Kui õhk vagunist tubakasuitsust umbseks muutus tundis mister mammeri, et hommikusöök oli halvasti mõjunud. Toidul ei olnud kindlasti midagi viga olnud. Vitamiinirikas täisteraleib, krõbedaks praetud peekon, pehme muna ja kohv milletaolist ainult missis. Sätan oskas keeta. Mis sätan, olid tõeline leid sedapidi tunnistama. Möödunudsuvise närvišoki järel oli etel tõesti olnud liiga nõrk, et tülitseda sobimatute teenijatega. Kelletaolisi voolas majja ja jälle minema. Praegugi veel polnud ETV ärritamiseks palju vaja. Vaeseke. Mister marmori, kes võitles meeleheitlikult Tiiveldusega, soovis ainult et see poleks mingi haiguse sümptoom. Hoopiski arvestamata komplikatsioone, mida haigus tooks seoses tööga büroos. Mõtles mister marmori, ainult et see teeks eeteli ohtlikult rahutuks. Mister mammari oleks rõõmuga ohverdanud oma igavavõitu elu eta, kas säästajaithelit vähimatki ebameeldivust. Ta pistis loodetavat leevendusttoova tableti suhu. Viimasel ajal oli tal kombeks neid kaasas kanda ja avas ajalehe. Seal ei paistnud midagi huvitavat. Alamkojas arutati järjekordset seaduseelnõu vürtsi, prints oli avanud jalatsinäituse naeratades, nagu kirjutati. Liberaalide parteid oli tabanud uus lõhenemine. Politsei otsis naist, keda kahtlustati abielupaari mürgitamise seal Olincolnis. Kaks tütarlast oli jäänud põlevasse tehasehoonesse. Keegi filmitäht lahutas neljandat korda. Päragani jaamas läks mister mammeri maha ja istus trammile. Iiveldus meenutas juba merehaigust. Õnneks jõudis ta veel õigel ajal büroosse ja tormas kohe tualettruumi. Nüüdistuste kahvatuna vaeva, higi otsmikul töölaua taga, kui ärikompanjon mürinal sisse astus. Hommikust männeri tervitas pruuks veidi kilede häälega ja lisas, nagu alati. Külm ilm täna, kas pole? Vastas mammeri tõesti vastikult külm, vastik, vastik, kinnitas teine. Kas olete tulbisibulad juba maha pannud? Kõiki veel mitte, tunnistas mister marmori. Ma pole päris terve kahju kahju katkestestada, pruuks tõesti kahju. Nad tuleb õigel ajal maha panna, mina sain juba eelmisel nädalal kõigega valmis. Kevadel Moaet, tõeline meistriteos. Linnaaiakohta, ma mõtlen. Te olete õnneseen, sest elate maal, mina vähemalt arvan, et seal on parem elada kui hallis. Õnneks on meie puiesteel piisavalt õhku ja kuidas proua käsi käib? Tänan küsimast, tänu taevale, ta, ta tunneb end juba palju paremini. Rõõm kuulda, rõõm kuulda. Loodan, et talvel näeme teid jälle endi keskel, teate, näiteringi, tule temata lihtsalt toime. Noor Välbek küsis eile muide tema järele. Loodan, et ta võib mu moosi jälle varsti mängida, aga arst ütles, et või seal liialt pingutada. Ei mingeid emotsioone, ta peab tingimata rahu säilitama. Tõsi, tõsi ja kõige halvem, on ise endale muresid kaela tõmmata. Minal hakkasin muretsemast juba mõned head aastad tagasi ja vaadake mind terve kui härg, aga teie näete minu meelest küll kehva välja. Seedehäired vastase mister mammeri pole ka ime. Ilmselt olete külmetanud, aga seda ei tohi teha, kinnitas minister pruuk ja laskus samas oma lemmikteooria. Et küsimus on selles, kas elu on elamisväärne, see omakorda sõltub maksast, maksad, sõltub, heietas ta edasi. Äkitselt ärkas naa. Me peame veidi vist ka tööd tegema, kus on viimased üürilepingud. Mister mammeri, kes seal hommikul ei soovinud eriti vestelda, sai lõpuks pooleks tunniks süveneda kinnisvara maakleri töösse. Ühtäkki tormas mister pruuks jälle tuppa, muide, küsis ta ilma mingi sissejuhatuseta, kas te ei tea soovitada mõnda korraliku koka? Naeratas mister mammeri sellist niisama lihtsalt ei leia. Tõsi me ise küll äsja palkasime sobiva, aga miks te seda küsite? Ega teie vana kokku ometi ära ei lähe? Ei jumal paraku. Peaksid olema vähemalt maavärisemine eta majast minema saad. Ei, ei, ei, ma küsisin finipsonidele. Nende kokk läheb maale, kokkade viga ongi see, et nad lähvad maale. Ma ütlesin kohe Filipsonile, et olgu nüüd ettevaatlik, võtku selline, kellest midagi teab, muidu saab sellise mürgisega nagu too see, mis ta nimi oligi. Andrews jah. Ja ongi sumatused, enne kui sa oskad midagi kahtlustada, ütlesin Philips naeris selle peale, siin pole midagi naerda. Seda ma ütlesin ka oma lihtsalt ei saa aru, mille eest me maksame politsei maksu nüüd on pea kuu möödas, aga nad pole toda naist ikka veel kätte saanud. Politsei oletab, et Ta on ikka veel siinkandis, otsib koka kohta koka ja mis teie sellest arvate? Kas politsei siis ei usu, et ta enese uputas? Uputas jama mister pruugsbujatuste olidenile ja naeratas laialt ning seletas kõiketeadja ilmel. Ei, hakk oli jõkke visatud ainult politsei ninapidivedamiseks. Niisugune inimene enesele kätt külge ei pane, niisugune mitte. Missugune, missugune, missugune selline, keda vaevab arseenimaania. Nemad kardavad koledasti oma naha pärast, kavalad nagu rebased. Nüüd pole muud kui loota, et varsti kinni saadakse. Nagu ma Felliksonile ütlesin, te siis arvate, et Andrews oli mürgid. Et kas Andrews, muidugi, see on siililegi selge. Hooldas vanaisa, too suri äkitselt ära, jättis talle veel veidi rahagi. Seejärel oli ta kellelegi vanahärra majapidaja, too suri äkki nüüd veel see abielupaar, mees suri, naine sai arseenimürgituse, kokk laskis jalgade, veel küsiti, kas tema mürgitas. Ma vean kihla mille peale tahes, et kui isa ja nende kahe surnukehade üles kaevatakse, leitakse neist võrdsel hulgal arseeni. Kui säärane tüüp on kord alustanud, siis ta lihtsalt ei saa enam pidama. Selles mängus on miski, mis teda võlub nagu suvatsetakse väljendada. Nii vist jah, nõustus mister mammari. Ta võttis uuesti ajalehe ja hakkas tagaotsitava naise pilti uurima. Päris süütu välimusega tähendas ta üsna kena ja kuidagi emalik. Tal on ebameeldiv suu, kuulutas mister pruuks. Üks tema teooria eest kinnitas, et inimese iseloomu võib tema suu järgi ära arvata. Mina ei laseks teda üle omale. Päeva jooksul tundis mister mammeri enesetunnet parandavat lõunasöögiks valista pisikese tüki keedetud kala ja omletti ning rõõmustas üliväga, kui viimase kahe nädala jooksul ilmnenud seedehäire ei andnud endast märku. Päeva lõpuks oli ta tuju üsna reibas. Võimalik haigus ei teinud enam muret. Ungari ostis proua eeter elektrosantiimi kimbu ja astus koduuksest sisse. Rõõmus ootus südames. Ta oli veidi pettunud, kui ei leidnud naiste elutoast lillekimp ikka kindlalt käes läks ta lohiseva sammul piki koridori köögi suunas ja lükkas ukse lahti. Köögis polnud kedagi peale koka, kes istus sellega ukse poole pas süüdlaslikult püsti, kui ta sisenes. Jestas, ehmatasin koledasti. Ma ei kuulnud, et välisuks oleks käinud. Kus Mises mammeriam? Ega tal pole ometi halvem? On söör, tal on peavalu, vaeseke, sain ta voodisse sundida ja umbes poole tunni eest viisin üles tassi kanget teed. Arvan, et ta juba magab. Issand küll, pommises mister mammeri. Arvan, et peavalu tuli tal söögitoa ümberseadmisest, ütlesime, siis satun. Ma ütlesin talle, et ei tohi pingutada, aga te teate, milline ta on väsimatu. Ei või hetkegi paigal olla. Tean ja vastas mister mammeri. See pole teie süü, mis jätan. Ma ju tean, kui hästi te meie mõlemi eest hoolitsete. Ma lähen vaatan korraks üles. Ma ei kavatse teda segada, kui ta magama jäänud. Muide, mis on õhtusöögiks? Küpsetasin hea lihapiruka, teatas missis, satun toonil, nagu võiks ta piruka muuta milleks tahes, kui see ei peaks peremehele meeldima. Lihapirukas hüüatas mister mammeri maju. Küll te näete, see on hea ja kerge, ühtlasi seletas, mis siis satun ja praeahju ukse, nii et mister mammeri pirukat nägi. Ma tegin Õiga, ütlesite, et ei talu rasva. Palju tänu, olen kindel, et pirukas on suurepärane. Viimasel ajal seal pole ma kõike süüa saanud, sealiha eriti ja, ja paljud ei söö sealiha. Ja ilm on ka selline, et kas ta seosetult. Kas te pole külmetanud? Missis sattunud, tormas laua juurde ja korjas kähku kokku ajalehed, mida oli lugenud. Ehk proua soovib õhtusöögi üles tuppa, armasta. Meister mammeri hiilis kikivarvul trepist üles, edelalammas, hahasulgedest teki all ja paistis kaheinimesevoodis pisikese ja tühisena. Ta pööras peamehe poole ja naeratas. Tere, kallis. Sosistas mister mammeri. Tere. Sa oled juba kodus. Ma vist magasin. Väsisin ära, pea hakkas valutama ja. Missis sätan ajas mu voodisse. Kullake, sa oled ülearu askeldanud. Mister mammeri haaras naise käe ja istus voodi servale. Ja olin küll sõnakuulmatu. Kui ilusad lilled, Harold. Kas kõik need on mulle kõik sulle nukuke ja mis ma selle eest saan? Missis mammeri naeratas ja ulatas põsemehel kulus palga nõudmiseks. Tükk aega aitab sa vana senti mentaalitseja minema, kavatsen tõusta. Palju parem oleks Tuuvikene kui läheksid korralikult voodisse ja laseksid õhtusöögi üles tuua. Ethel tõrkus, aga kaasa jäi kindlalt oma nõudmise juurde, kui musike pole ettevaatlik, ei saada niipea minna näiteringi, aga seal igatsetakse tema järele. Nooruelbecoli juba tema järele küsinud ja kaevanud, et nad ei saa ilma eetellita toime. Ütlesidki nii? Ei tule toime, küsis Eedel rõõmsalt. Oo, kui kena, et nad mind ootavad. Siis on tõesti parem, kui ma voodisse lähen. Aga haaralt, kuidas on sinu tervis, Pole viga? Magu ei valutanud? Natukene, aga see on möödas. Ära muretse, nukukene mister mammeri ei märganud enam tõepoolest mingit sümptoome. Ei järgmisel ega ülejärgmisel päeval. Ta pidas apelsinimahla dieeti ja oli meeldivalt üllatunud kuuri tõhususest. Neljapäeva õhtul tuli ootamatult äge haigushoog. Etel ehmatas hirmsasti ja nõudis visalt kutsutaks arst. Doktor katsus pulssi, vaatas keelt ja ei paistnud haigusjuhtu tõsiselt võtvat. Ta küsis ainult päevaste toidukordade järele. Tuli välja, et mister mammeri oli söönud õhtusöögiks seapraadi enne voodisse minekut joonud apelsinimahla. Näete, hüüatas doktor Grehvits rahulolevalt. Ongi teie haiguse põhjus käes. Apelsinimahl ja sealiha on suurepärased asjad, aga eraldi eraldi igulate koos mõjuvad nad eriti halvasti maksale. Pole teada, miks, aga nii see on. Saadan teile dieedile paar päeva, peate olema voodis ja ilma sealihata elama. Mises määri, ärge muretsege, ta on terve ja tugev. Me peame hoopis teie eest hoolitsema. Ma ei taha jälle näha musti rõngaid silmade all, kuulsite rahutu öö. Muidugi, loomulikult. Kas rohtu võtate korralikult? Suurepärane, ärge ainult abikaasa pärast, muretsege, tõstame ta ruttu jalule. Ennustused täitusid, kuigi mitte liiga ruttu. Mister mammeri pidas dieeti, mis siis sealt on, valis eriti hoolega, mida keeta. Ja ETV kandis selle talle voodisse. Reede õhtuni tundis mister Mamorjend halvasti. Laupäeva pärastlõunal suutis ta vaevu alla korrusele suikuda. Ilmselge, et tal oli tõeline maoatakk. Siiski suutis ta end nii palju koguda, et kirjutas alla mõnele mister pronksi saadud dokumendile ja vaatas läbi majapidamisArv. Koos redeliga tegid nad ringi peale nii lihakaupmehe, pagari kui koloniaalkaupluse arvele. Kallike, mis veel? Tõstis mister mammeri pilgu, mis siis saatoni palk? Ta on meil olnud täpselt kuu. Õige küll. Kas sa oled temaga rahul ja isegi väga, kas sina siis pole? Ta on suurepärane kokk ja peale selle väga armas, lausa emalik, eks ole, tegin hästi, et ta jalamaid meile palkasin. Loomulikult musike, oli alles õnnelik juhus, et ta kohe ilmus, kui see õudne Chain sõna lausumata jalga laskis. Ma olin lootusetus olukorras. Loomulikult olin liiga usaldav, kui võtsin ta meile ilma igasuguste soovitust, et noh, ka teisest küljest, mis soovitusi sa tahad, kuid aastate kaupa on hooldanud ainult omalises, tema. Ehk kinnitas minister mammeri. Ta mäletas, et oli tookord olnud veidi kahtleval seisukohal, aga polnud siiski vastu vaielnud, kuna neil lihtsalt oli väga kedagi vaja. Asi oli õnneks läinud ja polnud mõtet seda enam arutada. Algul oli ta küll Edelile vihjanud, et võiks kirjutada missis sättoni kodukoguduse õpetajale kui TTL oli arvanud, et vaevalt õpetaja oskaks öelda midagi tema kulinaaroskuste kohta. Ja see oli missis säteni puhul ju kõige olulisemad. Minister Kamari arvestas välja missis Satoni kuupalga. Kui sa talle maksad Kulaietel teedele. Märkus. Kui ta just peab lehed enne mind läbi lugema, lapakunad vähemalt uuesti korralikult kokku, oleksin talle väga tänulik. Oh sind pedandikest kallikest, naeris naine. Mister mammeri ohkas. Tundus võimatu seletada, miks oli nii tähtis, et hommikused lehed jõuaksite käte, värskete ja puutumatutena neitsilikena, kui nii võiks öelda. Sellest ei saa naised iialgi aru. Voodis hommikukohvi nautides lugestan News of Worldi. Eriti hoolega luges ta kuriteoveergu. Mister mammeri lausa nautis mõrvalugusid, need ajasid meeldivalt kananaha ihule ja andsid aimu suurtest seiklustest. Pealegi kirjeldasid kõik need lood sündmusi, mis olid ääretult kaugel, rahuliku halli igapäevasest elust. Nii lugeskida. Et mister pruuks oli õigesti ennustanud. Missis Andrewsi endine tööandja laip oli, eks Humeeritud ja sellest oli rohkesti arseeni leitud. Meister marmori laskus allkorrusele lõunale. Loomakarbonaad kartulitega, ülihõrk, jooksjory, puding, kõige lõpuks õunakook. Kolmepäevase tüütu dieedi järel oli lihtsalt suurepärane taas liha süüa. Ta sõi tagasi hoitult, aga naudinguga ettelile ei paistnud aga isu olevat. Ta ei söönud küll kunagi, palju, võiks öelda, vastupidi. Naine oli närb sööma ja peale selle kartis kogu aeg alusetult, et võtab juurde. Ilm oli ilus. Mister mammeri oli veendunud, et ei teinud karbonaadi ka endale liiga. Ja otsustas ülejäänud lillesibulad maha panna. Ta heitis õlgadele vana jakki ja läks üle õue tööriistakuuri. Seal olid kandikul valmis tulbisibulad ja taimekast. Siis alles märkas mister mammeri, et olid püksid vahetamata jätnud. Ta ei viitsinud majja tagasi minna ja hakkas otsima mati põlvede alla panemiseks. Meenus, et viimati sai see rulli keeratuna pandud kuurinurka tühjade lillepottide riiuli alla. Ta kummardus ja kobas riiuli alust. Mingi purki jäi pihku. Ettevaatlikult tõmbas mees purgi välja. Selle purgi sees hoidis ta umbrohutõrjevahendit. Mister mammeri vaatas erkpunast etiketti, millel oli suurte selgete tähtedega kirjas. Arseen. Umbrohutõrjeks nõrk õpetades silmitses ta purki ja talle meenused. Sama mürgiga oli tegemist missis Andrews'i viimase kuriteo puhul. Et suur hulka arseeni oli leitud veel ohvri laibast. Mõtte virgutas mister mammarid. Ta tajus teatava kõditundega, et oli kaudselt kaugelt seotud tähtsa juhtumiga. Üllatuse ja kerge meele pahaga. Panin alles nüüd tähele, et purgikaas oli hooletult kinni pandud. Kuidas ma võisin ka nii, et pomises ta. Pole ime, kui mürk on lahtunud. Meister mammeri vajutas kaane kindlalt kinni. Enne märkas veeret, purk oli poolik. Et asi kindel oleks, koputas ta kaant veel labidavarrega pärast pesi hoolega käsi, et vältida igasugust ohtu.