnud kommunist ja ma jään kommunistiks ja ma mäletan ühes teleintervjuus, see toimus tema kabinetis, tal olid seinal Marx'i ja Engels'i ja Lenini pildid. Jah, selles mõttes võib küll au anda, detai, katsun petta inimesi ja muidugi peale Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on Euroopas piisavalt näitkele oma minevik nagu väga kiiresti on ununenud. Ja tema vähemalt sellist teatrit meile ei mängi. Seega hea asi, vähemalt selge pilt, ega muudmoodi, see pole hea asjaga selles mõttes taandunud. Sooda. Ja mul on igal Õigel olgu hoola Niiviisi maatseenuga tuuma. Emapiimaga ees. Ei keegi sind laabuda. Oo, ma sooda Sa teaks mul oniga. Nendes Õigial olnud voola. Ruumi. DisEndla. Küünla. Kas ma mäletan õigesti, et sa oled olnud ka nõuandja Rootsi endisele peaministrile, karbildile, Baltikumi küsimuses, või on mul midagi valesti meelde jäänud? Ma olin Parlamendis samal ajal ja meil oli palju kokkupuuteid, ma ei olnud mingi ametlik nõuandjaga, mul oli küll tema, isegi kirjalik volitus moderaatide nimel kontakte luua Balti riikides. Ja loomulikult oli meil palju kontakte nendel teemadel, tol ajal. Sa ajad, nagu räägitakse tavakeeles eesti asja üsna paljude siin Rootsis ja ka Eestis, nagu ma olen aru saanud, on sulle ju väga südamelähedased Rootsi-Eesti suhted ja ja sa oled ju väga palju Eestis käinud just tööasjus või on ka poliitilise taustaga asju ajanud. Need kontaktid on küll, kuidas võtta, see on, ma arvan, suuremal osal eestlastel, kes Rootsis elav on täitsa loomulik olla ühe jalaga Eestis ja teise jalaga Rootsis suuremal või vähemal määral, kuidas kellelgil mõnel on tihedamad suhted, võib-olla Eestis, teisele Rootsis, aga mingil määral oleme me kõik siin risti üle Läänemere. Ja mul on muidugi sellel ajal, kui ma poliitikaga rohkem tegutsesin, olin ma ka tihedamini poliitika asjus, ütleme Eestis tänapäeval on võib-olla tööasi aga lihtsalt oma asi puhkusel käimine ja nii edasi. Kuna mul on huvi poliitika vastu jätkuvalt, siis küll ma jälgin ka Eesti poliitikat ja ja muidugi siis moderaatide, ütleme, lähimaid, sõpru, isamaaliidus. Sa ütlesid, et sul on jätkuvalt huvi poliitika vastu, aga nüüd ma küsiksin niimoodi, et millal sul üldse tärkas huvi poliitika vastu? See oli küll üsna varakult. Ma olin veel alles teismeliseks saanud ja 60.-te aastate lõpus Rootsis oli selline aeg, kus küllaltki aktiivne poliitiline arutelu noorte vahelisi koolides ja nii tol ajal oli ka Venemaailma teatavad, võiks ütelda, vasakpoolne laine. Prantsusmaal olid üliõpilasmingid, revoldid, demonstratsioonid, tol ajal oli võib-olla see kontrast mingi kommunistliku ja nõukogudelikku tegelikkuse ja osa Lääne nord idealiseeritud kommunismi pildi vahel eriti silmatorkav ja selle tõttu see vist ka meelitas mind peamiselt poliitika vastu huvi tundma. Hetkel sa oled Rootsi eestlaste liidu esimees. Millal sinust sai liidu esimees? No see oli parlamendis oleku ajal parlamendisaadik, kui, kui mul sellise töö puhul ja ometi puhul pole võimalik aega kasutada Rootsi eestlaste kasuks, kelle käest seda siis veel nõuda. Aga ma olen ka nüüd sellest ametist varsti lahkumast, sellel kevadel kavatsesin ameti maha pannud paarteist aastat on juba piisavalt pikk aeg. Aga millega sa siis tegelema hakkad? Ega see ei olegi ma see on ju vaba aja tegevus niikuinii ja mu tööandjale ka loodetavasti room mind vahetevahel näha. Noh, ta näeb muidugi iga päev niikuinii, aga eks eks kõik niisugused asjad koorma ikka inimese vaba aega. Põhiliselt. On. Voodil maades. Orfüüsi siinseid CO soo oma see ilma aasta sama aasta ei armasta nii. Soose sõnadega. Võin lugeda. Millega tegeleb Rootsi eestlaste liit? Tuleb vastata õieti kahe erineva vastusega ajalooliselt ja võõrvõimu ajal Eestis oli Rootsi eestlaste liit, Rootsi eestlaste esindus, nagu ta nimi oli tol ajal peamiselt üks poliitiline võitlusorganisatsioon eestlasi ühendada Rootsis aga et ka Rootsi ühiskonnaga meenutada üldsegi lääne ühiskonnas meenutada Eesti olemasolu, iseseisvustahet, kultuuri, keele säilimist ja nii edasi. Eesti taasiseseisvumisega, ütleme, demokraatia demokraatliku riigikorra ülesehitamisega on see roll üsna palju muutunud. Me oleme siiski veel Eesti toetavad, selles mõttes, et eks meie hulgas on palju neid, kes, kui kuskil lehes seisab mingi ekslik jutt tõesti kohta, et nad sõna võtame vastu hakkame, võib-olla nii. Väga palju tegutseme kontaktide vahendamisega, meie kõikide ümbruskonnas on palju rootslasi, kes huvi tunnevad Eesti vastu, aga ei tea piisavalt mitmet pidi sellise vahendustegevusega või ütleme, abistame selles mõttes abistamisega keeleline ja Rootsi Eesti vaheliste kontaktide abistamisega ja eksorganisatsioon on ka selles suunas muutunud. Päeval võiks isegi ütelda, peamine roll on Rootsis asuvate eestlaste kontaktvõrk, et lihtsalt saaks koos pühitseda vabariigi aastapäeva, nagu me praegu siin ette valmistame või, või siis laste suvekodu läbi viia või, või näiteks suvel väliseestlaste kultuuripäevi Riias läbi viia. Ja nii edasi selliseid ühiseid üritusi, sest et paljudel on siiski omavahel nii Rootsis kui üldiselt nendes riikides, kus eestlased teate, kui eestlased läksid rajal põgenesid Eestist, siis mõned sattusid Rootsi, teised Ameerikasse, kolmandad Kanadasse, head sõbrad-tuttavad läksid laiali ja selle tõttu on nende omavaheline kontakt olnud alati küllaltki oluline väliseestlastele ja eks ta olegi jätkuvalt nii, olgugi et paljud neist on oma asukohamaades küllaltki hästi integreerunud ja jalad alla saanud, siis, siis on ikka soov, kui ta omavahel kontakti ja ongi meie põhiline ülesanne. Tänapäeval mõtleks Aga te peate arvet ka siin elavate eestlaste üle, kui palju on Rootsi eestlaste liidul liikmeid? Umbes 3000, mis muidugi on, kui näiteks võrrelda suurtemate mittetulundusühingutega Eestisse, on küllaltki suur arv olema, ma arvan, Eesti suurimate mittetulundusühingute pingereas kuskil esimese 10 hulgas. Nii kui võrrelda Eesti suurimat parteid suurematel rahvaliikumised, siis me oleme küllaltki suur organisatsioon, aga teisest küljest võib ütelda, et Rootsis on mitu korda rohkem eestlasi. Mingite teooriate järgi oleks umbes 45-l 1000-l inimesel Rootsis mingi tilk eesti verd. Seal on muidugi ka neljandiku kaheksandikud ja nii kinnitatud andmed naasev statistikute andmed selles mõttes küllaltki küllaltki hästi on teada, et selline arv on olemas, nendest võib-olla poole, kuidas peavad ennast eestlasteks või on teadlikud oma Eesti või vähemalt aktiivselt teadlikud oma eesti päritolust ja võib-olla nendest jälle omakorda pool on kuidagimoodi aktiivsed eestlased üle Rootsi laiali, nii et liikmeid võiks muidugi olla ka rohkem kui 3000. Aga Meil on olemas ka Eesti leibkondade nimekiri Rootsis, kus on umbes 7000 leibkonda kirjas, nii et teisest küljest on ka eestlaskond Rootsis selles mõttes muutunud, et nende järeltulijad, kes siia sõja ajal põgenikuna tulid, järeltulijad on juba kolmas, neljas põlvkond ja nende hulgas on mõned räägivad eesti keelt vabalt, teised ei räägi üldse ja vahepealsed on ka väga palju, et on ka olemas, ütleme, estofiil selles mõttes, kellel on kas siis Eesti päritolu või, või näiteks abielude kaudu on eestlastega kooselus Eestiga seotud või kes on juba Eestis tööl olnud, näiteks neid rootslasi on ka juba nüüd, kes on Eestis ametit pidanud mõni aasta välisfirma jaoks või diplomaadina või muud moodi ja kes tunnevad Eesti vastu aktiivset huvi nüüd. Nii et see ring on muidugi ühelt poolt vähenenud, sest et mida aeg edasi läheb, seda ikka jääb vähemaks, neid eesti keele rääkijaid veidi teisest küljest on selle laienenud, Eestist tuleb juurde tänapäeval mingi väiksem arv inimesi siia õppima või? Tema aga peamiselt on, ütleme neid rootslasi, kes on eesti sõiduvetesse sattunud, on palju juurde tulnud, nii et küllaltki põnev aeg selles mõttes. Nii et eesti kogukonna hääbumist ei ole vaja karta, nagu siin üsna tihti ju kohalikus eestikeelses massimeedias on. Ei, mul on hoopis vastupidine arusaamine, minu arust aina kasvab ja kasvab, aga ta muutub. Ta ei ole muidugi mitte sama, sest et see ühiskond, mis siin oli 30 40 50 aastat tagasi, oli küllaltki võimas ühiskond, selles mõttes, et siin oli väga palju eestlasi koos, kes teineteist hästi tundsid. Täielik ühiskond oli üles ehitatud, olid oma organisatsioonid, asutused igasuguste asjade jaoks. Tänapäeval pole see võimalik, aga pole ka vajalik, sest inimeste eluolukord on teine ja Rootsi ühiskond on meil kõigil kättesaadav ja Eesti ühiskond on ka kõiki kättesaadav. Pole vajadustki rida ega kolmekordistada asju, vaid saab täitsa ilusti ühineda nendeks puhkudeks, mida me soovime näiteks suuremad peod, üritused, niisama, läbikäimine. Näiteks jätkub rahvast küll. Loojangul. Oo mu arm, samala. Koiduga. Läksime rajale. Ja r. Maadlema. Laenama iva saar, Tajali nii su juurde viiva. Läheks merele? Ja päevooli koorde maad. Sa õppisid Stockholmi Eesti algkoolis nagu tollal selle nimi oli. Mis aastal sa õppisid seal? 61.-st kuni 66. nii nüüd kui ma tähendab kuus aastat oli see kool ja peale seda jätkas suurem osa klassist rootsi kooli mõiste järgi kõrgastmes veel kolm aastat umbes pool klassi võiks ütelda, olime koos veel ja siis lõpuks olime mõned, kes läksime koos gümnaasiumi edasi, aga selleks ajaks olime juba küllaltki laiali. Lõigud tol ajal oli ju Eesti algkoolis õppetöö täielikult ju eesti keeles oli see nii? No praktiliselt täielikult meil oli üks rootslasest õpetaja, kes rootsi keelt andis ja veel mõnda ainet ja need võis olla ja mõned raamatud loomulikult kõrgemates klassides olid ka Rootsi koolikava järgi rootsikeelsed, aga, aga suur suures ulatuses küllap eestikeelne. Ja paljud õpetajad olid kindlasti töötanud pedagoogidena juba esimese Eesti vabariigi ajal, ma arvan, et suurem osa sellest oli küll, mõned olid isegi veel taga väga tuntud pedagoogid. Võis olla, kuigi ma selles suhtes ei, ei oska hinnata, aga, aga ma arvan küll, et olite. Ja kas oma eesti keele oskuse said sa Eesti algkoolis, sest ma olen alati imetlenud sinu head eesti keelt. Sa oled ju sündinud ja üles kasvanud ja koolis käinud ja elanute siin Rootsi ühiskonnas, aga ütle see saladus, kuidas sa oled suutnud oma head eesti keelt säilitada? Aitäh. Ma arvan, et põhiliselt ikka eesti kool on, on peapõhjus, vaatamata koolile ja muidugi on, on ka erinevusi ta minu kooliga vastaste hulgas on mõnedel täitsa võrreldav eesti keel minu omaga, mõnedel on nõrgem. Natukene sõltub see sellest ka, mis on hiljem elus. Mul näiteks oli kodukeel vanematega eesti keel. Mõnedel juba minu klassikaaslaste ei olnud juba sellel ajal seda ja muidugi hiljem on sellel tavalisemaks muutunud. Mul on ka olnud palju kontakte kokkupuutumist Eestiga näiteks poliitika asjus, aga ka tööasjus ja muud moodi. Kõik ei ole seda aktiivselt siiski harrastanud, nii et selles mõttes võib erinevusi olla. Aga, aga ma arvan, et see on Eestist vaadates tihti nii, et tähele paneb neid, kel eesti keel pole nii hea voolav et kõiki neid ei märka tavaliselt, kelle eesti keel on ladus, neid on ka piisavalt. Sa oled elanud ju Rootsi ühiskonnas palju aastaid. Oskad sa nüüd öelda? Minu arvates peaksid tundma läbi ja lõhki, milline on rootslane? Ta on mitmesugune, rootslane on täpselt nagu eestlane. Neid on igasuguseid, täpselt kui eestlasi, ega, ega ei ole mingit vahet inimesel, selles mõttes. Teine asi on väliselt või käitumisel kommentil ja nii on mingid väiksed vahed. Minu arvates need ei ole väga suured, aga, aga see võib ka olla enesepettus, kuna ma olen siin ühiskonnas nii elanud ja ma olen harjunud osalt eestikommetega, mis on kodus tutvusringkonnast kaasas. Ja muidugi osalt otsi kommetega ja alati ei tea täpselt, mis asi on eesti komme, mis asi rootsi komme. Kuigi mõned mõned väiksed niuksed vahed on, on sellised lahedad, teretame seda natuke teistmoodi kui Eestis Rootsis, kui tuleb tuppa, kus on terve seltskond, siis kombeks on, nüüd käiakse kõik läbi, öeldakse tere, Eestis nagu seda ei harrastata, minu minu silmis palju niuksed, väiksed asjad on aga, aga need, need ei ole tõepoolest eriti tähelepanuväärsed. Minu arvates suurtes joontes on rootslased ja eestlased ja minu meelest ka viimase aja areng seda näitab. On väga kerge omavahel läbi saada, kui keelest üle saada. Keel on muidugi teatud piirini raskusega. Kui keel ühe või teise või, või siis inglise keele kaudu on kontakt olemas, siis, siis ma arvan, et näiteks Rootsi ärielu suur huvi Eesti vastu on vägagi palju. Rajaneb sellele just, et rootslased on eestlase küllaltki kerge asju ajada. Aga kui me võtame tavarootslase näiteks ma mäletan just oma raadiotööajast mitte just väga ammu tagasi isegi Rootsi uudisteagentuur TT näiteks ajas segamini balti riikide pealinnad kordoli ühes uudises nii-öelda ja see ja see asi toimus Riia pealinnas Tallinna isegi niimoodi absurdne, et kui, kui palju on jõudnud tavarootslase teadvusesse, et kusagil teine pool Läänemerd on Eesti olemas. Ja see on juba teine küsimustest teadmised tõesti, tõepoolest Balti riikidest on olnud puudulikud. Kuigi nad on tohutult kasvanud viimase 10 aasta jooksul, aga mul on oma oma kooliaastaga hästi meeles, mitte nüüd eesti koolist muidugi, aga samaealistest noortest ja mida ma kuulsin muudest koolidest ja ma käisin, ma olin poliitilist tegutse tol ajal. Aga ütleme, puhtparteipoliitika kõrval käisin ka päris tihti teistes koolides rääkimas Eestist ja Balti riikidest ja see äratas ikka küllaltki suurt tähelepanu, sest et mis seal ida pool Gotlandi saart toimus, oli, oli küllaltki vähe teada, eriti ütleme minu põlvkonnale nendele inimestele, kes peale sõda Rootsis koolis käisid, mingi vanem põlvkond veel teadis, aga noorem põlvkond kaua ei teadnud ja nüüd on hakanud õppima viimastel aastatel. Aga need eksitusi, aga arusaamad ja ettekujutusi, kes ise pole käinud Nende hulgas, ma ütleksin neid on päris palju. Kuule vahetevahel sellist mingit märkust kujutatakse ette, mingi metsik ida toimub seal Eestis ja kui vahetevahel on, kuritegevus pole, pole kerge asi Eestis seda on täitsa kindlasti, aga seda on ka Rootsis ja see vahe pole mitte sugugi nii kapitaalne, kui mõni võib-olla ette kujutab näiteks sellest valdkonnast, aga on ka muid asju. Ei mõisteta, et Eesti on siiski niivõrd, kuidas ütelda, arenenud riik, demokraatlik riik. Paljud asjad siiski toimivad Eestis päris hästi, vahest võib-olla paremini kui Rootsis seda on väga raske ette kujutada, ma arvan. Eriti raske on olnud ette kujutada rootslastelt seda, et haridustase on, on niivõrd kõrge olnud Eestis. Paljud vaatasid seda majanduslikku taset, mis oli Nõukogude Liidu pärandanud Eestis käia 1990, millal ma esimest korda käisin, mida silm nägi, oli armetu vaesuse viletsus Rootsi mastaabis Rootsi mõõdupulga järgi. Ja sellest tehti järeldus, et selline majanduslik viletsus näitab, et sul on mingi kolmanda maailma riik, et ma olen kuskil Aafrikas ja teeks siis haridustase oli umbes sarnanete lugeda, kirjutab ta, osatakse, aga mis peale saan, kõik kõik on puudu. Ja see oli muidugi äärmiselt ekslik järeldus, sest et haridustasemel Eestist olla, seal on vist praegugi veidi kõrgem, kui Rootsis. Rohkemad käivad gümnaasiumi teevad läbi suurem osa elanikkonnast Eestis ja kõrgharidust omavad ka suurem osa Eestis minu teada kui Rootsis vähemalt võrdne. Nii et sellised väärarusaamad on siiski olemas ja ma arvan, et võib-olla eestlane märkab seda oma läbikäimises. Mingi mingi selline üleolev suhtumine võib vahetevahel ennast näidata. Iga täna on ta Nix peansu. Olla Liinu voorus keevad, oo mis ära ta armu. Ja oheurg on, sa teed. Köik ei räägi hiirel, siin ma ei. Jaagustu öeldi iga. Tuli noorus teevad. Mis? Meil. Läbi. A. Ja O. Räägime veel sinu haridusteest peale gümnaasiumi, sa läksid edasi õppima? Jah, ma läksin kahte ülikooliaegsed Ma läksin Stockholmi kaubandusülikooli, mis on siis minu põhivaldkond, kus ma õppisin nii majandust, rahvamajandust kui äri ja ma käisin ka veel Uppsala ülikoolis, ütleme teiste õpingute kõrval õppisin sellist asja nagu sotsialistlik majandussotsialistlik, majandus, isegi, isegi seda isegi sai natuke vene keelt, on ta endale õppida. Ma olen lugenud Leninit vene keeles, kuidas kommunism oli elektrivälja ehitamine, mis on nüüd kõik oli siis tuleb küll auraha tuli eksootika Mulle. Aga no see oli huvitav, sest mingil määral aitas võib-olla, või ma arvan vähemalt ise, et see aitas mul natuke mõista seda nõukogude ühiskonda minema. 1990, esimest korda nii lähedalt nägin, mida ma olin küll varem näinud, võib-olla Ida-Saksamaal, aga mida ma Eestis siiski nägin alles paariteist aasta eest. Sest et mõned asjad olid siiski sellel taustal aru saada, kuigi kuigi osa asju muidugi käidud mingi operaamatu järgi Nõukogude Liidus vaid oli hoopis teistel kaalutlustel välja kujunenud ja see käis muidugi hästi kokku ka minu põhiharidusega, sest see oli niisugune huvitav, huvitav täiend, nagu sellele. Mida sa tegid peale kõrgkooli lõpetamist? Kõrgkooli või ülikooli lõpuaastatel läksin tööle konsultatsioonifirmasse, kus ma siis hiljuti lahkusin, aga kus ma pool oma elu ja võiks öelda tänapäevase eesti mõistega suhete korraldusfirma kuigi see nimi võib olla täpselt, ei anna seda välja, mida ta sisuliselt oli. Ta oli märksa suurem kui Eesti suhete korraldusfirmad ja minu põhiline tegevusala oli, mida eesti keeles tänapäeval hüütakse, investor puhtad. Kuigi seal olid paljud majandusküsimuste selgitamine, kas siis rahvamajanduslike küsimuste selgitamine või siis või siis firma majandust hammusta selgitamine, mis on põhiliselt investorsuhete temaatika aga mis ka Rootsis kaheksandate aastate jooksul tohutult kasvas, kuna Rootsis rahva hulgas levis aktsiate omamine kui ta oli üheksandate alguses mõni protsent elanikkonnast, kes omas aktsiaid, siis tänapäeval või õit juba haridust aastaga muutus olukorrale, kus, kus umbes kaks kolmandikku Rootsiga vast lapsed ja pensionärid kaasa arvatud omavad aktsiaid kas siis otse või umbkaudselt fondide kaudu. Nii et selle tõttu huvi ja vajadus investorsuhete vastu kasvas tohutult, eriti firma aastaaruanded ja kõik kõik, kõik, mis selgitab firma majandusliku seisu, et investor saaks seda adekvaatselt hinnata. Nähtavasti sa tüdinesid sellest tööst seal ja nüüd sinu praegune töökoht on Rootsi ettevõte või riiklik kontsern, viinuks Priit. Kuna eesti keelde tõlgime, siis on vein ja viin on see nii. Jah, kuigi selle nimi õieti need on, see on tänapäeval õit juba ammu rahvusvaheline kontsern küll Rootsi riik on omanik, aga ta töötab kommertstingimustes ja täieliku konkurentsi allmaailmas ja otsene tegevus 12. riigis, aga müük toimub üle terve maailma. Inglispärane nimi, DNS grupp on nagu firma põhiline nimi tänapäeval, aga minu töö pole siiski nii erinev, sest põhjus, et ma sinna sattusin ja mida ma ka seal põhiliselt teen, on, on needsamad investorsuhted. Ja siis muidugi keegi võib küsida, et mis, mis, mis investi suhtetega, kui omanik on Rootsi riik, aga aga suure firma puhul pole see nii lihtne, sest et ka kui. Mis ei tähenda mitte, et üks inimene, vaid seal on siiski terve valitsus, parlament, üldsus nõuab, teavad tegevusest majandusseisust aga teiseks on ka mitmesugused pangasuhted, partnersuhted ja muud suhted, kus on firma majandusseis ja firma kui ettevõte mitte ainult tooted, vaid vaid teave firma soliidsusest, firma väljanägemisest küllaltki olulised nende asjadega tegutsenud. Üsna hiljuti ma lugesin ajalehest, et sellel sinu ettevõttel või tööandjal on ka olemas oma viinamarjaistandused näiteks Prantsusmaal ja kus veel. Ongi ainult Prantsusmaal ja meil on õieti päris tillukesed, see on põhiliselt koolitusvajaduste jaoks olemas selline meie me muidu ei tooda mitte veini oma istandustest, vaid vaid müüme teiste poolt toodetud veini põhiliselt. Mida sa arvad Rootsi alkoholipoliitikas minu meelest see on üks keeruline, keeruline asi, ma olen, elan siin 25 aastat Rootsis alt on aktuaalne olnud alkoholipoliitika, kurdetakse, et rootslane objermos palju, see kahjustab tema tervist. Alkohol on suhteliselt kallis Rootsis siis teised hääledele räägivad, et nüüd, kus Rootsi on Euroopa liidus, et nüüd võib rootsi sisse tuua rohkem alkoholi kui varem, oli samuti ka seda, et tuleks ka alkoholil võtavad aktsiisimaksu vähendada. Minu meelest siin on nii palju vastuolusid sellel Rootsi alkoholipoliitikale, oskad sa hästi lihtsalt ja lühidalt selle lahti seletada. No see ongi üks neid valdkondi, kus Rootsi, Eesti on täiesti erinevad, sest et Rootsis on kavast ajast tekkinud selline arusaamine, et alkohol peab olema kallis ja riigikontrolli all nii müük kui varem tootmine. Nii oli kord Eestis mujalgi maailmas olnud ja näiteks Soomes Norras sarnane olukord, isegi Taanis oli sarnane olukord kord ja Ameerika Ühendriikides on 18. osariigis on ka riigimonopol alkoholi müügil, näiteks nüüd seda esinebki mujal maailmas, aga aga Rootsis on muidugi niisugune ettekujutus tekkinud, et kui hinnad on odavad, siis siis asi läheb käest ära ja nüüd kardetakse, kuna Euroopa Liidu astumise kaudu, aga mitte ainult selle kaudu seda õieti võib ütelda, et Rootsi on rohkem avatud Euroopale. Euroopa liitu astumine on üks nendest teguritest ja see alkoholipoliitika muudatus algas juba sellest, kui rootslased hakkasid suuremas ulatuses käima Lõuna-Euroopas puhkamas ja seal õppisid endale teisi kombeid. Varem joodid nädalalõppudes palju viina ja nädalas joodi sõge juurde piima, siis tänapäeval juba juuakse võib-olla veini, õlut, õhtusöögi juurtega kodudes argipäeviti ja nii palju kui Lõuna-Euroopas, on märksa rohkem kui varem ja viinajoomine samas väheneb teatud määral. Nii et siin on tõepoolest poliitikas väga tugev ettekujutus, et nüüd on Tootsil ees suur hädaoht, kui, kui ise saab Euroopa Liidust kaasa tuua. Ma arvan, üleminekuraskus see on ülemineku aeg oli hoopis muid võtlus ei saa teha, ülemineku aeg võib alati raske on, läheb Eestis ka kui ühest majandussüsteemist teise minna ja ma arvan, et alkoholipoliitikas on need valud praegu Rootsil käest, kuidas vahetada sajaaastasest alkoholipoliitikast selle vastu, mis on siiski Euroopas maalne, aga Eestis tavaline müük toimub tavalistes poodides ja hinnad on muidugi maksustatud, aga, aga võib-olla mitte võrratud kõrgelt. Ja et inimene peab ise oma aiast vastutama, perekonna oma lähedaste eest vastutama ja vähem lootma riigile nii-öelda, et selles mõttes ma arvan, et see on tugevalt muutumas. Praegu. Kas samasugune alkoholipoliitika on ka näiteks Rootsi naaberriikides, võtame näiteks Norra või Taani. Norra ja Soome küll, aga Taani on siiski veidi teistmoodi, on ta niisugune kauemat aega olnud alkohol? Tavalises piimapoes need müügil ja suhtumine on teistmoodi ja ega ega rootslased, taanlased, nii suurt vahet ei peaks olema, et kui Taanis on võimalik, miks siis mitte Rootsis. Kui levinud on näiteks ütleme see oma viinaajamine Ma arvan, et tänapäeval see pole eriti levinud, tänapäeval on märksa kergem tuua välismaalt sel juhul odavat viina või on neid ka, kes toovad elukutseliselt kriminaalselt välismaalt. Aga ka väga ammu see ei ole, kui eriti Põhja-Rootsis oli küllaltki suur kodus ajamine, samuti Norras ja nii et oli, oli see muidugi maksudega seotud, aga osalt oli see lihtsalt vahemaadega seotud, et Põhja-Rootsi on siiski selline pooltundra, kus inimesed elavad üsna hõredalt ja vahemaad on tohutud, vahest on, paljudel oli, ütleme, 400 kilomeetrit lähimasse linna poodi sõita ja, ja võib-olla siis tõepoolest leiti teisi lahendusi. No seal ka külmem kliima ja on vaja ju seda külmarohtu rohkem. Noh, kas seda vaja või mitte, aga eks mõni mõni leidis, et oli vaja ja leidis võimaluse, kuidas seda lahendada. Meie käsutusse antud saateaeg hakkab varsti lõppema ja siin vahepeal meie jutu vahele kuulasite ka Jaan kuuske ja tema laulu. Peeter, sina tundsid ju isiklikult Jaan Kuuske, kes oli Jaan kuusk. Ma tundsin oma lapse eas, ta oli Eestist Soome ja hiljem Rootsi läinud mees, kes oli minu vanemate tuttav, ta kolis üsna varakult Kanaari saartele. Ta oli hea laul, ma ei ole muusikatundi, aga ma saan aru, et oli hea laulja Taali Rootsis vist väga lähedal sellele, et ta oleks võetud Stockholmi ooperisse vastu. Aga just vanust peeti liiga kõrgeks vist tookord ja ta elas siis oma suurema osa oma välismaa elustaks ütelda pärast Kanaari saartel, kus tema kodu tollasel nas Pallase linnas ranna ääres tollane kodu oli, oli mingi eestlaste keskuseks ütelda, las Palvas, Eesti maja, kas või kust käisid läbi paljud eestlased, kaasa arvatud minu vanemad. Me käisime seal lapsepõlves üsna tihti. Ja kus siis palmide all peeti jõule eesti jõululauludega ja kus ta muuseas, huvitav kuidas asjad vahest kokku langevad, kus ta ka importis, tõid ja sealhulgas ka viina, Soomest. Aga saartel ja Rootsi kartuliputru ja sooje vorste ja muid asju, mis, mida seal oli vaja, kui turism seal tõsiselt lahti läks. Ta suri kahjuks juba ammu enneaegselt. Aga tema on üks nendest väliseesti inimsaatustest, keda võiks unustada, päästa, ja ma arvan, et oleks Eesti sõja ajal vabaks jäänud, oleks Eesti arenenud normaalselt, oleks arvatavasti Eesti muusikaelus olnud tuntud inimene. Aga tänapäeval arvatavasti väga vähetuntud ja sellepärast ma leidsin, et hea idee oli teda nüüd selles ühenduses tutvustada. Aitäh, Peeter Luksepp. Selle pika jutu eest soovin sulle edu sinu kõikides ettevõtmistes. Punu ja löögi. Mis nii kool? Ivana, ma, Ja. Maal kuud käeldus. Jaagu koost käel.