Raadios ette karjane ja koda. Selline on tänase öö pealkiri, mida te võisite lugeda raadiolehest ja ajalehest Eesti kirik, millest jäätpraost üritus Herbert Kuurme räägib meile selles saates oma kiriku ja koguduse eluloost. Ta rääkis seda usuteaduse neljanda kursuse pedagoogikarühma tudengitele neljandal augustil Põltsamaa kirikus kui tudengid Põltsamaal pastoraadist oma suve sissi pidasid. Negulane, praost, koormet ja mõtleme, kui oluline on üks karjane ja üks koda. Tänase saate toimetas Ene Pilliroog. Kiriku pühitsemine, siis tema isa oli ka sellel korral siingi rikkus. Ja siis veel pärast oli leerimajas niisugune kokkutulek ja seal tema kõneles veel ja mul on meeles lause, mis ta ütles, see oli üheksandal novembril 1952. Noh, mõningad aastad nüüd siit tagasi. Ja ta ütles seda minule. Nüüd sul alles töö algab. Sest ta teadis, et mul selle ehitamisega oli palju rassimist. See oli selles mõttes õige, et nüüd saime jälle kiriku ja seda õiget tööd, mis, mis meie ülesandeks on teha. Ja nii ta siis oli, sest ega me ei kujuta seda olukorda ette, kui meil ei ole kiriku, täna on, kuid kogudus ei ole kirikud. Kui me kirik põles 14. juulil 1941 siis mina olin linnast väljas, ma, 13. juuli oli minu sünnipäev ja ma kõndisin öösel kella kaheni, see üks, kaks kilomeetrit linnas iimal, vaatasin, kui tuli lõõmas kahuritest tulistati ja üle minu pea läksid need mürsud suure vidinaga. Ja siis natukene aega siis üks tulekolle tekkis, tekkis teine kolle ja siis läks ikka suuremaks, et kõik ühines, süda põles. Ja 14-l juulil põles kirik ja loss. Ja, ja kui siis see Lailseid läbi läks 10 päeva kestnud see pommitamine siis ma tulin siia ja siis olid siin ka kahekordselt koorid ja nende postide all, millele koorid toetuvad, oli kivid, nüüd me tegime silikaatide alused, aga oli lihtsalt maakivid. Ja ma istusin siin kivi otsas varemete vahel ja ja häbi ütlejatega, nutsin peatäie. Ja mõtlesin, et kuhu me nüüd läheme. Ma mõtlesin, et seda oleks kirik ära põlenud, ma elasin siis kiriklasse pastoraadi. See oleks olnud kaotus, aga suhteliselt koguduse seisukohast tühiasi. Sest küll õpetaja leiab ikka kuskile ma pea panna ka ja kantselei ka. Aga kui kirikud ei ole, kuhu me läheme. Ja nii oligi, kuhu me läksime? Me olime 1941.-st kuni 1952. aastani. Kasutasime tavalisel pühapäeval liri saali liri maja kus olid jumalateenistused ja seal oli liri laste magamistuba. Sellest tegime kantselei ja oli Iirimaa, hoida tuba, suur tuba, seal, mina oma perekonnaga oma. Mul oli abikaasa ja kaks last ja siis elas meie juures veel abikaasa, vend ja tema ema ja aga noh, kõike mahtlesime ära. Sest minule väga meeldib Sapostil Paulis ja ütlemine et ma oskan olla rikkalsem, oskan olla vaeline. Mõni inimene ei oska rikas olla, halbiks ja uhkeks. Ja mõni inimene ei oska vaene olla, ainult hädadega nuriseb. Aga peab olukorraga kohanema ja saab inimene väga palju vähemaga läbi, kui olud seda sunnivad. Ja kui, kui on elu lahedam ega aega, rohkem ei ole ega midagi üle käia, inimene võib kuulutada rohkem ja võib ka väga napiga vähega läbi saada ja nii ka koguduse elus. Tänu jumalale. Nüüd meil on jälle kirik, aga võib-olla rääkimaks koheselt kirikus. Võib-olla teie, paljud olete siin nagu võõrad ja ma hakkaksin veidi kaugemalt pääle. Üks asi, mis ma olen ikka ütelnud ja mida meil väga palju kirjutatakse ja kõneldakse ja ristiusk toodi tule ja mõõgaga ja nii edasi ja nii edasi. Jah, tõepoolest. Ja oli mõnel pool neid kaklusi ja, ja lai Kuidki. Põhiliselt oli see nii nagu see on tänapäevalgi veel ja viimastel aastatel, et minnakse, misjonärid, käivad Aafrikas ringi ja nende kannul tulevad ärimehed, kes tulevad, vallutavad seal riigi usustati aastal 1220, põhilised ristisid inimesed, preestrid, üks soomlane, kaiki valda oli tema nimi riigiti kuni 300 inimest päevas. Muidugi, see riikimise viis on ju ebanormaalne, eks ole, tullakse ühte paganlikud maale ja siis kohe sadade viisi ristitakse ilma ette valmitamiseta. Te teate, mille oli kõige põhjalikum ettevalmistamine jaa, ristimiseks. Milles, millisel sajandil? Kuuendal sajandil aasta aega valmistati ette, enne kui ristiti põhjalikult õpetati tundma ristiusutõdesid. Aga see oli ju ainult niisugune vormiline sündmus muidugi ristimine, jumala tegu, inimese juures, mitte inimese tegu. Ja inimene peaks ikka pisut selleks ka olema ette valmistatud. Aga kui see nõndamoodi oli, et siin kolm, neli preestrid ristisid seal sajad inimesed päeves siis ei saa see olla ju mitte vägivaldne. See on loomulik, et inimesed oleks võinud igav joosta, nad oleks võinud need ristlejad kinni võtta, ei aita, mis nendega teha. Aga nad lasid ennast ristida. Nad midagi tunnetasid, nägid, et nad võtsid ja lasksid seda toimida. Ja siis läks neli aastat edasi aastal 1224 siis tulid ristirüütlid ja valutasid maa. Nii et nii et käisid üksteise järgi ka mitte äris koos. Vähemalt mitte Põltsamaal ja ka kahtlemata väga paljudel kohtadel, ma kuulen seal üks inimene Järvamaalt on. Ma tean seda, et Järvamaal käsib preestreid veel ennegi, kui siin Põltsamaal samuti ristiti massiliselt inimesi siis alul ju tõenäoliselt lehtedelt puukirikud, nagu ta ikkagi igal pool oli. Meil on praegu teatavad kohad, veel, on üks kirikuna Pajusi vallas millest see nimi on tulnud nähtavasti seal olnud kunagi kirik siis siin Tallinn-Tartu suurt magistraalmaanteed ehitati, siis seal tuli ühes kohas välja uus trass, oli väga palju surnuluid ja muidu veel pikad mehed, pikad meeste luud on olnud ja need olid seal, oli nähtavasti Källe kirik olnud, kus siis maeti inimesi ja ka sedasi aegadel. Seal oli kiriku ümber surnuaiad, mitte et surnu oli eraldi kuskil kaugel vaid kiriku ümber maeti kiriku alla, maeti suur nikkuda ja, ja kiriku ümber maeti siis talurahvas ka üksikud talumehed. Hiljem. Divi kirik ehitati Põltsamaale 13. sajandi seitsmekümnendail kaheksakümnendail aastatel ja see asus teisel pool jõge sealt Teie teate selle aitses keskkoolidele ülespoole, kus progressitehas on seal veel veidi ülespoole, oli see kirik. Aga sa kirik hävinas Poola-Rootsi sõdades oli ju nõnda, et see saksa ordu valitses siin 300 aastat. Varem aastalt 5502 tuli juba venelaste rünnak vallutasid Tartu söörisida, tulid siia Põltsamaale välja ja võtsid siin parandusi ja võtsid siin noori naisterahvaid ja viidi kaasa ja läksid tagasi. Muidugi laastati väga palju maad. Aga siis tulid ka jällegi nagu teatav vaheaeg Liivi sõda. Ja sellel ajal 1571.-st aastast kuni 78. aastani kuulus Põltsamaa ja palju maad siin ümberringi veel pilistori Jaak Valge Jaani kihelkonna maad. Need kuulusid Taaniga kuningapojale Magnus von Holsteinile. Seal Holsteinile oli kaks poega, vanem poeg sai Taanimaa ja noorem poeg sai siis. Saaremaa Eestist ja ka kuramaast tüki. Aga kihtema, ülitatsia veel ja Taani isegi Narva oli ju ka taanlaste käes. Aga see oli lühikest aega. Ja siis tulid rootslased. Ja Põhja-Eesti oli juba Rootsi võimu all, aga see Lõuna-Eesti me olime juba. Me olime Liivimaal, eks ole, vanasti oli Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa Eestimaa pealinn, oli Tallinn, Liivimaa pealinn oli Riia ja kuramaaži seal seal edasi. Aga meie olime siis selle Liivimaa põhja kõrvas tahab Lõuna-Eesti ja Põhja-Lätimaa kuulus Liivimaa alla. Ja siin kui iseseisvalt, Magnus, nüüd sattus Ivan neljanda viha alla ja ja siis pidi põgenema tablanes Poolamaale ja seal ta surigi. Ja siis tulid poolakad. Ja Poola võim oli. Ja valitsuses mõnikümmend aastat. See huvis on ka olnud kas mingisuguse seitse kirikusi omale ehitanud siia hoovi pääle. Muidugi haketi kalja Kadolfitseerima, ega siin maal veel usupuhastus, kuivõrd tal üldse pinda oli, on küsitav. Linnades oli ikkagi reformatsioon juba tublisti mõju avaldanud ja eksmaal ka mõningal määral vaid sama oli siiski ka teatav tsentrum siin Põhja-Liivimaal. Aga siis muidugi tuli see katolitiseerimine aga nende aastatega, kui palju siin ja mis siin teha suudeti, kes kõike teab. Aga siin meie kihelkonnas muide oli ka Katoliku klooster Neanurmes aga nüüd aastal 1600 ja algas siis verine sõda Rootsi, Poola vahel tähendab just jälle Liivimaa pärast sest rootslased tahtsid ka Lõuna-Eestit ja Lätit saada oma võimu alla, aga poolakad olid siin võimutsemas ja see oli väga raske aeg, kus väga palju inimesi hävines nendes sõdades ta ei läinud mitte kohe nagu hoog läbi, vaid käisid külad käest kätte. Ja inimesed muide on ka veel varju otsinud kirikust sest vanad kirikud olid üldiselt linnused või kindlused, kuhu mindi see aegadel varjule. Ja seal on siiski see kirik vallutatud ja on seal väga palju verevalamist olnud. Aga see kirik purustati lõhkeainetega suuresti ka müürid purustati. Ja riigikogule silma kirikuta siis alge, seal see Rootsi valitsusaeg tõesti siis pea 100 aastat. Poola Roosi sõjaajad sinna juurde arvatud ja Rootsi kuningas Gustav Adolf kinkis siin jällegi selle suure maa. Põltsamaa, Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkonnamaad ja mõisad oma riiginõunik fontikile. See oli aastal 1623 ja see fik Ta oli sõjamees. Temal polnud aega siin olla, tema abikaasa on siin olnud üks väga kunstimeelne kunstiannetega inimene ja väga rahvasõbralik inimene. Ja, ja tema on siis rohkem siin elanud, jaga selle. Tähendab selle rootsi inglise kindral helt, marssal Hermann fon rangenilema Spytificolivalt Herman fon frangel üks Rootsi kindralfeldmarssal. Ja see muidugi see ei saanud ise siinse kindral olla ka ühte tema abikaasa. Ja nüüd kui siis, kui, siis nüüd see rangel andis need müürid siis oli, siin oli see 13. sajandil oli ka see linnus kindlaks tehtud, aga see kõik oli põletatud sõdades. Müürid olid, see kindral kinkis selle osa, need sirged seinad siin ja kogudusele, et kirik siia ehitada. Ma nimetan, et tähendab see, see linnus rajati ka 13. sajandil saksa ordu poolt ja need osad on natuke nooremad ja kui tulid need suurtükid kasutusele, siis tehti bastionid nende kindluste juurde, teatsioon, vana bastion sind, sellepärast on tal nii paksud müürid sõnalt juba üle kolme meetri sealt ülevalt ka üle kahe meetri. Ja nõnda siin siin oli uks, mis läks sinna bastioni, see oli nagu üks ennem olnud üks sõjamoonaladu siin ja see truu voligi siis ka taoliste üles ehitatud selle kohta Rootsi arhiivides on kõik andmed, isegi kulutused, kui palju maksis ja kuidas kõik oli ja nii väga ja kunstipäraselt olnud tähistatud. Püsis see kirik siis siin, kuni algas Põhjasõda. Ja jälle põletati hävitatise asula, mis siin oli juba siin ümberringi ju maju ehitatud ja ka see kindlus jaga kilk jäid jällegi jäänud müürid järgi. Aga seal sellel korral olime rahvale üks äärmiselt raske aeg sest kolm katastroofi käis siin. No ütleme 15 aasta jooksul üle. Nimelt Rootsi aja lõpul 1695 96 100. nii palju vihma, et ei saadud esiteks vilja koristada ja sel aastal ka mitte külvata. Ja selle naljaga ei olnudki enam midagi külvata. On saadetud küll see kohalik õpetaja saatnud Rootsi kuningale palve, et saata siia vilja inimestele ka see abi tuli liiga hilja. Ja nõnda 1697. aastal suri massiliselt inimesi Nalga, mitte ainult siin, vaid laiemalt. Põltsamaa oli suhteliselt no ta ikkagi üsna hea viljakandmisega maa. Ja siia on tulnud ka väljastpoolt inimene, lootuses et siin on Joosep, korraldasin pandud magasi aidadesse seitsme nälja-aasta jaoks tagavaraga aga seda põllud ja nii on, 1300 inimest on surnud sellel aastal, no ütleme, kui seal nüüd 300 või natuke rohkem oli loomulikku surma, siis umbes 1000 inimest suri nälga. Need hauad olid selle vana kiriku ümber seal vees, ühte haud on pandud ka kolmekümmet surnud teise 60, kolmandal seal 100 surnud diabeeti, need inimesi kokku aga ei ole töönauses kuigi suur, et kõik need laibad siia saadi vedada, kui inimesed olid nälgas ja loomade hobused olid nälgas, aga kuidas sealt kaugelt tuua, meie kihelkonna kõige kaugem paik on 28 kilomeetrised keskusest põhja poole. Nii et tõenäoliselt maeti neid ka mujale ja see oli siis üks suur näljaaeg, siis tuli põhjasõda, mis omakorda laastas. Ja aastal 1711 oli suur katk, mis oma korral aastas, nii et kolm sellist suurt häving käis üle. Ja tõesti, kui nagu kirjutatakse, et inimesed andsid suud kuidagi teise inimese jälgi. Ühelt poolt kuuke laulude kuulda, et kuked olid kõik ära söödud ja, ja Ajad olid õlgkatustega. Need olid kõik loomadele need katused ära söödud toole veel elus hoida ja rahvaarv on väga suuresti kahanenud. Aga imelik küll, et ta kasvas ikkagi jälle ka üsna nobedasti ja juba seal mõnekümne aastaga mul andmeid isegi ristimiste kohta päris palju oli päris diviisi. Nii et inimeste eluiga oli võrratult lühikene veel 100 aastat tagasi või ütleme, et 150 aastat tagasi oli 80 aastaseid inimesi väga-väga üksikuid. Surid nii 30 40 aasta riigis väga paljud need keskmine vanus hulludel oli väga väike, no lõpetaja palju ka muidugi lapsi suri, aga nüüd sündis ka palju. Nüüd jäigi. Ja rahvaarv tõusis. Ja nõnda siis oli see kirik jäänud sellesse lahingutes siin varemetesse aga ehitati uuesti siin üles ja siis võeti juba see bastion ka kirikuruumiks, nagu ta praegugi on. Mis aastal see kiriku ehitamine oli? Me võime arvata nii 1715. aastal. Või isegi veel pisut varem hakati laudadega katust katma, aga täpsed andmed ei ole mitte. Aga aga ta sai. Ta võttis aega see valmissaamine, kui Rutsi ajal tehti kiiresti kirik valmis, kuna see rangel oli Luther luteriusuline ja ta oli rikas mees ja ta toetas kirikud kui 23. aastal nüüd alles saiv rangelt selle parandi omale. Aga 1930 233 kahe aastaga on kirik üles ehitatud ja kahtlematult rangeli suure toetusega. Rahvas oli ju vaene. Aga nüüd Põhjasõja järgi ei olnud sellist suurt toetajad mitte sest põhja järgi ju algas Vene tsaarivõim. Siis oli ju see vene usk ja luteri uskul luteriusulistel sellist toetajaid mitte. Aga valmitel sai 1751 on igatahes alles, torn tehtud, kukk oli sealt torni otsast. Ütelge jah, ta on kirikutorni otsas kukke, muide, on veel nõnda, et Põhja-Eestis sonaamikus ja ristid ja lõunaid kukkedega miks kukk peeklaseni rohkem muidugi eetris siis alguses Kukk kireb sellepärast seal ära salga, tuletab meelde seda, mis peetusega juhtus. Ja nõnda muidugi kukk on ka veel hommikul varajane ärataja, aga see mõeldud on ikka seda vaimset äratamist, et härra, mitte karistussalga. Ja nõnda siis kiriku üles ehitati jällegi kuigi aega selleks rohkesti läks. Ja see kirik püsis siin kuni teise maailmasõjani. Ja. Kui nüüd see vene võim siin algas siis kinkis omakorda tsaar Peeter esimene need alad, mida Rootsi kuningas kinkis sellele Wrangelile. Peeter Suur kinkis oma riiginõunik fon fikile. Need kolme keelkonna maad siin. Nõnda siis oli see poliitiline ja olukord siin ette selle seeeffic, noh, tema räbal jällegi sotsaaride viha all, ta saadeti siit veel välja ja oli isegi Siberisse saadetud, ega taparaat sai oma paradidele tagasi. Seal pildil oli viis tütart. Ja poegi tal ei olnud. Üks tütar abiellus major lauga, see oli Türgi sõjas vasaku käe kaotanud. Ja seal au oliks väga majandusmees ja aktiivne mees. Tema ehitas selle lossi jälle siin üles. Ja selle konvendihoone ja lõpmata kaunisti rokokoostiilis kaks alumist korrust. Ja see oli üks puhtamaid rokokoo interjööriga hooneid Baltikumis. Siin õlitama, Itaalia kunstnikud ja, ja, ja kõik välismaalased tal seda tegid. Aga ta, tal oli ka seda jõudu. Aga seesama fik oli ka majanduse mees. Tema moodustas sellest Põltsamaalt tolle aja kohta majandusliku tsentrumi tööstusi, klaasivabrikud, peeglivabrik naabarkimis vabrik, tärklis, vabariik, siis portselanimanufaktuur. Nii et tehti need asja tarrikuid. Minu juurde tuli ükskord üks mees, temal üks kild ja seal killu all oli OP. Mis, mis need tähendavad, ma ütlesin, et väga lihtimise tähtav tooberpaaniale. Ooberpaalen oli Põltsamaa nimetus omal ajal. Nii et seal oli ka üks killukene sellest taldrikust, mis oli siis siin tehtud pärast siin üks mees kaebas neid esemeid välja ja tema sai pallurit kildusi, mis oli kasse siin ülepõletatud või siis katki läinud, siin lossihoovis oli see, see tehas siis jah, klaasivad Abiks, pühkisin peegleid. Klaasivabrik oli mitu ja peeglid lihviti siin kamarisme kihelkonna piires ja kõik kasutati tööjõuga jahuga. Siin jõgi ja selle peal tammid olid ja kus siis paisud ja kasu TTV jõude kasutati, seda veejõudu kuni teise maailmasõjani. Siin oli Põltsamaal kolm suurt püüliveskid, Ämaris veel väiksem Veski ja kõik need hävinesid siiamaale pole seal ühtki veskit. Nõnda siis ja need vanad ajad. See kirik siis ja, ja mis siin rajati sellel parandamisele tsaarivalitsuse ajal püsis siis kuni teise maailmasõjani. Sellel ajal, kui seal laulsin lossi omanik oli. Ja tema abielus nimelt kõiki tütrega. Tema sai mitu mõisat, iga viis tütart, igaüks sai mitu mõisat. Ja temal oli siis selle majandusliku närvi. Samal ajal oli siin õpetajaks Hupel August Wilhelm Hupel. Ja kes tegeleb nii ajalooga, see selle nimega ka puutub kokku, sest Hupel töötasin 40 aastat 1784 kuni 1804. Tema tuli Saksamaalt, isa oli õpetaja. Ta oli Saksamaal ülikooli lõpetanud. Ta valdas keeli, aga ta õppis iga veel vene keele ära ja ka eesti rahvakeeli õppis tema ära. Ja hästi õppis ära. Samal ajal oli veel. Nagu kutsus arsti Põltsamaal oli haigla ja oli arst Jewilge olivad olevat ka ühe teise arsti kirurgi ka veel kaasa võtnud, kui ta siia tuli. Nii et oligi siis Põltsamaani kaunis tsentrum, siin majanduslik ja kultuuriline tsentrum. Siin asutati koolid üsna kiiresti ja siin ilmus esimene eestikeelne ajaleht aastal 1766, mõned lühikesed õpetused. Seal anti põhiliselt argiteadlikke nõuandeid inimestele. Ja doktor Vilde need artiklid põhiliselt kirjutas, aga õpetaja Hupel tõlkis eesti keelde. Põltsamaal oli ka Trükikoda, Tsaari-Venemaal oli kuus trükikoda, üks oli Peterburis, üks oli Moskvas Kiievis, üksile, Riias, üks oli Tallinnasse, üks väikene kahju. Põldsavad. See muidugi oli väikene trükikoda, aga, aga siin trükiti eestikeelseid, jaga lätikeelseid raamatuid. Kuna Vilde tuli sealt Lätimaalt ja temaga oli nii selle maaga tuttav ja kasutaja kirikud. Selleks. Aga need ajad ja läksid mööda ja laussuri ja need ühtlaselt raugusid pikkamööda klaasi paprika, lõika klaasivabrik seal laiali kihelkonna piires, see oli veel kõige viimane. Pärast ehitati sinna veel uus meeleski Lablixile lähedal. Aga siin nõukogude võimu ajal käsivabrik, seal suleti. Need opeli vabrikud on nüüd kõik seisma jäänud ja, ja neelanud raamatust võime lugeda, et nad korda olid. Nüüd kui nüüd see teine maailmasõda algas, siis ja olid sakslased juba 10. juulil 1000 üht 41 siin päris Põltsamaa lähistel aga siin hakati neile tõsisemat vastu, nad tulid, Saksa sõdurid, ma olen neid näinud küll, tulid varrukad üles veetud sõja ajal ja tulid martsisega edasi lauluga. Sest õiget suurt vastupanu ei olnud muidugi see osa, mis siia Põltsamaale tuli ja see ei olnud nii suur, sest pealöök läks ju teiselt poolt Peipsi teeni gradi pääle, siin nüüd väiksemad pääsukesed. Aga siiski, esimene grupp oli nii nõrk, et kui siin ühel öösel mõned jäid võisikulisid viis kilomeetrit eemal ööbima, siis sinna, õieti kolleegaat eestimaa kommunistid olid hävituspataljon, kes seal siis sinna Taali tungis, seal ööbinud sakslased tagasi mitu kilomeetrit siis algeskisse pommitamine. Ja põles siis 14-l juulil kirik ja samuti 14-l juulil kaloss kõigisse oma sisustusega. Mööbel oli sealt juba Eesti vabariigi alguses ära viidud. Siinse viimane lossi omanik oli vürst, kakarin venelane ja tema oli igal aastal üks kuu siin Põltsamaal viibinud. Tal oli Peterburis majad ja saapavabrikud ja ja Ukrainas seal suhkruga saab ikka kuskil seal kalevivabrik ja nii et ja mina olin seal kord käinud seal paadil kaadris Saksamaal ja ka seal on olnud oma suvila sellegaagaarinal. Jõukas mees. Aga tema oli ju nüüd vene õigeusuline, niiet oli küll patrol vaata, kes oli veel niimoodi seal lossil oli patronaaži õigus, olid igal igas kogulist tollel ajal patronid üks mõisnikud-ist. Aga siin tekkisid ja siin eelmises sajandi viimastel aastatel kiriku tülid sest siia taheti määrata üksi õpetaja, kes eesti keeltki mitte hästi ei rääkinud, küll baltisakslane, aga kogudus tahtis Blumberkki, kes oli eesti rahvusest ja nii tekkisid siin suured hõõrumised ja oli seal üks kurvem lehekülg koguduse elust, ma ei taha sellest pikalt rääkida, mis halvast asjast rääkida. Ja oli isegi nõndamoodi, et kirik oli vahepeal suletud, mõni aeg ja inimesed, kes tahtsid seal abielluda, siis pidid. Kui pilistori õpetaja vastu võttis, siis pidid sinna minema saada laulatatud. Sest siis see võimalust ei olnud. Aga nüüd asjadele müürusid. Õpetaja vitroc, valite siia siis küll. Ja aga kogudus ka edasi tahtnud tehtud, lahatud vastavat äikese Bloombergi taati ja vitrecoli tugev õpetaja, heade olooge, haritud inimene ja mitte millegi poolest laiduväärne, aga rahvas on jonnakas ka. Ja just selle rahvuse küsimus oli, kuigi ma olen nüüd leidnud, et selle vitrüki oli, et eestlane ja isa oli sakslane, aga no tal iseennast ega pidanud sakslasega ikka nii saksa hariduse saanud. Ja nõnda need tülid ja olid siin, mis jätsid sugune halvad välja. Aga nüüd selle, selle vürtslagaarinaga oli niimoodi, et kui need tülid tekkisid siis tema juurde santsiga, mitte seda õigust õieti mõista. Ja tema andis patronaaži õiguse Riia sele konsistooriumi ile. Lätlased nimetasid mitte piiskopi talijaduseli piiskop, aga lätlased nimetasid seda põhisi, Liivimaal nimetati kindralsuperintendent. Temal oli siis õpetaja ja paigale kohalik kinnitamise õigus. Ja siis saigi see õpetaja õpetaja rennid, see oli eesti rahvusest juba. Ja. Töötas siin 22 aastat, siis tuli õpetaja Frey õpetaja Freya, aga oli ka oma rahvuse saanud sakslane üles. Tema oli jälle isa, oli eestlane. Ta isa oli Moskvas saksa eesti koguduse õpetaja ja pärast oli ka siin oma poja juures seisa ja teenis kasin kirikus oma pojale abilisele pidas teenistusi ja leeritundi pidada. Aga nüüd õpetaja Fay ise, tema läks 39. aastal ära Saksamaale või alul Poolasse, nagu nad kõik läksid. Ja siis sellest peale olengi mina siin. Oktoobrikuus 1139. Olen määratud siia 13-l oktoobril, kobril olid sündinud 13. kuupäeval. Kui läksin eksamile 13. kuupäeval või 13.-ni, siis läks ikka kõik hästi. Nii et 13., number üks väga hea number. Ja kui te veel ei usu, siis ma räägin talle. Eesti ajal oli ka nii, et loteriid või võidud nagu lüüdiga näidatakse radiovski ja miljon senti oli peaõit. Ja see oli väga suur raha, sellega võis osta talukoha või suure maja linna. Ta võitis kord selle miljonilise võidu. Üks kolmeteistaastane poiss Tallinnas, kes elas Tallinnas Falkpargi tänav number 13, korter 13. Nii et siis nüüd peaks olema kindel, et sa olid siis väga hea Arv kuigi teate seda, ebausk on väga laiali, sealt on ju Lääne Lääne-Euroopas maju, kus ei ole kolmeteistkümnendat arvest, oli 12., teises kui ainult 14 ja hotellides 13, numbrituba, aktid ja läheb kohe 14 ühele, tuleb selle juurde veel meelde. Minul oli au, kui ma olin lülit tollane olla tolle aja rektori. Sele Johan Kõpu pool külas, seal oli paari üliõpilaste ja siis olid seal ka need teisi inimesi. Ja oli ka see professor ja seal söögilauas tuli ebausust juttu. Ja siis ütles see mees nõndamoodi seal. Mina küll ebausklik ei ole. Natuke aega, aga kui ma hommikul ööbin oma vestinööpe ja teine hõlm jääb nööbi võrra üle üles sel päeval Laboliit halvasti. Niisiis sellega on et nagu oleks laule salvidad, kartlik May olla ja ebausklik ka mitte. Aga natukene ikka seda usku Bauskuga inimestel. See oli Ants Kruus semis Luli ja nüüd siis meie kiriku juurde veel. Et see kirik siis jah, nagu ma nimetasin, juba 13-l juulil ja siis oli see küll õnnetu päev, kui kirik põles. Ja me tahtsime juba hakata sõja ajal midagi siin tegema, aga sai lubatud mitte teha materjali antud. Siin selle esimese nõukogude seal võeti väga palju metsasid maha ja see Põltsamaa lähistele jäi väga palju palke välja vedamata metsa. Ja mina nüüd mõtlesin, kui see Saksa okupatsiooni algas. Et nüüd on jälle uus võim ja see, need palgid sind nüüd ära koristab. Aga need on ikka siin meie kihelkonna maa peal ja Eestimaal kasvanud puud ja meil on tarvis neid palke ja läksin Tallinna ja palusin, et me saaksime siit osta neid palke, mis on juba maha lõigatud. Me kasutame kiriku ehitamiseks. Mul üks hea tuttav sealsamas Falkpargi tänaval metsanduse ministeerium. Tema töötas seal ja ütles ja hiljaks oled jäänud. Laste kätte haaratud ei ole mingit luba anda enam temal seal tema just selle jaotamist tegigi. Juhatus minu siis sinna laiale tänavale, seal selle Oleviste kiriku vastas, seal põllutööministeerium, seal oli sakslaste mingisugune asutis seal juhatajate, mindi hapnordi juurde ja kurtsid selle oma luu ära, et meil on vaja kirik üles ehitada nii edasi ja kõik. Tahate kirikuid ehitada, k s i riik, kõik läheb sõjaks. Ja tuli seal tühjalt tagasi ja läksin muidugi tagasi siis et ma olen elus nii palju õppinud, et ära kunagi longu lase, kui kuskil äpardus, vaid mina ikka teise ukse kaudu jälle. Läksin sinna tänaval jälle tagasi. Ja eks siin jälle selle mehel ära näed, siin ma nüüd olen, palgid on metsas. Aga, aga ma ei saanud seda luba. Ja nüüd ma ütlen selle saladuse Aramissimis mulle ütles. Hea küll, Mariskin muretseb laulatussõrmused, asjadesse on nüüd see kõige lihtsam asi ja sõitsin siis head, sellest ei teadnud niisugust praegu veel linnavalitsuse vallavalitsus, see oli üks kullassepp susi, kellele need maja see maja kuulus. Läksin tema juurde ja aga ma ütlesin sellele sellele oma tuttava seal ministeeriumis, et vot mina nüüd kohe ja võta oma pruudi sõrmuse mõõtjaks traatvõru ja enesele ferme mõõtka. Nii et kui suured need peavad olema sõrmused ja tema need tõi ja noh, see oli päeva-kahe küsimus eluliselt valmis. Ja siis ma viisin Tallinnasse temal ära ja mulle kirjutati 400 tihu palke välja. Sellised see oli siis ka üks suur hulk materjali, mis me saime, selle eest tuli maksta ja, ja me mõtlesime juba, vaatasime kusse laenus, aga et need välja maksta. Aga kas te teate ja v panime siia kantsli alla korralduse karbi kahe lukuga, jätan, võtmed olid ühe teine teise inimese käes ja ma saatsin siis laiali, lasin trükkida ja meil oli Põltsamaa trükikoda ja üleskutse, et inimesed annetaksid kiriku ehitamise heaks. Kirjutas ka, et, et me saame palki osta ja nii edasi. Ja ja läksid mõni nädal ja meil oli see raha kõik koos ja meil ei olnud kuskilt vaja mitte laenuda. Ma ei mäleta midagi 1000 1000 marka, mis on, noh, see aeg ta ikka oli tükk rahaga inimestel nii palju raha oli. Ja veel rohkem armastust oli. Tegelik ehitamine algas alles 1947. Ja valmis sai 1952 52. aastal oli kiriku pühitsemine. Meie rutanud ka vaid me püüdsime teha kirikuid nii et ei oleks midagi pärast vaadata, et halvasti või ümber teha. Kohe topeltaknad, soojapidav lagi. Siis onu kirikutel see häda, et kirikud on rõsked. Me aitasime ka selle mõttega kohe, et me saame siin küttekord sisse tuua. Aga kui me hakkamegi kütma talvel ja müürid on külmad, aga inimeste hingavad ja niiskust on ruumis otsekohe tekib ju seal rõskus seintele teinekord hallitus. Veel läheb häälest ära kõik hädad, aga mina jälle juhuslikult ma nägin ühte suurt pillirooplaat siin Põltsamaal. Ja aktsia selle asja uurima ja selgus, et Lihulas oli üks tehas mis tegi pilli rubla, vaat. Ja nüüd niideti talvel Matsalu lahest jää pealt seda pilliroogu ja see viidi siis sinna tehasesse kaks ja pool meetrit pikad, poolteist meetrit kõrged, viis sentimeetrit paksud jäigad plaadid ja teine inimene võtab teisest otsast kahe poolemeetrine absoluutselt lõtku mitte. Ja Me katsime kõik seinad, nende pillirooplaatidega oli suur töö. Me raiusime seinas augud iga iga poole meetri tagant kivide vahele, kuidas saime sinna lõime puupunnid, nende punnide otsa. Piiskord viis sentimeetrised puulatid. Ja nende lattide peal on nüüd siis need matid mati peale okolo. Aga matid ka on õhuvahe sest sein on külm, aga õhk on ju väga suur temperatuuri hoida. Ja nõndaviisi siis on see terve kirik seestpoolt kaetud pilliern plaatidega. Sinul veel teisiti, siin on selle bastionimüürid on ülevad õhemad aga siin raiusime selle valasime sellelt kuplis seal ja selle sinna said suured roobitsad, suured puud või metall vardad alla lastud ja nende peale latid kinnitatud. Ka taotlesime siin teatavat kodusust ja seda rohkem sellega, et meil on väga palju puitu. Ja seda mitte ei värvinud. Vaidmisena peitsime, lakkisime puu ilu välja, paistaks siis ka teatavat rahvuslikku joont. Sellel aega seal on nähtavat alad. Nii olid vanasti Eestimaa talupoegade elutoa. Nii selle ehitusega ta kestis viis aastat. Siis võitja meil leerimaja ära ei olnudki see veel valmis, ülemised koorid, seal olid alles alles talad pandud, kõik oli välja ehitamata ka juba aeti sealt meid välja. Ja siis igal laupäeval tuli veel kirikut koristada, aga geenitusiakesime juba pidama siis 52. aasta algusest hääle, aga nii, et mitte ta ei olnud veel valmis. Valmis sai tema sügisel. Inventar, mis siin on, on toodud Tartu Ülikooli kirikust. Sellest kantslist oleme meie veel, kes veel Tartu ülikooliaegsed mehed on? Oleme me oma proovijutlusi pidanud aseleganud tselluloosi veel ka teine? Selline eriline. Ka need noored teoloogil võiksid teada. Me teame ju, et siin tapeti ju sellel esimesel komuna ajal Kui vabadussõda algas Tartus Tema oli ülikooli koguduse õpetaja jääd Haan on selles kantslis pidanud jutlusi. Kuis meil baltisakslased tulevad? Kui veel Lieberg kaasas on, siis tema seda tingimata nimetab nendele Haanlon selles kantsis. Jutustanud afesel Haanil olid lapsed ja lapselapsed ja need on ka teoloogid ja ja üks nendest taolicewit juba lapselaps. Või oli maandumissiis, hakkad juba ära, kes tuli see altari ette ja ütles, et tema selle altari ees leeritaks. Nii et niisugune mälestusinimestel nagu siin ka pingid, on sealt ülikoolid, lõikuste kroonlühtrid ja väga kena, et me need kätte saime, sest kui siin nüüd alle 44. aastal see vene võim tagasi tuli või nõukogude võim, siis nihuke jutt Levine seal Tartus, seal olevat räägitud, et ülikooli kiriku varandus on kõik laiali kantud ja mina mõtlesin ajad. Meie oleme kandjad, aga mitte laiali, vaid ühtekokku tema kannul. Ja tõepoolest oli nõnda usas volinik teates minule tolleaegne, et inventari, ärge hakake mitte muretsema, et seda te saate. Aga mina ei hakanud küsimagi, kus me seda saame siis? Noh, et meil vaja kirik ehitada, et katuse alla ja uksed-aknad ette. Aga siis tuligi see aeg, kui Tartust helistati ja meil ei olnud kirik veel mitte valmis. Ja tuli käsk, saad telefoni teel, et nüüd vedagi ülikooli varandus ära. Ja mina küsisin, aga mis siis on, kui me ei pea? Ega ei olnud head meelt minna kirikusse aga te sealt välja lõhkuda? Ja mulle vastati siis lõhutakse välja, anname, aga siis me peale. Ja teeme seal puusalt ortokoormad seda kraami. Aga see võti oli seal täitevkomitees selle ülikooli kiriku võti, juuksed olid pitseeritud kinni kohe. Ja ma läksin siis sinna ja palusin, et need uksed avatakse. Kui läksime juba seal, siis ma käisin veel töömeestega vaatamas seal. Kuidas seal ja mis seal teha on. Ja tee peal läksime selle mehega sinna ülikooli kiriku poole sealt kojast. Ja ta ütleb niimoodi, et teadis, eelistati mulle taheti midagi saada. Mis need olid? Kroonlühtrid vist ei rääkinud sõnagi. Läksime paikades edasi. Sellega. Seal ma pean küsima, ütles nii, et ma ütlesin, et ei tea, kas ikka peab küsima. Tema vastas mul ükskõik, Daci arvelis võtanud. Sellel aegadel me ei saa mitte ütelda, et kõik oleks olnud nii ateistid või vastutulematud vaid tema oli ja mees ta vaikis ja Jabarati olevat küll juba siis hakatud küsimad kroonlühtrit, kus on, aga nad olid juba siin praegu siiamaani siin. 53. aastal orel tehtud. Meil oli hea orel 33 heliseva registriga vendade kriisade orel 1928 üheksa tehtud. Aga see põles siis samuti kõigega. See oriel on Viljandi Jaani kirikust. Linna kirik nagu hüüti, maakirik on see, kus on siis lihtsalt seal oma Salume seal ja linna kirikud on nüüd ikka linna kirikuni kirikaga lina kirikus oli ju saksa rajal oli see saksa koguduse kirik, oli restoran, toll selle koguduse õpetaja aga tema asus ka Saksamaale ümber. Ja siis oli seal seks kallaste natuke. Aegadel ja siis töötas seal ju üldse natukene aega üldse plaks 44. aastal orav Rootsi ja siis oli seal ju see Henn Hunt. Ja siis elas Jaani kirik päris hoogsalt, eriti hundiajal. Seal oli Jaani kirikul oli rohkem talituse kui Pauluse kirikus, seal. Ja siis around arreteeriti, oli veel natuke aega seal kallastega sisse, kirik suleti ja tehti kaubasto laoks. Ja kõik see inventar tulid jälle vedada välja. Ja kell viidi Kuusalusse. Altar viidi Mustveesse ja pingid viidi laiusele. Ja orel viidi, toodi Põltsamaale. Siin tema olid, on. Ja siseHardo Kriisa isa oli selle lahtivõtja esiga, selle üles pani. Ta on 28 helisevad registriga. 1900. aastal ehitatud saksa firma saue. Sauni orhideed on mitmeid siin meie naabrid Vilitorisse sauel, Joel ja, ja, ja siis on seal kursis saavurioolil. Lihatornid ja nüüd siin siis mängis seda orelit. Eile jaapanlanna. Meesterahvas ja me saime temaga juttu ajada, nemad ei oska ikka midagi muud kui ainult jaapani keelt. Neil oli nende vaimulik kaasas, aga neil oli väga hea tõlk kaasas, kes jaapani keelt mõistab ja tema oli siis oleks vahetalitaja. Ja peseme nõnda suurteks sõpradeks selle kodamaaga, et tema kutsus meid Tokiosse külla. Ja ütlesin rahva heas mäel õppisime, tutvustasin inimestele seda mina olevatega temale nagu isaks. Nii et siis ka Jaapanis üks tütar. Ja siis olid siin ka need rahvapillimängijad ja oli väga põnev. Ja see ütles orelimängija siis seda, et noh, et ma olen küll mänginud Bach ja kõiki, aga aga seda mängivad paljud organistid. Et mina mängin jaapani muusikat. Väga õige, väga põnev selle kuulata. Ja oli ka põnev kuulata, aga need teised pillimehed seal oma pillidega vahest põrutasid ka sinna vahele ja see oli tõesti huvitav, kahju, et ta lindi peal mitte ei ole meil. Ja siis sealt oli nendel veel niisugune noh siis need roo lödid olid kaks tükki ja siis oli veel üks niisugune Bill nendel ja vaatasin, soojendasid neid ja sooja vett oli neil kaasas ja ma ei tea, mis me kõik sellega tegid, need on nii õrnad asjad nagu väiksed imikud on hästi soojas mässitud. Aga see oli huvitav kontsert kõik. Ja, ja tead, see organist oli ise põhiliselt kõik need alad, mis ta mängis, komponeeritud toni Jeltsini isikus, ka komponent. Ma küsisin, kus ta õppis orelimängu. Sest kodumaal Jaapanis, aga siis Ameerikas on ta õppinud ja ta ei olnud Eestimaal mitte esimest korda on ennem siin käinud ja Soomes töötades mööda viis või kuus korda käinud ja ja ta oli luulud ühe pala Eesti meenutusi Eestist. Sest see oli tema viimane pala. Ja see oli juba siis jaapani ja meie euro. Ilus asi oli võimas, võimsa lõpuga. Tema on katoliiklane, see mari minagi ema käest küsisin, et palusin onla ristiusulisi, Jaapanis taotlesid üks protsent, aga jaapanlased, see on midagi 127 miljonit. Siis tähendab, et seal oli poolteist miljonit tihti usulist, arvuliselt suur hulk. Aga ta ütles, et nendel ei olegi orelise olnud nüüdseks 20 aastat tagasi alles hakatud nendele kirikutesse orelit toomia tegema ka olevate vabade valimiste ka kes teevad nii, et siiski see neid kirikuid ja ütles, et on seal üle 400, aga kogudus on veel rohkem, eks nad ole siis. No ei ole mitte suured, et kogudused nii oli, see eilne eilne õhtu oli, siis see oleks väga-väga ilus õhtu. Siis sõitsid Viljandisse siin hallistes. Nõnda siis on selle kirikuga noja, kui veel niipalju lisada, tähendab, et 52 oli kiriku pühitsemine 53 see orel tehtud. Siia paigutatud 56 selged vaibad, kootud, need on Põltsamaal kootud, nendega vaatlemist olnud ja need on tehtud Tamsar lõngast sidumisnöörist. Sidumisnöör kordatud kolmekordseks oli sellega jälle häda, Tallinna köievabrikus sai tehtud, enam oli üks kobise liige, töötas selle kaudu. Teha seda, aga hädalisele Tansa lõngaga teada, tema on niisugune lõngad, ei võta värvi naljad sisse, mitte värvimisega oli tegu, aga värvitud need said. Ja, ja siis kõige viimane osa, mis meil siin ehitamiseks oli, on torni kiiver, ma mõtlesin seda palju selle peale, kas hakata nüüd kiivrid, tornikiivrid ehitama või keskkütet, segatorn on luksusasi. Aga kirik ja soojendus on oluline asi seal tänapäeval suur mure inimestele kogudustel, kiriku, Su külmad ja jätsin selle viimaseks ja see oli alles 1969, kui selle torni puitosa ehitasime. Ja ka selle me tegime poole aastaga ütlesid kaks aastat minevad aga natuke kiiremini. Ja ta on barokktorn. Seal oli meid nõuet teha, samasugune nagu enne oli ja ja poldonid, joonised. Pildid olid muidugi, aga see arhitekt, kes selle projekte tegi, see arvestades selle kõik välja ja ta nüüdsama kõrge on 53 meetrit sinna kipu seal tornil. Ja kõik see kirik on ehitatud ainult kogulise liikmeta vabatahtlikest annetustest, nagu me teame, et nõukogude ajal mingisuguseid kohustuslikke maksu ei saanudki mitte olla. Ja kes seda siis ikka neid kohustabki. Lihtsalt korjasime, palusime ja, ja mitmel korral ikka käisid koge korjajad majast majja. Kohe kihelkonna läbi oligi ma mäletan, juba 47. aastal sügisel tuli juba olukord, meil oli siis rohkem töölisi ja vaatasin, Nad saavad otsa. Kuidas me saame. Ja tuli mul mõte, mul oli barretelleeria midagi, sadakümme leerilast. Ja Läksin, järgmine hommik oli eritundi ja ütlesin lastele herilastele. Kas te tahate aidata kiriku ehitamiseks kaasat? Näete, kirik on ju meil varemetes, sealt tuleb üles ehitada tühjaga kõik tõstavad kätt. Kuidas, kuidas me aitame? No muidugi talgud, tööd saab teha. Aga praegu on kõige olulisem, et meil on raha otsas. Et teeme korjanduse, lehed vanematele igaühele kätte. Kellele laupäeval naatileris ei olnud, tal on kaks vaba päeva laupäev, pühapäev. Ja kas te olete nõus, et te käite oma küla läbi? Mõnest külast oli ka kaks suuremat külast leeri, õpilaste. Aga igalühel andsime lehe. Ja kes on selle poolt, et olete nõus käima? No kõik oli ühelt poolt, no siis minu arvates sellised lehed seal teha ja pitsatit allkirjad alla ja ja, ja sinna ta kätte ja ja siis hakka sisse tulema ja me saime seal nii palju raha, et mehitasime veel detsembri alguseni. Kui suur summa siis olidki, servoolitsid veel seal klouni sellega, et et need inimesed andsid raha ja siis veel 48. aastal olid talud ja raha. Ehk nii palju polnud inimestele me koristame vilja. Jälle palusime, igas külas käis mõni asjalik mees hobusega ringi, igast külast tuli koorium või kaks hapnikuarvet vilja. Tasuksime töömeestele viljaga. Tööd tehti 10 tundi päevas ja muidugi kuus päeva nädalas. Ja tööpalk oli päeva palku 12 kilo rukist ja kolm rubla raha. Pearuumi siin kõik ehitasime selle keskküte kõik ainult vabatahtlikest annetustest, mis inimesed kogu kandsid. Aga kui see tornikiivril hakkasime tegema, siis olime Jõgeval, meil polnud oma etterajoon ja jõgeva andnud luba mitte korjamiseks. Ja ma seal tund aega selle rajooni täitevkomitee esimehega seal arutasime, mida arutasime tema keeles ja mina, mina ja ütles, miks ei tohi korjata ja mina jäljel üksinda tema põhjendused ümber ja niimoodi jah, niimoodi. Et sinna seal võib olla, naine tahab anda, aga mees ei taha, tuleb perekonnatüli seleta, vaata, niuksed, asjad käivad, siis ma ütlesin, et kuulge, et meie lähegi sinna perekonda, kus ei ole mitte kuhugi, see liikmed, inimesed, vahepealsed tunnevad, kuhu nad lähevad, kõik oma tuttavad, noh, ei saa ja ei saa. Ei saanudki. Läksin ehituskomitees ja räägin selle loo seal kõik ära ja ennem juba Esimehe abi, et nuh nüüd asjad kaunid vöö tol ajal, kas nii peab korjama just, et kas poole korjate kokkamašenkolime küll? Noh, teeme siis nii, et pool tuleb siis riigi poolt, nii et torni Eedel seksi oli 15000 rubla ette nähtud seitse ja pool 1000 siis tuli riigisummadest ehituskomitee kaudu, siis me ei saanud enne, mõõtsime ise töölised, aga siis ei saa enam saanud, oleks tulumaksu ta ainult väga kõrgeks imede, pidime selle restaureerimisvalitsuse kaudu seda teostama. Aga restorani, mis valitsus oli riikliku ehituskomitee alla süttis, et ega meile raha ei antud, aga nemad ise sealt Keva andsid, siis maksti palgad töölistele. Ja nii, ja nii see torn siis jah, 69. aastal ehitatud saia ja püstidaal. Loeme nüüd lihtme annetajaid, meil oli 2820. See oli Tallinna Kaarli järgi teine koht. Jaanil oli tüki maad vähem. Aga muidugi Jaaninud valitsuses palju rohkem. Ja kui palju teil praegu on olnud leerilapsi ja kas mitu korda tähtis on oja? On meil neli korda aastas ja mine vaata, tuli midagi tsipa üle ja kõige suurem arv oli leerilapsi 89. aastal. Muidu oli meil tavaliselt alla 200 200 ringis, normaalselt kasti ja nõukogude ajal oli veel ka, kuni kuni 1960. aastani oli veel üsna palju leerilapsi veidi kõikumisega, kui see suur küüditamine oli, siis veidi tõmbust ka siia rahvast oigus akesele käima. Aga, aga 60.-st aastast alates algas väga äge võitlemine kiriku vastu ja mitmel teel. Üks tee oli see, et noored no väga tungivalt soovitati astuda komsomoli liikmeks ja noh, kuidas keegi klassijuhataja selle asja ka võttis, aga mõnel pool küll võib öelda neid vabatahtlikult vastu tahtmist. Ja nii, aga neil oli juba siis keelatud kirikusse minna. See oli üks üks väga kaval mõte. Ja hakati jagagedi vallandama inimesi, kes olid ametis minu abikaasa, kooliõpetaja aga ta vallandati sellepärast, et mina olin kirikuõpetaja. Ta töötas siin Põltsamaakoolis, aga siis kohe korraga Jõgevalt tuli käsk, et nii kui nüüd tunnis tuleb, siis otsekohe nagu koju katku pisilased küljes. Ja nii ta siis koju tuli ja andis klavil india vaidekomisjoni nakkuse poeg oli, aga sealt muidugi midagi muud ei saanud või kahe nädala palk veel aste tagantjärgi. Ja aga see oli ka üks jumala tee, sest tema, meil siis just köster jäi vanaks ja haigeks, ei saanud orelit mängida. Köster-organist tari ja Iirimaast, siis pidasime teenistusi veel. Ja siis tuli organiste abiga Sa ütlema pühapäeva hommikul tund aega enne teenistuse algust, et papa saatanal. Elama panin mängima, kes kõige lähemal, oma naine. Ta ei olnud mitte organist, tuli klaverit, natuke õppinud, aga aga siis hakkas õppima ka ja siis lõpetas ka Tallinnasse. Ja oli siin 30 aastat organistiks ja elanuguri. Aga nüüd leerilapsi hakkas väga tuntavalt vähemaks jääma. 1900 kaheksakümnendatel aastatel suli, see oli kõige väiksem arv leeri, õpilasi ristimis oli nendel aastatel. Ja kui siis see plahvatus tuli, kui, siis jälle kirikule. No ta polnudki veel ametlikult vabaks antud, aga 89. aastal. Aga tegelikult murdis laine läbi. Ja mina kuulutasin juba 88. aasta lõpul välja, et nüüd me teeme ühe keskealiste leerima, pole seda kuskil kuulnud, et keegi oleks pidanud. Aga mõtlesin, et kuidas me saaksime inimestele kirikuga ühendada. Ja mõtlesin, et võib-olla tuleb 10 15 inimest tuli 98 inimest. Ja ikka uued uued grupp. Riskisin 1000 989. aastal 590 inimest. Nendest 324 olid täisealised inimesed ja lülitasin 551 inimest. See viimane lõpp siis oli, passin õpetaja Muhamedi kohal. Nõnda siis ja nüüd oleme igal aastal ikka pidanud iga neljal korral. Leerime on kevadleer ja siis suveleer on nagu üht põhiliselt noortele. Aga me peame õnnitleme seal juuni lõpul või juuli alul ja augustikuus on teine grupp õnnistamisele ja siis me oleme kutsunud ikka need, kes on vanemad, tulge uurige noortega koos leeritundi õpiku koos ja siis õnnistamisele põlema augustikuus. Noh, mõned tulevad juurde ka seal, nüüd 20. augustil on meil seal oli. Ja siis hakkamegi, september lõpul hakkame uue grupiga esimesel advendil õnnistamine. Et mitte suured grupid siin 26, seitse, mis seal, see võib olla 20 keelt. Nii, sellega meil on tavalise pühapäeva kogur seal 200 inimest, see on nii, nii, mõnikord natuke alla ja, aga teinekord on nii palju üle, see oli harilike pühapäevakogudes. Ja kanatäis on jah, muidugi jõuliselt ja peab iga juba kaua aega kaks teenistusse. See kukk, kus siiamaani valmistatud, selle ajalugu tunne. Ma tean seda, et ta kaalub 28 ja pool kilo. Ja on suur nagu vasikas. Ja head on paksust vaskplekist, punasest vaskplekist. Nüüd oli tema, kui kirik põles läbi, selle juulil oli kukk kadunud. Ja mina otsisin vägadena taga ja mitmeei leidnud seal almise muna, sellest pool muna oli alles pool muna oli ka kadunud. Ja ma mõtlesin, et see torn oli langenud sinna kirik kogu selle poole peale, et ta seal selles lossikraavis Boris. Kui hakkasime kirikuid üles ehitama ja tellingud tehti saime sinna müüri peale. Kukkoli õrrel. Ja seal oli tema siis tema siis 41.-st kuni 47. aastani kuus aastat seal. Aga ta vaesekene ei saanud lennata. Ta oli väga sõja purustatud kõigepealt taliselt torni põlemisel, kuum oli selle vaskplekki nii kuumaks läinud, tema selg oli vajunud nii kukkusele alumise poolega oli nõgu seal seljas ja ta selg vastu kõhtu ja siis oli mürsukillud, seal olid ja siis üks silm oli välja lastud ja nii edasi. Aga noh, nüüd on osavaid mehi, kes neid autosid üles tahub ja nii edasi. Ja kukele jälle Antiga kuke nägu ja tegu. Ja temast jälle kukk sai, kui paljudel lapp lapselapsi ja ja kas lastel oli ka raske koolis käia, et isal niisugune amet on? Minul on neli last, kolm poega ja üks tütar. Mul kaheksa lapselast. Ja. Ma võin ütelda, et ei ole tehtud takistusi. Meil kooli direktor teras, ta oli ainukene eestlasest rahva õpetaja, see oli kõige kõrgem tiitel õpetajale nõukogude rahvaõpetaja ja üks eestlane siis, ja see oli see tehtud teras, kes kandis seda tiitlit. Ta oli ju ka noorte mopiga 41. aastal punane. Aga aga tema ei, ei teinud mingeid takistusi ja CBD vahepeal isade koosolekuid ja ja ükskord olid need isasi siis palju kuues muidu isad käivad väheke, emad on aga sageli eraldi, see oli palju koos. Ja siis ta rektor andis seal arudes isadest ja kiitsid, et Altroff, need Hannes ja muusikamehed ja siis iga minu poisse e-poisse. Ja jah, nii isegi seda tehti. Poisid õppisid korralikult vanem poeg ja lasteaialõpetaja vanem poeg, lõppedes hõbemedaliga teine kuldmedaliga. Ja hõbemedal sellepärast et eesti keele kirjand oli liiga lühikene aga aga mitte rebitud hindeid, nii et et õpetajad suhtusid ja direktor suhtes väga kenasti miljonist isikliku tagakiusamist ei ole olnud, on siiski need amet mehed suhtunud viisakalt. Ja ma olen selle eest tänulik. Ma ei ole ka vangis olnud, sest pole keegi muu peale vist kaevanud või kuidas jumal on kaitstud. Ja, ja sõjaväekomisjon olin ma käinud komisjonis iga kord, kui mobilisatsiooni olid, oli see siis nõuda, kui saksa aeg ma olin kivimees, ma olen suurt soomusrongipatarei mees. Ja rivimees. Aga ikka ei võetud õiti vene all. Alguses 41 mitmes kohas ei peetud vääriliseks, ei võta, mitte ei kõlba mitte nõukogude armeesse, üks väga kõrge koht on. Aga ma ei tea, kes minule kohta seda oli meili jõutud 41. aastal veel mopi läbi viia, sakslased olid ennensiivsetud noorte mopidele adisi võidudki. Aga sakslaste ajal ja, ja kui see nõukogude aeg tagasitulija ikka jälle kohe komisjonis seal ja küll nemad võiksid mulle üks tõlk oli nendele seal ja siis pärast rääkis, kuidas tulevad ikka minu peale nagu ihanud, et ikka peaks sinna võtma nõukogude armeesse. Ei ta, mis ta seal leid leidnud, seal aga ei võetud mitte ja, ja nii, et ma ei ole rohule leiba söönud rohkem kui Eesti Ehad, selle kaitseväe sund. Mis oli minu elus kõige kergeim aasta minu terves elus siiamaani. Seepärast ma ei mõista neid noormehi, kes nüüd jooksevad pakkuja ja ei tea kuhu see aastakene või vallasele seal. Ma mäletan seal mõnigi niisugune mees, kes enne volinik kohmetu, kui ta selle ära teenis, siis oli sirge poiss, läks rütmikes, nii et see kuluks ikka ära küll. Aga praegu ja ei ole seda nii, et niiskust ja ei ole mitte selliste takistusi tehtud lastele ja ülikooli saamisel. Nad on kahjuks, see on minu üks viga. Ma olen kõige suurem põlgadel oma perekonna ees, sest minu tööpäevad on väga pikad olnud. Ja minu tööpäevad on alanud nii koguduse töös hommikul kell 10, sest enne kella kümmet on mul siis kodujaks aeg. Ja minu päevad on lõppenud siin 50 aastat, et ikka nii kell pool 11 11 oleme koju läinud. Hommikusse söönud, enne kümmet tulin ja siis kella viie-kuue vahel käisin lõunale, tulin tagasi, ma tegin kantselei tööd, kõik, kõik üksinda. Aga meie kogudus on alati olnud ikani. 34. või nii oma suuruselt see kirjavahetus Kival kanis suur olnud. Ja no ja siis ehitusasjad, kahegaksin, sisseastujad nendega, aga, aga see kõik tore olnud ja kui küsitakse ikka seda, et raskusi ma ütlen, et kahtlemata olid raskusi olnud ja sellel ajal ja see oli ju väga piiratud, selline tegevus. Me tohtisime ainult kirikus siin kuulutada ja surnuaias ja isegi kodudes ja talituste pidamine oli keelatud. Aga see oli ka väga hea, nüüd kõik toovad kirikusse ristimised, see on palju ilusam ja ristivad siin ei tahagi jäänudki kodus ja samuti laulatuse tooga, too aeg oli ju käia, hobustakse käimine, suur kogudus seal, kui ka olid suured pühadel siis tulikeks 10 kohta läbi sõita, teenistus ennem ja siis sealmaal. Aga kõik oli kena, olen seda tööd rõõmuga teinud ja raske pole olnud. Ja aga jah, ma põlvkond selles, et mul kodu jaoks on vähe aega olnud ja ma mõtlesin lastega, sest minul kui ma olin juba nõu koguda, siin ka koolitöös veel olin esimene aeg nõu ennem seda ennem nõukogude aega aasta ma olin sind ladina lõpetajakski ühtes koolis. Aga nüüd mul paratonoolide Piligre koguduselt mituteist aastat teeninud ja ka vahepeal kursi kogudust ja. Aga kodu jaoks ja ei ole seda aega nii palju olnud kui vaja. Aga, aga minul ja veel. Saksa all ma õpetasin usuõpetust ja ja kui siis tuli see nõukogude aeg Ma ei taha seda kõike seletada, et see ei ole nii tähtis, mitte. Aga see on võib-olla natukese nagu asjatu, aga aga tuli, meil oli kiri, koiott, olete määratud direktori kohusetäitjaks. Ja mina läksin, tänasin väga usalduse eest, aga mul on ikke oma koguduses on suur kogudus siin, et ei jõua igale poole. Ja aga saksa lorite. Ma ei olnud mitteametlikult, aga meil selle tolleaegne direktor Rein ballett oli väga tubli mees, matemaatik, aga tema tegeles selle omakaitsega, ta oli oma kaitsepataljoni päälik ja tal ei jätnud aega jätkunud, see oli kooli jaoks ja see koolijuhtimine oli tõesti suuresti minu pääl. Sest oli ju pidevalt need ruumide äravõtmised ja, ja kevadisel, kui mobilisatsiooni talle kool kinni. Ja kui tuli talle seal Venemaalt uudinid sakslasi siia puhkama, mõni puruks löödud väeosa, jälle koolimehed võite ära, aga meie kool töötas enam-vähem pidevalt edasisest sai otsitud siin eramajadesse, kus sai koolid ära paigutada. Leerimaja oli see ka veel ja meil ikka kool käis, kuigi kuigi mõnikord väiksed vahed olid. Ja no sellega ma tegelesin ja kõik see koolikütte muretsemine, nii et no see oli neil kõik teada. Loja. Ja siis, kui ma sai kooliga või õpetajad olid laiali läinud, mehed mobiliseeritud ja ja kõike laiali ja nüüd need õpetajad kõik hankida, aga, aga tänu jumalale ma leidsin kaleed. Ja tahtsin kooli käima, paljub esimesest oktoobrist 44. aastal. Aga helistage siis Viljandisse, haridusosakonda mäe allusimises Viljandil. Ja see suudab, oodake veel, paneme üle maakonna ühel ajal kooli käima, niimoodi võib veel nii valmis saanud. Ja siis 12. oktoobril, kui ma ei eksi, oli see koolitöö algusi kõikidel. Siis ma läksin jälle Viljandisse, ütlesin nüüd palun vabastada sellest ülesannetest, ma olen ülesande täitnud. Mida te uudist? Muide veel sõjavägi oli algul veel sees, kui ma ülesanne mulle andsid, anti ja ma läksin sinna. Aga siis see haridus juhatavalis kurve nimi. Drifti puhast, et siis otsige ise omale, kellele ante klaasis otsida. Kuresay söövatide seades Alulbakasin pedostel igatahes vastu. Võtke vähemalt omale tunnid, vaata mis tuli. Bussipeatust ei ole, ladina keelt ka ei olnud. Aga siis olid filosoofia eel kursis loba, siis võiksid need tunnid, et see oli veel kooliga sile 44 45. Ja siis aga 45, sügisel tuli jälle ladina keel. Ja siis muidugi siin juba arvestati sõnaga. Et panni peale paneme direktori, siis mõtlesin, et annan, politsei tahtis, arvad. Aga nüüd ma ütlen, et nii halba suhtumist ja eriti ei ole olnud. Ja ka üldse. Ma olen seda kogenud, et kui on haritud inimesed, et nendega on alati olnud võimalik suhelda ja aga niisugused inimesed, kes ainult selle parteilise haridusega olid ja nii ei tundnud ennast nii kindlana, need olid teistsugused ja ma ütlen, näiteks, kui Voldemar Lemmiku sünnipäev peeti siin saalis ja seal oli ka Jõgevalt need rajooni tegelased ka seal ja loeks mina, vana patune, rumal, võtsin ka selle sõna. Teatrid vahtisid väldis. See oli ka seal seal laulupidude polstrite pidule lähevad, oleks mina räägin noris väga eraldage loata naljanumbrid, aga see oli, ega see ole mitmetel solvanud, juhivad soni tagantjärgi veel naerda. Ühte asja, aga üldiselt jah, Oll, nii. Kõrgemad isandad, siin ehitusiaalse plaanikomitee esimees oli Oskar Sepper. Palju aastaid ja iga kvartal tuli seal käia materjalist pärast ja väga sõbralik suhtumine. Koridoris vahvikalt käsi pihku pere, mis tal oli umbes. Nii et ma võin ütelda, et on kõigi nende juures olnud väga inimlikku suhtumist ja, ja ka nende juures, kes mitte ei ole nüüd usuinimesed. Aga kui ta on haritud inimene, siis ta kuidagi mõistab, et tunnusega inimesi ja ja ei ole midagi nihukest pilkamistega halvustamist. Ja nii on, et mina vaatan jah, talu tundes tagasi nendele aegadele nad on õpetanud. Ma pole kunagi tahtnud rikas olla. Ega ma ei ole tahtnud mingid au ja kuulsust leida, olen tahtnud. Ma ei ole tahtnud ka mitte paljud käia teistes kogudustes kuulutustööd tegemas, vaid ma olen tahtnud oma kogudusele elada. Oma koguduse keskel on hea, aga ma mul on olnud, et lisakohustus ja ma olen olnud ju selle instituudis seal kateedris seminari juhatatakse eksamineerija tegelikult seaduses sa oled rida aastaid ja ma olen konsistooriumi liige olnud seal askees arhi ajal ja rida aastaid ja palaviku ülesanded kaasa täita nüüd ja nende tõttu omale saanud töötasu on olnud nii, et ma olen saanud nii natuke reisida, nüüd ikka konsistooriumi saabujatele kutseid, ka sinna puhkust, ehk siis ma olen olnud. Ükskord oli kaks korda Ida-Saksamaal maal kolm nädalat koos abikaasaga Šveitsis olnud puhkusel ja ma olen seal konverentsidel käinud ja. Belgias Saksamaal ja Prantsusmaal ja nii edasi. Need on olnud need niisugused puhkused siis ka kinni, mis on olnud, mitte. Aga muidu ma ühe korra on ka kogudus mulle puhkuse andnud ilma minu palumata. Ja ma olin Pärnu tervisesse. Nõnda. Teinud ja jumala tervist andnud ja ma väga austan Albersaitserid kes ütleb, et kui jumal annab inimesele pikka elu ja, ja veel ka tervise siis see oli mitte temale luksuseks antud, vaid ta peab sellega, teenime teisi. Nii nii me oleme siis kui õpetaja lohameste, mina ise olen peta luhametsa valinud oma järglaseks juba kaks aastat varem, kui ta siia tuli. Ja kui ta siis seal tahtis Saaremaalt ära tulla, siis siia tulija ja Mageeritusega tema pealehele need ülesanded minul siin olid. Päästeameti ja ja Sistuvaid Deckar konsistooriumi liikmeks. Nii ta siis on ja ma ütlesin, ma nüüd oli kohe valmis. Jääme pensionile, aga tema ütles, et ma ikka veel edasi oleks janu. On siiamaale soft sinuni Ühele TÖÖD rohvisti. Abi tühivad jumala ideesse, peame põhiliselt kordamöödatalituse toimetab, keda kutsutakse Te olete tulnud läbi Raskaja pika tee. Ja inimesele on elus väga oluline see, et et kõrval on ka sõbrad. Kes on need inimesed, need õpetajad olnud, kellega teil on olnud läbi aegade väga hea suhelda ja väga hea suhe. Ütelda, et mul on nii Võrkol, kogu puud olid kõikide õpetajatega ja suhtleb. Aga kui olid eriti esile tõsta ehk siis need, kellega meie koos oleme ordineeritud. Meid oli provinja konsonandi, tähendab, see on see, eks, kui me ülikooli lõpetasime, see andis meile hariduse, aga ega meie kirikutööga ei olnud kodus meid siis kes tahtis kirikutööle tulla, pidi tegema konstituurimis veel eksamid, seal trolliti meid. Ja siis sellel eksamil oli meid 12 noort meest jutlustamise loa saamiseks. Ja kui me lõpetasime proovi aastaga, meil ei olnud kohtasid mitte sellepärast medi ordineeritud, sest kui te olete, kes ladiselt õppinud, kui ei ole mitte vokaatsivad, siis isa olla ordinaatsivad, kui ei ole kutset, mitte siis jortineerita, eks ordineerida, kui pole kohta. Aga me olime poolteist aastat prooviaastal ja ikkagi millestki sai kuskil mõni mingi muu amet oli või seal koolis töötada. Ja, ja siis meilt ordineeriti üldkiriku vikaar õpetajateks siis olid meid juba 14, siis olid need kaks noort meest, kes olite hiljem lõpetanud, aga nemad olid väga aste aega prooviaastal olnud. Ja, ja nõnda siis see grupp. See oli nagu üks pere ja me hakkasime käima kuus. Kui meil oli 20 aastat ordinatsioonist mööda siis oli õpetaja Hiisjärv Haapsalus ja ta kutsus meid kõiki Haapsalusse kokku ja koos abikaasadega ka selle moodi saidki perekonnad tuttavaks. Nii et need võiks öelda, olid väga lähedased, sest me olime need pidulikud sündmused koos läbi teinud eksamid ja ordinatsiooni koos mid ordineeriti siis 14 meest ühe korraga. Aga, aga ma ütleks, et need teised vähem oleksid. Tädiksin, kellega siin õpetaja hunt. Ja naaberõpetajat, rahula. Mul on terve rida neid noori mehi, kellel. Kui rahula tuli Pilistverre, siis tal ei olnud ka viljonarkinatsiooni mitte. Ja siis ma sealt töötasime koos natuke aega ordineeritakse, jälgime sinna. Ja. Ikka väga palju, noh, õpetajad, Tallinn on Eesti üliõpilasseltsi liige, seal on pede, Tallinn oli sealt. Temal oli see 80. sünnipäev ja mina olin ainukene võõras õpetaja seal temal seda päeva kaasa elamas. Aga ka siis samuti judooming afetoomikaga, sugulaste õieti oli vist veel kahtepidi oma isa kaudu mõlemad, aga mitte mitte väga lähedale, minu vanaema oli ruupia, tema imaal ruupia kurss niimoodi, niimoodi sellega, aga noh, eks kõik need, need Pajula ja väga head sõbrad ja, ja oligarhia Need ja noh, palju palju kohe. Olid väga häid sõpru. Te ütlesite ennist, et Joel Luhametsa valisite juba mõni aeg tagasi pärast et ennem seda, kui ta siia tööle tuli välja, mille põhjal valisite ja missugune teie meelest peab olema kirikuõpetaja? See muidugi ei ole nüüd päris õige väljend, ma ütlesin jäätmevalisem. Aga tegelikult ma tõesti valisin, sest ma tundsin oleid poisse kõiki, ma töötasin ise seal seal usuteaduse instituudis seal just sellel seminaril, seal sai neid kõiki kõiki tundma. Nii et. Eks ma siis, eks ma siis leidsin, et, et ma sooviks iga, ma tahaks omale tublid järglast siia ja kuigi räägitakse tõbeda, latid latika olevat omale otsinud just, mitte tublid, mitte tugevad, sest, et isegi rohkem säraks, aga aga mina ei ole tahtlus särada. Ja ma tahaksin muidugi järgmine rohkem särav. Siis mina muidugi valinud, aga noh, koguduse nõukogu ja juhatus valib ise valija, poeg, mina pean väga auväärseks meie piiskop, Kõpu oja, omaaegset professor Kõpu, ta oli kolm ahted, ülikooli rektor ja teaduskonna dekaan. Ja tema ütles nõnda et kui te lähete kogudutesse tööle pidage meeles, kogudus kuuleb paremini silmadega kui kõrvadega. Sest kui õpetaja ütleb, tehke minu sõnade järgi, mitte minu tegude järgi, siis ma ei pea seda eetiliseks. Vaid õpetaja oma eluga peab siiski olema kogudusele kogu sees laitmatu. Ja Me pole ükski pühakuid mitte aga, aga me ei tohiks mitte elus elada. Meil ei piisa ju edasi olnud või joodik või muu pahede võrgust veid ikkagi olla õiglane. Ja, ja kahtlemata esmane on ikka see, et inimesel oleks tugev usuline buss Sonikese halus. Kui seda alust ei ole, siis ei saa ka midagi seal üles ehitada, aga. Lõpetuses ise olema veendunud ja ka ise võimalikud seda mööda ikka elada. Nagu sa kuulutad, see on see oluline asi muidugi õiglane. Ja nagu see ametivanne õpetamismina, kui on olnud kas nii käsistideldavadi rasked momendid elus või otsustavad momendid, eks kas ikka jääd või ei ja hõikasin. Ja kui, kui ma ütlesin, et ma olen oma käe piiblile peale pannud, andnud ametivande, mena inimeste saladusi ei räägi edasi, mis minule räägitakse, ma kuulan väga palju. Ma ütlesin naljatades, sõitsin nõukogude ajal, kui kolhoosid olid, algasid alles, et ma tean seda, kes varastavad. Kuidas lüpsinaised seal võitsid kummikoti 200 riiet talve, viimasena siis edasi. Aga ega ma seda kellegile rääkima ei läinud, aga nii õpetaja kuuleb oma ametis palju, aga õpetaja ei tohi mitte seda kantseleisse viia ega üldse nüüd rääkida nendel aegadel, kui see 10 käsku on, kõik, kõik on väga lihtne. Tuleb ainult ainult seda mõista, mis on hea ja mis sul kuri ja sellele kurjale vastu panna ja anda heale ruumi sisu kõikjale. Kuuldud saate praost emeritus Herbert kuulmega salvestasime Põltsamaa kirikus neljandal augustil mil Põltsamaal pidas oma suvesessi. Usuteaduse instituudi neljanda kursuse pedagoogikarühma tudengid ning Herbert Kuurme rääkis neile oma koguduse ja kiriku ajaloost. Me oleme kuule nüüd siia saate juurde Floor peetersi, orelimuusikat, tema koraaliprelüüd ja nende saatel me läheme ka uinuma. Sest küllap meil on ju omad mõtted kaasa võtta kõige selle üle järele mõelda, mida praost Herbert Kuurme meile rääkis. Inimene, kes tunneb väga hästi oma pühakoda ja oma kogudust tunneb kõiki läbi paljude aastate. Tänane saatejuht oli Ene Pilliroog ja soovin teile floor Petersi orelimuusika saatel. Ilusat rahu. Head ööd.