Kui tulbid said maha pandud, märkas mister mammeri et võõrastetoas on külalised mesis võlbekijada. Poja visiidid olid küll alati oodatud, aga mister mammeri soovis, et nad oleksid ette hoiatanud. Ta oleks vähemalt küünealuseid hoolikamalt puhastanud kuigi missis võlbekey pööranud küüntele mingit tähelepanu. Ta oli ülijutukas daam ega hoolinud palju muust peale omaenesekõnetulva Meister mammeri suureks pahameeleks hakkas ta lobisema mürgitusjuhtumist Lincolnist. Sobimatu teema teelauas. Edelile mõjub see halvasti, mõtles ta. Kõige tipuks ilmnes, et mürgita elutseb lähikonnas. See fakt oleks Karaudsete närvidega naises ebakindlust tekitanud. Altkulmu pilke Eedelile ja oli selge, et näen oli hirmu täis. Mis siis võlbect oli mistahes nipiga vaikima sundida. Muidu oli karta uut närviatakki. Meister mammeri katkestas külalise jutu äkitselt ja üsna karmilt. Nüüd on paras aeg võtta õnne, põõsa pistikuid, mis siis Valberg, kui tulete koos minuga aeda, lõikan teile mõned. Ta märkas, et teedel ja noor Välbek vahetasid ilmse kergendustundega pilke. Noormees tajus olukorda ja oli ema Ataktitusest puudutatud. Missis võlbek. Alati aldis kõigele uuele, tõusis ja purjetas aeda. Ta jalutas peremehe kannul ja lobises aiapidamisest, sel ajal kui mister mammeri Pistoksivalise lõikas. Missis võlbeki dispuhtaid, teid, mina küll ei saa umbrohust jagu. Meister mammeri mainis umbrohutõrje mürki ja kiitis selle tõhusust. Nõrk missis võlbeki jõllitas talle otsa, siis värista selgu. Midagi niisugust mina oma majja ei too, ütles ta rõhukalt. Meister mammeri naeratas. Ma ei hoia seda majas äkida vakatust, sest meenus hooletult suletud purgikaas ja kauges teadvuse sopis kerkis sünged ja ärevad mõtted. Ta tõrjus need eemale ja läks kööki vanu ajalehti otsima, Pistoksi pakkida. Paistis, et elutoa aknast oli neid sisenemas nähtud noor võlbeks seisis juba püsti ja jättis Missis mammeriga hüvasti. Ta juhatas ema kiiresti ja delikaatselt välja. Mister mammeri läks aga kööki tagasi, et järelejäänud ajalehed lauasahtlisse pista. Ta lappas lehed korralikult kokku ja silmitses neid sealjuures tähelepanelikult. Üks seik oli ta tähelepanu paelunud ja mister mammeri tahtis seda kontrollida. Uuesti lappast ajalehed üle. Muidugi, tal oli õigus. Kõik, mis siis Andreow pildid, kõik artiklid ja lühiteatedki, mis puudutasid Lincolni mürgitusjuhtumit, olid välja lõigatud. Meister mammeri vajus kamina ette tugitooli. Tal oli äkitselt külm hakanud. Tundus, nagu oleks maos jääkülmkamakas midagi sellist, mis tuli tingimata uurima lasta. Ta üritas meenutada, mis siis Andrew välimust nagu see oli olnud ajalehe fotodel, kuid tal oli kehv nägemismälu. Meenus, kuidas ta oli pruuksile öelnud, et naine on emaliku välimusega. Siis hakkas mister mammeri rehkendama, millal mürgitaja oli kadunud. Peaaegu kuu tagasi oli olnud pruuks ja sellest omakorda oli möödunud nädal. See tegi kokku tubli kuu kuu. Just täna olime siis Satonile välja makstud kuupalk. Et see mõte tagus ja tagus peas, maksku mis maksab, kõik koledad kahtlustused tuleb enda teada hoida. Edelit peab säästma kõigi võimalike vaputuste. Jaga erutavate jutuainete eest. Pealegi peab ta asjas enne ise täiesti kindel olema. Oleks andestamatu solvang mõlema naise suhtes, kui ta tühipalja põhjendamatu paanika pärast laseks lahti koka parima, kes neli eales on olnud. Kui ta siiski missis sättani vallandaks ei mõistaks etel, miks ta seda teeb ja tema omakorda söandakski seletada. Teisalt jälle, kui tol õudsel kahtlustusel on vähimatki alust, kuidas võiks ta tõugata eeterit ohtu, mida me siis sättoni edasi teenimine tähendaks? Uuesti meenus abielupaar Lincolnist mees surnud naine jäi elama otsekui ime läbi. Kas polnud mistahes ehmatus või risk sellest siiski parem? Mister mammeri tundis end äkki üksildase ja väsinuna. Haigus oli teda tublisti kurnanud. Ja haigus, millal see hakkas? Kolm nädalat tagasi oli olnud esimene hoog. Ausalt öeldes oli tal üldse kalduvus seederikatele ja sapiataki tele. Siiski nii tugevad valud kui viimasel ajal polnud varem esinenud. Kahtlemata põhjustasid valusid sapikivid. Meister mammeri ajas end püsti ja läks lohisevate sammudega elutuppa. Etel istus kägaras sohvanurgas. Kallis, kas sa oled väsinud? Veidi? Missis võlbeke väsitas sind oma juttudega liiga ära. Ta ei peaks nii ohjeldamatult lobisema. Küllap etel pani pea padjale. Huh, mida ta kõike seletas? Ma ei armasta sedasorti lugusid. Muidugi, aga inimesed tahavad arutada ja taga rääkida, kui lähikonnas midagi sünnib. Kindlasti on suur kergendus, kui see naine kord tabatakse. Ma ei taha millestki niisugusest mõeldagi. Ta on kindlasti hirmuäratav olend. Tahan rahu, rahu. Etel näis olevat närvišoki äärel. Pisike nukuke peaks olema rahulik, kallike, ära ärritu. Eedeeelleks aegsasti voodisse oli sõlmitud sõnatu kokkulepe, et mister Kamari jääb pühapäeval missis Satoni saabumist valvama. Etel küll muretses, kas tal on küllalt jaksu. Füüsiliselt muidugi oli, kuid sisimas oli ta ebakindel. Ometi otsustas mister mammeri vihjet ajaleheväljalõigete ainult selleks, et näha missis Satoni reageeringut. Ooteajal segas ta enesele tavalise annuse viskit soodaveega. Kolmveerand 10 kostis aiavärava Kreuksumine siis sammud aia teel, seejärel võtmekolin luku ragin ja viimaks ukselingil nõksatus. Vaikus sel ajal võttis, mis siis, saatan kindlasti kübara peast ja mantlit seljast kulus, mõni hetk siis kajasid koridoris, sammud köögiuks avanes. Ja lävel seisis kenas mustas kleidis. Missis Saddam. Mister mammerile oli äkki vastumeelt naisele otse silma vaadata. Siiski tõstis ta pilgu. Mis siis sättonil olid tugevad, karmivõitu näojooned. Silmi polnud paksude prilliklaaside tagant selgesti nähagi. Ka suunurgad ei reetnud siiski midagi julma või tundus see nii ainult puuduvate esihammaste tõttu. Kas teil on mind täna õhtul veel tarvis? Loodetavasti tunnete end paremini. Naise suur huvide tervise vastu tundus mister mammerile ebameeldiv kuid silmad paksude klaaside tagant jäitavamatuks. Tänan küsimast, mis siis sealt on palju paremini, vastas mees end viisakaks sundides. Ega ometi, missis mammeril pole halvem, kas viin talle kuuma piima või muud joodavat? Ei, tänan. Mister mammeri rääkis kiiresti, soovides niimoodi teist kiiremini eemale peletada. Asso, muide, satun jah, söör. Ei midagi. Head ööd. Hommikul emistel mammeri lehe lahti kerge ärevusega. Ta oleks rõõmustanud lugedes teadet mõrtsuka tabamisest, kuid ajalehes polnud sel teemal midagi uut. Mingi firma šeff jänese maha lasknud ja kõik pealkirjad pasundasid tuulde lastud miljonist ning pankrotistunud kaaskodanikest. Teel tööle ostis ta teisel lehe, milles oli lühike teadet. Politsei otsib esialgu tagajärgedeta Lincolni mürgitajat. Järgmised paar päeva olid ebameeldivamad mister mammeri elus. Ta hakkas varem tõusma ja käis köögis nuuskimas. See ärritas eetelit. Kuid mis siis, satame, ei tohtinud midagi märgata. Ethel vaatas teda lõpuks isegi veidi lõbustatult. Mis kasu oli hommikusöögi valmimise jälgimisest, kui kodunt tuli eemal olla ikkagi poole 10-st kuueni. Büroos kiusas teda pruuk sellepärast et ta iga natukese aja pärast Eedelile helistas. Mister mammer ei hoolinud pilgetest. ETV hääle kuulamine rahustas teda. Ei juhtunud midagi ja nädala pärast hakkas mister mammeri end napakaks pidama. Neljapäeva õhtul jõudis ta koju tavalisest hiljem, sest pruuks oli ta kaasa meelitanud sõbra juurde poissmeesteõhtut pidama. Kell 11 lahkus mister mammari seltskonnast tõrjudes tagasi kõik palved kauemaks jääda. Kodus leidis ta köögilaualt missis Satoni sedeli, millel seisis, et tema jaoks veidi kakaod soojendagu. Ainult Meister mammeri pani tublid ässitaja jooki tulele ja maitses seda pliidi ääres seistes mõtlikult. Esimese ettevaatliku lonksu järel panin ta tassi kõrvale. Oli see ettekujutus? Või oli kakao kõrvalmaitse? Ta maitses veel kord ja loksutas kakaotilka hetke keelel. Uuesti tundis ta võõrast maitset, vaevutajutavat metallijat ja vastumeelselt. Äkilise hirmusööstu vallas tormas mister mammeri vannituppa ja sülitas vedeliku kraanikaussi. Seejärel seisis ta minuti või kaks vaikselt. Nüüd võttis minister mammeri kaalutletult, justkui oleks liigutusi talle dikteeritud vannitoariiulilt tühja rohupudeli. Loputas kraanial hoolikalt puhtaks ja kallas siis järelejäänud kakao pudelisse. Panin pudeli kuuetaskusse ja hiilis köögilävele. Raske oli linki hääletult avada, aga lõpuks läks see korda. Endiselt hiilides läks mees tööriistakuuri. Seal tõmbas meister marmori tiku. Ta mäletas täpselt, kuhu oli pannud arseeni purgi sügavale lillepottide riiuli alla nurka. Mister mammeri tõmbas purgi ettevaatlikult välja. Tikk põles lõpuni ja põletas sõrmi. Kuid enne veel, kui ta teise põlema kraapsas oli juba kobadeski selge, mida ta teada oli tahtnud. Purgiga taas oli jälle lohakalt peale pandud. Seistes mulla järele lõhnamas, kuuris, mantel alles seljas, ühes käes tikuteises mürgipurk sattus mister mammeri paanikasse. Tal oli tuline tahtmine joosta rääkima ükskõik kellele, mis ta oli avastanud. Ometi pani ta purgi täpselt endisesse kohta tagasi ja läks majja. Läbi aia minnes märkas ta missis sateni aknast tuld. Kas tõesti oli naine tema järele luuranud? ETV magamistoa aken oli pime. Kui etel oleks tapvat mürki joonud, oleks tuba kindlasti valge oleks liikumist. Kindlasti oleks kutsutud arst, nagu tol ööl, kui tal enesel oli atakk, atakk, krambid. Just krambid olid õige sõna, mõtles mister. Mammale. Ta läks majja endises hirmu meeleolus, kuid sihiteadlikult loputas köögis kakao, katla ja tassi ning keetis uue tasside jooki, mille jättis katlasse. Edasi hiilis ta magamistuppa. ETV hääl tervitas teda. Sa tuled nii hilja, Harold. Oh sind, hoolimatut. Kas oli tore? Mitte eriti. Kas tunned end hästi, kallis? Ja väga hästi. Kas mis saatan jättis sulle midagi juua? Ta lubasid jätab, oli kakaod, aga ma ei tahtnud juua. Etel, naeris Sahlid. Sellises seltskonnas. Meister mammeri ei hakanud vaidlema. Ta riietus lahti, puges voodisse ja kallistas Eedelit. Nagu tahaks takistada kõiki halbu jõude röömast naist ta käte vahelt. Järgmisele hommikul asus ta otsustavalt asja kallale. Tänu taevale polnud veel liiga hilja. Mister Timbdorp oli keemik ja meister mammeri hea sõber. Ta usaldas loo pikemalt kõhklemata sõbrale ja ulatas kakao pudelimeister. Tim Traub kiitis teda arukuse ja ettevaatlikkuse eest. Õhtuks teen analüüsid lubasta ja kui see sisaldab seda, mida sina arvad, on neil selge põhjus rünnakule asuda. Meister mammeri tänas tööl oli ta sel päeval tahtetu ega teinud eriti midagi. Mister pruuks ei märganud midagi, sest oli olengulistunud tormilise lõpuni ja polnud seetõttu just eriti terava pilguga poolnely panimister mammeri kirjutuslaua sahtlid lukku ja teatas, et peab tingimata minema. Külaskäik olevat ees. Mister Tim Trumpil oli analüüs valmis. Ei mingit kahtlust. Tegin analüüsi matši meetodil. Arseeni on korralik kogus, pole imet, maitsest ära tundsid. Pudelis oli vähemalt neli, viis grammi, vaata ise. Minister mammeri vaatas katseklaasi, mille seinu katsid pahaendeliselt punased plekid. Kas tahad otse siit politseisse helistada? Küsis sõber. Ei, ei, ei. Ma lähen koju. Taevas teab, mis seal lahti on. Jõuan parajasti rongile. Hea küll, jäta asi minu hooleks, ma helistan ise mestele. Mammeri meelest sõitis rong liiga aeglaselt. Etel kadunud, suremas, surnud, etel kadunud, suremas, surnud, tagusid vagunirattad. Jaamast sööstis mister mammeri otse koju. Maja ees seisis auto. Ta nägi seda juba tänavaotsalt ja hakkas meeletult jooksma. See on juba juhtunud. Arst, arst on seal hull hull oli ta olnud mõrtsukas, et laskis asjadel nii kaua oma rada edeneda. Umbes paarisaja jardi pealt nägi mister mammeri, kuidas välisuks avanes. Etel ise saatistada. Võõras istus autosse ja sõitis minema. Edel läks majja. Ta oli pääsenud. Ta oli pääsenud, tali pääsenud, pääsenud mister mammeri suutis end vaevalt selle võrra talitseda, et mantel ära võtta ja näiliselt rahulikult elutuppa astuda. Etel oli istunud kaminate tugitooli ja tervitas teda veidi hajameelsel ilmel. Laual oliteedassid. Nii varajanedena küsis ta. Ah, büroo, kus polnud midagi eriti teha. Kas keegi käis meil teed joomas ja noor Velberg? Rääkisime näiteringi asjadest. Etteri hääles kõlas kerge ärritusnoot. Hirmunult mehe otsa vaadates küsis ta. Mis on, Harold? Sa oled nii imelik. Kallikene, ma pean sulle midagi rääkima. Mister mammeri istus ja haaras naise käe. Kardan, et see on sulle ebameeldiv. Proua kokk seisis lävel. Vabandust, söör, ma ei teadnud, et te olete juba kodus. Kas jotega teed või koristan laua ära. Ja proua, oh, kalakaupmehe jooksupoiss tuli Kreinsbist, seal on missis Andrew kinni võetud, tänu taevale ma pabistasin õudselt mõelda, ta oli saanud koha kahe vana naise juurde ja need olid leidnud asjade hulgast mürgipudeli. See tüdruk, kes ta ära tundis, saab autasu ja mina hoidsin kogu aeg silmad lahti, et ei jookseks taga ninapidi kokku, aga tema oli hoopis Kreinsbees. Mister mammeri pitsitas tugitooli kätega. Kõik oli olnud koletu eksiarvamus. Ta oleks hea meelega karjunud või nutnud. Kõigest südamest soovis ta andeks paluda sõbralikult lihtsalt erutatud missis saatonilt. Kõik oli olnud suur vääritimõistmine. Aga ometi oli olnud kakao. Oli mister tim trupp ja analüüs matši järgi viis grammi arseeni vähemalt. Kes siis? Mister mammeri vaatas naist ja nägi eeteli silmis midagi sellist mida ta polnud varem kunagi märganud.