Eelmisel korral käsitasine ristimise, sakramendi ja püha õhtusöömasakramendi Pauluse andmetel. Ristimise Sacramento on üks ühekordne toiming. Ja seal põhjal, et jumal, üks õhtume sööma sakramendi, siis on oluline see leib, mida me hurraa saame, eks see ole Kristuse ihu osadus. Et leib oli üks, siis me paljut oleme selles. Üks ihuõhtusöömaaeg kindlustab meile osaduse jumalaga ja kaasinimestega. Ja siit tuleb Paulus usuvalemi juurde. Valemi kujul püüab ta esitada usku. Esimese Korintose kirja viieteistkümnendas peatükis ta kirjutab. Me oleme hakanud uskuma, issand näitab meile ennast. Me oleme tegevad tema töös. Ma olen teile ju kõigepealt edasi andnud seda, mida ma ise olen vastu võtnud. Et Kristus on surnud meie pattude pärast, pühade kirjade kohaselt ja et ta on maetud ja ta kolmandal päeval üles äratatud pühade kirjade kohaselt jääte näidanud Ennast keeeff vale see järele 12-le, siis ta on näidanud ennast enam kui 500-le vennale ühteaegu kellest enamik on veel praegugi elus. Ainult mõned on neist läinud magama. Siis ta näidanud ennast Jaakobusele, seejärel kõigile apostlitele. Ja kõige viimaks on ta otsekui ühele hämarikule näidanud ennast ka minule. Mina olen apostlite seast kõige piise see, keda ei kõlbakski hüüda apostlik, sest ma olen jälitanud jumala kogudust. Aga jumala arvamust, ma olen see, kes ma olen ja tema arm minu vastu ei ole läinud, tühja vaid, ma olen kõigist palju rohkem vaeva näinud ja tööd teinud. Ja seda ei ole teinud mitte mina, vaid jumala arm, mis on minuga? Olgu nüüd, mina võin emad, nõnda me kuulutame ja nõnda olete teie hakanud uskuma. Kirja teises peatükis Paulus kirjutab Kristus Jeesus, olles kujult näolt olemas ilmselt jumal ei arvanud heliseks olla Jumalaga võrdne. Etaan jumalaga võrdne, teiste sõnadega. Vaid ta loobus iseenese olust, võttis orja kuju, sai inimese sarnaseks. Paulus väljendab seda selgesti. Ja see on see, mida enne teda Ustiga vanas testamendis. Ta korrastab olemasolevaid arusaamu usust ja usualustest. Pauluse hauani seevastu olnud Jeesus ise. Jeesus on ütelnud selgesti. Mina ja isa oleme üks, see on rohkem, kui aru saab. Paulus. Jeesusel on niisugune valem. Jumal võrdub Jeesus. Jeesus on tõeline inimene. Ja siis tõeline inimene võrdub jumal Jeesusel vaheseina jumala ja inimese vahel peaaegu et ei ole. Paulusel on. Et asjale lähemale saada arutama apostli tegudel raamatu Seitsmeteistkümnenda maatüki järgi seda, mida kõneleb Paulus Ateena silosoofidel. Seont teine lähetusmatk. Ta on siin Harjobaagosel tähendab kohtumõistmise kohal, kui nii võiks ütelda. Ta mõne sõnaga juhatab sisse sündmuse. Ja kui Paulus neid Ateenas Bottas tähendab oma töökaaslasi, siis ta vaim ärritus ta silmas linna täis olevat ebajumalakujusid. Arutles ja väitles nüüd sünagoogis Juudalaste ja prose löökidega nendega, kes tahtsid juuda lasteks hakata eurooplastest. Oli iga päev nendega, kes juurde juhtusid. Ja mõned Epiguurlaste jas toikute mõttetargad sõnelesid temaga ning mõned ütlesid, mida see ninatark tahab öelda, teised ütlesid, tema näikse võõraid vaime kuulutavat, ta oli ju neile kuulutanud Evan keeliumi Jeesusest ja ülestõusmisest. Nad haarasid temast kinni ja viisid ta aru paagosele kohtupidamise kohale. Siin on nimetatud kahte filosoofide koolkonda Ateenas Stoalaset. Epiguuroslaset Stoalaset. Nende nimetus tuleb kreekakeelsest väljendist Stoa pointile maalitud sammaskäik. See on kohta Ateenas kus need filosoofid käisid koos nõnda vanas toa ajastu Seenuntyt joonist ja nii edasi. Ja astu alus elas edasi ka Pauluse ajal. Stoalane elab looduse kohaselt, kannatab õnnetusi ja raskusi, tan, rahulik, vankumatu inimene. Teine mõte, teaduse voolon, Epiguuruslased, see on isikunime järgi, kes algatas. Epiguuros, elas 341 kuni 270 enne Kristust. Epiguuroslased on meelelist naudingut, hindajat isiklikku, mõnunauti, et need on kaks erinevat voolu filosoof ja, ja nendega Paulusel parajasti tegemist. Kõne ise, mille nüüd Paulus peab. Loeme selle lühendatud kujul, ilmselt on see kõne konspekt. Paulus jäi seisma keset are Obaagost ja lausus Ateena mehed. Oman, et oleti igatpidi, eriti jumalakartlikult. Sest kui ma tulin läbi linna ja teie pühamu silmitsi siin, leidsin ma sellise altari, millele oli kirjutatud matule jumalal. Keda teie nüüd tundmatuna pälvite, seda sinast ma kuulutan teile, jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees. Kes taevajama, Ma isand ana ei ela templites, mis on tehtud kätega ega lase ennast ka inimkätega orjatav otsekui oleks tal midagi vaja. Kuna tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõige tema on teinud ühestainsast terve inimkonna elama kogu ilmamaa pääl on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade rajad. Et nad otsiksid jumalat, kas nad ehk saaksid teda otsekui kätega kombata ja leida. Tema küll ei ole kaugel ühestki meist. Sest tema sees me elame, liigume ja oleme nõukoguga, mõned tee luuletajatest on öelnud, sest ka meie oleme tema sugu. Kui me nüüd oleme jumalast suhu, siis ei tohi me oletada, et jumalus on kulla või hõbeda kivi sarnane. Inimeste oskuse ja mõttemõlgutused toovad jumalale küll selliseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd ta käsib kõigil inimestel kõigis paigus meelt muuta sest ta on seadnud päeva, mida võtab õiglaselt kohut mõista kogu ilmamaa pääle. Kaudu, kelle ta on määranud ja ta on pakkunud kandile tõestuse sellega, et too mees on üles äratatud surnuist. Ilmselt on see kõne seoses Stoalastega, nende kannatlikud inimestega ja vana testamendiga. Luukas on koostanud selle Pauluse kõne. Lühikese kokku, et vararistikoguduse lähetuse meel sete kõnede põhjas nende eeskujul. Mis on Pauluse juures veel erilist? Mida teaksime täna nagu märkima? Paulus lähtub sellest, et inimese ja jumala vahel on vastuolu. Seda vastuolu ei saa inimene ületada. Tahvli pühib puhtaks jumal. Ja me võime siin lugeda roomad kirja viienda peatüki algust. Et me nüüd oleme saanud õigeks. Kuna usume lepituse võimalust, tähendab, jumal pühib tahvli puhtaks, lepitab ennast meiega ja meid temaga. Et me oleme saanud õigeks usu tõttu, siis meil on rahu jumalaga meie issanda Jeesuse Kristuse tõttu kelle kaudu me oleme usus ka saanud ligipääsu sellele armule, milles me nüüd oleme. Me kiitleme oma lootusest jumalalt saadavale kirkusele kuid see ei ole veel kõik. Me kiitleme ka ahistustes teadesed, ahistamine, oletab kannatlikkuse, kannatlikkus, kõlbulikkuse kõlbulikus, lootuse ja lootus ei jäta kedagi häbisse. Sest jumala armastus on valatud meie südametesse. Või õieti jumala armastus valgub meie südametesse pühavaimu näol, kes meile on antud, sest juba siis, kui ma alles nõdrat olime On Kristus surnud tol ajal alles jumalakartmatult. Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie suhtes sellega, et Kristus on surnud meie asemel siis, kui me olime alles patused. Ei olnud midagi veel. Jutt oma pattude kaotamiseks. Meie ei saanudki seda teha, meis saanud ju endid lepitada Jumalaga, jumal lepitas meid enesega. Jumal pühkis maha. Me võlakirja. Pääseme jumala kaudu Kristuse kaudu viha käest nüüd. Me oleme saanud MÜÜK lepituse. Nõnda kirjutab Paulus Üsna selge jutt. Me võie veel uuest testamendist lahti lüüa, Pauluse teise kirja korintlastele. Teine Korintose kiri viies peatükk 18.-st salmist alates me võime ka eespoolt alata. Ta, et me saaksime rohkem nagu ülevaate asjast ja loeme müütsis, teades issanda kartust. Me püüame keelitada inimesi uskuma jumalale, me oleme täiesti avalikud. Loodan aga ka teie südametunnistuses olla täiesti avalik majaka entaaž teile soovitama vaid annan teile aluse kiidelda minu puhul, et teil oleks midagi öelda nende vastu, kes võivad kiidelda oma silmnäoga, ent ei saa kiidelda oma meelsusega. Sest kui me oleme olnud alust ära, siis on see jumalal, kui oleme selge arvuga, siis teile Kristuse armastus ju ajab meid. Nõnda otsustame, üks on surnud kõikide eest, tähendab, kõik on surnud. Ja ta on surnud kõikide eest, et elusad ei elaks enam enestele, vaid temale, kes nende pärast on surunud ja äratatud üles. Nõnda siis nüüdsest pääle meie ei tunne kedagi liha poolest. Kui oleksime tundnud Kristust liha poolest, tähendab, kui oleksime, kui Paulus olekski tundnud Kristust tema eluajal ometi nüüd ei tunne enam. Tähendab, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu vanad asjad, möödunut, uued on sündinud. Sest kõik on jumalast, kes meid on enesega Kristuse kaudu lepitanud. Me oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui jumal ise keelitaks meie kaudu. Muumia Kristuse nimel. Et otsekui lapsed saaksime endid lepitada Jumalaga. Nii et Paulus ja rahvas justkui seisaks järjekorras, et jumal neid lepitaks. On teinud Jeesuse patuseks. Meie asemel. Tema, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime jumala õiguseks. Niisugune kuidas öelda? Lühike ülevaade. Lepitamine on toimunud inimesepoolse kaastegevuseta. Lepitamine ja õigeks arvamine on sama sündmuse kaks erinevat nimetust. Jumal, olles Kristuses on neid lepitanud enesega. Selles jumala ja inimese vahekorras on tegu õigusega, mitte õiglusega. Jumal on õige. Või siin ääri jumal. Wana Iisraeli usu ja ristiusu jumal alati õige jumal. Ei saa öelda vähem õige või rohkema õige aga õiglase puhul saaksime külitelda. Me ei tohi jumalale omistada inimlikke jooni. Ristiusu jumal on alati õige jumal. Maaga teeb inimese õigeks, õigeks inimeseks. Seda ei saa teha inimene ise. Niisiis jumal lepitab inimese enesega. Teeb, arvab inimese õigeks ilma inimesepoolse kaastegevuseta. Ja siis on inimene lepitatud inimene, õige inimene. Inimene, kes usub jumalat ja kuulutab jumala ülistab teda rõõmsalt. MUU koorid, orelimäng, kirikumuusika on selle rõõmu väljendajat. Ei tohi ütelda, et laulja, laulukoor või orelimäng kaunistab jumalateenistust. Muusika on pooljumalateenistusest on selle jumalateenistuse rõõmu äiendaja kui me tervele sellele kuhu tasemele, mis tol ajal Pauluse ajal oli Nüüd vaatame üldisemalt ja laiemalt. Siis oleme aru saanud sellest, mida Paulus ütleb jumala kohta. Aga me saame siit ka aru, mida Paulus arvab inimestest. Paulus tahab inimest juhtida tema enesetundmise juurde, et inimene õpiks iseennast tundma. Ta ei kisu inimest kõigepealt jumala juurde. Ta kisub inimese inimese enese juure. Ja Paulust paljastab inimese vastuolulisuse. Inimene oma olemuselt on vastuoluline. On juba kord kahjuks nõnda. Ja me saame seda täpsustada Rooma kirja seitsmenda peatüki põhjal. Ja loeme 11.-st salmist seest pat, kasutades võimalust, eksitas mind käsu kaudu ning tappis minu käsu varal. Nõndab siis seadus on küll püha ning käsk on püha, õige ja hea. Et see on hea ja kas see on nüüd mulle külmaks ei sinnapoole. Vaid paat, et see oleks nähtav patuna, soetab selle kaudu mulle surma, et patsaks just käsu kaudu üliväga patuseks. Ma tean, On küll, et seadus on vaimust ja mina olen lihast müüdud patu kätte. Ma ei taipa ju seda, mida ma soorita. Sest ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid teen, mida ma vihkan. Ma teen, mida ma ei taha. Siis ma möönan, et seadus on. Et vana testament on. Niisiis ei soorita seda üldse enam mina, vaid patt, kes minust kella. Et paat pälvib paa testamenti. Minu lihas ei ole ometi midagi head. Mulle on omane tahta hääd. Et sooritada ei ole mulle mitteomane. Maju, ei tee häält, mida tahan, vaid ma teen paha, mida ma ei taha. Just südamati. Ma teen seda, mida ma ei taha, siis ei soorita seda nüüd sigi enam mina, vaid patt, kes elab minus. Tähendab, tahtis head, avastan seaduse, et mulle on omane teha vaid kurja sisemise inimese poolest oma rõõmutsen jumala seaduse puhul. Liikmeis näen maaga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele. Jaheldab minu patu seadusega, mis on minu liikmeis oomid, õnnetut inimest, kes ostab minu lahti sellest surma ihust tänu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie issanda kaudu. See tähendab siis mina ise oma mõistusega orjan küll jumala seadust, kuid lihaga seadust. See on väga realistlik mõttekäik. Siin ei saa inimene millegagi uhkustada. Ei ole olemas inimest suure tähega. Jumal mõistab seesugust inimest ja ta paljastab tema. Ja seda paljastust, loeme esimese Korintose kirja 13.-st tükkis 11.-st salmist. Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps. Ma mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Ja kui ma sain meheks jätsin kõrvale väeti lapse kombed. Praegu me ju näeme aimamisi nagu peetilist hämmast kujutist. Kord näeme valgest valgesse. Praegu ma taipan poolikult. Siis taipan ma täiesti nii, nagu jumal on mingid taibanud, täiesti. Nõnda siis jääb usk, lootus, armastus. Need kolm nendest on armastus, suurim. Ma olin paljas ka siin imest meile teist inimest. Nagu arstiteaduse üliõpilastele näidatakse anatoomikumis teist inimest võetakse seda jumal, paljastab minu see tähendab ka Pauluse ja minu ja nõnda alati Paulus ütleb, et jumal paljastab ka hoopliku kuulutaja. Võõraste keeltega rääkimise lugu. Jäigitaks seda õige hästi. Nimelt. Ta oli mõjus, kui keegi tuli kuulutama jumalat, kui keegi tulid kuulutama Kristust siis ta püüdis äkki ta kuidagi nagu vaimus, olles kuidagi nagu jõust ära olles võõrast keelt, mida keegi ei mõistnud ja püüdis seda ise seletada, või tema kaaslane püüdis seda seletada ja seda peeti tähtsaks. Seda taheti kuulata. Paulus ütleb siin selgesti kes räägib võõraid keeli ei räägi inimestele, vaid jumalale, sest keegi ei mõistad teda. Ta räägib vaimu ajel saladusi. Aga kes prohvetlikult kõneleb, see kõneleb inimestele. Nende keeles, nende ehitamiseks, julgustamiseks ja lohutamiseks. Kes võõraid keeli räägib, ehitab iseennast. Prohvetlikult kõneleja ehitab aga kogudust. Tahaksin, et te kõik räägiksite võõraid keeli, aga veel enam et kõned läksid arusaadavas keeles prohveti kombel. Sest see, kes kõneleb prohveti, kumb on suurem tundmatute keelte rääkijast, olgu siis ta ise. Neid ka tõlgendab. Prohveti kombel, kõneleme, mine, ehitab kogudust. Nüüd ala vennat, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin võõraid keeli, mis kasu ma teile tooksin? Kui ma teile ei räägiks? Olgu ilmutust või taipamist või ennustust või õpetust nõnda Anka häält andvate hingetud asjadega, olgu vile või keelpill? Kui need tei annaks eristatavaid helisid, kuidas siis saaks seda aru, mis on puhutud file või mängitud keelpillil. Sest kui pasun annaks umbmäärast häält, kes siis hakkaks sõjaks valmistuma, nõnda ka teie, kui te võõrkeelega ei anna selget ruumid, kuidas siis võib taibata, mida ta räägib. Te räägite siis, muud? Maailmas on kui palju mitmesuguseid hääli ning midagi ei ole häälet. Kui ma siis ei tea häälikute tähendust oleksin rääkijale keel ning räägi oleks minu jaoks umbkeelne, nõnda ka teie. Kui te juba innukalt taotlete vaimuandeid, siis püüdke, et ei oleks neid küllaga koguduse ehitamiseks. Niisugune on Pauluse otsus. Sellega ei ole kirikul olnud sajandeid tegemist, aga nüüd on nende asjadega tegemist Eestimaal. Sest kolmanda neljandajärgulised usukuulutajad on tulnud meie juurde. Haavad segast juttu. Mida nad ise ei oska seletada, see on nagu pasun mis annab umbmäärast häält ja on neid, kes selle juure jooksevad, mis võõram ja aru saadamatu on. Nad nagu kardavad seda, et jumal inimese paljastab. Ja et inimene tõesti Ja Paulus teeb otsuse. Koguduse keskel, ma tahaksin rääkida pigemini viis sõna oma mõistusega, et maga teise, õpetaksin kui 10000 sõna. Aru saadamatutes keeltes. Vennad, ärge olgu lapsed hoiu poolest. Olge väetid, lapsed halvas hoiu poolest, aga olge täiskasvanud. Ilmselt on seda päädibki keeltega rääkijate poolt pärast Paulust võib-olla ka mugavamaks tehtud. Mõned teravused, mis Paulus siin ütelnud on, Paulus oli tegelikult Terava loomuline väga selge, püüdis olla väga õpetlik. Paulus ei salli hooplevad vagadust. Kuidagi tehtut, näoilmet. Ja Paulus ei taha, et me isegi Loles, olles vaimus käies et me sellega kiitleksime. Võime lugeda veel korintlastele, kirjutas teise kirja viiendate. Nüüd siis teades issanda kartust. Me püüame keelitada inimesi uskuma. Vaat seda on vaja. Paulusel ja neil ristiinimestel on ülesanne jumala poolt keelitada inimesi uskuma. Jumalale oleme me täiesti avalikud. Loodan ka teie südametunnistuses olla täiesti avalik. Ma ei hakanud taas teile soovitama, vaid. Annan teile alust kiidelda minu puhul, et teil oleks midagi öelda nende vastu, kes tahavad kiidelda oma silmanäoga. Me oleme teinud nagu sõõri. Nagu täis elu. Pauluse õpetuses ja oleme jõudnud teatavasse nagu selgesse täppi. Neljandas peatükis samas kirjas ta kirjutab. Me oleme nüüd lahti häbiasjust, mida peidetakse, me ei käi rõngastega ega moonutanud oma nägu ega jumala sõna võit. Avaldan misega, esitame endid kõikide inimeste südametunnistusele, jumala silma ees. Kui me meie evangeelium on siiski kinni kaetud. Ja seda kinnika aetud evangeeliumi tahaksimegi järgmisel korral jälgida ja selgitada mõni sõna veel enne usuõpetusest Pauluse usuõpetusest. Sellest saame ülevaate roomlastele kirjutatud kirja kaheksas esimeses peatükis. Sisaldub Pauluse kogu elu loeme siit ainult esimese peatüki Neljateistkümnenda salmi. Nii kreeklastele kui umbkeelsetele, nii tarkadele kui rumalatele võlglane. Sellest on mul valmidus ka teile Roomas asuvale inimestele kuulutada evangeeliumi. Ma ei häbene evangeeliumi, see on jumala vägi pääsemiseks igaühele, kes uskuda tahab. Muuda mehele esmalt ja siis kreeklasele. Sest jumala õigus oli ilmunud rõõmusõnumist usust usku nagu trepiastmeid mööda saame minna edasi kõrgemale, nagu on kirjutatud. Usust jääb õige elama. Ja me oleme jälle jõudnud tagasi selle juurde, et jumal arvat meid õit õigeteks. Jumal arvab meid kõlvulisteks, arvab inimesteks. Jumala õigus tuleneb Jeesuse Kristuse uskumise puhul kõikidele, kes usuvad. Tahaksin rõhu panna sõnale kõikidele. Jumala õigus tulebki Jeesuse Kristuse uskumise poolt kõikidele kes usuvad. Tähendab, kõik inimesed on ühetaolised ainult uskumise tõttu. Kõik on õiged, lepitatud kõigi need, kes usuvad. Ja usule järgnevad teod.